View Full Version : Arutlus teemal kes või mis on süüdi vaesuses
Koolis on vaja teha väike uurimus sellest, mida inimesed arvavad kes või mis on süüdi vaesuses. Mõtlesin, et küsin lihtsalt mõne sõbra või sugulase arvamust, kuid pokkerifoorumi ringkonnas liigub huvitavaid inimesi kellel on oma "vaatevinkel" ning suudavad anda teemakohast vastukaja ::)
Koolis on vaja teha väike uurimus sellest, mida inimesed arvavad kes või mis on süüdi vaesuses. Mõtlesin, et küsin lihtsalt mõne sõbra või sugulase arvamust, kuid pokkerifoorumi ringkonnas liigub huvitavaid inimesi kellel on oma "vaatevinkel" ning suudavad anda teemakohast vastukaja ::)
defineeri vaesus. kas eestis, aafrikas või kogu maailmas kokku ?
Pigem on see mõeldud üldiselt, mitte ainult Eestis või X kohas.
long run... harimatus = vaesus..
vale suhtumine ja mentaliteet = vaesus
Eestis on probleem näiteks nende keskealistega kes elasid nõuka ajal, mil riik poputas kõik luuserid ja muud ahvid ka üles, andis mingigi peavarju ja andis töö, kus kedagi suurt ei huvitanud kas sa liigutasid labidat seal või mitte.. said oma kopika kätte ikka, tänapäeval on ikkagi lood nii, et ise pead ka vaeva nägema ja tahtma, et ära saaks elatud, mingeid sotsiaalrahast teiste maksumaksjate kulul elavaid lontruseid ei ole vaja. Mõned kuud tagasi vaatasin ETV saade nimega Foorum, kus oli juttu töötusest ja töötukassa pakutavatest koolitustest jms. Ja siis selle peale võttis sõna üks noor neiu, kes oli Narva linnas mingi ametiühingu või töötajate esindaja ja tuli välja konkreetse mõtteavaldusega: Miks töötukassa raiskab raha inimeste koolitamisele ja õpetamisele, töötukassa võiks selle asemel koolitustele jms asjadele kuluva raha otse inimestele anda.
WTF?!? tra see on ikka väga konkreetne näide kui ühingu esindaja sellist lollust suust välja ajab, siis on ikka midagi väga pu.tsis seal Narvas...
minu isiklik arvamus on see, et tuleb teha rämedad investeeringud pedagoogidesse ja põhi- ja keskhariduse asutustele... sest tegelt ka, vaadake kui palju lambaid ikka meil välja kasvab, kes ei suuda isegi lihtlabast SMS-laenu intressigi välja arvutada või ei saa aru "keerulistest" sõnadest mis laenulepingutele kirjutatud on. Keskkooli haridus ja kvaliteet ja keskkoolide koolimajad on ikka rämedalt perses omadega, õpetajad demotiveeritud ja sealt ei saagi sittagi tulla.. (ülikoolidel on raha tohhuijaa i bolshe.. las nende finantseerimine jääb selliseks nagu praegu on)
Sõltub, kui küsida ühe konkreetse inimese vaesuse kohta, siis sellele võib olla väga mitmeid põhjuseid alates inimese madalast haridustasemest lõpetades hasartmängusõltuvuse, riigi majandusliku olukorraga ja võimaluste puudumisega enese elujärje parandamiseks.
Riigi vaesusel või rikkusel on päris otsene seos inimeste haridustasemega. Kui ikka ei ole korralikul tasemel insenere, IT mehi, põllumehi, pangandustöötajaid jne, siis riik ikka rikkaks ei saa. Riigi rikkuse määrab ära inimeste võime lisandväärtusi luua. Näiteks ettekandja või juuksur töötab sama hästi kolmanda maailma riigis kui ka Luksemburgis või Šveitsis, nemad riigi jõukusele suuremat mõju ei ei avalda. Vahe teeb sisse see, et näiteks USA põllumajandussektoris töötav inimene toodab umbes 50 või rohkemgi korda rohkem põllumajandussaadusi kui Zimbabve põllumees, ühe tehasetöötaja kohta USAs tuleb rohkem toodangut kui eestlane teha suudab. Haridus=efektiivsus=jõukus.
kui me aafrika välja jätame siis on minu arvamus suht ühene : inimeste enda viitsimatus / tahtmatus / nimeta kuidas tahad / õppida, suhelda, töö otsida ja teenida. Tänapäeval on maailm ikka lahti - mine kuhu tahad ja tee mis meeldib või mida oskad. Laisad, ebapädevad jms. jobud istuvad käed süles ja süüdistavad poliitikuid või kurat teab keda vaesuses ja muudes ilmahädades.
Haridusteemal lisaks, et ülikoolid ja kutsekad peavad ikka õpetama ka õigeid asju, mitte nagu eestis, kus võetakse aastas vastu sada filosoofi ja sada romaani filoloogi, kuigi neid tegelikult läheb tööjõuturul vaja max 5 inimest aastas, filosoofide puhul max 1. Lihtsalt konkreetsed näited, millega ise sai kokku puututud. Tartus toodeti ikka konkreetselt pearahasüsteemi abusedes inimesi, kelle tulevik rikutud on ja kes max peale bakat või varemgi peavad muud ala õppima. Arvatavasti see teistes kohtades ka parem ei ole. Lävendisüsteem ei ole mõistlik süsteem.
Spewmonkey
21.10.10, 13:43
Ansip on siiski ilmselt maailma vaesuses süüdi. Vali Kohuke!
Kohtades, mis on päriselt vaesed(Aafrika, Aasia, Lõuna-Ameerika) riigipeade/valitsuste tegemata töö ja liigne omakasupüüdlikkus. Eestis/Euroopas/Usa's puhas laiskus/rumalus.
Haridusteemal lisaks, et ülikoolid ja kutsekad peavad ikka õpetama ka õigeid asju, mitte nagu eestis...
Ma ei usu, et see ülikoolide ja kutsekate või riigi süü on. Lapsed tunnevad kohe peale gümnaasiumi lõpetamist survet minna edasi õppima, sest see paber on ühiskonna/(vana)vanemate jaoks kohustuslik ja kuna 90% ei oma aimugi, mida nad tegelikult tahavad elus teha, siis valitakse mingi random lihtsalt, et äkki hakkab meeldima. Võiks ikka aru saada, et kui pole sellega edasises elus mitte mun*igi peale hakata, siis ei ole vaja seda ainult paberi pärast õppida.
majanduslik vaesus, vaimne vaesus, põhjused ja tagajärjed elava näite näol...
http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=101768
minu isiklik arvamus on see, et tuleb teha rämedad investeeringud pedagoogidesse ja põhi- ja keskhariduse asutustele... sest tegelt ka, vaadake kui palju lambaid ikka meil välja kasvab, kes ei suuda isegi lihtlabast SMS-laenu intressigi välja arvutada või ei saa aru "keerulistest" sõnadest mis laenulepingutele kirjutatud on. Keskkooli haridus ja kvaliteet ja keskkoolide koolimajad on ikka rämedalt perses omadega, õpetajad demotiveeritud ja sealt ei saagi sittagi tulla.. (ülikoolidel on raha tohhuijaa i bolshe.. las nende finantseerimine jääb selliseks nagu praegu on)
Offtopic, aga minu arust võiks koolidesse sisse tuua aine kus õpetatakse Expected Valuet, paljude asjade suhtes mitte olla tulemusele orienteeritud (Võta või Jäta, omgomgomg tegin vale otsuse kohvris oli 500 tuhat!!!), et isikuliselt õnne pole olemas (kõik on slotimasina ja lotopileti ees võrdsed, kvantripatsid ja nõiad on petturid), asjadel pole mälu (lotol, slotimasinal). Eluks sitaks vajalikum kui nt. keemia ja enamus mitte-pokkerimängijaid tõenäoliselt ei tea ega mõista seda.
Aga see on rohkem minu märg unenägu :)
ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL ALKOHOL jebash
Haridusteemal lisaks, et ülikoolid ja kutsekad peavad ikka õpetama ka õigeid asjunohh siin on konkreetne jutt siis teemal haridus -> elukutse -> töökoht ja sissetulek
ma rohkem rääkisin teemal haritus ehk ei tekiks järjest juurde tölle kelle elu koosneb niisama mölutamisest, viinapudelist ja kohaliku kolhoosi palgapäevast.. ja et kaoks see madalalaubalise meedia jms elulaadi fännklubi ära.. natukene loogilist mõtlemist ja mõistmist..
Offtopic, aga minu arust võiks koolidesse sisse tuua aine kus õpetatakse Expected Valuet, paljude asjade suhtes mitte olla tulemusele orienteeritud (Võta või Jäta, omgomgomg tegin vale otsuse kohvris oli 500 tuhat!!!), et isikuliselt õnne pole olemas (kõik on slotimasina ja lotopileti ees võrdsed, kvantripatsid ja nõiad on petturid), asjadel pole mälu (lotol, slotimasinal). Eluks sitaks vajalikum kui nt. keemia ja enamus mitte-pokkerimängijaid tõenäoliselt ei tea ega mõista seda.
