View Full Version : Movember -.- [NOVEMBRI OFFTOPIC]
rip Estonian Hair :'(
http://www.huumorierakond.com/kaarid-loikasid-labi-ka-rahvusliku-juuksurifirma-estonian-hair/
Vene tähestikuga klaviatuur + google translator, miks mitte? Krt selle peale mõtlengi, et tegelt peaks ise ka sama asja ära tegema. Algul läheb küll 5 minutit isegi lühikese posti tegemisega, aga samas see ikka sitaks arendav, inglise keel ju nii selgeks õpiti pmst :)
Ei ole vaja mitte mingit klaviatuuri. Kasutan ise vene keelt suht igapäevaselt. Telefonis on olemas installitud vene klaver ning arvuti taga kasutan nii Ladina tähestikku ja kui soovid õppida venekeelset klaviatuuri või vaja pidevalt vahetada (näiteks ühes aknas vaja kirjutada vene keelt ja teises ladina tähestikku), siis on väga hea sait: http://russian.typeit.org/
Ladina tähestikku kasutades, siis oleks hea teada venelaste «kohandusi», nagu näiteks https://i.gyazo.com/3ea6ddb987131203416c27f059b3e443.png täht ei ole c ega z vaid asendetakse numbriga 4 Näitena https://i.gyazo.com/93169db4b354176bdac0c2401814a868.png kirjutatakse 4ego.
FK, foorumis ei ole vene tähestiku tuge ning asendab venekeelsed tähed märkidega ???. Seega panin piltidega. Ei viitsi tähestikkue parandama hakata, sellega alati rohkem nu**i kui väärt on.
Täisversiooni saaks keegi pakkuda?
http://ekspress.delfi.ee/intervjuu/kanepikasvataja-raoul-luigend-istusin-aianduskuriteo-eest?id=72901501
Täisversiooni saaks keegi pakkuda?
http://ekspress.delfi.ee/intervjuu/kanepikasvataja-raoul-luigend-istusin-aianduskuriteo-eest?id=72901501
Milles sind süüdistati?
Kasvatasin kanepit. Esimene kord sain tingimisi karistada 2000. aastal, teist korda 2007. Ja nüüd, kolmandal korral, aastal 2014 pandi vangi.
Esimesel korral süüdistati mind kanepitaimede pärast, mis leiti kõrvalkrundilt. Minu kuurist pühkisid nad kokku mingisugust puru, mis kohtu labori hinnangul võis „arvatavasti“ olla kanep.
Omavahel öeldes – need ju ikka olid sinu taimed?
See polnud üldse kanepikasvatus, vaid nad lihtsalt kasvasid seal umbrohu sees.
Kuidas sa vahele jäid?
Naabrid kaebasid. Ma ei lubanud neil sõita raskete veoautodega läbi oma hoovi. Ümbersõit oleks teinud kahekilomeetrise ringi. See on tavaline eesti rahva viis asju lahendada. Olin kevadel linna ära läinud, mul polnud selle kohaga enam mingit pistmist, lihtsalt eelmise aasta saagist olid taimed prügihunnikus kasvama läinud. Korraga oli 20 kuulivestides inimest õue peal.
Kas sa müüsid ka?
Ei, see polnud mõeldud müügiks. Tollal oli mul tõsine plaan hakata tööstuslikku kanepit kasvatama. Käisin Hollandis kanepifestivalil ja kuulasin maad. Tundus, et oleks lihtne kasutada maisi tootmiseks mõeldud tehnikat. Kiukanep oli eesmärk, aga loomulikult kasvatasin ma ka suitsetamiseks. Vaata, sündinud aednikul on selline refleks nagu mustlasel hobust nähes – kui mulda näen, tahan taimi istutada.
Ja sinu kirg oli kanepit kasvatada?
Ei, taimi kui selliseid. Tomatit, kurki, tšillit – ükskõik, peaasi, et saaks kasvatada! Ma olen sündinud mullas ja mullaks ma saan.
JALAVÕRU: Kindel kaaslane pooleks aastaks.Foto: Vallo Kruuser
Sa kasvatasid, ei müünud, aga su sõbrad teadsid, et sinu käest saab.
Kui sa kasvatad, siis jagamine on selle protsessi paratamatu osa. Keegi ikka ütleb: kuule, anna mulle, kui saak valmis saab, annan tagasi. Ken-Martti Vaher ütles hiljuti Delfi debatis, et suitsetamise eest ei panda kedagi vangi. Milline silmakirjalikkus: sa pead seda ju kuskilt hankima, et suitsetada. Sa pead minema Tammsaare pargist ostma – või ise kasvatama. Aga selle eest pannakse vangi.
Mis su esimene karistus oli? Ja kas see pani sind mõtlema, et enam ei tee?
Kaks aastat tingimisi. Ma tegin selle otsuse juba varem. Augustis oli kohus. Kevadel olin tegevuse ära lõpetanud. Kui ma sain teada, et seadus karmistus, sõitsin maale ja likvideerisin ära need mõned taimed, mis mul seal olid. See oli lihtsalt loll juhus, et eelmise aasta jäänukid seal vedelesid. Olin politseile kerge saak.
Ega sa eriti ei varjanud, et sul kanep seal teiste põllukultuuride keskel kasvab.
Ma kasvatasin põhiliselt ikka tulpe, aga muidugi ei varjanud ka.
Nõuka-ajal meil polnud narkoprobleeme, ei ole teada, et kanepi tarvitamise eest kuigi paljusid karistatud oleks. Probleem tekkis juulis 2000, kui võeti vastu seadus, mis kriminaliseeris kanepi. Sinnamaani on ette nähtud trahv kasvatamise eest 2400 krooni. See raha oli mul kogu aeg varuks olemas: kui pahandust teed ja vahele jääd, siis klaarid ära.
KAUGEMALE EI SAA: koduarestis olles saab Raoul vaid aknast välja kiigata.Foto: Vallo Kruuser
Kui vahele jäid, kas lõpetasid kasvatamise ära?
Siis lõpetasin ära. Elasin linnas. 2007. aastal tundsin, et ei taha enam linnas olla, näpud sügelesid mulla järele – olen ju aiandis sündinud. Läksin maale tagasi, hakkasin toiduks taimi kasvatama, mõtlesin, et teen restorani, kus pakun omakasvatatud toitu. Siis... panin paar kanepitaime ka kasvama.
2007. sai ostetud pangalaenuga „veski vete peal“ – ja mitte eesmärgiga seal kanepit kasvatada. Ma panin palju asju maha: tomatid, maasikad-vaarikad... ja muu hulgas ka kanepit.
Mul oli kodus 200 seemnepakki – kõikvõimalikke söögikultuure.
Olin tellinud postiga Hollandist ka kanepiseemneid. Posti hoiti kinni põhjendamatult kaua, tavaliselt tulevad Euroopast pakid nädalaga. See aga ei tulnud ega tulnud, Siis sain paki kätte, aga jätsin seemned maha panemata. Maikuus tulid kahe narkokoeraga kümme kuulivestides meest ja hakkasid maja läbi puistama. Nad leidsid kamina pealt ühe nutsaka...Seemnete omamise eest karistada ei saa, sest need ei sisalda THCd, aga nutsakas oli mu enda eelmise eesta kanep, mida ise tõmbasin. Selle eest sain kolm aastat tingimisi. 2008. aastal oli kohus. Pärast kohut olin jälle korralik. Ja siis 2013 – lehed kirjutasid, kuidas kanep on miljardibisnis. Ameerika, kelle mõjutusel kogu maailm keelustas 1961. aastal kanepi, lasi ohjad lõdvemaks. Inimesed ostavad ja suitsetavad. Mis see kolm taime on, mul polnud üldse hirmugi! Panin kolm taime maha. Kõigepealt aknalaulauale, suvel istutasin ümber suuretesse, 30liitristesse sangadega kanistritesse ja tassisin neid edasi tagasi nagu lits lapsi. Päeval päikese kätte, õhtul pimedassse keldrisse, sügisel tõin lambi alla. Kolm taime olid suured nagu kuused! Sügisel korjasin saagi ära: õied jätsin endale, aga hästi palju tekkis rohelist puru. Kui Hollandi kanepilehtedes on kuni 25% THCd, siis minu omades oli 2%. Kümme korda vähem.
Tegid nii korralikud testid?
Riik mõõtis minu eest ära, prokurör tellis ekspertiisi.
Kas sa ilma kanepita poleks hakkama saanud?
Mul oli pangalaen kukil, jäin maal nii hätta oma elektri ja telefoni maksimistega, asi hakkas kokku kukkuma. 1. oktoobril oli mul infarkt, kolmas järjekorras. Tekkis selline masendus, et enamiku ajast olin voodis pikali. Et kuidagi elus püsida, siis ainuke rõõm, mis mul oli – tegin kanepit. Ma pole loll ega laisk, aga kui maal ikka tööd ei ole, siis pole midagi teha.
LOODAB TEISTELE: Sõbrad toovad süüa, ise Raoul poes käia ei tohi.Foto: Vallo Kruuser
Mis restorani ideest sai?
Jäin lõksu: ei saanud linnas oma asju maha müüdud ja seetõttu ei saanud ka restoranisse investeerida. Mul oli üks töömees abiks, kes aitas majapidamises pisiasju toimetada, kitsi toita jne. Ta elas talus... temaga popsisime siis. Kasvatajad ikka jagavad... Aga see inimene, kellele ma andsin seda odavat lahjat puru – seda keegi ei osta, see on nii lahja, see leidis ka kohtus kinnitust – , jäi mingite muude jamadega vahele, tema telefoni kuulati pealt. Kui ta selle puruga linna tagasi läks, võeti ta naksti kinni. Kümme päeva hiljem tuldi mulle järgi. Ühel päeval, kui hakkasin kodust välja sõitma, oodati mind metsavahetee otsas, auto otsiti läbi (aga kanepisuitsetajal ikka autos kanepit on), maja otsiti läbi – viidi Pärnu arestimajja. Järgnes Tallinna eeluurimisvangla, kus ootasin kohtu järjekorras aasta aega. Siis istusin Tallinna vanglas ja pool aastat Harku vanglas, kuni nüüd kuu aega tagasi lasti jalavõruga koju. Mul pole midagi ette heita – seadus näeb ette 3-10 aastat korduva kuriteo eest, sisuliselt sain miinimumkaristuse.
Palju sa said ta käest?
Müüsin talle 70 grammi – 280 euro eest sain oma elektriarve makstud.
KASSIL ON ROHKEM VABADUST: Kui Mustu peaks paotatud korteriukse vahelt trepikotta lipsama, siis Raoul talle järele minna ei tohi – jalavõru annaks otsekohe häiret.Foto: Vallo Kruuser
Ise hakkasid kanepit tegema, sest see mõjus su tervisele hästi?
Jaa. See arutelu, mis kanepi ümber käib, puudutab ainult 10% populatsioonist – on tõestatud, et umbes nii paljudel esineb kehaomaste kannabinoidide puudujääk. Enamik inimesi saab hakkama ilma kanepita, sest nende kehad toodavad kannabinoide piisavalt. Seega ei peaks see üldse olema üldrahvaliku arutelu teema, sest puudutab ainult neid, kes vajavad kanepit, et organismis oleks normaalne kannabinoidi-tase.
Millistes tunnetes see puudus väljendub?
Masendus, depressioon.
Kuidas sa ise ennast tunned?
Muidugi on see rõõmuhetk, kui tõmbad selle popsu ära – elu läheb ilusaks. Aga see kestab tund-kaks. Ma ei teinud popsu päeval, vaid enne magamaminekut. See aitas magama jääda.
Jube raske on seda kuritarvitada, sest see pole meeldiv tegevus: köhid ja läkastad ja tõmbad pigi kopsu. Mina kasutasin kanepit suitsetamise mahajätmiseks, see aitas võõrutusnähtudest hoiduda.
Lootsid sa kanepi müügist rikastuda?
Absoluutselt mitte. Rikastumise eesmärgil tehakse seda hoopis teistmoodi. Ja rikkus paistab välja. Ma pole kunagi saanud endale lubada asju, mida saavad lubade endale narkootikumidega kaubitsejad.
Praegu saab kanepi kasvataja suurema karistuse kui diiler, sest kohtunik ütles, et kui poleks kasvatajaid, poleks ka midagi müüa. Kuigi kohtus ei leidnud kinnitust, et minu kasvatatud kanep oleks jõudnud tänavatele. Põhisüüdistus oli kasvatamine. See, et ma kaks korda olin edasi andnud – üks kord viis ja teine kord seitsekümmend grammi – ei olnud nii suur süüdistus.
VANGLAELU: Raouli sõnul jäi vanglas üle vaid pikutada ja loota, et lamatisi ei tuleks.Foto: Vallo Kruuser
Kuidas sa vanglas hakkama said?
Ma pole kunagi elus tundud sellist vabadust nagu vanglas. Ainuke kohustus on kaks korda päevas oma nime öelda. Sa ei pea sööma, kui ei taha, ei pea hambaid pesema, jalutama. Viis inimest ühes ruumis, tund aega päevas saad jalutamas käia. Selline vabadus... See on muidugi naljaga öeldud, mõtlevale lugejale.
Korralikke inimesi on vanglas piisavalt. Istutakse asja eest, mida nad teinud pole. On korralikke inimesi, kes tapmise pärast istuvad. Kui sa oled 24/7 inimesega koos „kupeevagunis“, kuuled selja tagant, mis nägu tal ees on, seal ei saa valetada. Seda paragrahvi 184 nimetatakse rahvaparagrahviks. Keegi statistikat ei tea, aga jutu järgi tundub, nagu pooled istuksid narkokuritegude eest.
Seal ikka oli oma ala spetsialiste koos: kuidas amfetamiini valmistada, kuidas Hispaaniast tuua sadades kilodes kanepit. See on nii suur bisnis, kui kuulen inimeste käest, kes Hispaaniaga seotud. Üks poiss, kes kodus oma tarbeks kasvatas, jäi vahele elektrirežiimiga. Tüüpiline „kanepikurjategija“ on pikajuukseline kunstnikutüüp, kes ise tõmbab, kellele sõber ütleb, et „kuule, kui võtad, võta mulle ka“ – kui võtad suuremas koguses, saad natuke odavamalt.
Mis sa tegid seal terved päevad?
Pikutasin, ainsaks sooviks, et lamatisi ei tuleks. Ainult üksikud saavad tööd teha. Töökohti on vanglas väga vähe, tööletahtjaid palju rohkem .
Kuidas sulle mõjus vanglas olemise aeg?
Tundsin ennast hästi, teatud mõttes, mul polnud seal raske. Sain tegeleda iseendaga, oma mõtete korrastamisega. Sain kombata inimpsüühika piire – kui pead kuu aega olema olukorras, kus väljast mingit infot ei tule, siis avastad endast reserve.
Mida sa enda kohta teada said?
Avastasin, et saan hakkama. Kui peaksin näiteks kuuks ajaks Haitil katakombidesse lõksu jääma, siis mul katus ei sõida. Mul on, mida mõelda.
Mis sa endast leidsid?
Ega ma endast midagi suurt ei leidnud, eks areng on varem ära toimunud. Aga ma võtsin läbi kogu elu – sellises võtmes, et kui mul oleks võimalus ajas tagasi minna, siis millisesse eluetappi ma praeguste teadmistega oleksin nõus minema. Ja siis teen seal vastavad muutused ära. See on väga põnev mäng. Selle käigus hakkas meenuma väga ilusaid mälestusi.
Võib siis sinu näite puhul öelda, et vangla ongi ümberkasvamise koht?
Jube raske on kanepit kuritarvitada, sest selle suitsetamine pole meeldiv tegevus: köhid ja läkastad ja tõmbad pigi kopsu.
No mismoodi ma siis kasvasin? Pigem on see reset. Juhtme väljatõmbamisest üksi ei piisa, peab veel kümme sekundit ootama, et täielikus steriilsuses kondensaatorid tühjaks laaduksid.
Siis saadeti sind õigesse kohta järele mõtlema?
Selleks ei pea isegi väga suur mõtleja olema. Vaatasin eluheidikuid, kelle eluiga tänu vanglale pikeneb. Vanglas on neil normaalne keskkond, normaalne söök, nad ei saa oma tervist kahjustada, neil on pealesunnitud korralikud elukombed – ja nad muutuvad seal täiesti normaalseteks inimesteks. Minu ajal oli üks mees viis päeva väljas. Kõik tema otsused vabaduses olid sundkäigud: ta pidi suhtlema, st pidi jooma, siis oli vaja viina varastama minna. Ja oligi tagasi.
Mida sa nüüd edasi teed?
Istun pool aastat jalavõruga kodus. Poes käia abieluinimestel ei lubata, öeldakse, et las naine käib ja hooldab. Ja tuleb loota, et sõbrad toovad süüa. Ainus erinevus on see, et mul on kodus arvuti, saan oma asju teha. Kui mul olnuks arvuti vanglas, siis ma vaevalt oleks varem välja tahtnud. Hakkasin programmeerimist õppima. Mul oli veinitööstus, juustutööstus, põllumajandustehnika, ma ei tea, kus mu asjad on, sest maale, kus mu päriskodu on, mind ei lubatud jalavõruga elama.
Miks?
Meil kehtib endiselt põhimõte, et vangid peavad olema pidevalt tigedad ja raevus – eeldades, et siis nad ei taha vanglasse tagasi sattuda.
Maakodus on mul kuivkäimla üle õue, see on liiga kaugel, elektrooniline jälgimisseade ei ulatu sinnani. Palusin luba, kas ma saaksin maale talveriideid tooma, peaksin ka kasvuhoonekile maha võtma. Pean politseile avalduse kirjutama, mis majapidamisest varastatud on, nii kolm tundi oleks vaja seal toimetada. Vastus oli – ei, sest ma olen koduaresti määratud. Kui lähen kriminaalhooldajale ennast näitama, aga jään bussist maha, on kohe vanglasse tagasi minek. Minuti pealt on välja mõõdetud, kaua mul aega kulub, et iga esmaspäev politseimajas Tondil allkirja andmas käima. Bussi väljumisajad on netis üleval, ma ei tohi vahepeal Järve keskuse juures maha hüpata, et poes käia. Kolmel ametnikul on ülesanne mind kontrollida.
Mida sa veel vanglas teada said?
Et meil on riiklik programm vangide kiusamise kohta. Meil kehtib endiseselt põhimõte, et vang peab olema pidevalt tige ja raevus. Et neil oleks seal paha olla, eeldades, et siis nad ei taha sinna tagasi sattuda. Ja selle nimel nähakse vaeva, et neil oleks iga päev paha olla.
Kuidas?
