Välisuudised - Eesti uudised.

[rahvavaenlane]

lukoilis töötades saab tasuta sokid.

[inward]

Positiivne, huvigruppide surve kandis vilja.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised....d?id=67078250

[Potsataja]

http://www.delfi.ee/news/paevauudise...i.d?id=6637973

Tõesti tore, et ka edaspidi saavad töötajad liigse maksukoormuseta luksusautodega sõita ning tööasju ajada.

Muidu ma ise sõitsin ümmarguselt kümme aastat sentigi autole ja kütusele kulutamata, aga ma ei saa senini aru, miks liigagi sageli on mingitele vähegi tähtsamatele mutrikestele üldse ametiautot vaja, kui nende tööaeg möödub 90%+ ulatuses kontoris.

[alaska]

Kasutatud auto puhul tuleb hinnvahe isegi üle 60% kallim, kui eraisikuna osta auto võrreldes firmaga. See ikka rohkem banaanivabariigi tunnus, et mingisuguste skeemide abil elavad osad paremini kui teised, kes ei oska/taha skeemitada.
Inimese elukvaliteet peaks tõusma ikka selle tõttu, et ta loom rohkem lisandväärtust, mitte selletõttu, et ta oskab omale elustiilifirma luua ja oma kulud-tulud riigist mööda kantida.

[peete82]

Auto on Eestis "palgalisa", meie ühiskond on ju nii vaene.

Ise liigun uuele töökohale, kus saan jällegi auto + palka juurde, rehkendan, et sissetulek kasvab ca 600€.
Luksusautodel võiks IMO mingi maks juures küll olla.

Seaduse idee oli küll õige, aga lahendama hakati valest otsast. Peetida tuleb neid käibeta firmasid, millel on autod arvel;
aga mitte tööinimesi.

[inward]

Kasutatud auto puhul tuleb hinnvahe isegi üle 60% kallim, kui eraisikuna osta auto võrreldes firmaga. See ikka rohkem banaanivabariigi tunnus, et mingisuguste skeemide abil elavad osad paremini kui teised, kes ei oska/taha skeemitada.
Inimese elukvaliteet peaks tõusma ikka selle tõttu, et ta loom rohkem lisandväärtust, mitte selletõttu, et ta oskab omale elustiilifirma luua ja oma kulud-tulud riigist mööda kantida.

Suures plaanis on sul vb õigus, aga kuidagi liiga idealistlik lähenemine. Ma lähtun enda isiklikest ja perekondlikust huvist antud teemal, seega mina olen rahul. Raha on raha, subjektiviiselt võttes inimest ei huvita lisandväärtuse loomine, kui legaalselt on võimalik kulusid kokku hoida või nö raha juurde tekitada.

[Vandalar]

Jõudu, vuntsid. Kuskil siin foorumis juba üles läinud uudis, kuid mul on selle uudise ja saidi kohta üks küsimus- seal all oli üle 100 kommentaari, kuid nüüd on ainult 24 vist järgi, eile oli veel 60 smth- kas need kaovad sealt lõpuks ise ära või? Kui need tõesti iga artikli alt automaatselt ära kaovad, siis whats the point nagu?
http://www.tarbija24.ee/2590006/eest...ikuks#comments

[Potsataja]

24 järgi ehk kas sa oled ennast täiesti segi kamminud või?

Igatahes, kui ma umbes 123h tagasi selle artikli lingi siia panin oli kommentaare rohkem kui praegu.

[Vandalar]

Kas sul ka kahekümne ringis neid kommentaare seal? Seda ma räägingi, et seal jääb komme kuidagi vähemaks pidevalt, ainult üksikud uuemad on näha ja need vanemad kaovad siis igaveseks kuskile prügikasti või? Või ma lihtsalt ei näe seda nuppu, kust kõiki neid näha, artikli taga on sulgudes (24), no ei tea, ikka suur vahe 100 millegiga, mis veel mõni aeg tagasi oli.

[karupoeg]

moded kustutavad mittesobilikud ära ju

[Vandalar]

moded kustutavad mittesobilikud ära ju

Seal oli kõvasti üle 100 kommentaari ja tänaseks on järgi jäänud (19) ja enamus neist ei olnud sellised, mida kustutada võiks. Neil ongi siis selline süsteem, et kommentaarid kustuvad iseenesest ära ja mingit ajalugu ei jää? Niimoodi jääb ju ainult artikkel oma "infoga", kuid tagasiside jääb google kaudu artikli leidnud inimestel nägemata. Väga kurb ikka, ise kirjutasin ikka mitu mõtet sinna ja need on nüüd kaduma läinud. Kuhu jääb interneti interaktiivsus- see pole ainult ühe suunaga tee, kust võib teerulliga üle sõita nagu selle uudise või siis isegi terve selle saidi puhul on- ainult ühepoolne info, millel tagasiside ja kontrollmehhanism on ainult näiline, sest kustub ära.

