Gambling with Mr_Kenny: $20k profit n' 150k VPP in 2013[$15 Hyper HUSNG]

[vsiu100]

Aga kui mul ei ole millegi vastu otsest huvi ? S.t selliseid alasid on küll, millele varem mõelnud pole, a.la et seda võiks minna küll, "tundub huvitav", aga otseselt ikkagi ei tea millega tegu ja kogemus puudub.

siis ära õpi.

[virukunn]

siis ära õpi.

Ütleme siis nii, et huvi või soov on kõrgharidus omandada ja miski lubav töökoht kindlustada. Erialane huvi on hoopis teiste valdkondade vastu, kus pole, pean tunnistama, julgenud algust tehagi kuna ei tundu väga perspektiivikad ja ei taha teha samu vigu nagu mu vanemad. Ma nimetan huviks ikka selget tunnet, et see on valdkond ja eriala kus ma näen ennast oma ala tipuna ja teen seda tööd rõõmuga ja ei tüdine kunagi. Kuidas üldse saab selline tunne tekkida mingi "maateaduse" või "tehnilise füüsika" vastu ? Ei saagi imo. Ise jätsin ka see aasta TTÜ-s õpingud pooleli ja järgmine aasta lähen TKTK-sse teist eriala õppima.

[Ecuador13]

Kuidas üldse saab selline tunne tekkida mingi "maateaduse" või "tehnilise füüsika" vastu ?

Saab kui see sind huvitab obv

[vsiu100]

Ütleme siis nii, et huvi või soov on kõrgharidus omandada ja miski lubav töökoht kindlustada. Erialane huvi on hoopis teiste valdkondade vastu, kus pole, pean tunnistama, julgenud algust tehagi kuna ei tundu väga perspektiivikad ja ei taha teha samu vigu nagu mu vanemad. Ma nimetan huviks ikka selget tunnet, et see on valdkond ja eriala kus ma näen ennast oma ala tipuna ja teen seda tööd rõõmuga ja ei tüdine kunagi. Kuidas üldse saab selline tunne tekkida mingi "maateaduse" või "tehnilise füüsika" vastu ? Ei saagi imo. Ise jätsin ka see aasta TTÜ-s õpingud pooleli ja järgmine aasta lähen TKTK-sse teist eriala õppima.

mille sa pooleli jätsid ja mida õppima lähed?

[Pokutaja]

Ütleme siis nii, et huvi või soov on kõrgharidus omandada ja miski lubav töökoht kindlustada. Erialane huvi on hoopis teiste valdkondade vastu, kus pole, pean tunnistama, julgenud algust tehagi kuna ei tundu väga perspektiivikad ja ei taha teha samu vigu nagu mu vanemad. Ma nimetan huviks ikka selget tunnet, et see on valdkond ja eriala kus ma näen ennast oma ala tipuna ja teen seda tööd rõõmuga ja ei tüdine kunagi. Kuidas üldse saab selline tunne tekkida mingi "maateaduse" või "tehnilise füüsika" vastu ? Ei saagi imo. Ise jätsin ka see aasta TTÜ-s õpingud pooleli ja järgmine aasta lähen TKTK-sse teist eriala õppima.

IMO kõrgharidus küll mingit "lubavat" töökohta ei garanteeri. Ega niisama kutsekad ei ole täis kõrgharidusega inimesi ja pooled Soome lihttöölised (nooremapoolsed) ei oma pabereid.
Isegi kui õppida midagi nö perspektiivikat, paber kätte saada, isegi hea palgaga töökoht leida, siis kaua inimene ikka jaksab päevast päeva teha tööd, mis otseselt ei huvita? Eks suudab tegelt päris kaua, eriti kui on kohustused näiteks pere ees, aga elukvaliteet kannatab jubedalt. Lõpuks on iga nv jooma, et mõte ei töötaks ja nädala sees on pilkane masendus, et säärast asja peab tegema (enda isa näiteks tuues).
Samas need, kes on micro-niššide tippudes, teenivad paremini kui selline üle keskmise palgagatöötaja. Näiteks paarikene, kes otsustas kepikõndimis keppide knnitusi (vms nende nimed on) tootma hakata, on hetkel miljonärid. Ofc see ekstreemne näide aga mõte omal kohal.
Ma küll ei tea sinu praegust olukorda (pere, muud kohustused) aga ise näen seda asja nii, et pigem tegeleda sellega, mis meeldib, tasutud saab selle eest varem või hiljem niikuinii.
Loodan, et see post liiga "isana" ei tundunud. :D

[gamblingFTW]

IMO kõrgharidus küll mingit "lubavat" töökohta ei garanteeri. Ega niisama kutsekad ei ole täis kõrgharidusega inimesi ja pooled Soome lihttöölised (nooremapoolsed) ei oma pabereid.
Isegi kui õppida midagi nö perspektiivikat, paber kätte saada, isegi hea palgaga töökoht leida, siis kaua inimene ikka jaksab päevast päeva teha tööd, mis otseselt ei huvita? Eks suudab tegelt päris kaua, eriti kui on kohustused näiteks pere ees, aga elukvaliteet kannatab jubedalt. Lõpuks on iga nv jooma, et mõte ei töötaks ja nädala sees on pilkane masendus, et säärast asja peab tegema (enda isa näiteks tuues).
Samas need, kes on micro-niššide tippudes, teenivad paremini kui selline üle keskmise palgagatöötaja. Näiteks paarikene, kes otsustas kepikõndimis keppide knnitusi (vms nende nimed on) tootma hakata, on hetkel miljonärid. Ofc see ekstreemne näide aga mõte omal kohal.
Ma küll ei tea sinu praegust olukorda (pere, muud kohustused) aga ise näen seda asja nii, et pigem tegeleda sellega, mis meeldib, tasutud saab selle eest varem või hiljem niikuinii.
Loodan, et see post liiga "isana" ei tundunud. :D