Pisiasjad: näiteks tohid sa vangla poest osta maitseaineid, soola-pipart-ketšupit. Aga sa ei tohi neid sööklasse kaasa võtta! Kui leitakse, pannakse 15 päevaks kartserisse. Peitsin kord soki sisse ühe küüslauguküüne ja grammi soola, see leiti üles ja ma sain 15 päeva. Sa võid neid süüa kambris. Olgu, seadus on loll, aga miks sunnitakse selle täitmise nimel vanu mehi pükse maha ajama ja kükke tegema? Viimane söögikord on pool viis õhtul. Kutid teevad nii, et võtavad supi seest liha ära ja panevad kahe saiaviilu vahele, et kambris õhtul süüa – otsitakse läbi ja visatakse ära. Mehed teevad avalduse, et vaadata jalgpalli – rahvusvaheline tähtis mäng algab näiteks pool kümme. Vastus tuleb: vaadake. Õhtul kell 10 aga tõmmatakse poole mängu pealt juhe seinast välja. Või näiteks kambri seinad on täis soditud. Vangid ostavad oma raha eest paki valget paberit, katavad seina ära. Nädal-kaks lastakse olla, siis tuleb vangivalvur ja tõmbab raks seina narmendama. Meisterdasime nurka väikse maitseainete riiuli – see kisti maha. Naise-laste pilte ei tohi olla – kistakse maha. Ilusti väljendudes: on vangivalvureid, kes naudivad oma tööd. Süsteem on selline, et vangi tuleb kiusata. Siis tulevadki kurjad mehed välja ja sooritavad uue kuriteo. See väline muutus, et Viru ja Tartu vanglad on ilusad, ei maksa midagi, kui sisu ei muutu. Vaimne vägivald kui kättemaks kestab kuni vabanemiseni.
Kakahirmutis
11.11.15, 11:06
Paneks äkki spoileri alla :D
Paneks äkki spoileri alla :D
ei :D
Kakahirmutis
11.11.15, 14:59
ei :D
JAN OLI LOHAKAS POISS. OMA ASJU EI HOIDNUD TA SUGUGI HÄSTI. KLOTSID JA AUTOD VEDELESID PÕRANDAL LAIALI, MÄNGUKARU RIPPUS PAELAPIDI UKSELINGI KÜLJES, PILDIRAAMATUTE NURGAD OLID RULLIS. EMA MANITSES JANI KOGU AEG:
“KUIDAS SA KÜLL NII LOHAKAS OLED! HEAD LAPSED KORISTAVAD ALATI PEALE MÄNGIMIST OMA ASJAD KOKKU.”
MÕNIKORD JAN PÜÜDISKI HEA LAPS OLLA JA ASJAD KOKKU KORJATA, AGA JUBA JÄRGMISEL PÄEVAL UNUSTAS JÄLLE KÕIK LAIALI.
ÜHEL ÕHTUL, KUI JAN JUBA VOODIS OLI, VAATAS TA RIIDEKAPI UKSEL MUSTRIT JA HAKKAS IGASUGU ASJU ETTE KUJUTAMA. TALLE NÄIS, ET ÜKS PIKK SINKA-VONKALINE TRIIP ON JÕGI JA TUMEDAMAD LAIGUD SELLE KÕRVAL ON PÕÕSAD. KUI TA VEEL NATUKE AEGA VAATAS, KUJUTAS TA ETTE JUBA KAUGUSES AIMATAVAID MÄGESID JA MINGISUGUST IMELIKKU LINNA. SEE OLI ROHKEM NAGU KOOBASTE LINN. JAN MUUDKUI VAATAS JA VAATAS JA LÕPUKS JUHTUS MIDAGI VÄGA VEIDRAT. ÜHES KOOBASTEST OLEKS JUSTKUI KEEGI LIIGUTANUD. JAN PINGUTAS SILMI JA TÕEPOOLEST – KA TEISTES KOOBASTES LIIKUSID RINGI PIKAD VARJUD. JAN HAKKAS KARTMA JA TÕMBAS TEKI ÜLE PEA. KUI TA TEKI ALT JÄLLE VÄLJA PIILUS, OLI KOOBASTES VAIKUS. JAN IKKA VAATAS JA VAATAS JA KORRAGA TEKKISID KOOBASTESSE JÄLLE PIKAD LIIKUVAD VARJUD. VARJUD OLID SUURTE KOLLIDE MOODI, KES PIDEVALT ÜKSTEISEGA KOKKU PÕRGATES EDASI-TAGASI SEBISID. LÕPUKS TUNDUS JANILE, NAGU OLEKSID KOLLID VÕTNUD SUUNA TEMA POOLE. NAD KASVASID JA KASVASID JA JAN KOOS VOODIGA TAGANES NEIST KAUGEMALE. TUBA VENIS HÄSTI-HÄSTI SUUREKS. NII SUUREKS, ET AKEN, MILLEST TÄNAVALATERN SISSE PAISTIS, KAHANES HOOPIS VÄIKESEKS TÄPIKS KAUGUSES.
JANIL HAKKAS HIRM. VOODI, MILLES TA LAMAS, MUUTUS VANKRIKS JA KIIKHOBU, MIS MUIDU OLI NURGAS KÜLILI LEBANUD, OLI NÜÜD RAKENDATUD JANI VOODI ETTE JA ISE TA OLI PÄRIS HOBUSE SUURUNE. KOLLID KAPIUKSELT OLID NÜÜD NII SUUREKS KASVANUD, ET RONISID KAPIUKSELT MAHA. NAD TRAMPISID KAPJADEGA JA VIBUTASID OMA PIKKI KOLME SÕRMEGA KÄSI JANI SUUNAS.
“NÕÕ!” HÜÜDIS JAN KIIKHOBUSELE JA SEE PISTIS TUHATNELJA KAPPAMA. KUSAGIL KAUGEL SILMAPIIRIL PAISTIS TOA VASTASSEIN JA SINNAPOOLE LÄKS NENDE SÕIT.
“MIDA MA NÜÜD KÜLL PEALE HAKKAN?” MÕTLES JAN. KAUGUSEST OLI KOSTA KOLLIDE KABJAPLAGINAT JA NEIL KÄIS JÄREL ÜLESKEERUTATUD TOLMUPILV. ÜKS ERITI SUUR KOLL PURSKAS NINASÕÕRMETEST TULD VÄLJA JA MÖIRGAS HIRMSA HÄÄLEGA.
“MUL ON ABI VAJA!” MÕTLES JAN. “KUS ON MU TANKID JA TINASÕDURID? KUS ON MU KLOTSID, ET EHITADA KINDLUST?”
KIIKHOBU OLI JÕUDMAS UKSENI, MIS VIIS KORIDORI. UKS OLI NII SUUR JA KÕRGE, ET JAN PIDI PEA KUKLASSE AJAMA, ET LÕPPU NÄHA. SEAL ÜLEVAL RIPPUS JANI MÄNGUKARU LINGI OTSAS. KARU OLI SAMUTI KÕVASTI KASVANUD JA OLI NÜÜD JANIST MITU KORDA SUUREM.
“BRRRRRRR!” TEGI JAN JA KIIKHOBU PEATUS. “ME PEAME TA SIIT ALLA AITAMA! TEMA KAITSEKS MEID KOLLIDE EEST!”
“TA ON NII KÕRGEL!” HÜÜDIS KIIKHOBU. “TULETÕRJEAUTO REDELIT OLEKS VAJA!”
“MEIL EI OLE AEGA!” ARVAS JAN JA VAATAS KOLLIDE POOLE. NEED AGA MUUDKUI LÄHENESID JA LÄHENESID KOOS ÜLESKEERUTATUD TOLMUPILVEGA.
“OTSIME SÕDURID ÜLES!” HÕIKAS JAN HOBUSELE JA NENDE SÕIT LÄKS EDASI MÖÖDA SEINAÄÄRT. MÕNE MINUTI PÄRAST MÄRKASID NAD TINASÕDURIT, KES ISTUS SELG VASTU SEINA MAAS JA TÕMBAS PIIPU.
“HÄDA ON TULEMAS!” KARJUS JAN JUBA EEMALT. “SUURED KOLLID! PALJU KOLLE!”
TINASÕDUR AJAS ENNAST PÜSTI JA VAATAS SILMAPIIRI POOLE. SEALT PAISTIS AINULT TOLMUPILV, MIDA KOLLID ÜLES KEERUTASID.
“KUS ÜLEJÄÄNUD SÕDURID ON?” KÜSIS JAN.
“KUHU SA NAD JÄTSID?” KÜSIS TINASÕDUR VASTU. NÜÜD OLI JAN ENDA PEALE PAHANE.
“TUGITOOL!” TURGATAS TALLE PÄHE. “VIIMATI LÜKKASIN NAD TUGITOOLI ALLA EEST ÄRA, ET EMA EI NÄEKS JA MA EI PEAKS KORISTAMA.
TINASÕDUR HÜPPAS VANKRILE JA NAD SUUNDUSID GALOPPI LASTES KAUGUSES KÕRGUVA TUGITOOLI POOLE. KUI NAD KOHALE JÕUDSID, NÄGID NAD KAHTEKÜMMET TINASÕDURIT RAHULIKULT MAAS PÕÕNUTAMAS. MÕNI NORSKAS NII KÕVASTI, ET VAIBA KARVAD ÕÕTSUSID.
“HÄDA!” KARJUS JAN. “SUUR HÄDA!”
ÜKS OHVITSER AJAS ENNAST ISTUKILE JA VAATAS UNESEGASENA JANILE OTSA. “ISE SA MEID SIIA PIKALI JÄTSID!”
“PALUN VABANDUST!” POMISES JAN JA PUNASTAS.
“ÄRATUS!” KARJUS OHVITSER JA SÕDURID HÜPPASID ÜKSTEISE JÄREL PÜSTI. KUI VIIMANE SÕDUR OLI PÜSTI, KAMANDAS OHVITSER:
“JOONDU! VALVEL!”
JAN TÕUSIS PÜSTI JA SELETAS SÕJAMEESTELE:
“KAPIUKSE KOLLID TULID OMA KOOBASTEST VÄLJA JA TAHAVAD NÜÜD VALLUTADA MEIE TUBA. ME PEAME NAD TAGASI LÖÖMA!” SÕDURID VAATASID KAUGUSES KASVAVAT TOLMUPILVE JA KÕIGE VANEM NEIST VÕTTIS SÕNA:
“SIIN OLEKS VAJA KARUMÕMMI ABI JA TANKE JA KINDLUST.”
“KARUMÕMM RIPUB UKSELINGI KÜLJES ...” LÕI JAN SILMAD MAHA.
“NII,” VÕTTIS OHVITSER JUHTIMISE ENDA PEALE. “KIIKHOBU JA TINASÕDUR NUMBER 4! TEIE TEETE MEELITATE KOLLID KORIDORIUKSEST EEMALE. MEIE SIIN VÕTAME SIDET TULETÕRJEAUTOGA JA PÜÜAME KARUMÕMMI LINGI OTSAST ALLA SAADA.”
KIIKHOBU JA TINASÕDUR NUMBER 4 KAPPASID MINEMA – OTS KOLLIDE SUUNAS, ET NEID SIIS VALELE POOLE MEELITADA.
“TINASÕDURID NUMBER 1, 2, 3 JA 5, 6, 7! TEIE VÕTATE KALLURI, MIS ON KIRJUTUSLAUA JALA KÕRVAL JA OTSITE KOKKU NIIPALJU KLOTSE KUI VÕIMALIK. SIIS SÕIDUTATE NAD SIIA JA ME EHITAME ENDALE KINDLUSE. ON ARUSAADAV?”
SÕDURID TÕSTSID KÄE MÜTSI JUURDE, ÜTLESID NAGU ÜHEST SUUST “JUST NII!” JA PISTSID KIRJUTUSLAUA POOLE JOOKSU. ÜLEJÄÄNUD TINASÕDURID PIDID OTSIMA ÜLES TULETÕRJEAUTO, TOOMA DIIVANI ALT ÄRA NELI TANKI JA KAKS SOOMUSAUTOT.
ESIMESTENA JÕUDSID TAGASI SÕDURID KALLURIGA. NAD TÕID KOHALE KASTITÄIE KLOTSE JA HAKKASID KOHE KINDLUST EHITAMA. JAN AITAS NEID PÜÜDLIKULT.
PEAGI KOSTIS TEISELT POOLT MÜRINAT JA KOHALE SÕITIS TULETÕRJEAUTO.
“AITAME KARUMÕMMI LINGI OTSAST ALLA!” HÕIKAS JAN JA HÜPPAS AUTO ASTMELAUALE. NAD SÕITSID UKSENI JA KERISID REDELI ÜLES. KARUMÕMM SAI JALA ÜLEMISE PULGA PEALE TOETADA JA TÕMBAS PAELA LINGI KÜLJEST LAHTI. KÕVA MÜTSUGA HÜPPAS TA VAIBALE JA VAATAS JANI ÜLEVALT ALLA.
“OLGU PEALEGI!” PANI TA OMA RASKE KÄPA POISI ÕLALE JA LISAS:
“PRAEGU POLE AEG SELETADA, KUI PAHA ON LINGI OTSAS RIPPUDA. PRAEGU ON VAJA KAPIUKSE KOLLID TAGASI KOOBASTESSE AJADA.”
VARSTI JÕUDSID VALJU MÜRINA SAATEL KOHALE KA SÕJAMASINAD – NELI TANKI JA KAKS SOOMUSAUTOT. NAD RIVISTUSID ÄSJAVALMINUD KINDLUSE ETTE JA JÄID VAENLAST OOTAMA.
TINASÕDUR NUMBER 4 TIIRUTAS JUBA KOLMANDAT RINGI TOA TEISES KÜLJES JA KOLLID OLID MARUVIHASED, ET EI JÕUDNUD KIIKHOBUSEGA SAMMU PIDADA. JÄRSKU JÄI KÕIGE SUUREM KOLL SEISMA JA ÜTLES JÄMEDA MÖRISEVA HÄÄLEGA:
“MA ARVAN, ET NAD PÜÜAVAD MEID NINAPIDI VEDADA. ME OLEME JUBA KOLMAS KORD PEEGLIKAPI JUUREST MÖÖDA KIHUTANUD. NAD VÕIVAD ISE HOOPIS TOA TEISES KÜLJES OLLA. SUUNDUME SINNA JA TEEME NEILE UUT JA VANA!” KÕIK KOLLID PISTSID HIRMSASTI MÖIRGAMA JA VÕTSID SUUNA TOA VASTASSEINA POOLE.
“NAD TULEVAD!” HINGELDAS TINASÕDUR NUMBER 4, KUI OLI TEISTE JUURDE JÕUDNUD. “NAD SAID ARU, ET ME NEID PETAME!”
“POLE MIDAGI!” ÜTLES JAN. “MEIL ON KÕIK ETTEVALMISTUSED TEHTUD – KLOTSIDEST EHITASIME KINDLUSE, KARUMÕMMI PÄÄSTSIME TULETÕRJEAUTO ABIGA LINGI KÜLJEST LAHTI JA SÕJAMASINAD TÕIME KA KOHALE. ME EI KARDA KOLLE, KUI ME KÕIK KOOS OLEME!”
JUBA LÄHENESKI TOLMUPILV JA KÕIGE EES KAPPAS KÕIGE SUUREM KOLL. JÄLLE PURSKAS TA SUUST VÄLJA TULD JA JÄLLE MÖIRGAS TA ÕUDSE HÄÄLEGA.
“VALMIS OLLA!” KARJUS OHVITSER JA TINASÕDURID TÕSTSID PÜSSID PALGE. SÕJAMASINAD KÄIVITASID MOOTORID JA KARUMÕMM SEISIS KÄED PUUSAS KINDLUSE KÕRVALE. KUI KOLLID OLID JÕUDNUD PIISAVALT LÄHEDALE, KAMANDAS OHVITSER:
“TULD!” KÕLAS VÕIMAS KOGUPAUK JA KOLLID MATTUSID ÜLENI TOLMUPILVE. UUESTI NÄHTAVALE ILMUSID NEIST VAEVALT POOLED. ÜLEJÄÄNUD OLID HAAVATUD JA PIKALI. NÜÜD ASTUS ETTE KARUMÕMM KOGU OMA SUURUSES JA SAMMUS OTSUSTAVALT KOLLIDE PAELIKULE VASTU. SÕDURID JOOKSID TALLE JÄRELE. VARSTI SEISID KAKS VAENUPOOLT VASTAMISI JA VAATASID VIHASELT TÕTT.
“MINGE TAGASI, KUST TULITE!” ÜTLES KARUMÕMM KURJA HÄÄLEGA. “MEID ON NÜÜD ROHKEM JA ME SAAME TEIST NAGUNII JAGU!” KOLLIDE PEALIK MÖRISES VIHASELT JA PÖÖRITAS SILMI. “IGA PÄEV OLETE TE MÖÖDA TUBA LAIALI, KUIDAS TE NÜÜD KÕIK KOKKU SAITE?” KÜSIS TA PILKAVA TOONIGA JA VAATAS KORRALIKULT RIVISTATUD SÕDUREID, ILUSTI LAOTUD KINDLUSEMÜÜRI JA ÄHVARDAVAID TANKITORUSID.
“JAN KORJAS MEID KOKKU,” ÜTLES KARUMÕMM JA ASTUS ÄHVARDAVA SAMMU ETTEPOOLE. KOLLIDE PEALIK TAGANES TEMA EES JA PEAGI PISTSID ÜLEJÄÄNUD KOLLID KAPI POOLE JOOKSU. NENDE HIRMUÄRATAV PEALIK LONKIS NEIL VASTUMEELSELT KANNUL JA VARSTI OLID NAD SILMIST KADUNUD.
SÕDURID, JAN, KARUMÕMM JA ISEGI KIIKHOBU TÕSTSID VÕIDUKISA JA TRAMPISID RINGIS KOOS JALGU. KUI NAD VÄSISID, ÜTLES JAN:
“NII. NÜÜD LÄHEME KÕIK KOOS KOJU – MÄNGUASJADE KASTI. MEIL ON AEG PUHATA. NÕUS?”
“JAA!” HÕIKASID KÕIK LÄBISEGI JA JAN RONIS VANKRISSE KIIKHOBUSE TAGA, MIS TEGELIKULT OLI JU TEMA VOODI. MÄNGUASJADE KASTI JUURES LEHVITAS JAN KÕIGILE JA SOOVIS HEAD ÖÖD. KARUMÕMM PANI VIIMAST KORDA KÄPA JANI ÕLALE JA LAUSUS:
“HEAD ÖÖD, JAN-POISS! SA OLID TUBLI!”
KUI KÕIK OLID LÄINUD, HEITIS JAN VANKRISSE PIKALI JA SEE MUUTUS JÄLLEGI VOODIKS. TUBA TEMA ÜMBER TÕMBUS KOKKU JA KIIKHOBUNE SEISIS TRUULT TEMA JALUTSIS, ILMA ET OLEKS ÜHTEGI SÕNA ÖELNUD. JAN VAATAS KAPIUST JA EI NÄINUD ENAM KOOBASTES MINGISUGUST LIIKUMIST.