Aga see on rohkem minu märg unenägu :)
mõned siin kõvemad keskkoolid.. reaalkoool jms.. neil on õppekavas mikro-makro ökonoomika vms.. põmst sissejuhatus majandusõppesse.. see oleks juba hea samm edasi.. siis mõni stake nuruv lammas saaks veidi aru ka mis teeb ja mis toimub :-)
asukoht, kliima, maavarad või nende puudumine
Vaesuses ei ole keegi süüdi - mitte midagi tehes on lihtsalt lihtsam elada.
Pigem on jah vaesus iga inimese valik, teha mitte midagi selle nimel et olla rikas, valdav osa ühiskonnast on ju "rahul" sellega mis neil on ja milleks näha vaeva ja muutuda selliseks nagu on 1-5% ühiskonnast, kergem on ju olla nn. mugavuses ja teha seda milles on vähe riske ja mis on stabiilne.
Spew, nõus, et süü ei peitu ainult ühes osapooles.
Codecciga nõus täiesti, et majandust võiks paari klassi jagu olla küll. Inimesed on neil teemadel üldiselt ikka vägagi võhikud. Umbes võtavad pangalaenud 30ks aastaks ja siis ütlevad, et ups, pank orjastas mind. wtf? Kesikute pool hääletamine väheneks ka tunduvalt kui inimesed aru saaksid, et riik ei saa siis rikkaks kui töökatelt ja edukatelt varastada, et siis lollidele ja laiskadele anda. See on nagu püksi kusemine talvel, korraks annab sooja aga edaspidi on veel külmem.
asukoht, kliima, maavarad või nende puudumine
Maavarade rolli riikide rikkuses hinnatakse üldiselt täiesti valesti. Pigem on just need riigid, millel maavarasid on palju olnud läbi ajaloo ja tänapäeval vaesemad. Kui paari erandit nagu mõned väiksemad pärsia lahe riigid välja arvata, siis maavarade olemasolu on olnud pigem negatiivse mõjuga riigi jõukusele. Hispaania impeeriumi allakäik hakkas siis kui avastati kullavarud Ameerikas, Venemaa ja enamus arengumaid, kus toimub maavarade eksport on ikka madala sissetulekuga. Lihtne raha maavaradest ei motiveeri tööd tegeme, investeerima tulevikku ja edendama demokraatlikku riigikorda vaid soodustab bling-bling oligarhide ühiskonna teket.
Edit: asukoht ei tohiks oluliselt mõjutada riigi jõukust seetõttu, et näiteks Aasia maad on arenenud riikidest sama kaugel kui L-Am ja Aafrika, ometi osades neist hakkas majandus väga kiirelt arenema 20. sajandi keskel, kui nad olid sama vaesed/vaesemadki kui L-Am ja Aafrika. Kliima mõju ma ka ei ülehindaks, sest Kanada, Soome ja Norra kliima on palju erinevam Singapuri, Lõuna-Korea või Hispaania kliimast kui viimased on Aafrika või Ladina ameerika kliimast.
hotcocacola
21.10.10, 14:25
vastasin sulle msnis :D
Offtopic, aga minu arust võiks koolidesse sisse tuua aine kus õpetatakse Expected Valuet, paljude asjade suhtes mitte olla tulemusele orienteeritud (Võta või Jäta, omgomgomg tegin vale otsuse kohvris oli 500 tuhat!!!), et isikuliselt õnne pole olemas (kõik on slotimasina ja lotopileti ees võrdsed, kvantripatsid ja nõiad on petturid), asjadel pole mälu (lotol, slotimasinal). Eluks sitaks vajalikum kui nt. keemia ja enamus mitte-pokkerimängijaid tõenäoliselt ei tea ega mõista seda.
Aga see on rohkem minu märg unenägu :)
Kui õiges koolis oled käinud, siis on selliseid asju ka õpetatud. Vähemalt seal kus mina käisin, õpetati tõenäosust ja matemaatikat üldiselt kõvasti =)
Aga muidu on vaesus inimestes ikka pigem ise kinni, kes ei viitsi ******* teha, see jääbki rotiks, v.a need 60 aastased vene penskarid kes hitivad 7 miljonit bingoga
Asi ei olegi niivõrd selles, mida õpetatakse, aga kuidas õpetatakse.
Ma tean paljusid, kelle mindset on ammu ennem kooli lõppu nii ära peedistatud, et nad on mindseti mõttes invaliidid (mina kaasa arvatud). Lihtsalt asi seisneb selles, et meid hinnatakse - lastakse valesti teha - siis saame kõvasti vastu kõrvu ja siis näidatakse, kuidas õieti teha. Selle asemel, et meile kohe näidata kuidas asja õieti tehaks. Sellest ei õpi inimene midagi, kui ta valesti teeb ja siis vastu kõrvu saab - õpib ainult seda kui krdi luuser ta on...
Kui palju te mäletate omast koolist neid näiteid kui head õpilast kiideti, aga samas mõsitlikuse piires. Või seda kui halba õpilast peedistati kogu klassi ees õpetaja poolt, et milline looser ta on? Milline inimene sellest inimesest kasvada saab? Ainult vaene ja ühiskonna jaoks läbi kukkunud inimene...kahjuks.
Samamoodi teevad vanemad palju sarnaseid kasvatusvigu. A la kuidas sa saad nii rumal olla jne jne jne. Aga selline kõneviis jääb sellesse inimhinge ja ta räägib ka edaspidi endaga sisemist vestlust sarnaselt. Vestlus sinu enesega on krdi oluline kui sa tahad kuhugile jõuda.
Aga see on ainult minu väikse inimese isiklik arvamus :)
Ma olen täielikult kallutatud, aga pehmete erialade asemel peaks rohkem reaalteadusi ja sarnaseid õppima.
Spewmonkey
21.10.10, 15:20
Asi ei olegi niivõrd selles, mida õpetatakse, aga kuidas õpetatakse.
Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Olen nõus mõõdukusega, aga täna kaldub see liialt ühte äärmusesse.
Teaduslikult on tõestatud, et me kõik sünnime geeniustena, st. avaldame geeniusele omaseid võimeid. Aga miskipärast mida aeg edasi, seda väiksemaks see geenius meis kahaneb - fakt, et keskkooli lõpuks on see meis juba täielikult kadunud.
Kas seda saab vaesusega otseselt seostada, ei tea - aga kipun arvama, et pigem jah, kui ei.
Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Cremeri point ei olnud kriitikas, vaid selles kuidas seda tehakse. Mõtetu alandamine ja nüri käsutamine ei ole kaugeltki efektiivsed õpetamis/kasvatusmeetodid ega saa nendega ka ettevõtetes häid tulemusi, kui ülemus nii alluvatega käitub. Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada ja ega lapsevanemadki väga palju enamasti ürita enda lastest aru saada vaid pigem neid enda arusaamade järgi suunata. See aga ei tekita usaldust ja üksteisemõistmist vaid mõjub pigem vastupidiselt soovitule tihtipeale. See on päris suur teema tegelikult, ei viitsi praegu nii offtopicusse kalduda.
Re: Arutlus teemal kes või mis on süüdi vaesuses
Pakun variant A: "Ansip"
Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
Üks kiire mõte veel. Eneseteostus vs enesetõestus
-Enamiku inimeste eneseteostus muutub varasest lapse-põlvest peale enesetõestuseks-
Spewmonkey
21.10.10, 15:51
Cremeri point ei olnud kriitikas, vaid selles kuidas seda tehakse. Mõtetu alandamine ja nüri käsutamine ei ole kaugeltki efektiivsed õpetamis/kasvatusmeetodid ega saa nendega ka ettevõtetes häid tulemusi, kui ülemus nii alluvatega käitub. Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada ja ega lapsevanemadki väga palju enamasti ürita enda lastest aru saada vaid pigem neid enda arusaamade järgi suunata. See aga ei tekita usaldust ja üksteisemõistmist vaid mõjub pigem vastupidiselt soovitule tihtipeale. See on päris suur teema tegelikult, ei viitsi praegu nii offtopicusse kalduda.
Nojah, ma päris sellises pommiaugus pole õppinud, kus räigelt mõnitatakse ja alandatakse. Eeldasin, et mõõdukas peedistamine käib asja juurde. Aga las see olla, see pole päris vaesuse alus kogu maailmas. Üldse kandus siin kõik liigselt Eesti haridussüsteemi peale ära.