[Potsataja]

Öösel näitas 24, mina nägin kuute. Praegu näitab 19, aga näen seitset ehk 6+1 täna päeval kirjutatu. Vahel kaovad isegi artiklid, mis siis veel kommentaaridest rääkida.

http://www.tarbija24.ee/2576256/terv...istu-ara-votta

Viimati kadus muidu massiliselt selle artikli kommentaare. Mingile modele on vist arstiteema väga südamelähedane ja valulik.

[Vandalar]

Hmm, seega võib ütelda, et kommentaarid kaovad valikuliselt, mitte iga artikli alt ja sellepärast, et nad on seatud automaatselt ise kustuma aja möödudes? Või nad ikka kustuvad iga artikli alt ära?
Peab vist nendega kontakteeruma ja küsima järgi, sest see ei lähe mitte.
http://www.postimees.ee/68128/kasutustingimused
Kasutustingimuste järgi on neil vähemalt JOKK võimalus kõik ära kustutada, mis puudutab narkootikumide kasutamisele kutsumist, kuid arutelu ja seisukohtade esitamine ei käi selle alla ju!
Ning lol, tuleb välja, et oleks pidanud varem neid tingimusi hoolikalt lugema- kommentaator annab kommentaari avaldades kõik õigused Postimehele. Kas kellegil on tõesti tõe monopol meil?

[Potsataja]

Kõik PM-i ja sellega seotud lehtede kommentaarid kustuvad automaatselt ja korraga mingi aja pärast. Valikuliselt kustutavad neid moderaatorid oma suva järgi.

[Vandalar]

Kurb, aga eks see aitab neil juriidiliselt oma maine puhtana hoida, ju see peamine põhjus selleks ongi, et mitte seadusega vastuollu sattuda ja kalleid kohtuasju kaela saada.

[VisaHing]

http://ekspress.delfi.ee/news/paevau....d?id=67089576

Kas keegi kellel tellimus saaks siia pasteda selle täismahus :) ?

[phenomenon]

View Kadunud laeva jälgedesSuur kaart
Jõugujuhi tunnistustest selgub, et mehed sattusid ühest hädast teise.
Veebruar 2009. Tallinnas elav ärimees Dmitrijs Savins kavandab koos koolivend Sergei Demtšenkoga laevaröövi.

Savins teab, et Demtšenkol ei lähe äris hästi, teda on kerge nõusse rääkida. Ka Savinsil pole helged hetked: armastatud ema põdes vähki, suri sügisel poja käte vahel. Savinsi juhitud tankerlaevastikku ootab pankrot.

Savinsit ei huvita mitte miski. Ta kaalub enesetappu. Laeva vallutamine näib päästva seiklusena, annab elujõudu.

Mehed sõidavad maasturiga Normandiasse, laadivad Cherbourgis järelkärule oranži kummipaadi ja toimetavad Portugali.

“Äriidee” näeb ette, et kaaperdamine toimub Atlandi ookeani rannikul.

KUID OH HÄDA: paadi vettelaskmisel sekkuvad Portugali politseinikud, kes nõuavad paadi registreerimistunnistust. Savinsil on ette näidata ainult ostupaberid. Politsei võtab paadi ära.

Jõudes tagasi koju, mis asub luksmajas raekoja platsi ääres, võtab Savins paadi arvele Suurbritannias. Seda saab teha veebis, alust ette näitamata.

Märtsis kutsub Savins kokku pundi Lasnamäe kaabakaid. Neil pole kriisi tõttu tasuvaid töökohti, aga elu tahab elamist.

Savins meelitab 10 000 euro suuruse tasuga. Mõelge: 10 000 eurot lihtsa otsa eest, kedagi pole vaja maha lüüa, isegi pauku ei pea tegema!

Pasatskid võtavad vedu. Harjutavad metsas laeva vallutamist: seina mööda üles ronimist metallist redeliga, köisredeliga, köisi kasutades. Ühes endises autokoolis toimub teoreetiline väljaõpe. Savins toob Alexela kontorist laevamudeli, et mehed teaksid laeva ülesehitust.

Ruumide peremehele selgitab Savins, et tegemist on piraadiküttide koolitusega. Teate ju küll: India ookean, Kirde-Aafrika rannik, luukerekõhnad piraadid... Moodne äri.

Lasnamäe kutid on tegelenud väljapressimiste ja uimastiäriga, üks istus vangis temaga baaris sõnelenud mehe surnuks tümitamise eest. Savins ei usalda neid ja võtab kampa oma poolvenna. Mine neid kriminaale tea!