JÄRGMISEL PÄEVAL, KUI NAD PEREGA LAUA ÜMBER ISTUSID JA SÕID, ÜTLES EMA KAVALA NÄOGA ISALE:
“HUVITAV, KUI MA HOMMIKUL JANI TUPPA LÄKSIN, EI ASTUNUD MA ENAM ÜHELEGI MÄNGUASJALE OTSA. KES NEED KÜLL NII KENASTI KOKKU KORJAS?”
JAN SONKIS KAHVLIGA MUNAROOGA JA EI OSANUD MIDAGI ÖELDA. NAGUNII POLEKS KEEGI USKUNUD. AGA SELLEST AJAST ALATES ON NÜÜD JANI MÄNGUASJAD PEALE MÄNGIMIST ILUSASTI KOOS.
Ei lugenud caps locki pärast - kirjanduslik meel ei lubanud, kuigi sisetunne ütles, et sisu on Dostojevslik.
sadakrooni
12.11.15, 18:35
Milles sind süüdistati?
Kasvatasin kanepit. Esimene kord sain tingimisi karistada 2000. aastal, teist korda 2007. Ja nüüd, kolmandal korral, aastal 2014 pandi vangi.
Esimesel korral süüdistati mind kanepitaimede pärast, mis leiti kõrvalkrundilt. Minu kuurist pühkisid nad kokku mingisugust puru, mis kohtu labori hinnangul võis „arvatavasti“ olla kanep.
Omavahel öeldes – need ju ikka olid sinu taimed?
See polnud üldse kanepikasvatus, vaid nad lihtsalt kasvasid seal umbrohu sees.
Kuidas sa vahele jäid?
Naabrid kaebasid. Ma ei lubanud neil sõita raskete veoautodega läbi oma hoovi. Ümbersõit oleks teinud kahekilomeetrise ringi. See on tavaline eesti rahva viis asju lahendada. Olin kevadel linna ära läinud, mul polnud selle kohaga enam mingit pistmist, lihtsalt eelmise aasta saagist olid taimed prügihunnikus kasvama läinud. Korraga oli 20 kuulivestides inimest õue peal.
Kas sa müüsid ka?
Ei, see polnud mõeldud müügiks. Tollal oli mul tõsine plaan hakata tööstuslikku kanepit kasvatama. Käisin Hollandis kanepifestivalil ja kuulasin maad. Tundus, et oleks lihtne kasutada maisi tootmiseks mõeldud tehnikat. Kiukanep oli eesmärk, aga loomulikult kasvatasin ma ka suitsetamiseks. Vaata, sündinud aednikul on selline refleks nagu mustlasel hobust nähes – kui mulda näen, tahan taimi istutada.
Ja sinu kirg oli kanepit kasvatada?
Ei, taimi kui selliseid. Tomatit, kurki, tšillit – ükskõik, peaasi, et saaks kasvatada! Ma olen sündinud mullas ja mullaks ma saan.
JALAVÕRU: Kindel kaaslane pooleks aastaks.Foto: Vallo Kruuser
Sa kasvatasid, ei müünud, aga su sõbrad teadsid, et sinu käest saab.
Kui sa kasvatad, siis jagamine on selle protsessi paratamatu osa. Keegi ikka ütleb: kuule, anna mulle, kui saak valmis saab, annan tagasi. Ken-Martti Vaher ütles hiljuti Delfi debatis, et suitsetamise eest ei panda kedagi vangi. Milline silmakirjalikkus: sa pead seda ju kuskilt hankima, et suitsetada. Sa pead minema Tammsaare pargist ostma – või ise kasvatama. Aga selle eest pannakse vangi.
Mis su esimene karistus oli? Ja kas see pani sind mõtlema, et enam ei tee?
Kaks aastat tingimisi. Ma tegin selle otsuse juba varem. Augustis oli kohus. Kevadel olin tegevuse ära lõpetanud. Kui ma sain teada, et seadus karmistus, sõitsin maale ja likvideerisin ära need mõned taimed, mis mul seal olid. See oli lihtsalt loll juhus, et eelmise aasta jäänukid seal vedelesid. Olin politseile kerge saak.
Ega sa eriti ei varjanud, et sul kanep seal teiste põllukultuuride keskel kasvab.
Ma kasvatasin põhiliselt ikka tulpe, aga muidugi ei varjanud ka.
Nõuka-ajal meil polnud narkoprobleeme, ei ole teada, et kanepi tarvitamise eest kuigi paljusid karistatud oleks. Probleem tekkis juulis 2000, kui võeti vastu seadus, mis kriminaliseeris kanepi. Sinnamaani on ette nähtud trahv kasvatamise eest 2400 krooni. See raha oli mul kogu aeg varuks olemas: kui pahandust teed ja vahele jääd, siis klaarid ära.
KAUGEMALE EI SAA: koduarestis olles saab Raoul vaid aknast välja kiigata.Foto: Vallo Kruuser
Kui vahele jäid, kas lõpetasid kasvatamise ära?
Siis lõpetasin ära. Elasin linnas. 2007. aastal tundsin, et ei taha enam linnas olla, näpud sügelesid mulla järele – olen ju aiandis sündinud. Läksin maale tagasi, hakkasin toiduks taimi kasvatama, mõtlesin, et teen restorani, kus pakun omakasvatatud toitu. Siis... panin paar kanepitaime ka kasvama.
2007. sai ostetud pangalaenuga „veski vete peal“ – ja mitte eesmärgiga seal kanepit kasvatada. Ma panin palju asju maha: tomatid, maasikad-vaarikad... ja muu hulgas ka kanepit.
Mul oli kodus 200 seemnepakki – kõikvõimalikke söögikultuure.
Olin tellinud postiga Hollandist ka kanepiseemneid. Posti hoiti kinni põhjendamatult kaua, tavaliselt tulevad Euroopast pakid nädalaga. See aga ei tulnud ega tulnud, Siis sain paki kätte, aga jätsin seemned maha panemata. Maikuus tulid kahe narkokoeraga kümme kuulivestides meest ja hakkasid maja läbi puistama. Nad leidsid kamina pealt ühe nutsaka...Seemnete omamise eest karistada ei saa, sest need ei sisalda THCd, aga nutsakas oli mu enda eelmise eesta kanep, mida ise tõmbasin. Selle eest sain kolm aastat tingimisi. 2008. aastal oli kohus. Pärast kohut olin jälle korralik. Ja siis 2013 – lehed kirjutasid, kuidas kanep on miljardibisnis. Ameerika, kelle mõjutusel kogu maailm keelustas 1961. aastal kanepi, lasi ohjad lõdvemaks. Inimesed ostavad ja suitsetavad. Mis see kolm taime on, mul polnud üldse hirmugi! Panin kolm taime maha. Kõigepealt aknalaulauale, suvel istutasin ümber suuretesse, 30liitristesse sangadega kanistritesse ja tassisin neid edasi tagasi nagu lits lapsi. Päeval päikese kätte, õhtul pimedassse keldrisse, sügisel tõin lambi alla. Kolm taime olid suured nagu kuused! Sügisel korjasin saagi ära: õied jätsin endale, aga hästi palju tekkis rohelist puru. Kui Hollandi kanepilehtedes on kuni 25% THCd, siis minu omades oli 2%. Kümme korda vähem.
Tegid nii korralikud testid?
Riik mõõtis minu eest ära, prokurör tellis ekspertiisi.
Kas sa ilma kanepita poleks hakkama saanud?
Mul oli pangalaen kukil, jäin maal nii hätta oma elektri ja telefoni maksimistega, asi hakkas kokku kukkuma. 1. oktoobril oli mul infarkt, kolmas järjekorras. Tekkis selline masendus, et enamiku ajast olin voodis pikali. Et kuidagi elus püsida, siis ainuke rõõm, mis mul oli – tegin kanepit. Ma pole loll ega laisk, aga kui maal ikka tööd ei ole, siis pole midagi teha.
LOODAB TEISTELE: Sõbrad toovad süüa, ise Raoul poes käia ei tohi.Foto: Vallo Kruuser
Mis restorani ideest sai?
Jäin lõksu: ei saanud linnas oma asju maha müüdud ja seetõttu ei saanud ka restoranisse investeerida. Mul oli üks töömees abiks, kes aitas majapidamises pisiasju toimetada, kitsi toita jne. Ta elas talus... temaga popsisime siis. Kasvatajad ikka jagavad... Aga see inimene, kellele ma andsin seda odavat lahjat puru – seda keegi ei osta, see on nii lahja, see leidis ka kohtus kinnitust – , jäi mingite muude jamadega vahele, tema telefoni kuulati pealt. Kui ta selle puruga linna tagasi läks, võeti ta naksti kinni. Kümme päeva hiljem tuldi mulle järgi. Ühel päeval, kui hakkasin kodust välja sõitma, oodati mind metsavahetee otsas, auto otsiti läbi (aga kanepisuitsetajal ikka autos kanepit on), maja otsiti läbi – viidi Pärnu arestimajja. Järgnes Tallinna eeluurimisvangla, kus ootasin kohtu järjekorras aasta aega. Siis istusin Tallinna vanglas ja pool aastat Harku vanglas, kuni nüüd kuu aega tagasi lasti jalavõruga koju. Mul pole midagi ette heita – seadus näeb ette 3-10 aastat korduva kuriteo eest, sisuliselt sain miinimumkaristuse.
Palju sa said ta käest?
Müüsin talle 70 grammi – 280 euro eest sain oma elektriarve makstud.
KASSIL ON ROHKEM VABADUST: Kui Mustu peaks paotatud korteriukse vahelt trepikotta lipsama, siis Raoul talle järele minna ei tohi – jalavõru annaks otsekohe häiret.Foto: Vallo Kruuser
Ise hakkasid kanepit tegema, sest see mõjus su tervisele hästi?
Jaa. See arutelu, mis kanepi ümber käib, puudutab ainult 10% populatsioonist – on tõestatud, et umbes nii paljudel esineb kehaomaste kannabinoidide puudujääk. Enamik inimesi saab hakkama ilma kanepita, sest nende kehad toodavad kannabinoide piisavalt. Seega ei peaks see üldse olema üldrahvaliku arutelu teema, sest puudutab ainult neid, kes vajavad kanepit, et organismis oleks normaalne kannabinoidi-tase.
Millistes tunnetes see puudus väljendub?
Masendus, depressioon.
Kuidas sa ise ennast tunned?
Muidugi on see rõõmuhetk, kui tõmbad selle popsu ära – elu läheb ilusaks. Aga see kestab tund-kaks. Ma ei teinud popsu päeval, vaid enne magamaminekut. See aitas magama jääda.
Jube raske on seda kuritarvitada, sest see pole meeldiv tegevus: köhid ja läkastad ja tõmbad pigi kopsu. Mina kasutasin kanepit suitsetamise mahajätmiseks, see aitas võõrutusnähtudest hoiduda.
Lootsid sa kanepi müügist rikastuda?
Absoluutselt mitte. Rikastumise eesmärgil tehakse seda hoopis teistmoodi. Ja rikkus paistab välja. Ma pole kunagi saanud endale lubada asju, mida saavad lubade endale narkootikumidega kaubitsejad.
Praegu saab kanepi kasvataja suurema karistuse kui diiler, sest kohtunik ütles, et kui poleks kasvatajaid, poleks ka midagi müüa. Kuigi kohtus ei leidnud kinnitust, et minu kasvatatud kanep oleks jõudnud tänavatele. Põhisüüdistus oli kasvatamine. See, et ma kaks korda olin edasi andnud – üks kord viis ja teine kord seitsekümmend grammi – ei olnud nii suur süüdistus.
VANGLAELU: Raouli sõnul jäi vanglas üle vaid pikutada ja loota, et lamatisi ei tuleks.Foto: Vallo Kruuser
Kuidas sa vanglas hakkama said?
Ma pole kunagi elus tundud sellist vabadust nagu vanglas. Ainuke kohustus on kaks korda päevas oma nime öelda. Sa ei pea sööma, kui ei taha, ei pea hambaid pesema, jalutama. Viis inimest ühes ruumis, tund aega päevas saad jalutamas käia. Selline vabadus... See on muidugi naljaga öeldud, mõtlevale lugejale.
Korralikke inimesi on vanglas piisavalt. Istutakse asja eest, mida nad teinud pole. On korralikke inimesi, kes tapmise pärast istuvad. Kui sa oled 24/7 inimesega koos „kupeevagunis“, kuuled selja tagant, mis nägu tal ees on, seal ei saa valetada. Seda paragrahvi 184 nimetatakse rahvaparagrahviks. Keegi statistikat ei tea, aga jutu järgi tundub, nagu pooled istuksid narkokuritegude eest.
Seal ikka oli oma ala spetsialiste koos: kuidas Hispaaniast tuua sadades kilodes kanepit. See on nii suur bisnis, kui kuulen inimeste käest, kes Hispaaniaga seotud. Üks poiss, kes kodus oma tarbeks kasvatas, jäi vahele elektrirežiimiga. Tüüpiline „kanepikurjategija“ on pikajuukseline kunstnikutüüp, kes ise tõmbab, kellele sõber ütleb, et „kuule, kui võtad, võta mulle ka“ – kui võtad suuremas koguses, saad natuke odavamalt.
Mis sa tegid seal terved päevad?
Pikutasin, ainsaks sooviks, et lamatisi ei tuleks. Ainult üksikud saavad tööd teha. Töökohti on vanglas väga vähe, tööletahtjaid palju rohkem .
Kuidas sulle mõjus vanglas olemise aeg?
Tundsin ennast hästi, teatud mõttes, mul polnud seal raske. Sain tegeleda iseendaga, oma mõtete korrastamisega. Sain kombata inimpsüühika piire – kui pead kuu aega olema olukorras, kus väljast mingit infot ei tule, siis avastad endast reserve.
Mida sa enda kohta teada said?
Avastasin, et saan hakkama. Kui peaksin näiteks kuuks ajaks Haitil katakombidesse lõksu jääma, siis mul katus ei sõida. Mul on, mida mõelda.
Mis sa endast leidsid?
Ega ma endast midagi suurt ei leidnud, eks areng on varem ära toimunud. Aga ma võtsin läbi kogu elu – sellises võtmes, et kui mul oleks võimalus ajas tagasi minna, siis millisesse eluetappi ma praeguste teadmistega oleksin nõus minema. Ja siis teen seal vastavad muutused ära. See on väga põnev mäng. Selle käigus hakkas meenuma väga ilusaid mälestusi.
Võib siis sinu näite puhul öelda, et vangla ongi ümberkasvamise koht?
Jube raske on kanepit kuritarvitada, sest selle suitsetamine pole meeldiv tegevus: köhid ja läkastad ja tõmbad pigi kopsu.
No mismoodi ma siis kasvasin? Pigem on see reset. Juhtme väljatõmbamisest üksi ei piisa, peab veel kümme sekundit ootama, et täielikus steriilsuses kondensaatorid tühjaks laaduksid.
Siis saadeti sind õigesse kohta järele mõtlema?
Selleks ei pea isegi väga suur mõtleja olema. Vaatasin eluheidikuid, kelle eluiga tänu vanglale pikeneb. Vanglas on neil normaalne keskkond, normaalne söök, nad ei saa oma tervist kahjustada, neil on pealesunnitud korralikud elukombed – ja nad muutuvad seal täiesti normaalseteks inimesteks. Minu ajal oli üks mees viis päeva väljas. Kõik tema otsused vabaduses olid sundkäigud: ta pidi suhtlema, st pidi jooma, siis oli vaja viina varastama minna. Ja oligi tagasi.
Mida sa nüüd edasi teed?
Istun pool aastat jalavõruga kodus. Poes käia abieluinimestel ei lubata, öeldakse, et las naine käib ja hooldab. Ja tuleb loota, et sõbrad toovad süüa. Ainus erinevus on see, et mul on kodus arvuti, saan oma asju teha. Kui mul olnuks arvuti vanglas, siis ma vaevalt oleks varem välja tahtnud. Hakkasin programmeerimist õppima. Mul oli veinitööstus, juustutööstus, põllumajandustehnika, ma ei tea, kus mu asjad on, sest maale, kus mu päriskodu on, mind ei lubatud jalavõruga elama.
Miks?
Meil kehtib endiselt põhimõte, et vangid peavad olema pidevalt tigedad ja raevus – eeldades, et siis nad ei taha vanglasse tagasi sattuda.
Maakodus on mul kuivkäimla üle õue, see on liiga kaugel, elektrooniline jälgimisseade ei ulatu sinnani. Palusin luba, kas ma saaksin maale talveriideid tooma, peaksin ka kasvuhoonekile maha võtma. Pean politseile avalduse kirjutama, mis majapidamisest varastatud on, nii kolm tundi oleks vaja seal toimetada. Vastus oli – ei, sest ma olen koduaresti määratud. Kui lähen kriminaalhooldajale ennast näitama, aga jään bussist maha, on kohe vanglasse tagasi minek. Minuti pealt on välja mõõdetud, kaua mul aega kulub, et iga esmaspäev politseimajas Tondil allkirja andmas käima. Bussi väljumisajad on netis üleval, ma ei tohi vahepeal Järve keskuse juures maha hüpata, et poes käia. Kolmel ametnikul on ülesanne mind kontrollida.
Mida sa veel vanglas teada said?
Et meil on riiklik programm vangide kiusamise kohta. Meil kehtib endiseselt põhimõte, et vang peab olema pidevalt tige ja raevus. Et neil oleks seal paha olla, eeldades, et siis nad ei taha sinna tagasi sattuda. Ja selle nimel nähakse vaeva, et neil oleks iga päev paha olla.
Kuidas?
Pisiasjad: näiteks tohid sa vangla poest osta maitseaineid, soola-pipart-ketšupit. Aga sa ei tohi neid sööklasse kaasa võtta! Kui leitakse, pannakse 15 päevaks kartserisse. Peitsin kord soki sisse ühe küüslauguküüne ja grammi soola, see leiti üles ja ma sain 15 päeva. Sa võid neid süüa kambris. Olgu, seadus on loll, aga miks sunnitakse selle täitmise nimel vanu mehi pükse maha ajama ja kükke tegema? Viimane söögikord on pool viis õhtul. Kutid teevad nii, et võtavad supi seest liha ära ja panevad kahe saiaviilu vahele, et kambris õhtul süüa – otsitakse läbi ja visatakse ära. Mehed teevad avalduse, et vaadata jalgpalli – rahvusvaheline tähtis mäng algab näiteks pool kümme. Vastus tuleb: vaadake. Õhtul kell 10 aga tõmmatakse poole mängu pealt juhe seinast välja. Või näiteks kambri seinad on täis soditud. Vangid ostavad oma raha eest paki valget paberit, katavad seina ära. Nädal-kaks lastakse olla, siis tuleb vangivalvur ja tõmbab raks seina narmendama. Meisterdasime nurka väikse maitseainete riiuli – see kisti maha. Naise-laste pilte ei tohi olla – kistakse maha. Ilusti väljendudes: on vangivalvureid, kes naudivad oma tööd. Süsteem on selline, et vangi tuleb kiusata. Siis tulevadki kurjad mehed välja ja sooritavad uue kuriteo. See väline muutus, et Viru ja Tartu vanglad on ilusad, ei maksa midagi, kui sisu ei muutu. Vaimne vägivald kui kättemaks kestab kuni vabanemiseni.