Üks kiire mõte veel. Eneseteostus vs enesetõestus
-Enamiku inimeste eneseteostus muutub varasest lapse-põlvest peale enesetõestuseks-
Ma alguses kirjutasin tõestus ja siis muutsin ära. Ma ei arva, et need nii erinevad oleks. Lõpptulemus on ikka see, et saad inimestele, kes sulle vaimselt liiga tegid öelda "söö sitta koletis, ma olen sust parem/edukam". Mida rohkem liiga tehti, seda suurem on see vajadus. Ja see on edasiviiv jõud. My 2 cents.
kardaanirist
21.10.10, 15:53
Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada
miks nii väidad? oled õpetajaks õppinud kunagi?
Ma alguses kirjutasin tõestus ja siis muutsin ära. Ma ei arva, et need nii erinevad oleks. Lõpptulemus on ikka see, et saad inimestele, kes sulle vaimselt liiga tegid öelda "söö sitta koletis, ma olen sust parem/edukam". Mida rohkem liiga tehti, seda suurem on see vajadus. Ja see on edasiviiv jõud. My 2 cents.
ENESETÕESTUS ON ENNASTOHVERDAV KÄTTEMAKS, siis mida rohkem on inimene ennast ohverdanud, seda vähem teda on ja seda vähem ta loob. Inimene loob ju alati vaid endasarnast, oma mõttelaadile vastavat, endale vajalikku.
Ehk siis kui palju on meil neid inimesi, kes tõesti midagi teiste jaoks loovad? Seda kaunist terminit nagu lisandväärtust. Mida kõik masueksperdid nüüd igal ettevõttel taga ajavad :)
Kumb loob rohkem, kas vaene või rikas?
miks nii väidad? oled õpetajaks õppinud kunagi?
Ei ole, vbla tegin tõepoolest liiga õpetajatele. Minu koolis olid täiesti normaalsed õpetajad, aga cremeri näide klassi ees peedistamisest ei kuulu kindlasti heade õpetamismeetodite hulka. /offtopik
Spewmonkey
21.10.10, 16:06
ENESETÕESTUS ON ENNASTOHVERDAV KÄTTEMAKS, siis mida rohkem on inimene ennast ohverdanud, seda vähem teda on ja seda vähem ta loob. Inimene loob ju alati vaid endasarnast, oma mõttelaadile vastavat, endale vajalikku.
Esiteks see ei ole selle jaoks õige teema. Teiseks ma ei hakka elu sees mingi parapsühholoogi teksti üle arutlema.
Ehk siis kui palju on meil neid inimesi, kes tõesti midagi teiste jaoks loovad? Seda kaunist terminit nagu lisandväärtust. Mida kõik masueksperdid nüüd igal ettevõttel taga ajavad :)
Kumb loob rohkem, kas vaene või rikas?
Vaene loob by definition vähem, kui ta looks rohkem, ei oleks ta vaene.
kardaanirist
21.10.10, 16:08
tänapäeval on väga paljud kunstnikud vaesed. samas loovad ju palju.
//materiaalselt vaesed st.
keegi matemaatik ütles mulle kunagi, et oma run pokkeris even saada, peaksid sa 3 eluiga mängima :)
Ehk siis kui palju on näiteid nendest kunstnikest, kes oma lifetime olid broke, aga kelle töid pärast nende surma hiigelvaranduste eest müüdi - palju
tänapäeval on väga paljud kunstnikud vaesed. samas loovad ju palju.
//materiaalselt vaesed st.
Kunstnikud on olnud läbi ajaloo vaesed ja küsimus on selles, kas nad ka majanuslikus mõttes midagi loovad. Majanduslikust vaatenurgast, kui nad enda "tooteid" maha müüa ei suuda, siis on nende puhul väärtuste loomine vähemalt mõneti küsitav. Majanduslikus mõttes loomine tähendab luua seda, mida teistel vaja on, mille eest nad on nõus maksma.
keegi matemaatik ütles mulle kunagi, et oma run pokkeris even saada, peaksid sa 3 eluiga mängima :)
Ehk siis kui palju on näiteid nendest kunstnikest, kes oma lifetime olid broke, aga kelle töid pärast nende surma hiigelvaranduste eest müüdi - palju
Ebakompetentne matemaatik, ma arvan. Võid oma demagoogiaga jätkata. :)
kardaanirist
21.10.10, 16:32
Kunstnikud on olnud läbi ajaloo vaesed ja küsimus on selles, kas nad ka majanuslikus mõttes midagi loovad. Majanduslikust vaatenurgast, kui nad enda "tooteid" maha müüa ei suuda, siis on nende puhul väärtuste loomine vähemalt mõneti küsitav. Majanduslikus mõttes loomine tähendab luua seda, mida teistel vaja on, mille eest nad on nõus maksma.
siin räägime üksteisest natukene mööda. ei mõelnudki majanduslikus mõttes. :)
majanduslikus mõttes ei loo enamik tõesti midagi.
inimene ise on ikka k6iges syydi, mitte mingid riigivarad v6i pahad poliitikud kuskil riigipukis. kui on inimesed, kes vaesest riigist, vaesest perest p2rit ja saavad rikkaks ja on inimesi, kes rikkast riigist, rikkast perest l6petavad nullseisus, siis sealt tulebki j2reldus - k6ik on inimese enda teha. loomulikult v2ike luck tuleb kasuks.
kui ma peaks kunagi kuskil statoili veeputkas sooja otsides v6sapetsile seletama, et kurat sain sita hariduse ja pere ei toetanud mind, siis palun tulge otsige yles mind ja laske maha.
Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.
oi ma ei salli seda ytlust. situn sulle n2kku ja saad tugevamaks? kordame tegevust? ja veel kord? ja veel...
Teaduslikult on tõestatud, et me kõik sünnime geeniustena, st. avaldame geeniusele omaseid võimeid. Aga miskipärast mida aeg edasi, seda väiksemaks see geenius meis kahaneb - fakt, et keskkooli lõpuks on see meis juba täielikult kadunud.
wat? kõlab nagu mingi "indigolaste" teooria, kuidas tavakool muudab kõikvõimsatest lastest "hingedeta robotid".
Ükskõik mida sa siin silmas pidasid, ei sünni kaks inimest mitte kunagi maailma võrdsena. Alati on kellelgi eelis.
a) perekond - 15 esimest aastat sõltub väga suurelt neist - millised väärtused ja maailmapildi omandad
b) majanduslik olukord - hea perekond suudab ka viletsas majanduslikus olukorras lapse korralikult üles kasvatada
c) geneetika - ei, kõik ei sünni geeniustena - samas kui sünnid hea ajuga on imo põhimõtteliselt inimese jaoks tõesti kõik võimalik. vastupidi kui oled down, siis ei ole sul kuigi sõnaõigust oma saatuse üle.
d) riik, kuhu sünnid - njah põhja-koreas ei pruugi geeniuski kuhugile jõuda
jne jne
minu meelest on ilmselgelt väär võita, et vaesuses on süüdi inimese laiskus, lollus või mingi kolmas konkreetne põhjus - peaaegu alati on tegemist erinevate põhjuste kokkulangemisega.
näiteks sa oled alla keskmise andekas(geneetiliselt), vanemad ei tegelenud piisavalt ning ei õpetanud õigeid väärtusi. seetõttu ei pingutanud koolis piisavalt ja ei suutnud omandada haridust. kukud jooma ja gämblima:P
et nii ei läheks peaksid kõik tegema oma TÖÖD hästi ja efektiivselt!
Vanemad kasvatagu oma lapsi normaalselt, käskige õppida, õpetage mis see elu on.
Kooliõpetajad tehku oma tööd hästi! Minu kogemus on, et heade ja halbade õpetajate suhe on umbes 50:50(mitte ülikoolis).
Riik peaks toetama(rahastama) olulisi valdkondi nagu haridus, lastetoetused rohkem! Ei ole nõus, et haridussüsteem on põhimõtteliselt tuksis! Osad õpetajad võivad olla.
Mulle meeldib Cremeri jutt. Kui me räägime Maslovi kolmnurga kõige esimesest astmest, ehk toit ja riie ja katus, sii tänapäeval peaks see igaühele jõukohane olema saavutada, aga üldiselt on vaesus elustiil, mille vanemad pärandavad oma lastele tahtlikult või tahtmatult.
Igasugune kunst ja muu pehme huinjaa on ei paku kvantitatiivset lisandväärtust. Pigem saavad märsilohistajad omakeskis enda taevani küündivatest annetest jahuda. See, et mõnel kunstnikul õnnestub oma maal maha müüa, on puhtalt Vebleni effekt ning mõõdetav selle 60 aastase vanaprouaga, kes bingoga hittis.
Tegelt ma arvan et inimese ebaedu tingib ka olematu müügioskus, mikrotasandil vähemalt. Ma ei viitsi praegu filosofeerida üldise vaesuse teemadel, pigem räägin siiski üksikutest näidetest, millega ma kokku olen puutunud Eestis ja mujal perifeerias. Nimelt, keegi ei suuda väga aru saada, et vahet pole, mida sa teed, sa müüd. Enamasti ennast, müügimehed ka Kirbyt.
