Narko legaliseerimisel, piirkiiruse kaotamisel, tulirelvade vabamüüki lubamisel jms on tegu sotsiaalse kokkuleppega, mis puudutab kõiki ühiskonna liikmeid. Seega argument „ei riku tervist“ või „rikub vähem kui mõni teine asi“ ei ole kogu tõde. Tubaka puhul hinnati mõned aastad tagasi kulu ühiskonnale 10 miljardile kroonile, samas kui maksudest laekus ca. 1.5-2 miljardit. Ülejäänud kahju kandsid ühiskonna liikmed võrdselt. Seda siis nii kaotatud tööaja, suitsetajate ravikulude jms arvelt.

Täpselt samasugune kulu kaasneks iga teise piirangu kaotamisega, s.h. kanep. Kuivõrd Eestis on ühiskonna riskikäitumine keskmisest samal arengutasemel riigist oluliselt kõrgem (alko tarbimine, narkomaanide osakaal, liiklussurmad jne), siis minu arvates pole mõtet antud teemal Eestis eksperimenteerida. Nagu meil ei saa rakendada „money back, no questions asked“ garantiid kaupade müügil või piirkiiruse puudumist headel maanteedel, samamoodi ei toimiks tõenäoliselt Hollandile sarnane osaline kanepi legaliseerimine. Ühiskond pole lihtsalt arenguga sealmail, et inimesed suudaks end ise piisavalt kontrollida ja mõistlikult käituda. Pole vaja oodata, et mingi 18-aastane narkojoobes tont teie lähedase autoga surnuks sõidab, et siis keelama hakata. Seda on võimalik ette näha ja ennetada. Täpselt nii täna tehaksegi.