"Seal ikka oli oma ala spetsialiste koos: kuidas Hispaaniast tuua sadades kilodes kanepit." Väga vist ikka ei ole spetsialistid kui kinni istuvad. Spetsialistid on väljas.
Lisaks üldse see jutt on umbes selline, et peaks kaasa tundma mehele, et põhimõtteliselt aednik on vangi pandud. Aga no ei tunne, mõtlev inimene peaks ikka oma vigadest õppima.
Pastilaa soovib kõigile head nädalavahetust: http://nutscapes.tumblr.com/
Kakahirmutis
13.11.15, 15:08
Parem hobi kui pokker
vonkartoffel
15.11.15, 15:41
Kõik kes 888s mängivad tasub vaadata Cash Game Festival online 888s. Promo suunatud neil skandidele ja sealt peaks enamus mängijaid tulema, et siis lauad võiks tulla head.
Eelmine festival oli 2/2-s küll täielik regfest. 5/5 ja telelauad olid valuega, aga see enamikele juba liiga kõrge mängimiseks.
vonkartoffel
15.11.15, 19:45
No offence aga lives pole siuekst asja olemas nagu regfest on vaid seljuhul vähene skill :D ;) Või siis vähene run. Pigem oli paar 5/5 lauda sellist lambikamat. Aga imo igas 2/2s paar väljamaalast jõi ja spewis lisaks muidugi kohalikud donkregid jms.
No offence aga lives pole siuekst asja olemas nagu regfest on vaid seljuhul vähene skill :D ;) Või siis vähene run. Pigem oli paar 5/5 lauda sellist lambikamat. Aga imo igas 2/2s paar väljamaalast jõi ja spewis lisaks muidugi kohalikud donkregid jms.
Okei, väljendasin end valesti. Tavapärased 2/2 lauad on paremad kui cash festivali 2/2 lauad. Ja see pole ainult minu arvamus8=) Arvatavasti sellel cash festivalil ei osale, pole üldse kasinnis vist 4 kuud juba käinud ja aktiivselt pokkerit mänginud. On asju, mis long-run lihtsalt kõvasti potensiaalikamad kui pokkerimängimine. Nagu sa kunagi ütlesid, siis mingi hetk muutub see ikka üpris masendavaks keskkonnaks kah ja segab regular life-i. Aga loodan, et tuleb edukas cashfest eestlastele. GL8=)
vonkartoffel
16.11.15, 16:15
Juhtus selline halb ootamatus, et kommentaator kes oli palgatud festivaliks ütles eile ära isiklikel põhjustel ja meil on vaja leida kedagi uut. Töö ise on lõbus, plaanis on kasutada kahte kommentaatorit ja palju külalisi, päevad on keskmiselt u8h pikad ja 5 päeva siis 25-29 november. Motivatsioonipakett on 10€ tund + vähe jooki sööki tasuta, huvitav töö ja hea seltskond. Palk pole küll kõige suurem võibolla aga asi on ise väga huvitav ja Eesti keskmist peaks biitima kah. Kui arvad ise olevat sobilik või tead kedagi kes võiks siis anna märku siin või postkasti.
pokkerisheriff
16.11.15, 16:56
ainult üks langes ära? kui mõlemad, siis plastiliin+ekrelander combo tundub selline valik, mis melu ja põnevust sees hoiaks korralikult üritusel.
vonkartoffel
16.11.15, 18:12
Jäi lisamata et inglise keeles käib töö.
naxeri möla alati asjakohane
Jäi lisamata et inglise keeles käib töö.
https://www.youtube.com/watch?v=N-S1pGw_bPM&t=7m38s
visahing?
Alla 20 eur tund ma kodust välja ei astu. Orjatööle võid sa ise minna.
ma arvan, et kamba peale kraabime selle teise 10EUR/h kokku, et sind kuulata. ma olen kindlalt nõus panustama. Aga see tähendab, et sellel aastal pokkeriprode jalkasatsile jõulude raames ei anneta.
Madis Erit. Tal oli siin päevik ka
keegi Meritist üldse teab midagi w? on üldse elus?
keegi Meritist üldse teab midagi w? on üldse elus?
ja kuidas veel on elus..
http://pokerdb.thehendonmob.com/player.php?a=r&n=170922
25 okt 1k bi-ga eventi lasknud ntx Maltal.
ja kuidas veel on elus..
http://pokerdb.thehendonmob.com/player.php?a=r&n=170922
25 okt 1k bi-ga eventi lasknud ntx Maltal.
Hmmm... Poiss näeb fotol välja kui Ameerika rekkajuht.
Tundub coca salasõber olevat. Suht samadel turniiridel/festivalidel käib.
10€ per hour ingl keeles on ikka väga nadi,isegi eestikeeles oleks see nadi....
vonkartoffel
17.11.15, 23:50
Kuidas võtta, kui otsida parimat rahanumbrit siis tuleks töötada Austraalias ja korjata mandariine. Ja üleüldse kuidas on riigis kus keskmine tunnitasu on mingi 3.50€ 10€ vähe? Palju on isegi pokkerimängijaid kes ei tee avg kuu aastas 1600€. Ning kõige tähtsam asja juures ei ole just short term, inimesele kes otsib asjadest short term maksimumi on see tõesti inglise keele oskajale kes oskab hästi rääkida vähe. Mina näiteks tegin selliseid asju paar aastat tagasi täiesti tasuta, ei kahetse küll kuidagi kohe.
10€ per hour ingl keeles on ikka väga nadi,isegi eestikeeles oleks see nadi....
Kui see oleks igapäevane 08:00 - 17:00 töö, siis võib-olla küll, aga ajutiselt, kus saad testida oma oskusi, mille eest makstakse lisaraha, siis see on minu arvates täiesti OK teenistus. Mõned aastad tagasi oleks seda tööd tehtud tasuta, juba entusiasmid, aga nüüd on neid entusiaste vähemaks jäänud.
8-17 palgatööliseid eestis, kes sellist v suuremat palka saavad, on vb alla 10% elanikkonnast? (2k euri bruto). nadi on ta lihtsalt sellele, kes ise rohkem teenib.
Siukest asja peaks pigem võtma väljakutsena/kogemusena/funina ja nri peale mitte mõtlema.
8-17 palgatööliseid eestis, kes sellist v suuremat palka saavad, on vb alla 10% elanikkonnast? (2k euri bruto). nadi on ta lihtsalt sellele, kes ise rohkem teenib.
projektipõhised tunnitasud on ikka veiditeine teema... Kui sa omas valdkonnas pakud kellelegi oma tööjõudu kuupalga 1,0 koormusega või projekti korras tunnitasuga, siis ma garanteerin, et tasu erinevus on per h on u 2,5-3x korda.
Ma ise olen omal ametil küsinud töövälise, kuid sama valdkonna projekti eest ca 3x mu avg tunnitasu rohkem ning on peetud odavaks. Lisaks kaasuvatele kuludele tuleb koefitsient juurde ka oskuste jm eest.
Antud kontekstis muidugi ebaoluline ja tasu ei ole nkn määrav.
Täisversiooni oleks pakkuda? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/kapo-voib-saada-terroriohu-erioigused?id=72973737
Illuminati FTW
Täisversiooni oleks pakkuda? http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/kapo-voib-saada-terroriohu-erioigused?id=72973737
Illuminati FTW
Oktoobri algul esitatud seaduseelnõu näeb seoses oluliselt halvenenud julgeolekuolukorraga ette järgmisi meetmeid:
1) Laste ja hullude õigusi kärbitakse
Kehtiv seadus
Kui julgeolekuasutus küsitleb alaealist või piiratud teovõimega inimest, peab küsitlemise juures viibima nende seaduslik esindaja.
Kavandatav muudatus
Vähemalt 14aastast alaealist saab küsitleda julgeolekuasutuses ilma tema seadusliku esindajata. Esindajat pole vaja ka piiratud teovõimega inimese küsitlemisel.
2) Pealtkuulamine muutuks lihtsamaks
Kehtiv seadus
Salaja ruumidesse „lutikate“ paigaldamiseks, arvutisse sisenemiseks, meilide lugemiseks ja pealtkuulamiseks on vaja halduskohtu esimehe luba.
Kavandatav muudatus
Edasilükkamatul juhul piisab julgeolekuasutuse juhi kirjalikust loast. Hiljemalt järgmisel päeval teatatakse sellest halduskohtu esimehele, kes otsustab jälgimise jätkamise.
3) Piisab suulisest kutsest
Kehtiv seadus
Inimese väljakutsumiseks tuleb saata talle kirjalik kutse.
Kavandatav muudatus
Julgeolekuasutus võib inimesi suuliselt välja kutsuda ja etteteatamisajata küsitleda.
projektipõhised tunnitasud on ikka veiditeine teema... Kui sa omas valdkonnas pakud kellelegi oma tööjõudu kuupalga 1,0 koormusega või projekti korras tunnitasuga, siis ma garanteerin, et tasu erinevus on per h on u 2,5-3x korda.
Ma ise olen omal ametil küsinud töövälise, kuid sama valdkonna projekti eest ca 3x mu avg tunnitasu rohkem ning on peetud odavaks. Lisaks kaasuvatele kuludele tuleb koefitsient juurde ka oskuste jm eest.
Antud kontekstis muidugi ebaoluline ja tasu ei ole nkn määrav.
ma vastasin ranka jutule tavatöö kohta. muidu jep
Nice troll.Kui see karupoja teksti kohta oli mõeldud siis võin kinnitada,et täpselt sama tekst on EEs.
Tasu on ju suht ok-vanasti vist seda tehti isegi tasuta...
Arvan, et need kes kommenteerivad ei tee seda raha pärast, vaid fun.
Kui see karupoja teksti kohta oli mõeldud siis võin kinnitada,et täpselt sama tekst on EEs.
Siis päris jama ju.
Siis päris jama ju.
Jep. Aga samas on see etteteatamisega nii, et saad kenasti oma ''how to make a bomb for beginners '' '' how to bomb paris '' jne õpikud kiirelt läbi lugeda ja lõkesse visata.
Samuti vii bong ära keldrisse peitu.
Sellise asjaga, kui see läbi läheb, on abusemised garanteeritud.
Vandalar, kuidas need abusemised sinu arust garanteeritud on?
Vandalar, kuidas need abusemised sinu arust garanteeritud on?
"Julgeolekuasutus võib inimesi suuliselt välja kutsuda ja etteteatamisajata küsitleda." IMO
Kui ainukeseks nö. privaatsuse garantiiks jääb lõpuks ausõna ja mendi ausus, siis nii lähebki, et hakatakse abusema. Või olen ma millestki valesti aru saanud ja kuidas see sinusse äkki puutub? Ment oled? Secret service? Illuminati btw.
"Julgeolekuasutus võib inimesi suuliselt välja kutsuda ja etteteatamisajata küsitleda." IMO
Kui ainukeseks nö. privaatsuse garantiiks jääb lõpuks ausõna ja mendi ausus, siis nii lähebki, et hakatakse abusema. Või olen ma millestki valesti aru saanud ja kuidas see sinusse äkki puutub? Ment oled? Secret service? Illuminati btw.
Võib täitsa olla jep. Ma tean selliseid vendi nagu illuminatid ja mulle nad ei meeldi.
Võib täitsa olla jep. Ma tean selliseid vendi nagu illuminatid ja mulle nad ei meeldi.
lükka twitch peale enda arvutile 48h-ks ja anna sellest siin teada, kui naljakas tundub.
"Julgeolekuasutus võib inimesi suuliselt välja kutsuda ja etteteatamisajata küsitleda." IMO
Kui ainukeseks nö. privaatsuse garantiiks jääb lõpuks ausõna ja mendi ausus, siis nii lähebki, et hakatakse abusema. Või olen ma millestki valesti aru saanud ja kuidas see sinusse äkki puutub? Ment oled? Secret service? Illuminati btw.
Küsitleda ju võib, aga kuidas see abusemisega seondub? Oled lihtsalt vait ja kõik.
https://fp.lhv.ee/image?id=32200
lükka twitch peale enda arvutile 48h-ks ja anna sellest siin teada, kui naljakas tundub.
mm..loe korraks oma lause ilusti läbi ja siis küsi uuesti.
https://fp.lhv.ee/image?id=32200
Uskumatu kui kõrgelt mõni võib kukkuda ikka. Nüüd veel miski alaealise poisi voodisse meelitamine ka juures :D .
gg.wp.
Eestis võib täisealine 14 aastasega keppida ja pealegi erinevus rikastab.
Saunas võiks ikka õlut juua, aga muidu timm jah.
Eestis võib täisealine 14 aastasega keppida ja pealegi erinevus rikastab.
18+ võib ennast mällarisse juua
16+ võib 24/7 väljas viibida
14+ võib juba lapsi tegema hakata
Kõige toredam on see, et omal soovil lahkumine toob 3kk palga hüvitiseks. Ma nagu mäletan et kui tavaline palgatöötaja Eestis omal soovil lahkub töölt, siis ei saa ta nagu peale teenitud tasu + puhkuse midagi. On ikka seadused neid seal tehtul endale :D.
Kõige toredam on see, et omal soovil lahkumine toob 3kk palga hüvitiseks. Ma nagu mäletan et kui tavaline palgatöötaja Eestis omal soovil lahkub töölt, siis ei saa ta nagu peale teenitud tasu + puhkuse midagi. On ikka seadused neid seal tehtul endale :D.
Ta on alla aasta riigikogus olnud ja ei tohiks saada midagi
edit: jutt vist ei käinud viinaga saunatajast , seega muidugi
keegi seda artiklit pasteda ei saa?
http://www.postimees.ee/3404357/priit-toobal-meelitas-eravestlustes-koolipoisse
jube libe sell ikka:D
obv toobal kloun, aga huvitav, kas kui ta 16a tydrukule oleks ligi ajanud, kas oleks rahvale ok vend :p?
obv toobal kloun, aga huvitav, kas kui ta 16a tydrukule oleks ligi ajanud, kas oleks rahvale ok vend :p?Tänapäeval ju meie sallivate arvates kõik ok-erinevus rikastab!
keegi seda artiklit pasteda ei saa?
http://www.postimees.ee/3404357/priit-toobal-meelitas-eravestlustes-koolipoisse
jube libe sell ikka:D
Intervjuu Toobaliga: need väited on rumalad
Keskerakonna peasekretär Priit Toobal ei soovinud konkreetseid vestlusi koolipoistega kommenteerida.
Toobali kirjavahetus kooliõpilasega Facebookis
EMT kliendina saad lugeda Postimehe tasulisi lugusid. Digilehe lugemiseks lae alla Postimehe digilehe äpp iTunesist või Google Playst!
6. november. Pealtnäha tavaline võrkpallivõistlus ühes Eesti gümnaasiumis. Päeva viimaseks mänguks, kui koduvõistkond kohtus naaberkooliga, saabus kooliõpilastest publiku sekka kohalikus valimisringkonnas aastaid kandideerinud Keskerakonna peasekretär Priit Toobal.
Koduvõistkonna kaotusega lõppenud mäng tähendas Toobalile sedavõrd palju, et veel samal õhtul said kolm palliplatsil käinud koolinoort – kõik noormehed, kelle nimed ta välja uuris – temalt Facebookis sõbrakutse. Kohe asus rahvasaadik nendega ka eravestlusse.
Esimese, 11. klassis õppiva noormehega jäi kirjavahetus lühikeseks, kui vastaspool teatas Toobalile, et läheb oma tüdruksõbraga kohtama. Vestlus teise, 10. klassi õpilasega venis veidi pikemaks. Jutule tuli noormehe otsusel aga lõpp siis, kui riigikogu liige asus ühtäkki nooruki keha kiitma.
Kolmanda vestluspartneriga sai Toobal pikemalt jutule. «Ta küsis, mis teoksil. Ma vaatasin samal ajal filmi,» meenutas sihvakas 16-aastane nooruk. Kuna ta Toobalit varem ei teadnud, guugeldas ta kiiresti mehe nime. Mulle tuli meelde, et tal oli enne olnud bensiiniga mingi asi...»
Risto kõne ohvrile
Allikas: Postimees
Poiss oletas, et tema vastu huvi üles näidanud poliitik soovib rääkida võrkpallist ja sporditulemustest. Toobal kiitiski päevast võrkpallimängu, kuid peagi hakkas noormehele tunduma, et võrkpall on vaid ettekääne. «Ma olin vist maksimum kümme sekundit ainult väljakul. Ma ei oska võrkpalli mängida, olen korvpallipoiss. Ma tegelikult ei mänginud üldse,» põhjendas õpilane.
Siis jõudiski Toobal asja tuumani. Ta kiitis nooruki supervormi ja kena keha. Vabandas kiiruga formaalselt – see olla ehk liiga gei – ja jätkas arutelu sellest, et tänapäeva noored elavad sagedamini seksuaalset kaksikelu kui tema kooliajal. Ka vestluspartneri klassis olevat raudselt selliseid.
Poliitiku algatatud arutelu kooliõpilaste seksuaalsetest eelistusest pole kindlasti tavapärane, kuid puänt oli alles tulemas. «Kunagi võiks koos viina juua,» pakkus Toobal verivärskele tuttavale. Poliitiku hoogu kärpis noorukilt saadud vastus, et vestluskaaslane on alles 16-aastane: «Oi krt. Nooooor /…/ Mõtlesin, et teeks saunaka ja viskaks viina :D /…/ Siis ootame 2 aastat :Ü,» pehmendas keskerakondlane.
Nende lausetega esimene vestlus lõppes. Mõni päev hiljem andis poliitik endast uue virtuaalsõbra arvutis taas märku. «Jou,» alustas ta vestlust, mis piirdus lihtsate repliikidega sellest, kes parasjagu kus viibib.
Toobali huviorbiiti sattunud koolipoiss pidas sellist tähelepanu kummaliseks. Ta uuris koolis järele, kas poliitik teistegi kaaslaste vastu sellist huvi näitab. Selgus, et huvi piirduvat kolme koolipoisiga. Nädal tagasi, kui poiss koolikaaslastega Tallinnas ekskursioonil käis, oli Toobal taas Facebooki vestluses ja uuris otse, kas õpilased jäävad pealinna ööseks. Ei jäänud.
Esmaspäeva õhtul veendus Postimeeski Toobali reaalses huvis noormehe vastu, kui palus asjaosalisel ajakirjanike juuresolekul Keskerakonna peasekretäriga Facebookis ühendust võtta ja saunatamise ning viinavõtmise kohta üle küsida. Toobali vastus oli mõnevõrra hillitsetum, kuid endiselt kahemõtteline, tiirutades jätkuvalt ümber küsimuse, kas koolipoiss on biseksuaalne või mitte.