Koolis räägitakse sulle sellest, et õpi ja ole tark, aga kui sa tegelikult oled täiesti antisotsiaalne nohiklike kalduvustega tüüp, siis ei jõua sa mitte kuradima kuskile, kuna sind lihtsalt ei ole näha. Muidugi, mingiteks agressiivseteks killeriteks pole kõiki vaja koolitada, sest see soodustab sellist kauboikapitalisti soodumust. Aga üldiselt, mujal kasvõi ülikoolides on väga suur rõhk sotsiaalsels kapitalil ja tiimitööl, mis on väga oluline.
Lisaks mõned individuaalsed näited. Tean Cambridge majandusmagistri haridusega tüüpi, kes selle asemel et NY või Londoni investeerimismajades raha teha või praeguseks juba mingit ettevõtet omada, tiksub niisama dead-end tööl kuskil ida-euroopas ning joob, sest nii on lihtsam. Kõik on siiski kinni isiklikes ambitsioonides, aga ümbruskond kus sa kasvad, kas võimendab neid, või tapab hoopis. Praegu on meil kahjuks olukord selline, et üldharidus- ja ülikoolideski ei soodustata neid pehmeid kõrvalväärtusi, mis nohikust matemaatiku näiteks edukaks pankuriks teeks. Siin mõtlengi siis nüüd "müügioskusi" ja sotsiaalsust.
Minu 1 sent, võib-olla kirjutan pärast tööd veel :)
E: MM jutuga 101% samuti nõus
Aga tubli teemaalgatus, meenutab mulle veidi seda minu tehtud teemat, et miks meil haisteiks tüüpe pole, kus oli ka üsna okei arutelu. Hindan seda, et meil ongi siin reaalselt mõtlevaid ja arutlevaid inimesi, kui välja arvata need tähelepanupuuduses pihupiloodid, kes siia "Ansip" kirjutavad ja oma nalja ebaoriginaalsuses end mõnuga marineerivad.
Vaatasin teema läbi aga ei märganud, et keegi oleks maininud: Vaesuses on põhisüüdlane inimlik ahnus. Edasi tulevad laiskus ja rumalus.
inimene ise on ikka k6iges syydi, mitte mingid riigivarad v6i pahad poliitikud kuskil riigipukis. kui on inimesed, kes vaesest riigist, vaesest perest p2rit ja saavad rikkaks ja on inimesi, kes rikkast riigist, rikkast perest l6petavad nullseisus, siis sealt tulebki j2reldus - k6ik on inimese enda teha. loomulikult v2ike luck tuleb kasuks.
kui ma peaks kunagi kuskil statoili veeputkas sooja otsides v6sapetsile seletama, et kurat sain sita hariduse ja pere ei toetanud mind, siis palun tulge otsige yles mind ja laske maha.
oi ma ei salli seda ytlust. situn sulle n2kku ja saad tugevamaks? kordame tegevust? ja veel kord? ja veel...
Jah, esimene kord võibolla mõni ei julge midagi teha, teine kord juba hakkab sind sitaga loopima :P .
Vaatasin teema läbi aga ei märganud, et keegi oleks maininud: Vaesuses on põhisüüdlane inimlik ahnus. Edasi tulevad laiskus ja rumalus.
way off there mate. Ahnus ongi see, mis asjad liikuma paneb. Üks tsitaat LHV foorumist:
Mina usun inimkonna liikumapanevatesse jõududesse, nimelt ahnus, aplus, alpus, kadedus, laiskus, viha ja kiim. Tuntud ka kui seitse surmapattu. Need on meid koopast kõrghoonesse ja kuu peale viinud, ei ole mingit mõtet proovida asendada neid arukuse ja süsteemsusega. Kaos ja juhuslik otsing on uskumatult efektiivsed asjad.
Greed is good - Gordon Gekko
Need panevad ühiskonna liikuma ühes suunas, 5liitrised autod ja 2meetrised telekad, aga on ju veel teisigi suundi, kuhu inimkond võiks liikuda.
On püütud juhtida inimkonda/riike ka teistel, pehmematel väärtustel nagu vendlus ja võrdsus, aga me mäletame isegi väga hästi kuhu see välja viis... Seitse surmapattu on asjad, mille töökindlus on end tõestanud kogu inimkonna vältel. Tuleb neile piisavalt mänguruumi jätta ja inimkonnal on lootust.
way off there mate. Ahnus ongi see, mis asjad liikuma paneb.
Ma ei tahaks nüüd küll uskuda, et maailma muutnud teadlasi pani tegutsema lihtlabane ahnus. Ehk minu arust on inimkonnal lootust just siis, kui seda ahnust vähemaks jääb. Muide need riigid mida nö. püüti ja püütakse juhtida pehmematel väärtustel olid ja on ahnuse parimaks näiteks.
No eelmisel sajandil tapeti üksteist umbes 200 miljonit korda, ma ei nimetaks seda eriti töötavaks mudeliks. Aa no muidugi oli see vendluse mudel kah suures osas süüdi.
Gekko: "The point is, ladies and gentleman, that greed, for lack of a better word, is good. Greed is right, greed works. Greed clarifies, cuts through, and captures the essence of the evolutionary spirit. Greed, in all of its forms; greed for life, for money, for love, knowledge has marked the upward surge of mankind. And greed, you mark my words, will not only save Teldar Paper, but that other malfunctioning corporation called the USA. Thank you very much. "
Ma ei tahaks nüüd küll uskuda, et maailma muutnud teadlasi pani tegutsema lihtlabane ahnus.
10% tõsi. Teadlased ongi tihtipeale need samad sotsiaalsete oskusteta nohikud, kelle ainus võimalus kuhugi jõuda on midagi leiutada, mis "muudaks maailma paremaks" ja tooks neile lõpuks pappi sisse. Või milliseid teadlasi sa mõtled, jogurtibakteri leiutanud miljonäre, kes piimatööstusele oma idee maha müüsid või ahneid majandusteadlasi, nagu Merton, Black & Scholes? Muu seltskond tegeleb ainult vaimse eneserahuldamisega, sest mingi Vana-Rooma teadlane sul ühiskonda kvantitatiivset lisandväärtust ei loo ning tema aastaid kirjutatud PhD teesi loeb heal juhul 5 inimest.
Ei ole ka päris nõus sellega, et inimesel sündides on võrdsed võimalused. Lapse arengus ongi ju kolm kõige tähtsamat aspekti: geneetiline soodumus, kasvatus ja keskkond kus ta elab. Seda on näha juba üsna varajastes klassides, kes kuidas saab hakkama ainetega ja mis hindeid ta saab, see kõik peegeldab seda imo.
Igal juhul majanduslikust seisukohast tootmine on see, mis loob kõige rohkem väärtust. Tootmine on see, millest kõik algab. Selle kesisus ja puudmine laias laastus on ka üks suurematest põhjustes, miks Eestis nii hea elu ei ole.
Kerge ot.
Hea teema igal juhul!!
asukoht, kliima, maavarad või nende puudumine
+1 ja muidugi ka laiskus, kuidagi ikka saame ju hakkama
Päevalehes oli hiljuti artiklite sari "Kirjad vaesusest" ning seda lugedes on üldpilt ikka kurb. Sama kui delfi kommentaare lugeda - paneb ikka kahe käega peast kinni hoidma
HU grinder
21.10.10, 18:59
Viimasel ajal jääb mulje, nagu oleks scammerid süüdi vaesuses.
Godspeed_EJ
21.10.10, 22:03
Hea teema.
Arutelust ajendatuna tekkis suur huvi - palun defineerige enda vaesus piir.Teisisõnu, mille puudumisel tunneksite ennast vaesena?
tunneksin ennast siis vaesena, kui ei peaksin finantsilistel põhjustel käima kulunud ja katkiste riietega ja kui ma ei saaks osta tervislikku toitu vaid peaks toituma koguaeg lihtsalt võimalikult odavast toidust.. samas ega ma prageu ennast ka rikkana ei tunne.. lihtsalt saan hakkama ja elul pole viga..
Kui põhivajadused (söök, peavari jms) on kaetud, siis edasi on vaesus see, kui inimene saab endale vähem lubada kui need, kellega ta oma sotsiaalses ruumis suhtleb ja end võrdleb.
no seljuhul olen ma täielik rott.
no seljuhul olen ma täielik rott.
May well be. Või siis kui sarkasmiga ütlesid seda, siis sa ei võrdle end nende inimestega tegelikult. Ma suhtlen ka tihti endast väga palju jõukamate inimestega, aga ma ei võrdle end nendega (nad on tavaliselt 20-30a vanemad) ja seetõttu ei pea end ka vaeseks. Kui mu enda sõbrad ja eakaaslased teeksid igapäevaselt asju, mida mina raha tõttu lubada ei saaks endale, siis peaksin end vaeseks.