AGA OH HÄDA: meeste ettevalmistust nähes ja Atlandi ookeani jõudu meenutades taipab Savins, et ees ootab läbikukkumine.

Kuni mõistab, et laeva saab hõivata ka rahulikumates vetes.

Öösel vastu 24. juulit hüpleb Gotlandi saare lähedal lainetel Portugalist ära toodud ning Riias terashalliks võõbatud kummipaat, pardal kaheksa piraati.

Neist ühe ema teab, et poeg sai tasuva töö Venemaal; teine usub, et Norras; kolmas Hispaanias. Ühe elukaaslane räägib, et mees harrastas varem karated, kuid nüüd ei viitsi end liigutada, on kümme kilo juurde võtnud, tagatipuks murdis vaid kuu aga tagasi käeluu.

Kaldalt abistab neid Savinsi tuttav Aleksei Kertsgur. Tema juhib mehi arvuti ja satelliittelefoni abil Arctic Sea juurde, mis veab puitu Soomest Alžeeriasse.

Mehed peidavad end presendi alla, et paati ei märgataks. Nad kannavad musti rõivaid nagu eriüksuslased ja kasutavad varjunimesid: Alfa, Pootsman, Papa, Delta... Nad on pähe õppinud rea ingliskeelseid fraase (“Seis!”, “Vait!”, “Käed pea peale!”, “Põrandale!” jne), et mitte reeta oma päritolu.

Öösel kell kaks tõmbavad XXI sajandi piraadid maskid pähe, sõidavad laeva külje alla ja ronivad üle parda. Kaptenisillal on uks poikvel. Kapteni teine abi joob teed. Ta jõuab vaid karjatada, kui on juba kinni võetud.

Peagi on kogu meeskond kajutitesse suletud. Paar meest osutavad vastupanu ning saavad peksa.

AGA OH HÄDA: piraadid ei leia kõiki telefone. Kapten saadab prahtimisfirmasse SMSi: “Kajutites kinni kuhu sõidame mida leiti ei tea”. Direktor helistab tagasi ja kuuleb, et laevale tungisid narkopolitseinikud.

Üks piraatidest juhtub kõne ajal kajutisse vaatama. Savins haarab püstoli ja tulistab kapteni hirmutamiseks tema selja taha seina sisse: aitab salakõnedest!

Savins taipab, et laevafirma võib hoiatada võime ja nood saabuvad enne, kui jõuk jõuab lunaraha nõuda, rääkimata selle kätte saamisest.

Põgeneda ei saa, sest laev on Rootsi radarite ulatuses, Läti rannikule tagasi pöördumiseks pole paadil piisavalt kütust.

Arctic Sea peab jätkama endisel kursil, et keegi midagi ei kahtlustaks.

Savinsi käsul saadab kapten järgmisel päeval laevafirmale e-kirja, et öösel vallutas laeva grupp tundmatuid, kes otsisid uimasteid. Nad mainisid Kaliningradi ja lahkusid paadiga ida suunas.

Direktor helistab korduvalt laevale. Meremehed ei julge talle tõtt rääkida, sest kõnede ajal seisavad nende kõrval relvastatud piraadid.

Laev läbib Taani väinad, tormise Põhjamere, Inglise kanali.

AGA OH HÄDA: 28. juulil kuuleb Savins telefonikõnest, et Soome kriminaalpolitsei alustas uurimist. Paar päeva hiljem avalikustab juhtunu Rootsi politsei.

Savins lülitab välja süsteemi, mis laeva asukohta edastab. Ta laseb laevale maalida uue nime.

Vahemere asemel liigub laev läände.

Savins alustab kõnelusi lunaraha asjus. Kasutab laevaomanik Viktor Matvejevile helistades veebipoest soetatud häälemoonutajat ja kõneleb inglise keeles. Ütleb, et ei tee nalja ja lunaraha on poolteist miljonit eurot.

Matvejev läheb närvi. Paneb toru ära.

Savins helistab Matvejevi asetäitjale, aga too ei oska abistada.

AGA OH HÄDA: kui Savins saab lõpuks Matvejeviga ühendust, teatab laevaomanik, et tal pole raha!

Savins pakub välja, et ehk annab abi kindlustusselts, kuid Matvejev vastab, et see on kasutu.

Savins helistab kindlustusse. Ähvardab, et makske poolteist miljonit, muidu uputame laeva, lasti ja meeskonna.

AGA OH HÄDA: ta kuuleb standardvastust, et helistage mõne aja pärast tagasi. Ja siis, et nad ei kavatse kellelegi maksta!

Jälle toksib Savins klahve, Matvejev soovitab rääkida prahtimisfirma direktoriga.

AGA OH HÄDA: peagi kuuleb Savins, et direktor sai infarkti!

Edasi pole mõtet korrata HÄDA, HÄDA, HÄDA, sest tagasilööke tuleb riburada.