Priit Toobal
Allikas: Postimees
See pole esimene kord, kui Toobali saunakutsed tähelepanu pälvivad. Kolme aasta eest tunnistas Toobaliga tutvumisportaalis sõbraks saanud noormees meediale, et riigikogu liige olevat teinud talle ettepaneku ühiselt Toompeale riigikogu sauna minna. «See on mingi täiesti haige täiskuu hullus,» kommenteeris Toobal toona.
Direktor: see on hälbeline käitumine
Kirjeldatud sündmuste algpunktiks oleva kooli direktor nimetab pärast Toobali ja kooliõpilase vestlusega tutvumist niisugust käitumist otsesõnu hälbeliseks.
«Kui mina või teie ühe kooliõpilasega sellist vestlust arendaksime, siis te saate ju aru, et me ei saaks oma ametis jätkata. Sest see on hälbeline käitumine,» ütles koolijuht Postimehe ajakirjanikule.
Direktori sõnul saavad kool ja vanemad niisuguste juhtumite puhul vaid nõu anda ja õpilasi suunata. «Kui tehakse ebasiiraid või kahemõttelisi ettepanekuid, peavad noored oskama need vestlused õigel ajal lõpetada.»
obv toobal kloun, aga huvitav, kas kui ta 16a tydrukule oleks ligi ajanud, kas oleks rahvale ok vend :p?
minule isiklikult oleks rõvedam see kui võimupositsioonil olev isik ajab oma ametiülesandeid täites ligi alaealisele tüdrukutele.
Esimene vestlus reedel, 6. novembril kell 22.33
Toobal: Hei
X: Hei
Toobal: Mis teoksil?:)
X: Vaatan filmi :)
Toobal: Õudukat? :D
X: Jap. Mis sa?
Toobal: Maakodus. Vahin niisama telekat. Igav :D
X: Ahsoo :D
Toobal: Vaatasin täna teie meeskonda mängimas. Hästi panete.
X: Võrkpalli?
Toobal: Ikka jah. Mida siis veel mängisite? :D
X: Ahsoo, ma eriti ei mängi võrkpalli. Ma korvpallur :D
Toobal: Kuulsin jah ;)
X: Muidu täna mängisime jah aind võrkpalli :) Kust te kuulsite?
Toobal: Me?
X: Sa.
Toobal: Juba parem :) Ma olin päev otsa koolimajas ja seal räägiti. (ühe õpetaja nimi – toim) ja (teise õpetaja nimi – toim) jne ;)
X: Ahsoo :D
Toobal: Jahsoo :D
X: :D
Toobal: Pikk sa oled?
X: (isikuandmed eemaldatud – toim)
Toobal: :D Vaatasin jah, et pikk ja super vormis
X: Ma ise nii ei arva :D
Toobal: Mismõttes? ? Liiga lühike?:D
X: Kaalun liiga vähe :D
Toobal: Ei saanud aru. Kena keha
X: Ahah :)
Toobal: Sry...see oli vbl liiga gay :D
X: Võimalik :D
Toobal: Vabandust
X: Pole hullu :D
Toobal: Ok:) Tänapäeval pidi kõik bi’d olema :D seega cool :D
X: Jah
Toobal: Aga tõesti. Minu ajal ei olnud nii palju gay ja bi tüüpe...aga nüüd vist on kõik :D
X: Ma küll mitte :D
Toobal: Ei, ma ei mõelnud sind :D
X: Haha nojah. :D
Toobal: :D Aga raudselt sul klassivendade seas jne
X: Mina ei tea :D
Toobal: :D
X: :D
Toobal: :D Sa (kohanimi – toim)?:P
X: Ei ole:D (kohanimi – toim) sõbrajuures :D
Toobal: Kahtlane :D
X: Miks? :D Mul vanaema elab (kohanimi – toim), ma kunagi kui paari aastane olin.
Toobal: Naise juures kõlaks paremini :D
X: Vahepeal olin (kohanimi – toim) ja nüüd (kohanimi – toim).
Toobal: Aa ok
X: Jep :D
Toobal: ;D
X: :)
Toobal: Mis
X: Niisama
Toobal: Kunagi võiks koos viina juua :D
X: Ma liiga noor veel :D
Toobal: Kui vana da oled siis?: D
X: 16 :D
Toobal: Oi krt. Nooooor
X: Haha suht :D
Toobal: Krt. Näed vanem välja ;D
X: Haha, olgu :D
Toobal: Mõtlesin, et teeks saunaka ja viskaks viina :D
X: Nojaa :D
Toobal: Siis keeruline :D
X: On jah :D
Toobal: Siis ootame 2 aastat :Ü
X: Aasta ja paarkuud
Toobal: Aa ok. Ootame siis :D
X: Jaa :D
Toobal: Ok :D
X: :D
Teine vestlus
Toobal: Jou
X: Iou
Toobal: Mis toimub? :D
X: Kodus istun :D
Toobal: Ok
X: Mis sul?
Toobal: Sama :D
X: Igav jah? :D
Toobal: Jah ;D
X: Mul ka, midagi ei toimu siin (kohanimi – toim) :(
Toobal: Ma ka maal
X: Ehk (kohanimi – toim)? :D
Toobal: Jah
X: Ahsoo :)
Toobal: Jahsoo
X: Mis siis teed?
Toobal: Puhkan
X: Ahso, hea rahulik?
Toobal: Väga
X: Võrreldes tallinaga siis jah :D
Toobal: Mõnus jah
X: Tean jap :)
Toobal: Jaaa
Kolmas vestlus, 16. novembri õhtul (Kooliõpilane võttis Postimehe ajakirjanike juuresolekul Toobaliga esmakordselt ise ühendust.)
X: Hei
Toobal: Hei
X: No kuidas läheb?
Toobal: Tip top. Sul?:)
X: Mul on igav.
Toobal: :)
X: Eelmine kord kui rääkisime, mis sa selle sauna all mõtlesid?
Toobal: Mismõttes?:):)
X: Kirjutasid ju et võiksime minna sauna ja viina võtta:)
Toobal: Nii:D
X: Et mis siis saab sellest:)
(Siin vestlus lõpeb ja Toobal naaseb selle juurde päev hiljem. – toim)
Toobal: Nii
X: Et mis saab siis sauna asjast?
Toobal: Kle. Sa vist gay?:)
X: Ei miks seda arvad?
Toobal: Ok. Kui ei, siis ei:)
X: Aga mis sellest?:)
Toobal: Ei olegi. :)
X: Aa haha :)
Toobal: :)
X: :)
Toobal: :)
X: Kuidas läheb muidu?
Toobal: Väsinud, aga ok:)
X: Millest väsinud?
Toobal: Igasugu jamadest
X: Mingid hullud jamad siis?
Toobal: Ah las olla. Lähevad mööda. Aga hetkel väsitavad
X: No siis hea kui mööda läheb :)
Toobal: …ma ei saa siiani aru, miks minuga suhtled ja selle saunaasja tegid jne jne…
X: Ei nagu sa ise ju kirjutasid ja soovisid seda?
Toobal: Aga miks sa sellest niimoodi kinni võtsid jne.
X: Mis mõttes kinni?
Toobal: No et kirjutad jne:):)
X: Ma tahan teada mis sa selle all täpsemalt mõtlesid, et kutsud mind nii sauna ja miks just mind jne.
Toobal: Ei saa aru…
X: Ei nagu miks sa just mulle kirjutasid:)
Toobal: No sa olid seal ja jäid silma:D ei muud. Sa ikkagi bi või gay?
X: Mis sa mõtlesid selle sauna all siis :)
Toobal: Bi?
X: Miks see sind huvitab :)
Toobal: Sest tundub kahtlane
X: Aga miks see sind huvitab :)
Toobal: Ega huvitagi :)
X: Ahno siis kyll
Toobal: Nii?
X: Nii nii :)
Toobal: :)
X: Et siis ei midagi?
Toobal: Eips:)
X: No siis kyll:)
Toobal: Peaks?:)
X: No ma ei tea ma küsingi :)
Toobal: Bi?:)
X: Mh see sind ikkagi huvitab ju :)
Toobal: Siis tean, mida sa minust tahad :)
X: Nagu mina? :) Ma pole bi ega midagi.
ma ei oska spoileireid panna andke andeks mulle
päris tainas peab ikka olema, et riigikogu liikmena fb, skypes vms kus jälg jääb, sellist teksti võõrale toota. wp
Minu arvamus asja tõstatamisest on suht sama ühe kommentaariga teema all."Suht silmakirjalik on hakata PM-l, kes on aastaid propageerinud nn vabameelsust ja sõimanud saptk ettevõtmisi, nüüd äkki hakata krokodillipisaraid valama, et "poliitik ahistab alaealist". kui ikka on kogu see kooseluseaduse jms temaatika nii hingelähedane, siis tuleks jääda lõpuni samadele positsioonidele. 16 aastane ei ole PM süüdistuse sisu mõttes alaealine ja PM maailmakäsitlust arvestades peaks ta olema väljakujunenud seksuaalorientatsiooniga. nii, et milles probleem PM?"
Oleks Toobal võimuparteidest,poleks asi uudisekünnist ületanud.
silvergate, autorollo ja tln sadama keiss on siis mis? lihtsalt keskerakonnas on idiootide kontsentratsioon veidi kõrgem. ma jällegi olen kindel, et vahet pole mis erakonnast, selliste lolluste eest saavad kõik tähelepanu.
Kakahirmutis
19.11.15, 14:48
ma ei oska spoileireid panna andke andeks mulle
Siis kui väljas on lumemuinasjutt, sobib vaatamiseks hästi talvemuinasjutt. Liigutav lugu karupojast, kes tahtis kõik lume ära süüa ja päikese pealekauba. Aga jäi hoopis haigeks ja nägi unes, et on kogunisti ise lumehelbeke, keda kõik üritavad ära süüa. Sõber siil tuli talle koos leevikesega appi, sest kartis, et kui karupoeg tõesti on lumehelbeke, siis sulab ta kevadeks ära...
epic vana lihtsalt :D::D:D:D
Siis kui väljas on lumemuinasjutt, sobib vaatamiseks hästi talvemuinasjutt. Liigutav lugu karupojast, kes tahtis kõik lume ära süüa ja päikese pealekauba. Aga jäi hoopis haigeks ja nägi unes, et on kogunisti ise lumehelbeke, keda kõik üritavad ära süüa. Sõber siil tuli talle koos leevikesega appi, sest kartis, et kui karupoeg tõesti on lumehelbeke, siis sulab ta kevadeks ära...
Bi?
Kakahirmutis
19.11.15, 15:35
Bi?
Saun on?
Kes minuga tahab tulla, siis PM :D
https://www.facebook.com/events/831408333645021/
obv toobal kloun, aga huvitav, kas kui ta 16a tydrukule oleks ligi ajanud, kas oleks rahvale ok vend :p?
Ma mäletan juba 20+ aasta tagusest gümnaasiumi ajast, et see on ok. Vähemalt neiud paistsid oma 10+ aastat vanemate boyfriendidega päris rahul olevat. Homod olid sellel ajal veel suhtkoht kapis või ma lihtsalt ei mäleta midagi nendega seonduvat.
Ma mäletan juba 20+ aasta tagusest gümnaasiumi ajast, et see on ok. Vähemalt neiud paistsid oma 10+ aastat vanemate boyfriendidega päris rahul olevat. Homod olid sellel ajal veel suhtkoht kapis või ma lihtsalt ei mäleta midagi nendega seonduvat.25+ aastat tagasi kui mina keskkoolis käisin ma ei teadnudki,et homod olemas on.Osad klassiõed käisid samuti vanemate meestega
vonkartoffel
19.11.15, 18:38
Kommentaatorid said leitud aga üks tööots jälle üle, seekord võtsin kuulda ja peaks olema tasu motiveerivam arvestades töö keerukust. Tasu siis ikkagist 10€ tund aga tööks on klikkija ehk siis seisad laua kõrval arvuti taga ja vajutad actioni järgi fold, call, bet x, raise x, kokku on tööd 8h päevas ja otsime kahte inimest ehk siis 4h päevas tööaeg. Kui mõni korralik liinitööline arvab et saab 8h hakkama sis võib ka nii, puhas klikkimise aeg tuleb u 6,5h aga seal vaja lisaks veel stacke lugeda aegajalt. Hea sobilik lisatööots mingile pokkerit nuusutavale mikromehele.
Kommentaatorid said leitud aga üks tööots jälle üle, seekord võtsin kuulda ja peaks olema tasu motiveerivam arvestades töö keerukust. Tasu siis ikkagist 10€ tund aga tööks on klikkija ehk siis seisad laua kõrval arvuti taga ja vajutad actioni järgi fold, call, bet x, raise x, kokku on tööd 8h päevas ja otsime kahte inimest ehk siis 4h päevas tööaeg. Kui mõni korralik liinitööline arvab et saab 8h hakkama sis võib ka nii, puhas klikkimise aeg tuleb u 6,5h aga seal vaja lisaks veel stacke lugeda aegajalt. Hea sobilik lisatööots mingile pokkerit nuusutavale mikromehele.
Tundub päris mõistlik, Vanda mine. Usun et klikkimist biidid küll viisaka hourly-ga.
Kui transport kinni makstakse ja ööbimine on tasuta, siis ma klikiks istudes 8h 5€/h eest.
vonkartoffel
20.11.15, 21:06
100% ma pole aga viimase info kohaselt peaks leitud olema klikkijad.
http://www.ohtuleht.ee/705154/nba-suvelaagris-osalenud-parnu-mangumees-eesti-kartulid-viskavad-mul-kergelt-ule
keegi täisartiklit saab jagada?
Hõp!Keegi oskab öelda milliselele satikale kuulutada 3943 punni pokerstarsis.Tahaks Sunday Stormile peale saada aga netu.
Hõp!Keegi oskab öelda milliselele satikale kuulutada 3943 punni pokerstarsis.Tahaks Sunday Stormile peale saada aga netu.
Sunday Storm on 700 FPP ju vip stores.
Sunday Storm on 700 FPP ju vip stores.hhh
Nah.seal pead mingil levelil olema.Aga thx vastuse eeest.
WeThePeople
27.11.15, 19:44
Hõp!Keegi oskab öelda milliselele satikale kuulutada 3943 punni pokerstarsis.Tahaks Sunday Stormile peale saada aga netu.
stormile on ju klassikalised 235sed hyperid täiesti olemas v ma ei saa aru?
http://debo55.blogspot.com.ee/
keegi teab, kellega tegu?
Kakahirmutis
28.11.15, 12:03
Ma tegin endale blogi , 1 kuu postitasin graphi , jägmine selle
October
Played some poker...nothing happened
rohkem ei viitsi
ma ei saanud aru, kes see siis on?
gamblingFTW
28.11.15, 13:12
kaka
Kotkas1000
28.11.15, 15:10
Keegi vanadest fr meestest biidib starsis mängu ka tänasel päeval? Mulle tundub täiesti võimatu. Hiitereid pole juba viimased 300k kätt kohanud ja swongid on hullemad, kui kunagi varem. Ma ei suuda ära tajuda, kas istun ise mingi eriti vahva jooksu otsas või on tõesti tase niivõrd palju tõusnud, et isegi tugeva bummimisega ei saa jagu enam. Limiidiks nl50. Kui biidite, siis mis winratedega?
Russptr järgi biiditakse NL50FR pastilaa style graafikutega still.
Listis nimed mis endalgi meeles kui kunagi FRi lasin.
Veits WRid langenud ikka.
kardaanirist
28.11.15, 15:47
aasta otsa pokkerit ei mänginud (Kaitsevägi). nüüd suve lõpust saati olen natukene toksinud ja väikese sample (80k kätt) peale 5bb/100 NL50. mulle tundub, et fish/reg ratio on ikka veidi kehvem võrreldes aasta-kahe taguse ajaga. eks regide tase ka veidi tõusnud, aga midagi ulmelist ei ole.
Jooks võib sitt ka muidugi olla. Priidix pani ka üle 400k käe rämedalt auku, 70BI alla EV kah, aga kuskilt jäi silma, et praegu vist päris kena comeback käsil.
Keegi vanadest fr meestest biidib starsis mängu ka tänasel päeval? Mulle tundub täiesti võimatu. Hiitereid pole juba viimased 300k kätt kohanud ja swongid on hullemad, kui kunagi varem. Ma ei suuda ära tajuda, kas istun ise mingi eriti vahva jooksu otsas või on tõesti tase niivõrd palju tõusnud, et isegi tugeva bummimisega ei saa jagu enam. Limiidiks nl50. Kui biidite, siis mis winratedega?
ei biidi imo
Nii madalal ei saagi mängida, seal ei respekti keegi raisesid.
http://debo55.blogspot.com.ee/
keegi teab, kellega tegu?
kaka
kakahirmutis, sa siis microgamingus DeBO55, kes random turnal hakkas peale mulle kaotatud kätt nimepidi chatis trash-i ajama?
gamblingFTW
29.11.15, 14:44
vabalt võib olla
Kakahirmutis
29.11.15, 15:09
kakahirmutis, sa siis microgamingus DeBO55, kes random turnal hakkas peale mulle kaotatud kätt nimepidi chatis trash-i ajama?
Lol , siiski olen Kakahirmutis , täna panin Kiisuke13
Minu blogi on pro , ei viitsi postitada
http://kakahirmutis.blogspot.com.ee/
Kas keegi oleks nõus jagama oma runitonce kasutajat mingi tasu eest?
Või siis, kas leiduks inimesi, kes tahaks võtta subscriptioni kamba peale?
https://vimeo.com/147234496
Kakahirmutis
30.11.15, 15:16
Seda kala bumhundiks küll ju
http://ekspress.delfi.ee/kuum/uskumatu-riigi-narkolaost-kadus-100-kilo-konfiskeeritud-uimasteid?id=32126159
täisversiooni palun?
phenomenon
01.12.15, 12:20
See lugu on justkui maha kirjutatud Hollywoodi filmist, kus räpased politseinikud võtavad ära suure hunniku uimasteid, need maha parseldavad ja siis vahele jäävad.
Ainult selle vahega, et siin pole keegi vahele jäänud. Kuid kadunud on erakordselt suur kogus narkootikume.
Juba pikemat aega sahistasid kurjategijad, kuidas „lekib“ riigi ainus ladu, kus hoitakse konfiskeeritud uimasteid.
Kõlakad kasvasid ja kahanesid vahelduva eduga, kuni kaitsepolitsei alustas tänavu jaanuaris Kohtuekspertiisi Instituudis erakorralist inventuuri. Muuhulgas saadeti sinna kapo parimaid uurijaid - riigireetur Herman Simmiga tegelenud komissar, kes sai mullu aasta kaitsepolitseiniku tiitli koos nimelise püstoliga Walther PPS.
Kuueliikmeline komisjon instituudi asedirektori Rene Vihalemi juhtimisel pidi ettekande tegema viie päeva jooksul. Kuid juba paar päeva hiljem oli selge, et sellest ajast ei jätku. Tärminit pikendati aprillini ja seejärel mai lõpuni.