No näiteks ma mõtlesin kah, et oleks lahe minna austriasse lauaga sõitma, aga kuidagi ei saa seda lubada hetkel. Sõbrad saaks. Seega olen vaene. Aga asjal on üks konks. Ma olen nii sitas vormis, et mul ei oleks seal üldsegi fun. Niiet parema meelega oleksin ma hoopis heas vormis. Selle saavutamine on aga tasuta. Üldsegi enamus asju, millest ma puudust tunnen, ei saa rahas osta. Näiteks tahtejõudu, sihikindlust. Kui ma võrdlen ennast edukama inimesega, siis ma ei mõtle, et mul oleks sampalju raha (tulemus) vaid tahtejõudu ja sihikindlust ehk põhjust, miks tal on raha. Samas on mul jälle teised asjad, milleest tema suure hunniku pappi pidevalt välja käib. Näiteks hea uni ja hea seks.
rahvavaenlane
22.10.10, 00:04
nälg ja sugutung on liikumapanevad jõud. kõik ülejäänu võite ise otsa fantaseerida.
Noori ja näljaseid killereid on rohkem vaja :D
Ei aga tegelikult on minuarust täiesti arusaadav põhjus, miks Eesti ei ole põhjamaade Dubai ja ei saa selleks ka kunagi olema, fantaseerigu Helenius oma mõtetes kui palju tahab. Nimelt ei ole meil juba praktiliselt kaheksa sajandit midagi meile kuulunud. Esimese vabariigi kohta ei oska kommenteerida, kuna ei tea detaile, aga elatustasemelt olime Soomest siis ju ees. Tootsime maailma parimat peekonit ja ei müünud kohe oma ettevõtteid võõrkapitalile. See võis siis ka olla tingitud asjaolust, et me olime siis kas peaaegu võrdsel tasemel rootsi/taaniga (sest muu seltskond siin ümber oli pärast sõda veel hullemas seisus), või ei tundnud kapital vastavas riigis vajadust otseselt oma ärihuve laiendada.
Nüüd on aga teistmoodi (muidugi, "this time it's different" lauset on terve maailm aastatuhandeid öelnud, kui samasse ämbrisse on astutud), sest pärast taasiseseisvumist ei olnud mingist lääne kultuurist keegi midagi kuulnudki. Vahest sai nätsupabereid ja ajakirjadest väljalõikeid, mõni edukam tegi sadamas teksaäri. Kirkamad kriidid või muidu killerid suutsid end uute röövkapitalistidena figureerima hakata ning praktiliselt kogu praegune rikaste top oli meil siis 20-30 aasta vanune. Mingitel erinevatel põhjustel suudeti aga suurem osa aktivast ja varadest ära müüa. Veidi mõjutab kindlasti ka just see sama ambitsioonitus tollase ärieliidi juures, sest väikses tiigis oldi praktiliselt kõige suuremad kalad. Näiteks praegune reklaamiäri meil - nimetage mulle üks tipptegijast iseseisev reklaamiagentuur? Nitsevoo, sest reklaamimeestel on lihtsam oma ettevõte enamvähem okei papi eest maha müüa ning korraliku põhipalgaga sinna edasi tiksuma jääda. Tallink on ka huvitav nähtus - tallink.se lehelt on piletite ostmine odavam, kui .ee lehelt... 10 aastat ettevõtet omanikuna juhtida paistab max olevat, sest siis on kõvasti üle kohaliku elatustaseme juba saavutatud ning väärtushinnangud muutuvad - papi eest ei pea rabelema. Aga väikeettevõtjad näevad harva rahast kaugemale - tahetakse endale tööd teha, mitte äri.
Pankadel on lugu teine, sest kuna Eesti Pank ei anna kommertspankadele laenu, peavad pangad raha turult ostma. Ja katsu sa mingi suvalise ida-euroopa sovjetiriigi pangana normaalse intressiga raha saada, et seda valuutamärgid silme ees buumi ajal välja laenata. Kasu ja hirm on kaks asja, mis panevad inimese liikuma, ütles Napoleon. Aga need võivad olla kombineeritud, nagu näitavad kõik finantskriisid - hirm mitte saada kasu. Teisalt, mis oleks saanud, kui meie pankurid poleks osalusi järk-järgult rootslastele müünud? Laenuintressid oleks vist madalad teismelised ja meil poleks ilmselt olnud sellist majanduskasvu. Teisalt oleks see võib-olla mõjunud paremini, sest siis oleks majanduskasv ehk baseerunud millelgi intelligentsemal, kui betoonivalul. Veidi aega tagasi oli ka Raavel hea artikkel ekspressis perifeeriariikidest, mis me ka oleme.
See aga tingib lõpuks selle, et rahvusel ei saa kunagi olema jõukust, mis omakorda tingib vaesuse, sest kapital ja targad imetakse siit välja. Näiteks praegu on kahjuks targal inimesel kohalikku ülikooli minnes maailmatasandil suht piiratud väljavaated... Ja see, et inimesed on lollid, või saamatud, ei saa mitte mingil juhul olla tegelikult Eestis keiss. Lolle inimesi on igalpool ja kes veidigi ringi on käinud teab, et meil on siin isegi üllatavalt väike hulk debiilikuid (julgen öelda, et isegi vähem, kui 50% rahvast). Inimestel aga jääb paraku millegipärast selline mulje, et "siuksed lolle nagu meil siin, mujal ei ole". On küll, aga lollidel on ka väärtushinnangud erinevad. Teiseks, loll mujal teeb tööd hea meelega ja elab sellest ka kuni keskmiselt ära - kõik on õnnelikud. Meie ühiskond on aga kahjuks millegipärast juba nii noorena veidi moondunud. Ja siis võrdluse teema, kuna vaesus on ju suhteline. Inimene võrdleb ikka ennast sõpradega, aga vaeseid sõpru ei taha ju keegi. Pigem peaks motiveerima endast rikkam sõpruskond. Pealegi, 80+% maailmast elab meist halvemini.
Viimasel ajal on aga minuarust eriti lõbus teema euro üle. Näiteks sellised mõisted nagu iseseisev monetaarpoliitika ja stabiilne vahetuskursi koridor lendavad 99% rahval liiga kõrge kaarega üle kupli. Meil ei ole ju taasiseseisvumisel olnud kunagi oma raha, enne oli meil saksa mark (kuidas tavainimese arust saab valuutakurss olla jäigalt seotud - lihtsalt on vä?) ja pärast seda euro, lihtsalt paberi peale on trükitud "KROON" ja patrioodid taovad rinda, ütlevad et me tahame ikka oma raha. Nüüd aga mõeldakse, et euro tulekuga tuleb ühtlasi ka õnn õuele ja investorid hakkavad karja kaupa sisse voorima. Kui siia riiki lendab 2 lendu päevas ja investori lennukist maha astudes vaatab teda valgevene väikelinnast pärit tallinna lennujaama tülpind näoga tädi, siis ei tule siia ikkagi praktiliselt keegi, euroga või eurota. Infrastruktuur siin riigis on võrdlemisi kesises seisus ja juba vanad roomlased teadsid, et korralik infrastruktuur on üks edu alustalasid. Aga siin on ka eestlasik mentaliteet peidus - teedeehitaja ei saa korralikku teed teha, kuna siis pole järgmisel aastal siin tiigis tööd...
Lisaks riigi täiesti seniilne poliitika Venemaa suhtes. Aru ei taheta saada sellest, et Venemaa on praktiliselt ainuke võimalus meil jõukust koguda. Olgu see siis partnerlus või ise vereimemisega tegelemine. Siin ei anta aga vene pankuritele tihti viisat, kuid soomlased ja ka rootslased teevad nendega korralikku äri ning kõik on õnnelikud. Meie taome jällegi rusikat rinda ja sülitame venelaste peale samal ajal, kui teised ümberringi itsitavad. Samas, miks peakski siia euroga nüüd tulema jubedad investorid, kui üheksakümnendatel said praktiliselt kõik parimad palad siit võileivahinnaga kätte. Investor vaatab mujale, ta otsib järgmist "sovjetiriiki". Kasvõi ida-euroopa, Poola+Ukraina+Rumeenia+Ungari on ca 100m elanikku, baltikum on 7m.
Lisaks ei ole vist isegi mõtet rääkida meie iganenud haridussüsteemist või nõukaaegseid lambaid täis kohtusüsteemist. Käisin näiteks ise panganduse seminaris ning kui PhD haridusega õppejõud ei tea misasi on intressimäära swap, cap või floor (panganduses tavalised riskimaandusega seotud mõisted), siis on asi kurb...