See kepikõnni junnide näide on küll lamp :D Ega keegi nüüd neid leiutama õppima ei hakka ja ma ei kujuta ette, mis selle tegevuse juures neile meeldis. Meeldis toota kepikõnni kinnitusi(vms)?
Enamus erialad, mis inimestele meeldivad on siiski vabakutselised ja loomingulise iseloomuga aga kust kohast sa neid seoseid looma hakkad kui ei õpi, vahet pole mida sa õpid arened igal erialal ja loogika jääb ikka samasse auku. Kas siis koolis või iseseisvalt aga õppima peab ofc, mitte mingi lobitöö peale minna ja mõelda, et ma ei tahagi rohkem midagi elult, kui äraelatavat palka ja üürikorterit.
Pokkeriprodel on muidugi lihtne mõelda, et rahaliselt pole probleeme aga neil kel seda on, siis on mõistlik mingi eriala valida ja kuidas sa muud moodi tead, mis sulle meeldib, kui ei proovi.. See mõtlemine, et "mulle ei meeldi ei õpi" on lausa hõõglamp.. Mingisugune huvi on, siis tulebki hakata seda valikut kitsendama või nagu käte range-i paika panema ja lõpuks leiadki selle käe millega allin vajutada.
(Ja kui keegi mõtleb kirjutada, et läheks Austraaliasse vms, siis ma jumala kindel, et tuled sama targalt sealt tagasi :D).

Edit: nice graph Kenny :D ainult 200sed? 18 BI ei tohikski nii hull tunduda aga 3,6k, siis hoopis teine tera..

[karupoeg]

See kepikõnni junnide näide on küll lamp :D Ega keegi nüüd neid leiutama õppima ei hakka ja ma ei kujuta ette, mis selle tegevuse juures neile meeldis. Meeldis toota kepikõnni kinnitusi(vms)?
Enamus erialad, mis inimestele meeldivad on siiski vabakutselised ja loomingulise iseloomuga aga kust kohast sa neid seoseid looma hakkad kui ei õpi, vahet pole mida sa õpid arened igal erialal ja loogika jääb ikka samasse auku. Kas siis koolis või iseseisvalt aga õppima peab ofc, mitte mingi lobitöö peale minna ja mõelda, et ma ei tahagi rohkem midagi elult, kui äraelatavat palka ja üürikorterit.
Pokkeriprodel on muidugi lihtne mõelda, et rahaliselt pole probleeme aga neil kel seda on, siis on mõistlik mingi eriala valida ja kuidas sa muud moodi tead, mis sulle meeldib, kui ei proovi.. See mõtlemine, et "mulle ei meeldi ei õpi" on lausa hõõglamp.. Mingisugune huvi on, siis tulebki hakata seda valikut kitsendama või nagu käte range-i paika panema ja lõpuks leiadki selle käe millega allin vajutada.
(Ja kui keegi mõtleb kirjutada, et läheks Austraaliasse vms, siis ma jumala kindel, et tuled sama targalt sealt tagasi :D).

Edit: nice graph Kenny :D ainult 200sed? 18 BI ei tohikski nii hull tunduda aga 3,6k, siis hoopis teine tera..

sorry for OT, aga see lause on BS to the max.
Väljaspool inimese comfort zone tekib pea alati teistsugune nägemine ja arusaam.
Muidugi loeb see ka, missugused su kogemused on, kuid näiteks isiklikult on case selline:

Heast-edukast perest pärit võsuke, kellel tehti ette-taha kõik ära ning kelle väärtushinnangud väljendusid cash moneys. Koolis olin alla igasugust arvestust (keskmine hinne 3.0.) Edasi läksin õppima juurat - sest pea on hea ning see tundus ainuõige otsus (selles valdkonnas liigub ju raha ja glamuur). Pärast esimest semestrit oli selge, et siukeste silmakirjalikke gloryhunterite seltskonda ma elus kuuluda ei soovi ning otsustasin suveks minna Hawaiile (4 kuud kokku)

- no see kogemus oli absoluutne game changer. Elasin algselt rändurite hostelis ning jõin vanemate raha maha. Ühel hetkel sai raha aga otsa ning eluaset ei ole. Ööbisin mõned ööd rannas ning sõbrad, kes hostelis tekkinud olid, töid süüa. Ühel päeval tuli hosteli juht, et võin tasuta ööbida kuni töö leian ning üsna pea see ka õnnestus ning eluolu muutus paremaks. Sõbrunesin mitme hipiliku elustiiliga isikuga (absoluutselt vastandid minu varasemale elustiilile) ning mingil hetkel mõttemaailm muutus üsnagi kardinaalselt (tho rahale omistan siiski suur tähtsust). Tekkis ka üsnagi suur huvi psühholoogia vastu (mida hetkel 3ndal kursusel õpin), mida varasemalt pidasin under-achieveritest puukallistajate erialaks.

Outcome on see, et ühe kogemuse (4 kuud hawaiil) tulemusel õnnestus mul tekitada parem reaalsustaju, saada aru oma soovidest-eesmärkidest elus. 3 aastat hiljem olen lõpetamas huvipakkuvat eriala üsnagi heade tulemustega ning samuti on olemas erialane töö, mis toob sisse üle Eesti keskmist palka. Olen leidnud naise, kellega plaan tulevikus ühine kodu luua jne jne. Enne seda olin 19 aastane konkreetne alkohoolik ning mille tagajärjel on tekkinud ka üsnagi pöördumatud maokahjustused.