Kadus igat sorti narkootikume
Kokku on laos hoiul umbes 10 000 portsu konfiskeeritud narkootikume. Kõik need kaaluti inventuuri käigus ükshaaval üle, alates näpuotsatäiesuurustest mini-grip kilekottidesse suletud kokaiinikogustest kuni kanepit täis topitud kartulikottideni.
Igal õhtul pitseerisid kaitsepolitseinikud narkolao ukse kinni ja avasid selle järgmisel päeval uuesti. Üle kaalutud uimastikogused pandi kirja arvutisse ja kapo analüütik võrdles neid lattu omal ajal vastu võetud uimastipartiidega.
Jäi mulje, et kaitsepolitsei tundis huvi mõnede konkreetsete konfiskeerimiste vastu, mille asitõendid välja otsiti. Nendega oli kõik korras. Mitte aga üldise seisuga.
Viimasel viiel aastal lattu saadetud ja seal tegelikult hoitavate koguste võrdlemine näitas 91kilogrammist uimastite puudujääki!
Väidetavalt on see 15 protsenti lattu hoiule antud narkootikumidest ehk igast seitsmest grammist üks on kadunud.
Nagu tina tuhka on kadunud igat sorti uimasteid ja nende lähteaineid: fenüülatsetoon, GBL, GHB, amfetamiini, hašiš, kanep, kanepiõisikud, kokaiin jne. Kadunud uimastite nimekiri võtab inventuuri kokkuvõttes enda alla terve lehekülje.
Kuhu ja kuidas uimastid kadusid, ei tea keegi.
Instituudi keemiaosakonna ladu asub vanas Nõmme miilitsakoolis. Tegemist on kiviehitisega, kuhu võõral pole võimalik väljast märkamatult sisse pääseda.
Sinna ei ole asja isegi staažikatel narkopolitseinikel.
Küll aga oli ja on lattu vaba sissepääs kümmekonnal instituudis töötaval eksperdil, kes iga päev uimastite koostist määravad. Oma tööl liikusid nad pidevalt lao ja labori vahet. Kuna ladudes puudub videovalve, pole ekspertide tegevust võimalik tagantjärele kontrollida.
Osa uimasteist kadus tõenäoliselt ka loomulikul teel – näiteks mullu sügisel tilkus 20-liitrine kanister. Inventuuri käigus valasid kaitsepolitseinikud kanistri vett täis ja veendusid, et see lasi tõepoolest läbi.
Rohkelt segadusi avastasid inventuuri tegijad ka lao paberites. Mitte alati polnud tehtud raportit asitõendite riknemise kohta (näiteks kanep võib mädanema minna).
Lisaks antakse laost aeg-ajalt narkootikume välja politseinike ja narkokoerte õpetamiseks, et nad oskasid meelemürke tuvastada. Aga need uimastid tuleb tagasi tuua.
Ühe asjaosalise arvates saab suurt osa puudujäägist seletada inimlike eksitustega, kus paberitesse kanti kiirustades lihtsalt valed kogused.
Samas ei saa kõike selliste vigade kaela ajada. 91 kilo kadumine viie aasta jooksul on erakordselt suur: keskmine kadu oleks poolteist kilo kuus.
Võrdluseks: 2009. aastal sai politsei Eestis kurjategijatelt kätte 136 kilo enimlevinud uimasteid.
Miks seisavad laos uimastid, mis pidid olema hävitatud?
Lisaks leidsid inventuuri tegijad 17,5 kilogrammi narkootikume, mis dokumentide kohaselt pidid olema hävitatud juba aastaid tagasi.
Hävitamiseks pannakse uimastid tavaliselt suurtesse paberkottidesse ning viiakse hambuni relvastatud K-komando saatel mõnda tehasesse, kus nad suurel kuumusel ära põletatakse.
Viimane ametlik uimastite hävitamine toimus neli aastat tagasi ja väidetavalt tehti selle käigus vigu – kõiki põletamisele määratud aineid ei leitud üles ning osa neist jäänud proovidega seotud kottide sekka.
Alates aastast 2006 võib uimasteid hävitada ainult kohtu loaga. Kuna kohtud pole hävitamisi määranud, siis peaks kogu konfiskeeritud kraam laos tallel olema.
Kõige tipuks näitas inventuur, et eksperdid kulutasid ainete koostise määramiseks liiga palju uimasteid. „Ebaloomulikult suur kulu“ oli 26,3 kilogrammi.
Inventuur tõi kaasa mitmeid muutusi. Instituudi direktor Üllar Lanno kehtestas laos uue töökorra.
Varem peeti narkokoguste üle arvestust tavalises Exceli tabelis, mida olnuks lihtne võltsida. Alles nüüd võetakse kasutusele spetsiaalne laoarveatuse programm, mis salvestab kõik failis tehtud muudatused ja nende autorid.
Samuti pakitakse uimastid alates sellest aastast vaakumpakenditesse, mida ei saa märgistust rikkumata avada.
Iga poole aasta tagant hakatakse laos inventuuri tegema.
Seni vastutas laos toimunu eest peaekspert Peep Rausberg. Alates selle nädala neljapäevast saab uueks vastutajaks keemiaosakonna juhataja Aime Riikoja.
Lisaks käib praegu veel üks inventuur, kus on luubi all sel aastal tehtu (eelmainitud inventuur hõlmas aastaid 2005-2009).
Aga mis pulber on koti sees?
Ekspressi teada on mitu asjaosalist huvitatud kriminaalasja algatamisest, mis näitaks täpselt, kes on süüdi. Kui tõde välja ei tule, siis jääb kahtlusevari kõigile ekspertidele, kes instituudis uimastitega töötavad. „Selline räme hämamine kahjustab ekspertide mainet,“ ütleb üks allikas.
„Nad kõik võiks ju lahti lasta.“
Direktor Üllar Lanno ütles Ekspressile, et kriminaaluurimine pole välistatud. Keemiaosakonna töötajatele teatas ta aga, et kaitsepolitseid ei huvita mitte vanad patud, vaid see, et tulevikus enam midagi sarnast ei korduks ja kõik korda tehtaks.
Inventuuri lõppraport peaks valmima järgmisel nädalal. Seejärel peaks seda arutama instituudi nõukogu, kuhu kuuluvad näiteks politseipeadirektor Raivo Küüt ja peaprokurör Norman Aas.
„Seis on sant,“ tunnistas üks asjaga seotud inimene. „Üldse mitte meeldiv.“
Nüüd aga loo puänt: kaitsepolitsei inventuur seisnes vaid uimastikoguste kaalumises. Uurijad ei kontrollinud, mida pakid sisaldavad. Samas oleks 10 000 pakikese uuesti analüüsimine käinud liht salt üle jõu.
Ja me teame Hollywoodi filmidest, et mõnikord vahetatakse kokaiin jahu vastu.
PS Ekspress helistas teisipäeva õhtul Üllar Lannole, et küsida tema kommentaari instituudis avastatud uimastikaole.
Parajasti välismaal puhkusel viibinud Lanno teatas kohe, et tegemist on salastatud teemaga. Ta ütles, et Ekspressiga rääkinud ametnikud tuleks võtta ametisaladuste avalikustamise eest vastutusele.
Narkootikumide kadumisest ei teinud Lanno aga numbrit: “Kui te arvate, et see on mingi kohutav uudismagnet, siis te küll eksite. Tegemist on politsei sisemise tööga.”
--------------------------------------------------------------------------
Kaifiäri käib riikliku ekspertiisi heakskiidul
Punt ärimehi Eestis suurejoonelist kaifibisnist, kasutades selleks riikliku Kohtuekspertiisi Instituudi tasulisi teenuseid.
Asjaga on seotud isa Stanislav ja poeg, mullu globaalses arvutikelmuses osalemise eest tingimisi neljaks aastaks vangi mõistetud Ronald Tsoi. Nad toovad maale erinevaid mõnuaineid ja müüvad neid Eestis avalikult edasi. Enne seda laseb isa kraami kvaliteeti ja koostist hinnata Kohtuekspertiisi Instituudis ja võtab sealt kinnituse, et kaup pole seadusevastane.
Instituudil lubab eraisikutele narkoteste teha justiitsminister Rein Langi määrus.
Tasuliste teenuste sisseviimine vastab reformierakondlikule mõtteviisile, et riigiasutused peavad elanikkonda teenindama ja võimalusel raha teenima.
Sellist teenust kasutabki Tsoide punt, kes müüb kaupa internetilehe legalize.ee kaudu. Näiteks saab 560 krooni eest osta kuuese paki keskmise mõjuga joint’e. “Need Joint’id valmistasime me ise nendest segudest, mida te võite osta meie e-kauplusest. Neil on väga meeldiv aroom ja mõju, stimuleerivad kujundlikku mõtlemist ja ei anna raskustunnet kehas. Lihtne, kiire ning meeldiv!”
Legalize.ee müüb ka ravimilaadseid tooteid (peopille “Sex”, mida tuleb võtta üks tablett pool tundi enne seksi), joogipulbreid (tugeva mitradziniini sisaldusega segu, millest tehtud joogi tarvitamine kutsub esile eufooriatunde ja aitab teha rohkelt üksluist-ühekülgset tööd) jms.
Juunis tunnistas ravimiamet kümme legalize.ee poolt müüdavat toodet ravimiteks ning nõudis nende müügilt eemaldamist.
Kui veebipidaja seda ei tee, lubab ravimiameti peadirektori asetäitja dr Alar Irs pöörduda politsei poole. Nimelt on ravimite internetimüük ja postiga kättetoimetamine Eestis keelatud.
Kõik ravimiteks tunnistatud ekstraktid on legalize. ee-s endiselt müügil.
Müüjad kiitlevad oma veebiküljel, et „toodete kvaliteedi kontrolli osas teeme koostööd akrediteeritud asutustega, kes kasutavad kõige tänapäevasemat tehnikat gasokromaatiliseks ja masospektraalseks analüüsiks“.
Akrediteeritud asutus tähendab siinkohal Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti.
Mõjub kurioosumina, et instituudi direktor Üllar Lanno kandideeris 2007. aasta valimisel Reformierakonna ridades.
Tema partei tervishoiupoliitika üks põhilubadusi oli tõhustada võitlust narkomaania ja suitsetamise vastu.
http://i55.tinypic.com/2cn6nf7.jpg
pokkeri abc.
Kakahirmutis
01.12.15, 14:01
Solid coaching
http://meeldib.ee/2012/12/on-alanud-metsember/#_ Nüüd ka naistele oma "november"
Herbert Sammal
01.12.15, 16:57
Jajah... bushember ja januhairy on neil ka.
http://ekspress.delfi.ee/kuum/poliitpere-pangaarvete-saladused?id=72743551
Paluks ka täisversiooni, ilgelt tahaks lugeda rahaasju!
feelitwell
02.12.15, 08:45
Hei, kes viitsib nats lugeda ja ajule tööd anda.
Sõber mõtles välja süsteemi mis peaks suuresti improvema tänapäevast deal making ja nö kohtusüsteemi.
mängu teooria on sees.
Kes viitsib võib siin deedbacki anda või siis paberi lõpus on email kui keegi otse soovib.
http://denisgorbachev.com/FairArbitrationForSmartContracts.pdf
Siin neid artikleid tellitakse, siis kas keegi suudaks üles leida mulle eelmise või üleelmise nädala Äripäeva kus oli artikkel sellest kuidas taimetoitlased on oma laste tervist kahjustanud..
Huvitab mind tolle päeva sissejuhatus, mis asub kohe esimesel lehel.
EDIT: nvm, leidsin üles. http://www.aripaev.ee/assets/pdf/EA19921117.PDF
http://ekspress.delfi.ee/kuum/poliitpere-pangaarvete-saladused?id=72743551
Paluks ka täisversiooni, ilgelt tahaks lugeda rahaasju!
Aasta 2010 jõulud saabusid Kristina Tautsi jaoks eriti ilusasti. Kui 23. detsembri hommikul oli tema osaühingu Comenius pangaarvel 20 841 krooni ja 53 senti, siis õhtul oli konto juba 3,75 miljoni krooni võrra kopsakam. Jõuluvana, kes rahakoti kuuse alla jättis, oli aktsiaselts Vopak – Eesti suurim transiidifirma.
Kui pühad läbi said, liikus raha Kristina Tautsi kontolt minema. Krooniaja eelviimasel päeval kandis Tauts 3,7 miljonit osaühingusse Nord Systems. See on ettevõte, mille juhataja ja ainuomanik on Priit Haller, tollal riigifirma Eesti Raudtee juhatuse liige.
Nii Tautsi ettevõte Comenius kui Halleri osaühing Nord Systems nimetavad oma tegevusalaks konsultatsiooni. Ehk siis kõigepealt konsulteeris Kristina Tauts agaralt transiidifirmat Vopak ning seejärel konsulteeris Priit Haller sama agaralt Kristina Tautsi.
Jõulurõõmu võis tunda ka Vopaki hallipäine boss Arnout Lugt*meijer. Terve aasta oli tema firma võidelnud justiitsministeeriumi plaani vastu rajada Maardusse uus Tallinna vangla – Vopakil olid Maardus omad ärihuvid. Juhtumisi just 23. detsembril ehk samal päeval, kui Vopak ülekande Kristina Tautsi poole teele saatis, tegi Riigi Kinnisvara AS otsuse, et kaaluvad nüüdsest Tallinna Vangla ehitamist hoopiski Rae valda.
Mõni kuu hiljem määras majandusminister Juhan Parts Eesti Energia nõukogusse Toomas Tautsi ning Kristina Tautsi EASi nõukogusse.
Asjaosalised ise detaile avada ei taha. Vopak teatab, et Comeniusele makstud summa oli tasu eurotoetuste-alase uuringu eest. Priit Haller, kes omakorda Comeniusest miljoneid sai, selgitab, et tegu oli pikaaegse projekti eest esitatud arvega.
Juhan Parts on üllatunud, et vanglaotsuse ajal mingid rahad liikusid. „Kuulen seda esimest korda,“ imestab Parts. „ Tautsid olid erakonnas aktiivsed. Ma ei saaks öelda, et oli keegi konkreetne inimene, kes neid sinna (EASi ja Eesti Energia nõukogusse) surus. Eks seda arutati suuremas ringis.“
See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Eesti Ekspressi käsutuses on Kristina Tautsi osaühingu Comenius konto väljavõtted (nii SEB kui Swedbanki konto) 2010.–2012. aastast. Oleme läbi vaadanud kõik kontode 1530 kannet.
Tegelikult pole see lugu mitte lihtsalt Kristina Tautsist ja tema abikaasast Toomas Tautsist, vaid poliitilistest ettevõtjatest, ettevõtlikest poliitikutest.
Perekonna üks liin põlvneb Res Publicast. Kristina Tauts ja Toomas Tauts on formaalselt võttes teinud karjääri just Res Publica ridades. Hiljem, kui nimeks sai IRL, ollakse IRLi liikmed. (Kristina pidi hiljuti küll erakonnast seoses süüdimõistmisega kelmuses lahkuma.) Veel enne, kui Res Publica suurde poliitikasse läks, jõudis Toomas Tauts olla mõnda aega isegi Res Publica esimees. Muuseas, ka ülalmainitud Priit Haller on nautinud Res Publica soosingut. Enne raudtee juhatusse saamist oli ta Eesti Raudtee nõukogu liige, kuhu Juhan Parts ta suunas.
Praktiliselt kõik Tautside ametikohad on olnud poliitilised. Veel eelmisel aastal istus Kristina Tauts EASi nõukogus ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogus.
Kuid perekonna pildialbumis on prominentsel kohal ka mõned Reformierakonnaga seotud näod. Folkloorihuvilise Toomas Tautsi poliitiline karjäär saigi alguse Rain *Rosimannuse käe all, kui tollane presidendi sisenõunik Rosimannus 1994. aastal Tautsi presidendi kantseleisse tööle võttis. Tauts kandideeris omal ajal isegi Reformierakonna nimekirjas (kuigi parteisse ei astunud). Kusagil kapis on Toomasel ehk alles ka Siim Kallase allkirjastatud tänukiri parteile osutatud teenete eest.
Ka Tautsi muud tolleaegsed ametikohad – *Tõrva abilinnapea, siis linnapea kohusetäitja, seejärel Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja, Viimsi abivallavanem – on poliitiliste suunamistega saadud.
2000. aastate keskpaiku toimus Res Publicas suur sisetüli. Üks tiib tahtis teha Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga, teine tiib Reformierakonnaga. Reformierakonnaga liidu tegemise delegatsiooni juhtisid Toomas Tauts ja – uue näona “pildialbumis” – Siim Roode. Ekspress nimetas teda tollal „avalikkuses tundmatu linnavolinik Siim Roode“. Kümmekond aastat hiljem on Roode ülesanded juba vastutusrikkamad – ta on üks võtmetegelasi Autorollo kohtuasjades. Ka Toomas Tautsi nimi käib Autorollo kaasusest läbi, sest Tautsi firma Autovaal laenas Autorollole raha.
Samamoodi nagu abikaasa oma on olnud poliitiline ka Kristina Tautsi karjäär. Tema esimeseks kõrgeks kohaks oli Tervise Arengu Instituudi arenduskeskuse direktori koht. TAIs ollakse veendunud, et tollane sotsiaalminister Marko *Pomerants (Res Publica) oli see, kelle survel Kristinale see ametikoht tehti. Siis läks Kristina lapsepuhkusele ja pärast seda sai temast Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuht. See määramine tekitas osas respublikaanides pahameelt, nad kahtlustasid selle taga Tautside sobingut Reformierakonnaga.
Kui osa sõpruskonna liikmeid sai tuntuks poliitikutena, siis teisi hakkas huvitama eelkõige äri. See pole tavaline turumajandus, kus kliendid ostavad kaupa jne. See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Käekirjanäitena võib tuua mittetulundusühingu Vikan juhtumi. Masu ajal kasvas Eestis kiiresti tööpuudus ja nii tekkis poliitiline huvi suunata kümneid miljoneid töötute ümberõppesse ja võtmeasutus, kes rahapakki jagama hakkas, oli Innove. Haapsalus tegutseval puulaevaseltsil Vikan tuli idee, et ehitame puust laeva ja kasutame tööjõuna-õpipoistena kohalikke töötuid. Selleks – töötute koolitamiseks ja rehabilitatsiooniks – taotleme haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutusest Innove euroraha.
Raha liikumise ahela igas otsas seisid aga ühe ja sama seltskonna liikmed. Innove struktuuritoetuste agentuuri juht Katri Targama kuulus Res Publica (hiljem IRLi nimelisse) ühendusse aastatel 2001–2012. Targama polnud mitte lihtsalt liige, vaid Res Publica Lasnamäe osakonna liige. Just Lasnamäe osakonda juhtis Toomas Tauts ja sinna osakonda kuulus ka Kristina Tauts.