Noori ja näljaseid killereid on rohkem vaja :D
Ei aga tegelikult on minuarust täiesti arusaadav põhjus, miks Eesti ei ole põhjamaade Dubai ja ei saa selleks ka kunagi olema, fantaseerigu Helenius oma mõtetes kui palju tahab. Nimelt ei ole meil juba praktiliselt kaheksa sajandit midagi meile kuulunud. Esimese vabariigi kohta ei oska kommenteerida, kuna ei tea detaile, aga elatustasemelt olime Soomest siis ju ees. Tootsime maailma parimat peekonit ja ei müünud kohe oma ettevõtteid võõrkapitalile. See võis siis ka olla tingitud asjaolust, et me olime siis kas peaaegu võrdsel tasemel rootsi/taaniga (sest muu seltskond siin ümber oli pärast sõda veel hullemas seisus), või ei tundnud kapital vastavas riigis vajadust otseselt oma ärihuve laiendada.
Nüüd on aga teistmoodi (muidugi, "this time it's different" lauset on terve maailm aastatuhandeid öelnud, kui samasse ämbrisse on astutud), sest pärast taasiseseisvumist ei olnud mingist lääne kultuurist keegi midagi kuulnudki. Vahest sai nätsupabereid ja ajakirjadest väljalõikeid, mõni edukam tegi sadamas teksaäri. Kirkamad kriidid või muidu killerid suutsid end uute röövkapitalistidena figureerima hakata ning praktiliselt kogu praegune rikaste top oli meil siis 20-30 aasta vanune. Mingitel erinevatel põhjustel suudeti aga suurem osa aktivast ja varadest ära müüa. Veidi mõjutab kindlasti ka just see sama ambitsioonitus tollase ärieliidi juures, sest väikses tiigis oldi praktiliselt kõige suuremad kalad. Näiteks praegune reklaamiäri meil - nimetage mulle üks tipptegijast iseseisev reklaamiagentuur? Nitsevoo, sest reklaamimeestel on lihtsam oma ettevõte enamvähem okei papi eest maha müüa ning korraliku põhipalgaga sinna edasi tiksuma jääda. Tallink on ka huvitav nähtus - tallink.se lehelt on piletite ostmine odavam, kui .ee lehelt... 10 aastat ettevõtet omanikuna juhtida paistab max olevat, sest siis on kõvasti üle kohaliku elatustaseme juba saavutatud ning väärtushinnangud muutuvad - papi eest ei pea rabelema. Aga väikeettevõtjad näevad harva rahast kaugemale - tahetakse endale tööd teha, mitte äri.
Pankadel on lugu teine, sest kuna Eesti Pank ei anna kommertspankadele laenu, peavad pangad raha turult ostma. Ja katsu sa mingi suvalise ida-euroopa sovjetiriigi pangana normaalse intressiga raha saada, et seda valuutamärgid silme ees buumi ajal välja laenata. Kasu ja hirm on kaks asja, mis panevad inimese liikuma, ütles Napoleon. Aga need võivad olla kombineeritud, nagu näitavad kõik finantskriisid - hirm mitte saada kasu. Teisalt, mis oleks saanud, kui meie pankurid poleks osalusi järk-järgult rootslastele müünud? Laenuintressid oleks vist madalad teismelised ja meil poleks ilmselt olnud sellist majanduskasvu. Teisalt oleks see võib-olla mõjunud paremini, sest siis oleks majanduskasv ehk baseerunud millelgi intelligentsemal, kui betoonivalul. Veidi aega tagasi oli ka Raavel hea artikkel ekspressis perifeeriariikidest, mis me ka oleme.
See aga tingib lõpuks selle, et rahvusel ei saa kunagi olema jõukust, mis omakorda tingib vaesuse, sest kapital ja targad imetakse siit välja. Näiteks praegu on kahjuks targal inimesel kohalikku ülikooli minnes maailmatasandil suht piiratud väljavaated... Ja see, et inimesed on lollid, või saamatud, ei saa mitte mingil juhul olla tegelikult Eestis keiss. Lolle inimesi on igalpool ja kes veidigi ringi on käinud teab, et meil on siin isegi üllatavalt väike hulk debiilikuid (julgen öelda, et isegi vähem, kui 50% rahvast). Inimestel aga jääb paraku millegipärast selline mulje, et "siuksed lolle nagu meil siin, mujal ei ole". On küll, aga lollidel on ka väärtushinnangud erinevad. Teiseks, loll mujal teeb tööd hea meelega ja elab sellest ka kuni keskmiselt ära - kõik on õnnelikud. Meie ühiskond on aga kahjuks millegipärast juba nii noorena veidi moondunud. Ja siis võrdluse teema, kuna vaesus on ju suhteline. Inimene võrdleb ikka ennast sõpradega, aga vaeseid sõpru ei taha ju keegi. Pigem peaks motiveerima endast rikkam sõpruskond. Pealegi, 80+% maailmast elab meist halvemini.
Viimasel ajal on aga minuarust eriti lõbus teema euro üle. Näiteks sellised mõisted nagu iseseisev monetaarpoliitika ja stabiilne vahetuskursi koridor lendavad 99% rahval liiga kõrge kaarega üle kupli. Meil ei ole ju taasiseseisvumisel olnud kunagi oma raha, enne oli meil saksa mark (kuidas tavainimese arust saab valuutakurss olla jäigalt seotud - lihtsalt on vä?) ja pärast seda euro, lihtsalt paberi peale on trükitud "KROON" ja patrioodid taovad rinda, ütlevad et me tahame ikka oma raha. Nüüd aga mõeldakse, et euro tulekuga tuleb ühtlasi ka õnn õuele ja investorid hakkavad karja kaupa sisse voorima. Kui siia riiki lendab 2 lendu päevas ja investori lennukist maha astudes vaatab teda valgevene väikelinnast pärit tallinna lennujaama tülpind näoga tädi, siis ei tule siia ikkagi praktiliselt keegi, euroga või eurota. Infrastruktuur siin riigis on võrdlemisi kesises seisus ja juba vanad roomlased teadsid, et korralik infrastruktuur on üks edu alustalasid. Aga siin on ka eestlasik mentaliteet peidus - teedeehitaja ei saa korralikku teed teha, kuna siis pole järgmisel aastal siin tiigis tööd...
Lisaks riigi täiesti seniilne poliitika Venemaa suhtes. Aru ei taheta saada sellest, et Venemaa on praktiliselt ainuke võimalus meil jõukust koguda. Olgu see siis partnerlus või ise vereimemisega tegelemine. Siin ei anta aga vene pankuritele tihti viisat, kuid soomlased ja ka rootslased teevad nendega korralikku äri ning kõik on õnnelikud. Meie taome jällegi rusikat rinda ja sülitame venelaste peale samal ajal, kui teised ümberringi itsitavad. Samas, miks peakski siia euroga nüüd tulema jubedad investorid, kui üheksakümnendatel said praktiliselt kõik parimad palad siit võileivahinnaga kätte. Investor vaatab mujale, ta otsib järgmist "sovjetiriiki". Kasvõi ida-euroopa, Poola+Ukraina+Rumeenia+Ungari on ca 100m elanikku, baltikum on 7m.
Lisaks ei ole vist isegi mõtet rääkida meie iganenud haridussüsteemist või nõukaaegseid lambaid täis kohtusüsteemist. Käisin näiteks ise panganduse seminaris ning kui PhD haridusega õppejõud ei tea misasi on intressimäära swap, cap või floor (panganduses tavalised riskimaandusega seotud mõisted), siis on asi kurb...
Respekt.
Lisaks riigi täiesti seniilne poliitika Venemaa suhtes. Aru ei taheta saada sellest, et Venemaa on praktiliselt ainuke võimalus meil jõukust koguda. Olgu see siis partnerlus või ise vereimemisega tegelemine. Siin ei anta aga vene pankuritele tihti viisat, kuid soomlased ja ka rootslased teevad nendega korralikku äri ning kõik on õnnelikud. Meie taome jällegi rusikat rinda ja sülitame venelaste peale samal ajal, kui teised ümberringi itsitavad. Samas, miks peakski siia euroga nüüd tulema jubedad investorid, kui üheksakümnendatel said praktiliselt kõik parimad palad siit võileivahinnaga kätte. Investor vaatab mujale, ta otsib järgmist "sovjetiriiki". Kasvõi ida-euroopa, Poola+Ukraina+Rumeenia+Ungari on ca 100m elanikku, baltikum on 7m.
Ja tegelikult see üks põhieesmärkidest Savisaarel ja tema erakonnal ongi, et parandada seda valdkonda...kuid millegipärast eestlased jubedalt vihkavad "kesikuid" ja savikat eesotsas. Reform moodustab alati koalitsiooni ka teiste erakondadega, et võimule viimased kunagi ei pääseks. Selge see, et üks suuremaid välispoliitilisi ebaõnnestumisi ongi Venemaaga heade suhete v**tu keeramine imo.
+1 ka Egerti jutule.
Ainult Venemaa suunalise poliitikaga ei nõustuks. Venemaa üritaks meile ära panna sõltumata sellest kas me üritame talt lahti imeda või mitte, eesti ärimehi lastaks Venemaal üle ikkagi. Lastakse soomlasi ja kõiki, kellel veel soojemad suhted on nendega, seal tehakse omadelegi külma. Häid suhteid saaks meil Venemaaga olla ainult siis, kui Eesti nende kubermanguks muutuks. Seal vaadatakse Eestit ikkagi Venemaale ajalooliselt kuuluva osana ja seni kuni me seda ei ole ei tule sealt ka head suhtumist. Selles suhtes selgroo näitamine on minu silmis ainult tervitatav.
