Foto: Sven «Svenza» Reimaa Londoni suveolümpamängudel

Vahetult enne Londoni suveolümpiamänge korraldas Triobet erilise kampaania, mille jooksul jagas ära kolm €3000 väärt paketti olümpiamängudele. Üheks paketi omanikuks sai meie foorumite kasutaja Sven «Svenza» Reimaa, kes toob meie lugejateni reisikirjelduse.

Paketi võitmiseks tuli mängida kasiinos, spordiennustuses või osaleda pokkeriliigas. Pokkeriliiga koosnes erinevatest turniiridest, mille eest sai edetabeli punkte. Edetatabelis saavutas kindla esikoha Sven «Svenza» Reimaa.

Sven on Eesti pokkeriringkondades väga tuntud mängija eelkõige oma kuumaverelise suhtumise poolest. Lisaks on tegu ka suure pokkerientusiastiga - olnud Tartus Playmakers klubi eestvedaja ja tänu temale on toimunud mitmed PokkeriProde kokkutulekud. On Eesti pokkeriraamatu «Pokker: Eesti proffidelt Eesti mängijatele» üks autoritest ning hetkel töösolevaks projektiks on Svenza Pokkerikontor Tartus.


Liiga võidule annab ta kommentaariks, et turniirid olid põhimõtteliselt kahelaua SNG-d ja see on täpselt tema leib. «Mõneti üllatas mind vähene vastasmängijate hulk, kuid eks oli ju suveaeg ning inimestel muudki teha kui kodus arvuti taga passida. Keskendusin ainult ühele lauale ning võtsin iga turniiri väga tõsiselt. Minu õnneks andsid vähesedki konkurendid suhteliselt varakult alla ning olümpiapaketi võitmine osutus oluliselt kergemaks, kui alguses arvasin.»


Svenza Londoni reisikirjeldus


«Möll staadionil ning selle lähiümbruses oli võimas ja olümpiapargis viibis korraga julgelt üle saja tuhande inimese – see kõik oli üks suur ja kihav sipelgapesa,» alustas Svenza neli päeva kestnud reisi kirjeldust. «Ööbisime kesklinnas neljatärnihotellis 'Seraphine Kensington Gardens', mis asus otse Hyde Parki kõrval. Sealt võttis sõit metrooga staadionile aega umbes 35 minutit. Pärast kohale jõudmist tuli veel kümmekond minutit kõndida ning läbida turvakontroll, mis sarnanes täpselt lennujaama omaga.


Mul on väga hea meel, et Kanter suutis ennast aasta tähtsaimal võistlusel taas kokku võtta ja korraliku tulemuse teha. Võis küll jääda mulje, et kullast jäi väga napilt puudu, kuid tegelikult lennutas Harting juba soojendusel ketast 69 meetri peale. Hasadi nii kõva esitus tuli üllatusena, pigem oleksin eelistanud, et Gerd võidab hõbeda ja "vanake" Alekna pronksi.


Õhtul läksime "Red Lioni" pubisse, kus korraldati olümpiasangarile korralik vastuvõtt. Kohal oli umbes 60-70 eestlast ning baar oli rahvast ummistatud. Seetõttu võttis baarileti äärde jõudmine ja joogi tellimine oma 20 minutit aega ning oli „raske sport“ omaette. Et sellele eelnes metsikult palav Londoni metroo, higistasin nagu haige lehm tapamajas giljotiini ees.


Kogu see olümpiavärk oli ikka võimas. Publiku maruline toetus, kaasaelamine, 70 000 vabatahtlikku ning superhea organiseeritus,» võttis Sven olümpiamelu kokku. «Inimesed olid igal pool sõbralikud, abivalmis ja lõbusad, see kõik oli lihtsalt fantastiline feeling!»


Võistlustest vabal ajal tegi Sven tutvust ka Londoni olulisemate vaatamisväärsusega, mille hulka kuulusid mitmed muuseumid, Big Ben, Trafalgari väljak, Buckinghami palee, sillad ja monumendid. «London on nii suur linn, et sellega lähemaks tutvumiseks kuluks vähemalt nädal. Mõtlesin, et kui peaks juhus tekkima, kasutan selle ära ja sõidan sinna tagasi.»


Kustumatu elamuse jättis ka olümpiapargis asunud maailma suurim McDonalds, mis peale olümpiamänge maha lammutatakse. «Kahel korrusel 1500 istekohta pluss istekohad väljas,» kirjeldas Sven. «Ma ei liialda kui ütlen, et järjekord sinna oli umbes kilomeetri pikkune.»


Kas Londonis jäi aega ka pokkerit mängida?


«Jah, ma käisin prooviks Victoria kasiinos ning tegin kiire kolmetunnise sessi - samal ajal, mil girlfirend šoppas. £1-£1 lauas oli reik 10%, lisaks anti diilerile pidevalt jotsi - see oli ikka tappev. Üleüldse olid Londonis üsna „mõnusad" hinnad: õlu maksis baaris £4-5£ ning praad 10-20 naela.»


«Sellise auhinnaga pokkeriliiga korraldamine Triobetis oli väga tänuväärne ettevõtmine,» lõpetas Sven. «Rio de Janeiros näeme! Võib-olla on siis pokker juba olümpiakavas ning ma mängin Triobeti lipu all.»