Vikanit, kes Innovest üle poole miljoni euro sai, juhtisid Res Publica (hiljem IRL) liikmed Alar Schönberg ja Tiit Riisalo. Vikanist liikus Innove raha edasi Res Publica liikmete osaühingutesse, sealhulgas Kristina Tautsi firmasse Comenius.
Kristina Tauts ise töötutega ei tegelenud, vaid palkas neid koolitama Tallinna ülikooli tudengid. Ekspress on üliõpilastega rääkinud. „Kristina Tautsiga ma isiklikult ei kohtunud. Suhtlesime meili teel. Läksin Haapsallu, keegi Peeter tuli mulle vastu, viis kohale ja siis ajasin tund aega töötutega juttu. Nii hästi kui oskasin, “ räägib üks.
Teine tudeng käis Haapsalus mitmeid kordi poolteise aasta jooksul, lisades, et ühel hetkel ta pakkus välja, et peaks tegema ka individuaalset nõustamist, aga *talle öeldi, et raha pole. Üks psühholoog käis Haapsalus ühe korra, tehti väike grupitöö, psühholoog sai selle eest 50 eurot. Ja nii edasi. Kõik kinnitavad, et mingit tuge, mingit abi, õppematerjale, koolitusmaterjale, tehnilist tuge või juhendamist, mida nad tegema peavad, Comeniuse poolt ei tulnud.
Kokkuvõttes suutis Ekspress tuvastada vähem kui 3500 eurot, mis Comeniuse poolt töötute peale kulutati. Aga Vikanist ja algallikana Innovest (või oleks õigem öelda: eri ametikohtadel asuvatelt semudelt Res Publicast) sai Tautsi firma vähemalt 108 000 eurot.
Sellega lugu ei lõpe. Vikan sai Innovest veel ühe korra toetust (seekord 181 330 eurot). Taas liikus Vikani kaudu Innove raha Res Publica liikmetega seotud firmadesse, sealhulgas Kristina Tautsi osaühingusse.
Vikanist läks Innove raha ka osaühingusse Referents, mille omanik on Res Publica liige Reele Vinni, kes muidu töötab Res Publica liikme Anti Tammeoksa MTÜs Eesti Pakendiringlus büroojuhina. Endine EASi liige Tammeoks on hetkel kohtu all seoses eurotoetuste välja petmisega.
Vinni on tihedalt seotud Kristina Tautsiga. Ekspressi käsutuses olevad dokumendid näitavad, kuidas Tautsi ja Vinni firmade vahel liikus ligi 95 000 eurot vastastikuste arvete ja vastastikuste laenudena. Kas midagi läks ka töötute rehabiliteerimiseks?
Comeniuse pangakontolt võib leida teisigi huvitavaid ülekandeid. Näiteks Muugal väetiseterminali pidava Aleksandr Volohhonski ettevõte DBT kandis 2011–2012 Kristina Tautsi firmale 85 084 eurot.
Eesti Ekspress kohtus sel nädalal perekond Tautsidega. Joviaalsem ja jutukam Toomas tõi toimetusse kingituseks kaasa isegi loomanaha – sellest saab mütsi teha, rääkis Tauts. Kingitus oli küll kaunis, kuid andsime selle siiski tagasi. Kristina oli reserveeritum ja tagasihoidlikum. Mäluga esines aga probleeme mõlemal.
Kõigepealt ei tulnud üldse miskit meelde. Ei tulnud meelde Vopaki ülekanne. Ei tulnud meelde, et oleks mingit koostööd tehtud puulaevaselts Vikaniga. Kui asjad aga meelde tulema hakkasid, siis selgus, et ühestki asjast rääkida ei saa – tegemist on eraäriga. „Me ei saa kõiki ärisaladusi täpsustada,“ resümeerib Kristina Tauts.
Milline on asjade seis täna, neli aastat ja kümme kuud pärast Vopaki heldet ülekannet?
Tallinna uut vanglat pole ikka veel. Vahepeal on kulutatud miljoneid vana vangla putitamiseks, aga vange see ikka kinni hoida ei suuda – kümmekond päeva tagasi põgenes Tallinna vanglast kaks meest.
Toomas Tautsi konsultatsiooniäri ajav osaühing Kohaliku Arengu Instituut on soiku jäänud. Kui 2010. aastal tegi osaühingu käive järsu hüppe, ühe aastaga 900 000 krooni pealt 7,6 miljonini, siis pärast 2012. aastat pole osaühing enam aruandeid esitanud.
Kristina Tauts tunnistas ennast tänavu augustis Harju maakohtus kelmuses süüdi, sest pani pihta ligi 60 000 euro eest Tervise Arengu Instituudi raha. Komistuskiviks sai see, et TAI etteotsa asusid inimesed väljastpoolt parteiliini. Ekspressiga kohtudes kinnitas naine oma süütust ja rääkis, et langes uurimisorganite ohvriks.
Kohtusse on jõudnud ka EASi endise nõukogu liikme ja pakendiärimehe, Res Publica liikme Anti Tammeoksa kaasus. Teda *kahtlustakse EASi ja KIKi rahade virutamises. Koos Tammeoksaga on samas asjas kahtlusalune ka teine respublikaan, Dmitri Käsk, kes juhib ülalmainitud Priit Hallerile kuuluvat osaühingut Keskkonnatehnika.
Selles asjas anti kohtu alla ka endine rahvaliitlane Mario Sootna, kes kümme aastat tagasi koos Toomas Tautsi ja Siim Roodega üritas ära rääkida keskerakondlasi Tallinna linnas Savisaare vastu hääletama (guugeldage Jevgeni *Karavajevi juhtumit).
Autorollo kaasusega maadlevad kohtus Siim Roode ja Rain Rosimannus. Just sel kolmapäeval peaks Rosimannus kohtus tunnistusi andma.
Keit Pentus, kes aastal 2010 kuulus juhtumisi RKASi nõukogusse – siis kui RKAS tegi Vopaki jaoks nii soodsa otsuse –, peab samuti Autorollo tõttu kohtuvaidlusi.
Taavi Rõivas, kes 2010. aasta otsuse ajal oli juhtumisi RKASi nõukogu esimees, on peaminister.
Juhan Parts, kes on teinud terve rea geniaalseid personaliotsuseid, ootab kohta Euroopa Kontrollikojas. Seal saab tema tööks euroraha kasutamise üle valvamine. Ekspress soovitab Partsil konsulteerida Kristina Tautsiga. Temal on ju mitmekülgne kogemus euroraha valdkonnas.
Solid lugemine, silm läheb märjaks kohe. Selline skeemitamine ikka.
Kakahirmutis
02.12.15, 18:42
Aasta 2010 jõulud saabusid Kristina Tautsi jaoks eriti ilusasti. Kui 23. detsembri hommikul oli tema osaühingu Comenius pangaarvel 20 841 krooni ja 53 senti, siis õhtul oli konto juba 3,75 miljoni krooni võrra kopsakam. Jõuluvana, kes rahakoti kuuse alla jättis, oli aktsiaselts Vopak – Eesti suurim transiidifirma.
Kui pühad läbi said, liikus raha Kristina Tautsi kontolt minema. Krooniaja eelviimasel päeval kandis Tauts 3,7 miljonit osaühingusse Nord Systems. See on ettevõte, mille juhataja ja ainuomanik on Priit Haller, tollal riigifirma Eesti Raudtee juhatuse liige.
Nii Tautsi ettevõte Comenius kui Halleri osaühing Nord Systems nimetavad oma tegevusalaks konsultatsiooni. Ehk siis kõigepealt konsulteeris Kristina Tauts agaralt transiidifirmat Vopak ning seejärel konsulteeris Priit Haller sama agaralt Kristina Tautsi.
Jõulurõõmu võis tunda ka Vopaki hallipäine boss Arnout Lugt*meijer. Terve aasta oli tema firma võidelnud justiitsministeeriumi plaani vastu rajada Maardusse uus Tallinna vangla – Vopakil olid Maardus omad ärihuvid. Juhtumisi just 23. detsembril ehk samal päeval, kui Vopak ülekande Kristina Tautsi poole teele saatis, tegi Riigi Kinnisvara AS otsuse, et kaaluvad nüüdsest Tallinna Vangla ehitamist hoopiski Rae valda.
Mõni kuu hiljem määras majandusminister Juhan Parts Eesti Energia nõukogusse Toomas Tautsi ning Kristina Tautsi EASi nõukogusse.
Asjaosalised ise detaile avada ei taha. Vopak teatab, et Comeniusele makstud summa oli tasu eurotoetuste-alase uuringu eest. Priit Haller, kes omakorda Comeniusest miljoneid sai, selgitab, et tegu oli pikaaegse projekti eest esitatud arvega.
Juhan Parts on üllatunud, et vanglaotsuse ajal mingid rahad liikusid. „Kuulen seda esimest korda,“ imestab Parts. „ Tautsid olid erakonnas aktiivsed. Ma ei saaks öelda, et oli keegi konkreetne inimene, kes neid sinna (EASi ja Eesti Energia nõukogusse) surus. Eks seda arutati suuremas ringis.“
See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Eesti Ekspressi käsutuses on Kristina Tautsi osaühingu Comenius konto väljavõtted (nii SEB kui Swedbanki konto) 2010.–2012. aastast. Oleme läbi vaadanud kõik kontode 1530 kannet.
Tegelikult pole see lugu mitte lihtsalt Kristina Tautsist ja tema abikaasast Toomas Tautsist, vaid poliitilistest ettevõtjatest, ettevõtlikest poliitikutest.
Perekonna üks liin põlvneb Res Publicast. Kristina Tauts ja Toomas Tauts on formaalselt võttes teinud karjääri just Res Publica ridades. Hiljem, kui nimeks sai IRL, ollakse IRLi liikmed. (Kristina pidi hiljuti küll erakonnast seoses süüdimõistmisega kelmuses lahkuma.) Veel enne, kui Res Publica suurde poliitikasse läks, jõudis Toomas Tauts olla mõnda aega isegi Res Publica esimees. Muuseas, ka ülalmainitud Priit Haller on nautinud Res Publica soosingut. Enne raudtee juhatusse saamist oli ta Eesti Raudtee nõukogu liige, kuhu Juhan Parts ta suunas.
Praktiliselt kõik Tautside ametikohad on olnud poliitilised. Veel eelmisel aastal istus Kristina Tauts EASi nõukogus ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogus.
Kuid perekonna pildialbumis on prominentsel kohal ka mõned Reformierakonnaga seotud näod. Folkloorihuvilise Toomas Tautsi poliitiline karjäär saigi alguse Rain *Rosimannuse käe all, kui tollane presidendi sisenõunik Rosimannus 1994. aastal Tautsi presidendi kantseleisse tööle võttis. Tauts kandideeris omal ajal isegi Reformierakonna nimekirjas (kuigi parteisse ei astunud). Kusagil kapis on Toomasel ehk alles ka Siim Kallase allkirjastatud tänukiri parteile osutatud teenete eest.
Ka Tautsi muud tolleaegsed ametikohad – *Tõrva abilinnapea, siis linnapea kohusetäitja, seejärel Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja, Viimsi abivallavanem – on poliitiliste suunamistega saadud.
2000. aastate keskpaiku toimus Res Publicas suur sisetüli. Üks tiib tahtis teha Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga, teine tiib Reformierakonnaga. Reformierakonnaga liidu tegemise delegatsiooni juhtisid Toomas Tauts ja – uue näona “pildialbumis” – Siim Roode. Ekspress nimetas teda tollal „avalikkuses tundmatu linnavolinik Siim Roode“. Kümmekond aastat hiljem on Roode ülesanded juba vastutusrikkamad – ta on üks võtmetegelasi Autorollo kohtuasjades. Ka Toomas Tautsi nimi käib Autorollo kaasusest läbi, sest Tautsi firma Autovaal laenas Autorollole raha.
Samamoodi nagu abikaasa oma on olnud poliitiline ka Kristina Tautsi karjäär. Tema esimeseks kõrgeks kohaks oli Tervise Arengu Instituudi arenduskeskuse direktori koht. TAIs ollakse veendunud, et tollane sotsiaalminister Marko *Pomerants (Res Publica) oli see, kelle survel Kristinale see ametikoht tehti. Siis läks Kristina lapsepuhkusele ja pärast seda sai temast Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuht. See määramine tekitas osas respublikaanides pahameelt, nad kahtlustasid selle taga Tautside sobingut Reformierakonnaga.
Kui osa sõpruskonna liikmeid sai tuntuks poliitikutena, siis teisi hakkas huvitama eelkõige äri. See pole tavaline turumajandus, kus kliendid ostavad kaupa jne. See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Käekirjanäitena võib tuua mittetulundusühingu Vikan juhtumi. Masu ajal kasvas Eestis kiiresti tööpuudus ja nii tekkis poliitiline huvi suunata kümneid miljoneid töötute ümberõppesse ja võtmeasutus, kes rahapakki jagama hakkas, oli Innove. Haapsalus tegutseval puulaevaseltsil Vikan tuli idee, et ehitame puust laeva ja kasutame tööjõuna-õpipoistena kohalikke töötuid. Selleks – töötute koolitamiseks ja rehabilitatsiooniks – taotleme haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutusest Innove euroraha.
Raha liikumise ahela igas otsas seisid aga ühe ja sama seltskonna liikmed. Innove struktuuritoetuste agentuuri juht Katri Targama kuulus Res Publica (hiljem IRLi nimelisse) ühendusse aastatel 2001–2012. Targama polnud mitte lihtsalt liige, vaid Res Publica Lasnamäe osakonna liige. Just Lasnamäe osakonda juhtis Toomas Tauts ja sinna osakonda kuulus ka Kristina Tauts.
Vikanit, kes Innovest üle poole miljoni euro sai, juhtisid Res Publica (hiljem IRL) liikmed Alar Schönberg ja Tiit Riisalo. Vikanist liikus Innove raha edasi Res Publica liikmete osaühingutesse, sealhulgas Kristina Tautsi firmasse Comenius.
Kristina Tauts ise töötutega ei tegelenud, vaid palkas neid koolitama Tallinna ülikooli tudengid. Ekspress on üliõpilastega rääkinud. „Kristina Tautsiga ma isiklikult ei kohtunud. Suhtlesime meili teel. Läksin Haapsallu, keegi Peeter tuli mulle vastu, viis kohale ja siis ajasin tund aega töötutega juttu. Nii hästi kui oskasin, “ räägib üks.
Teine tudeng käis Haapsalus mitmeid kordi poolteise aasta jooksul, lisades, et ühel hetkel ta pakkus välja, et peaks tegema ka individuaalset nõustamist, aga *talle öeldi, et raha pole. Üks psühholoog käis Haapsalus ühe korra, tehti väike grupitöö, psühholoog sai selle eest 50 eurot. Ja nii edasi. Kõik kinnitavad, et mingit tuge, mingit abi, õppematerjale, koolitusmaterjale, tehnilist tuge või juhendamist, mida nad tegema peavad, Comeniuse poolt ei tulnud.
Kokkuvõttes suutis Ekspress tuvastada vähem kui 3500 eurot, mis Comeniuse poolt töötute peale kulutati. Aga Vikanist ja algallikana Innovest (või oleks õigem öelda: eri ametikohtadel asuvatelt semudelt Res Publicast) sai Tautsi firma vähemalt 108 000 eurot.
Sellega lugu ei lõpe. Vikan sai Innovest veel ühe korra toetust (seekord 181 330 eurot). Taas liikus Vikani kaudu Innove raha Res Publica liikmetega seotud firmadesse, sealhulgas Kristina Tautsi osaühingusse.
Vikanist läks Innove raha ka osaühingusse Referents, mille omanik on Res Publica liige Reele Vinni, kes muidu töötab Res Publica liikme Anti Tammeoksa MTÜs Eesti Pakendiringlus büroojuhina. Endine EASi liige Tammeoks on hetkel kohtu all seoses eurotoetuste välja petmisega.
Vinni on tihedalt seotud Kristina Tautsiga. Ekspressi käsutuses olevad dokumendid näitavad, kuidas Tautsi ja Vinni firmade vahel liikus ligi 95 000 eurot vastastikuste arvete ja vastastikuste laenudena. Kas midagi läks ka töötute rehabiliteerimiseks?
Comeniuse pangakontolt võib leida teisigi huvitavaid ülekandeid. Näiteks Muugal väetiseterminali pidava Aleksandr Volohhonski ettevõte DBT kandis 2011–2012 Kristina Tautsi firmale 85 084 eurot.
Eesti Ekspress kohtus sel nädalal perekond Tautsidega. Joviaalsem ja jutukam Toomas tõi toimetusse kingituseks kaasa isegi loomanaha – sellest saab mütsi teha, rääkis Tauts. Kingitus oli küll kaunis, kuid andsime selle siiski tagasi. Kristina oli reserveeritum ja tagasihoidlikum. Mäluga esines aga probleeme mõlemal.
Kõigepealt ei tulnud üldse miskit meelde. Ei tulnud meelde Vopaki ülekanne. Ei tulnud meelde, et oleks mingit koostööd tehtud puulaevaselts Vikaniga. Kui asjad aga meelde tulema hakkasid, siis selgus, et ühestki asjast rääkida ei saa – tegemist on eraäriga. „Me ei saa kõiki ärisaladusi täpsustada,“ resümeerib Kristina Tauts.
Milline on asjade seis täna, neli aastat ja kümme kuud pärast Vopaki heldet ülekannet?
Tallinna uut vanglat pole ikka veel. Vahepeal on kulutatud miljoneid vana vangla putitamiseks, aga vange see ikka kinni hoida ei suuda – kümmekond päeva tagasi põgenes Tallinna vanglast kaks meest.
Toomas Tautsi konsultatsiooniäri ajav osaühing Kohaliku Arengu Instituut on soiku jäänud. Kui 2010. aastal tegi osaühingu käive järsu hüppe, ühe aastaga 900 000 krooni pealt 7,6 miljonini, siis pärast 2012. aastat pole osaühing enam aruandeid esitanud.
Kristina Tauts tunnistas ennast tänavu augustis Harju maakohtus kelmuses süüdi, sest pani pihta ligi 60 000 euro eest Tervise Arengu Instituudi raha. Komistuskiviks sai see, et TAI etteotsa asusid inimesed väljastpoolt parteiliini. Ekspressiga kohtudes kinnitas naine oma süütust ja rääkis, et langes uurimisorganite ohvriks.
Kohtusse on jõudnud ka EASi endise nõukogu liikme ja pakendiärimehe, Res Publica liikme Anti Tammeoksa kaasus. Teda *kahtlustakse EASi ja KIKi rahade virutamises. Koos Tammeoksaga on samas asjas kahtlusalune ka teine respublikaan, Dmitri Käsk, kes juhib ülalmainitud Priit Hallerile kuuluvat osaühingut Keskkonnatehnika.
Selles asjas anti kohtu alla ka endine rahvaliitlane Mario Sootna, kes kümme aastat tagasi koos Toomas Tautsi ja Siim Roodega üritas ära rääkida keskerakondlasi Tallinna linnas Savisaare vastu hääletama (guugeldage Jevgeni *Karavajevi juhtumit).