Teine asi on muidugi äri ja poliitika lahus hoidmine, vene ärimeestel siin oma asja ajamist pole muidugi mingit mõtet takistada. Muidugi ülevõtud stiilis Gazprom ostab Eesti Energia peab obv välistatud olema, aga see oleks ikkagi poliitika venelastele, mitte äri.
Praegu on olukord selline, et kui Gazprom teeks hea pakkumise, läheks meie poolt kohe tehinguks. Telekom ju müüdi niimoodi maha, põhjendusega "raha on vaja". 3 aasta pärast pole ei raha ega telekomi...
Egertile kommentaariks:
Eesti edu aluseks on meie work ethics ja pragmaatilisus. Vaata, mis Kreekas toimub. (Loe http://www.vanityfair.com/business/features/2010/10/greeks-bearing-bonds-201010 kui huvitab detailsemalt). Vaata, mis praegu Prantsusmaal toimub. Need debiilikud streigivad täiesti vältimatu asja pärast. Peamiselt on streikijateks noored, kes VÕIDAVAD kõige rohkem pensioniea tõusust. Sa teadsid, et 2011 tõuseb Eestis ka pensioniiga? Ma kuulsin sellest mõni päev tagasi. Keegi ei laamenda tänavatel. Meie eeliseks on see, et riigi tasandil lepitakse kokku ja tehakse mõistlikke asju. Ansip, Laar & Co ei ole paljudele sümpaatsed, aga nad on siiski Euroopas kõige mõistlikumat poliitikat ajanud laiemas pildis. Inimesed saavad aru, et mõned ebameeldivad asjad tuleb ära teha lihtsalt.
Ma arvan, et see kõik veab meid Skandidele väga lähedale elatustasemelt. Ka neil on hea work ethics ja pragmaatiline lähenemine. Loodetavasti suudetakse siin vältida vigu, mida on Rootsi teinud immigrantide, sots. garantiide jms'ga.
Venemaast rääkides - Nad on liiga poliitiliselt motiveeritud, et neist sõltuda. Venemaaga äri peaks olema kõik pigem opportunistlik - Tore kui on, aga midagi ei juhtu, kui nad päevapealt selle lõpetavad. Õnneks on Venemaa oma topelttollide jms'ga teinud endast oleneva, et me oleksime temast täna majanduslikult sõltumatud.
Telekom müüdi tüüpidele, kes oma äri oskavad ja toovad ka telekomi enda know-how'd ja äritavasid, muudavad selle kindlasti paremaks ettevõtteks kui see riigi omanduses oleks saanud olla. Telekomi müük oli ka euro saamiseks vajalik, aitas hoida riigieelarve defitsiiti alla nõutu. Iseasi muidugi, kas eurot poleks saanud ka veel rohkem kokku hoides ja kiiremini kriisile reageerides. Aga selleks, et EE Gazpromile müüdaks peaks Eesti SKP kukkuma umbes 80% :D
Üldse ma ei näe nii suurt dramaatikat kohalike ettevõtete väliskapitali omanduses olemises, kui välismaalased suudavad kohalikest paremini asju juhtida tehes sellega hinnad odavamaks kohalike jaoks on see ju ainult positiivne. Teine värk sellega veel, et paljud nendest eestlastest, kes enda siinsed ettevõtted maha müüsid asutasid sarnaseid ettevõtteid meist mõned aastad arengus maas olevates riikides ja suutsid sealt välja pigistada marginaale, mida Eestist enam saada ei olnud võimalik.
Vaimu vaesus ja karjuv viletsus :)
Ma olen juba tükk aega mõelnud ning võib-olla ma olen paranoiline või kaldun vandenõu teooriate poole, aga millegi pärast mulle ei tundu see mitte kuidagi loogilisena, et koolides tõepoolest ei õpetata siiamaani karvavõrdki majandust. Samas see nagu ei saaks võimalik olla, et keegi kuskilt ülevalt poolt seda reguleerib...Ühesõnaga minu arvamus on see, et süüdi on see haridussüsteem, mis koolitab samasuguseid töötavaid roboteid nagu nad ise on...meenub kohe olukord, kus keskkoolis matemaatika õpetaja (äärmiselt tark ja austatud mees kusjuures) hakkas ikka väga kõvasti otsaesist kortsutama kui ma ütlesin talle, et ma vaatan ülikooli minnes majanduse poole ja lausus, et mis sa ikka sinna lähed, kõik kohad ju ärijuhte täis...
Samas kas see siiski üleüldse on probleem? Kas rikkad ja rikkuse poole pürgivad inimesed jõuaksid sinna kiiremini või aeglasemini, kui inimesed oleksid rohkem haritumad majanduslike teadmiste poolest?
e9mWAxHpeew
Kuskilt lugesin, et eduka riigi üks põhjus ongi see vihatud ärijuhtide rohkus, ehk on vaja palju inimesi, kes suudavad võtta grupi inimesi, ja nad koos tööle panna. Näidet ei ole vaja kaugelt otsida, seesama foorum on ühendanud terve hulga teravaid tegijaid, pannud nad Starsis full ringi mängima, niiet nad on juba tuntud üle maailma kui kardetud vastased.
Laiskus..
... et koolides tõepoolest ei õpetata siiamaani karvavõrdki majandust. .....
Vandenõud pole - http://www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=4279
- http://koolielu.ee/pg/info/readnews/23924
"Kes on syydi vaesuses?" Samahasti voiks kysida, et "kes on syydi selles, et tuul puhub voi paike paistab". See kysimus tugineb valedele alustele IMO ja on valesti esitatud. Voiks kysida, et "Kui suuresti ja kellest soltub indiviidi, riigi, maailma vaesus" or something.
Ma nii saingi sellest pealkirjast aru.
Küsimus on püstitatud ühe teada-tuntud Eesti majandusteadlase poolt ja see selle mõte ongi üldisemalt teemat käsitleda. Kes või mis on süüdi indiviidi või riigi vaesuses on juba suunatud konkreetsele aspektile.
Sattusin valesse teemasse vist.
Jätkaks seda teema ehk mind huvitab, kas riigil ja ettevõtjatel on oma osa kodanike ja töövõtjate vaesuses.
Täna lõppes http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-mis-motteid-tekitas-sinus-1000-krooni-eksperiment.d?id=34494363&l=fplead , mille põhjal saab igaüks meist mingeid ostuseid ja anüüse teha. Teadmiseks nii palju, et meil on max toimetuleku toestus näiteks 5 liikmelise pere puhul 4200 peale kommunaalmaksude ja elektri eest tasumist), millega peab ostma süüa, ravimeid, käima (hamba)arsti juures, riideid kasvavale lapsele jme. Minu arust oleme ka ju sealmaja, et ka internet on eluks vajalik (töö otsimine ja info hankimen jne.)
Oletame, et selles peres käib ise tööl ja ema on lastega kodus . Isa palk on 7000 bruto ehk 5737 krooni. Lisaks seevas nad lastetotust 1800 krooni. Kogusissetulek seega 8537 krooni, Juhul, kui nad elavad 3-5 toalises korteris on nende komunaalmaksud +elekter talvel 2000-3000 krooni, suvel on muidugi lihtsam eleda. Mingit toimetulekutoestus na obv ei saa, kuna ei ole veel nii vaesed. Piisab aga isa ülemusel mehe palka x põhjusel 20% vähendama, kuii tekkib olekord, kus tööl käimisest hoolimata, tuleb siirduda toimetulekutoestuse avaldust kirjutada.
Lisaksin juurde ka tabeli, mis näitac, kuidas käivad asjad Soomes:
http://www.hel.fi/wps/wcm/connect/b9fee10040c5a22f8ce1ddb77a3ba44b/303-012_viro_100101.pdf?MOD=AJPERES
Isiklikult arvam, et Helsingi linna toimetulekutoetuse määramise
alused 2010 jagatuna kolmega oleks samm parema ühiskonna poole.