Assooridele lähenedes tiirutab laeva kohal Portugali sõjalennuk.

Kes te olete, uurib lendur.

Kuuba laev Tania, toimetame metsamaterjali Murmanskist Havannasse.

Ära langeb ka sõit Madeirale, sest sealkandis käivad mereväe manöövrid. Ühel ööl kohtuvad piraadid USA sõjalaevaga. Jänkid uurivad, kellega on tegemist.

“Tania,” vastab Savins.

Ta näeb radaril mingit liikumist. On need lennukid? Kaatrid? Piraadid valmistuvad rünnakuks. Kuid ameeriklased ei pööra neile tähelepanu!

Savins paneb laevale uue nime: temast saab Põhja-Korea Jon Jin 2.

Masinaruumi ust ei panda enam kinni, sest seal tõuseb temperatuur 50 kraadini. Piraadid kannavad T-särke ja lühikesi pükse. Elu nagu Aafrikas.

Lunarahakõnelused ei kanna vilja. Savins palub Kertsguri ja Demtšenkot: olge head, üürige või ostke Kanaaridelt mõni jaht, viige meid sellelt neetud laevalt minema!

Kuid Kanaaridel möllavad metsatulekahjud. Nende vaigistamisel tegutsevad õhuväed. Vahelejäämise tõenäosus on suur.

Jälle ilmub laeva kohale Portugali sõjalennuk. Savins püüab korea aktsendiga laeva päritolu kohta hämada, kuid saab aru, et pikka pidu enam pole. Raadiouudised ütlevad, et Arctic Sea on rahvusvaheliselt tagaotsitav.

Erilise üllatuse teeb Demtšenko, kes võtab lasti müümiseks ühendust tuttavaga Moskvas. Too kontakteerub FSBga...

Savins nõuab sellise jama lõpetamist. Demtšenko rahustab: “Ära muretse, kõik on kontrolli all.”

Internet kubiseb vandenõuteooriatest, et kadunud laev veab relvi ja kaaperdajad on luureagendid.

16. augustil kell veerand kümme õhtul leiab Vene ristleja Ladnõi sihtmärgi Roheneeme saartest lõunas. Savins ei jõua laeva nime uuesti muuta. Piraadid viskavad relvad üle parda, rebivad maskid peast ja vabastavad meeskonna. Ähvardavad, et meeskond peab rääkima, et piraadid lahkusid juba ammu, nemad on vaid punt ökolooge, kes juhuslikult laevale sattus.

AGA OH HÄDA: keegi ei usu seda.

Mereväelased väänavad piraatidel käed selja taha. Rahvusvahelise õiguse kohaselt mõistab kohut see riik, kes piraadid kinni peab. Venemaal pannakse vangi ka Sergei Demtšenko. Ninamees Dmitrijs Savins saab seitse aastat.

AGA OH HÄDA: Eesti rahva jahmatuseks teatab Savins, et kaaperdamine ei olnudki tema idee, vaid selle tellis Eerik-Niiles Kross. Arctic Sea müsteerium saab üksnes hoogu juurde.

PS Vanemmehhaanik Igor Šumik vahetab laeva. Ta asub tööle kaubalaevale North Spirit. 16. mail 2010 tungivad Kameruni vetes laevale röövlid. Nad viivad kaasa kapteni ja ka vanemmehhaanik Šumiki. MÕNEL LIHTSALT EI VEA.

Interpol otsib taga veel üht Arctic Sea piraati
Eestlane Eerik-Niiles Kross pole ainus Arctic Seaga seotud tegelane, keda Ven emaa Interpoli kaudu taga otsib.

Samamoodi on rahvusvaheliselt tagaotsitavaks kuulutatud Aleksei Kertsgur. Piraatide ninamehe Dmitrijs Savinsi väitel soetas ta Kertsgurile kasutatud sülearvuti ja telefonid, mille abil mees Arctic Seal silma peal hoidis ja piraatidega suhtlust organiseeris.

Tagaotsimiskuulutuse kohaselt on Kertsguril kolme riigi pass: Gruusia, Läti ja Iisraeli oma. Ta räägib araabia ja inglise keelt, kuid ilmselt ka vene keelt.

[Potsataja]

http://www.postimees.ee/2601334/kend...nnus-ja-michal

Parim uudis ligi nädala jooksul.

[alaska]

Paneks uudise juurde oma arvamuse kah, äkki tekiks mingi arutelu. Mis neist kuivadest linkidest postitada.

[Potsataja]

Minu arvamus on selline, et igasugused ossid võiks ennast kultuurilehest kaugele eemale hoida. Istuga nad siis ministritoolil või olgu omast arust kirjanikud ja visionäärid.

Samas ei tea ma muidugi kultuurist s*ttagi.