Autorollo kaasusega maadlevad kohtus Siim Roode ja Rain Rosimannus. Just sel kolmapäeval peaks Rosimannus kohtus tunnistusi andma.
Keit Pentus, kes aastal 2010 kuulus juhtumisi RKASi nõukogusse – siis kui RKAS tegi Vopaki jaoks nii soodsa otsuse –, peab samuti Autorollo tõttu kohtuvaidlusi.
Taavi Rõivas, kes 2010. aasta otsuse ajal oli juhtumisi RKASi nõukogu esimees, on peaminister.
Juhan Parts, kes on teinud terve rea geniaalseid personaliotsuseid, ootab kohta Euroopa Kontrollikojas. Seal saab tema tööks euroraha kasutamise üle valvamine. Ekspress soovitab Partsil konsulteerida Kristina Tautsiga. Temal on ju mitmekülgne kogemus euroraha valdkonnas.
The Bear Cub Goes Exploring
The Bear Cub Goes Exploring
It was Gilmer’s first day out of the cave since he’d been born. His mum, Iona, was ready to take him to explore the world. "Gilmer, stay close to Mum now. There are a lot of things out there that can hurt you. Follow me and I’ll show you some of nature’s wonders." She took him by the paw and led him into the woods.
"What’s that, Mum?" Gilmer asked. He pointed at a yellow flower.
"That’s a daffodil. It’s a flower that blooms in spring. Isn’t it lovely?" Iona said.
"It has a trumpet," Gilmer giggled.
"Bees crawl inside and gather pollen to make nectar and honey," Iona explained.
"Honey? What’s that?"
"You’ll learn soon enough. It’s one of my favorite foods."
"What’s that, Mum?"
"That is a butterfly. It flaps its wings up and down and flutters from flower to flower."
"Does a flutterby make honey too?" Gilmer asked.
"It’s called a butterfly, not a flutterby and no, it doesn’t make honey. Only bees," Iona answered.
Mother and son walked thru the woods. She showed Gilmer the fish swimming in the stream, the bird’s eggs in the nests, and what flowers he should eat and ones he shouldn’t. "Why can’t I eat a thistle, Mum?" he asked.
"You could, if you really wanted, but they are covered with prickles," Iona said.
Gilmer was curious. He grabbed hold of the thistle’s stem. "Ouch!" he cried and ran to his mum. "I’ve got prickles in my paw."
"I just warned you about that. Here, let me pull them out." She made sure there were no more stickers in Gilmer’s paw and then held him in her lap. " I think maybe you’d be safer if you sat here for a while and just looked around."
Gilmer curled up in her lap and watched the butterflies, bees, and bluebirds. It was a grand time for the bear cub on his first day out of the cave.
https://45.media.tumblr.com/eb3f402d2d0781e2caa7ed2270f9ca87/tumblr_n063d11UMR1t3gaoao1_500.gif
Joindi teeme õhtul, hommikul kerge gravity ja autot keevitama.
https://49.media.tumblr.com/tumblr_lziiu2wETn1rnz17lo1_500.gif
tbh i got to toke to that
Joindi teeme õhtul, hommikul kerge gravity ja autot keevitama.
https://49.media.tumblr.com/tumblr_lziiu2wETn1rnz17lo1_500.gif
nice
Aasta 2010 jõulud saabusid Kristina Tautsi jaoks eriti ilusasti. Kui 23. detsembri hommikul oli tema osaühingu Comenius pangaarvel 20 841 krooni ja 53 senti, siis õhtul oli konto juba 3,75 miljoni krooni võrra kopsakam. Jõuluvana, kes rahakoti kuuse alla jättis, oli aktsiaselts Vopak – Eesti suurim transiidifirma.
Kui pühad läbi said, liikus raha Kristina Tautsi kontolt minema. Krooniaja eelviimasel päeval kandis Tauts 3,7 miljonit osaühingusse Nord Systems. See on ettevõte, mille juhataja ja ainuomanik on Priit Haller, tollal riigifirma Eesti Raudtee juhatuse liige.
Nii Tautsi ettevõte Comenius kui Halleri osaühing Nord Systems nimetavad oma tegevusalaks konsultatsiooni. Ehk siis kõigepealt konsulteeris Kristina Tauts agaralt transiidifirmat Vopak ning seejärel konsulteeris Priit Haller sama agaralt Kristina Tautsi.
Jõulurõõmu võis tunda ka Vopaki hallipäine boss Arnout Lugt*meijer. Terve aasta oli tema firma võidelnud justiitsministeeriumi plaani vastu rajada Maardusse uus Tallinna vangla – Vopakil olid Maardus omad ärihuvid. Juhtumisi just 23. detsembril ehk samal päeval, kui Vopak ülekande Kristina Tautsi poole teele saatis, tegi Riigi Kinnisvara AS otsuse, et kaaluvad nüüdsest Tallinna Vangla ehitamist hoopiski Rae valda.
Mõni kuu hiljem määras majandusminister Juhan Parts Eesti Energia nõukogusse Toomas Tautsi ning Kristina Tautsi EASi nõukogusse.
Asjaosalised ise detaile avada ei taha. Vopak teatab, et Comeniusele makstud summa oli tasu eurotoetuste-alase uuringu eest. Priit Haller, kes omakorda Comeniusest miljoneid sai, selgitab, et tegu oli pikaaegse projekti eest esitatud arvega.
Juhan Parts on üllatunud, et vanglaotsuse ajal mingid rahad liikusid. „Kuulen seda esimest korda,“ imestab Parts. „ Tautsid olid erakonnas aktiivsed. Ma ei saaks öelda, et oli keegi konkreetne inimene, kes neid sinna (EASi ja Eesti Energia nõukogusse) surus. Eks seda arutati suuremas ringis.“
See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Eesti Ekspressi käsutuses on Kristina Tautsi osaühingu Comenius konto väljavõtted (nii SEB kui Swedbanki konto) 2010.–2012. aastast. Oleme läbi vaadanud kõik kontode 1530 kannet.
Tegelikult pole see lugu mitte lihtsalt Kristina Tautsist ja tema abikaasast Toomas Tautsist, vaid poliitilistest ettevõtjatest, ettevõtlikest poliitikutest.
Perekonna üks liin põlvneb Res Publicast. Kristina Tauts ja Toomas Tauts on formaalselt võttes teinud karjääri just Res Publica ridades. Hiljem, kui nimeks sai IRL, ollakse IRLi liikmed. (Kristina pidi hiljuti küll erakonnast seoses süüdimõistmisega kelmuses lahkuma.) Veel enne, kui Res Publica suurde poliitikasse läks, jõudis Toomas Tauts olla mõnda aega isegi Res Publica esimees. Muuseas, ka ülalmainitud Priit Haller on nautinud Res Publica soosingut. Enne raudtee juhatusse saamist oli ta Eesti Raudtee nõukogu liige, kuhu Juhan Parts ta suunas.
Praktiliselt kõik Tautside ametikohad on olnud poliitilised. Veel eelmisel aastal istus Kristina Tauts EASi nõukogus ja Toomas Tauts Eesti Energia nõukogus.
Kuid perekonna pildialbumis on prominentsel kohal ka mõned Reformierakonnaga seotud näod. Folkloorihuvilise Toomas Tautsi poliitiline karjäär saigi alguse Rain *Rosimannuse käe all, kui tollane presidendi sisenõunik Rosimannus 1994. aastal Tautsi presidendi kantseleisse tööle võttis. Tauts kandideeris omal ajal isegi Reformierakonna nimekirjas (kuigi parteisse ei astunud). Kusagil kapis on Toomasel ehk alles ka Siim Kallase allkirjastatud tänukiri parteile osutatud teenete eest.
Ka Tautsi muud tolleaegsed ametikohad – *Tõrva abilinnapea, siis linnapea kohusetäitja, seejärel Tallinna Linnaplaneerimise ameti juhataja, Viimsi abivallavanem – on poliitiliste suunamistega saadud.
2000. aastate keskpaiku toimus Res Publicas suur sisetüli. Üks tiib tahtis teha Tallinnas koalitsiooni Keskerakonnaga, teine tiib Reformierakonnaga. Reformierakonnaga liidu tegemise delegatsiooni juhtisid Toomas Tauts ja – uue näona “pildialbumis” – Siim Roode. Ekspress nimetas teda tollal „avalikkuses tundmatu linnavolinik Siim Roode“. Kümmekond aastat hiljem on Roode ülesanded juba vastutusrikkamad – ta on üks võtmetegelasi Autorollo kohtuasjades. Ka Toomas Tautsi nimi käib Autorollo kaasusest läbi, sest Tautsi firma Autovaal laenas Autorollole raha.
Samamoodi nagu abikaasa oma on olnud poliitiline ka Kristina Tautsi karjäär. Tema esimeseks kõrgeks kohaks oli Tervise Arengu Instituudi arenduskeskuse direktori koht. TAIs ollakse veendunud, et tollane sotsiaalminister Marko *Pomerants (Res Publica) oli see, kelle survel Kristinale see ametikoht tehti. Siis läks Kristina lapsepuhkusele ja pärast seda sai temast Lääne-Tallinna keskhaigla haldusjuht. See määramine tekitas osas respublikaanides pahameelt, nad kahtlustasid selle taga Tautside sobingut Reformierakonnaga.
Kui osa sõpruskonna liikmeid sai tuntuks poliitikutena, siis teisi hakkas huvitama eelkõige äri. See pole tavaline turumajandus, kus kliendid ostavad kaupa jne. See on „konsultatsiooniäri“, kus põimuvad riigi võim ja erahuvid, kus liiguvad eurotoetused ja maksumaksja raha, kus ärivõite saadakse soodsate poliitiliste otsuste tõttu.
Käekirjanäitena võib tuua mittetulundusühingu Vikan juhtumi. Masu ajal kasvas Eestis kiiresti tööpuudus ja nii tekkis poliitiline huvi suunata kümneid miljoneid töötute ümberõppesse ja võtmeasutus, kes rahapakki jagama hakkas, oli Innove. Haapsalus tegutseval puulaevaseltsil Vikan tuli idee, et ehitame puust laeva ja kasutame tööjõuna-õpipoistena kohalikke töötuid. Selleks – töötute koolitamiseks ja rehabilitatsiooniks – taotleme haridus- ja teadusministeeriumi sihtasutusest Innove euroraha.
Raha liikumise ahela igas otsas seisid aga ühe ja sama seltskonna liikmed. Innove struktuuritoetuste agentuuri juht Katri Targama kuulus Res Publica (hiljem IRLi nimelisse) ühendusse aastatel 2001–2012. Targama polnud mitte lihtsalt liige, vaid Res Publica Lasnamäe osakonna liige. Just Lasnamäe osakonda juhtis Toomas Tauts ja sinna osakonda kuulus ka Kristina Tauts.
Vikanit, kes Innovest üle poole miljoni euro sai, juhtisid Res Publica (hiljem IRL) liikmed Alar Schönberg ja Tiit Riisalo. Vikanist liikus Innove raha edasi Res Publica liikmete osaühingutesse, sealhulgas Kristina Tautsi firmasse Comenius.
Kristina Tauts ise töötutega ei tegelenud, vaid palkas neid koolitama Tallinna ülikooli tudengid. Ekspress on üliõpilastega rääkinud. „Kristina Tautsiga ma isiklikult ei kohtunud. Suhtlesime meili teel. Läksin Haapsallu, keegi Peeter tuli mulle vastu, viis kohale ja siis ajasin tund aega töötutega juttu. Nii hästi kui oskasin, “ räägib üks.
Teine tudeng käis Haapsalus mitmeid kordi poolteise aasta jooksul, lisades, et ühel hetkel ta pakkus välja, et peaks tegema ka individuaalset nõustamist, aga *talle öeldi, et raha pole. Üks psühholoog käis Haapsalus ühe korra, tehti väike grupitöö, psühholoog sai selle eest 50 eurot. Ja nii edasi. Kõik kinnitavad, et mingit tuge, mingit abi, õppematerjale, koolitusmaterjale, tehnilist tuge või juhendamist, mida nad tegema peavad, Comeniuse poolt ei tulnud.
Kokkuvõttes suutis Ekspress tuvastada vähem kui 3500 eurot, mis Comeniuse poolt töötute peale kulutati. Aga Vikanist ja algallikana Innovest (või oleks õigem öelda: eri ametikohtadel asuvatelt semudelt Res Publicast) sai Tautsi firma vähemalt 108 000 eurot.
Sellega lugu ei lõpe. Vikan sai Innovest veel ühe korra toetust (seekord 181 330 eurot). Taas liikus Vikani kaudu Innove raha Res Publica liikmetega seotud firmadesse, sealhulgas Kristina Tautsi osaühingusse.
Vikanist läks Innove raha ka osaühingusse Referents, mille omanik on Res Publica liige Reele Vinni, kes muidu töötab Res Publica liikme Anti Tammeoksa MTÜs Eesti Pakendiringlus büroojuhina. Endine EASi liige Tammeoks on hetkel kohtu all seoses eurotoetuste välja petmisega.
Vinni on tihedalt seotud Kristina Tautsiga. Ekspressi käsutuses olevad dokumendid näitavad, kuidas Tautsi ja Vinni firmade vahel liikus ligi 95 000 eurot vastastikuste arvete ja vastastikuste laenudena. Kas midagi läks ka töötute rehabiliteerimiseks?
Comeniuse pangakontolt võib leida teisigi huvitavaid ülekandeid. Näiteks Muugal väetiseterminali pidava Aleksandr Volohhonski ettevõte DBT kandis 2011–2012 Kristina Tautsi firmale 85 084 eurot.
Eesti Ekspress kohtus sel nädalal perekond Tautsidega. Joviaalsem ja jutukam Toomas tõi toimetusse kingituseks kaasa isegi loomanaha – sellest saab mütsi teha, rääkis Tauts. Kingitus oli küll kaunis, kuid andsime selle siiski tagasi. Kristina oli reserveeritum ja tagasihoidlikum. Mäluga esines aga probleeme mõlemal.
Kõigepealt ei tulnud üldse miskit meelde. Ei tulnud meelde Vopaki ülekanne. Ei tulnud meelde, et oleks mingit koostööd tehtud puulaevaselts Vikaniga. Kui asjad aga meelde tulema hakkasid, siis selgus, et ühestki asjast rääkida ei saa – tegemist on eraäriga. „Me ei saa kõiki ärisaladusi täpsustada,“ resümeerib Kristina Tauts.
Milline on asjade seis täna, neli aastat ja kümme kuud pärast Vopaki heldet ülekannet?
Tallinna uut vanglat pole ikka veel. Vahepeal on kulutatud miljoneid vana vangla putitamiseks, aga vange see ikka kinni hoida ei suuda – kümmekond päeva tagasi põgenes Tallinna vanglast kaks meest.
Toomas Tautsi konsultatsiooniäri ajav osaühing Kohaliku Arengu Instituut on soiku jäänud. Kui 2010. aastal tegi osaühingu käive järsu hüppe, ühe aastaga 900 000 krooni pealt 7,6 miljonini, siis pärast 2012. aastat pole osaühing enam aruandeid esitanud.
Kristina Tauts tunnistas ennast tänavu augustis Harju maakohtus kelmuses süüdi, sest pani pihta ligi 60 000 euro eest Tervise Arengu Instituudi raha. Komistuskiviks sai see, et TAI etteotsa asusid inimesed väljastpoolt parteiliini. Ekspressiga kohtudes kinnitas naine oma süütust ja rääkis, et langes uurimisorganite ohvriks.
Kohtusse on jõudnud ka EASi endise nõukogu liikme ja pakendiärimehe, Res Publica liikme Anti Tammeoksa kaasus. Teda *kahtlustakse EASi ja KIKi rahade virutamises. Koos Tammeoksaga on samas asjas kahtlusalune ka teine respublikaan, Dmitri Käsk, kes juhib ülalmainitud Priit Hallerile kuuluvat osaühingut Keskkonnatehnika.
Selles asjas anti kohtu alla ka endine rahvaliitlane Mario Sootna, kes kümme aastat tagasi koos Toomas Tautsi ja Siim Roodega üritas ära rääkida keskerakondlasi Tallinna linnas Savisaare vastu hääletama (guugeldage Jevgeni *Karavajevi juhtumit).
Autorollo kaasusega maadlevad kohtus Siim Roode ja Rain Rosimannus. Just sel kolmapäeval peaks Rosimannus kohtus tunnistusi andma.
Keit Pentus, kes aastal 2010 kuulus juhtumisi RKASi nõukogusse – siis kui RKAS tegi Vopaki jaoks nii soodsa otsuse –, peab samuti Autorollo tõttu kohtuvaidlusi.
Taavi Rõivas, kes 2010. aasta otsuse ajal oli juhtumisi RKASi nõukogu esimees, on peaminister.
Juhan Parts, kes on teinud terve rea geniaalseid personaliotsuseid, ootab kohta Euroopa Kontrollikojas. Seal saab tema tööks euroraha kasutamise üle valvamine. Ekspress soovitab Partsil konsulteerida Kristina Tautsiga. Temal on ju mitmekülgne kogemus euroraha valdkonnas.
Tõesti tore - pole midagi uut siin päikese all :)
Tere.
Sooviks seda artiklit lugeda täies mahus.
Tänud ette
http://epl.delfi.ee/news/lp/vagilane-mart-seim-austusest-vihast-jumalast-ja-suusahuppaja-karjaarist?id=73114583
Tere.
Sooviks seda artiklit lugeda täies mahus.
Tänud ette
http://epl.delfi.ee/news/lp/vagilane-mart-seim-austusest-vihast-jumalast-ja-suusahuppaja-karjaarist?id=73114583
jopppppakolla ma teen välja sulle selle 1,99 :) Rasked ajad miljonäridel.
Vaata, siin on http://epl.delfi.ee/pime/
jopppppakolla ma teen välja sulle selle 1,99 :) Rasked ajad miljonäridel.
EE402200221027842017 ANDRES ALLSALU
Vaata, siin on http://epl.delfi.ee/pime/
ty
feelitwell
07.12.15, 15:46
ajaloo esimene pollution red alert ja linna täielik shutdown :( väga sad
https://www.youtube.com/watch?v=GC4EY8hVmDc
Teeme panuseid kas jõuab enne presidendiaja lõppu naise ära võtta.
http://www.postimees.ee/3426655/president-ilves-kihlus
MartinGarcia
08.12.15, 20:32
Hei. Mingi ime läbi pühapäeval Tallinnas autole õlivahetust teeb keegi või mingi asutus ?
Kalla lihtsalt peale
http://img0.joyreactor.com/pics/post/gif-woman-oil-car-762646.jpeg
Kakahirmutis
08.12.15, 21:24
Tegelikult on detsember , tükk aega juba
Foorumit jooksutab vBulletin™ 4.2.5 Autoriõigus © 2024 vBulletin Solutions, Inc. Kõik õigused reserveeritud.