Nüüd ettevõtjatest:
Kõigepealt http://majandus.delfi.ee/news/too/oleg-gross-riik-peaks-tootute-abistamise-lopetama.d?id=32544755 ja siis http://majandus.delfi.ee/news/uudised/gross-juske-mitut-inimest-sina-oled-aidanud.d?id=34361301
Ehk sellised on paljud ettevõtjad
Mees uhustab, et on laanud 150 töökohta, kuid koguni 75 neist on sotsiaalsed ehk tasuta tööjõud. Kujutage ette olekord, kui teil on mingi äriplaan, ja teie saaksite oma käsutusse up 75 töölist, kelle pealt teie eest masktakse miniimumpalk ja sotsiaalmaks. Keda siin nüüd tegelikult rohkem aidati ? Eriti ulme on see, et vana on aastaid MTA-d täiega üle mänginud. Kõik teavad, et palka saab ümbrikus pesla MTA. Kunagi töötasin ise ka seal, nii et peale palgaraamtusse antud allkirja ei olnud minust vist kusagil mujal märki. Siis oli pohhui aga iga inimene peaks mingis vanuses mõtlema hakkama ja soovima olla ravikindlustatud ning ihaldama midagi enamat, kui rahvapension.
http://www.kuldnebors.ee/search/kinnisvara/eramud/pirita-ranniku-tee-37/search.mec?pob_post_id=7852759&pob_action=show_post_images&pob_cat_id=10726&pob_image_id=852340ec45a4a94b7ae8185da787f1b8&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et#image_0
Eestis ikka saab mõnes mõttes üsna odavalt sick maja... Soomes sõber ostis ~ 5M eegu eest Tartu suurusesse linna, täiesti tavaline maja, rohkem nagu paarismaja vms, teine maja on 10m kaugusel, saun tal vist on, muud luksust mitte.
Huvitav kui palju peab net worth olema, et sellist (8.3 megast) maja endale lubada võiks? 20-25 milkuga vast ei ole kuigi mõistlik lüke...
Haige ikka mõelda, et nosebleederid pidevalt sessiga võidavad-kaotavad 1-2 sellist maja :)
Mõnus külas käia, vastik elada. Ma olen arvama hakanud, et selline steriilne ümbrus on vajalik, kui oled julm ärihai, et mitte hulluks minna, et saaks maha rahuneda kergemini õhtuti. Või milleks selline klaas-kivi maja nii populaarne on rikaste hulgas? räägid naisega juttu, tuba kajab.
Kui net worth on 20-25 ja sissetulek on ainult intressid sellelt (hetkel alla 1%), siis ei ole jah. Samas kui sissetulek on +1,7MEEKu/a, siis why not.
Mõnus külas käia, vastik elada. Ma olen arvama hakanud, et selline steriilne ümbrus on vajalik, kui oled julm ärihai, et mitte hulluks minna, et saaks maha rahuneda kergemini õhtuti. Või milleks selline klaas-kivi maja nii populaarne on rikaste hulgas? räägid naisega juttu, tuba kajab.
Mismõttes? Sulle ei meeldi avara valgusega majad?
Naisega kahekesi elad siis ülepingutatud jah, 2+ last siis juba äge :)
Kui net worth on 20-25 ja sissetulek on ainult intressid sellelt (hetkel alla 1%), siis ei ole jah. Samas kui sissetulek on +1,7MEEKu/a, siis why not.
Kust võtsid numbri 1.7?
5 mega eest saab ka päris sick asja: http://www.kuldnebors.ee/search/kinnisvara/eramud/pirita-pahklimanni-tee-19/search.mec?pob_post_id=7594863&pob_action=show_post&pob_cat_id=10726&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et
Tolmuahv kusagil ütles, et eluaset tasub osta, kui see jääb alla inimese 5 aasta netosissetuleku. Tegin tehte 8,3/5.
Tolmuahv kusagil ütles, et eluaset tasub osta, kui see jääb alla inimese 5 aasta netosissetuleku. Tegin tehte 8,3/5.
ja auto max aasta palga eest.
5 mega eest saab ka päris sick asja: http://www.kuldnebors.ee/search/kinnisvara/eramud/pirita-pahklimanni-tee-19/search.mec?pob_post_id=7594863&pob_action=show_post&pob_cat_id=10726&pob_browser_offset=0&pob_view_language_id=et
Ma ei oska kohe kuidagi leida sobivat võrdlust selle maja ja krundi sobivuse kohta. :rolleyes:
rahvavaenlane
03.11.10, 22:02
Jätkaks seda teema ehk mind huvitab, kas riigil ja ettevõtjatel on oma osa kodanike ja töövõtjate vaesuses.
Täna lõppes http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/anna-teada-mis-motteid-tekitas-sinus-1000-krooni-eksperiment.d?id=34494363&l=fplead , mille põhjal saab igaüks meist mingeid ostuseid ja anüüse teha. Teadmiseks nii palju, et meil on max toimetuleku toestus näiteks 5 liikmelise pere puhul 4200 peale kommunaalmaksude ja elektri eest tasumist), millega peab ostma süüa, ravimeid, käima (hamba)arsti juures, riideid kasvavale lapsele jme. Minu arust oleme ka ju sealmaja, et ka internet on eluks vajalik (töö otsimine ja info hankimen jne.)
Oletame, et selles peres käib ise tööl ja ema on lastega kodus . Isa palk on 7000 bruto ehk 5737 krooni. Lisaks seevas nad lastetotust 1800 krooni. Kogusissetulek seega 8537 krooni, Juhul, kui nad elavad 3-5 toalises korteris on nende komunaalmaksud +elekter talvel 2000-3000 krooni, suvel on muidugi lihtsam eleda. Mingit toimetulekutoestus na obv ei saa, kuna ei ole veel nii vaesed. Piisab aga isa ülemusel mehe palka x põhjusel 20% vähendama, kuii tekkib olekord, kus tööl käimisest hoolimata, tuleb siirduda toimetulekutoestuse avaldust kirjutada.
Lisaksin juurde ka tabeli, mis näitac, kuidas käivad asjad Soomes:
http://www.hel.fi/wps/wcm/connect/b9fee10040c5a22f8ce1ddb77a3ba44b/303-012_viro_100101.pdf?MOD=AJPERES
Isiklikult arvam, et Helsingi linna toimetulekutoetuse määramise
alused 2010 jagatuna kolmega oleks samm parema ühiskonna poole.
aga too siia ka mõnede eesti väikelinnade eelarved, kus selline vaba raha oleks. või kui ei leia sellist raha, siis tee ettepanekud, et kust selline raha nendesse eelarvetesse laekuks.
aga too siia ka mõnede eesti väikelinnade eelarved, kus selline vaba raha oleks. või kui ei leia sellist raha, siis tee ettepanekud, et kust selline raha nendesse eelarvetesse laekuks.
``Vaba raha`` ei saa kunagi olema, küsimus on lihtsalt selles, kuidas olemasolev raha ära jagatakse. Minu arust on asi ikka natuke nihu, kui ainuüksi väikelinna linnapea palgaks kulub oluliselt suurem summa, kui toimetulekutoetuste maksmiseks.
rahvavaenlane
03.11.10, 22:47
ma ei mõtle neid eesti linnasid, kus asju aetakse ekstreemselt (ehk siis süüdimatult laenates jne) vaid neid kohti kus asju aetakse jätkusuutlikusele tuginedes.
ma ei mõtle neid eesti linnasid, kus asju aetakse ekstreemselt (ehk siis süüdimatult laenates jne) vaid neid kohti kus asju aetakse jätkusuutlikusele tuginedes.
Näiteks kus ?
See argument, et linnavalitsus/linnapea, riigikogu või kes iganes saab liiga palju palka ei päde juba väga mitmel põhjusel: kui neid palku vähendada x%, siis abivajajate sissetulek suureneb 0,0x%; et linnavalitsuses oleks tööl normaalsed ajudega inimesed tuleb võistelda erasektoriga, kes maksab iga kell ajudega inimeste eest turuhinda, ehk rohkem kui linnavalitsus (teist seisukohta muidugi esindab ütlus, et riigisektorisse tulevad tööle inimesed, kes erasektoris läbi ei lööks). Kolmas põhjendus "liiga" kõrgete palkade jaoks on vähendada korruptsioonivõimalust.
Muidugi on ka muid võimalusi: võtta räigelt laenu ja siis praeguste vaeste laiskus ja lollus lahjendada tulevikus meie kõigi laste vahel ära; lahjendades olemasolevat rahahulka jagada ühtede saamatus kõigi kodanike vahel ära (Eestis poleks võimalik ja EU'l on Saksamaa näol õnneks mingi mõistuseraas säilinud). Seda enamus läänemaailmast ka teeb. Nüüd ongi see moraalne küsimus, kas ühtede vigade eest karistada teisi inimesi? Küsimusepüstitusest on minu arvamus näha :P
rahvavaenlane
03.11.10, 23:04
Näiteks kus ?
mis siin salata, rumalasse olukorda oled mu pannud:confused:. vbl liiga subjektiivselt olen asju vaadanud ja ei oskagi hetkel ühtegi omavalitsusüksust sulle nimetada, kus poleks sellist mõttetut korruptsiooni ja laristamist. lihtsalt tallinna asju vaadates on selline mulje jäänud, et eestis on ka selliseid linnu/valdu kes ei priiska ja üritavad omi asju mõistlikult ajada.
Foorumit jooksutab vBulletin™ 4.2.5 Autoriõigus © 2024 vBulletin Solutions, Inc. Kõik õigused reserveeritud.