Jaanuari offtopic - Sõitsid saanid, sõitsid reed, aia bljääd sa nahka teed

[pastilaa]

mul jube kopp ees nendest ägisevatest filoloogidest. Peaks kirjutama loo kogenud ja korraliku tradesmani elust.
Saaks normaalselt hate'i

ka vale äärmus. usun, et enamikele meist ikka meeldib eesti maa, keel, kultuur. viga on ikkagi mu meelest rohkem riigi tellimuses - miks riik tellib selliseid erialasi siis, kui pole rakendust ja ise neile tööd ei paku? riik peaks ju targem olema, kui abiturient.

[vsiu100]

huvitav oleks teada, palju on riiklik tellimus ja palju konkreetset eriala õppivaid tudengeid.
kas riik toodab palju või on huvilisi, ainet armastavaid õppureid liialt palju ja tellimus ületatakse kordi?

on sellised andmed üldse kättesaadavad, esmasel googeldamisel ei leidnud............

ma arvan, et meil on liialt palju nn kõrgharitud inimesi ja spetsialistidest on puudu ehk on in saada any2 kõrgharidus ja out olla kesk-eriharidusega või mõne erialakooli (rak.kõrgharidus?) lõpetaja.

edit: ma pole veel näinud mõnda IT Kolledzi, Sisekaitse Akadeemia või Merekooli tudengit massimeedias ulgumas.

[IamAllin]

ka vale äärmus. usun, et enamikele meist ikka meeldib eesti maa, keel, kultuur. viga on ikkagi mu meelest rohkem riigi tellimuses - miks riik tellib selliseid erialasi siis, kui pole rakendust ja ise neile tööd ei paku? riik peaks ju targem olema, kui abiturient.

mis mis? Siis on suur nutt ja hala lahti, et riik ei maksa meie õpinguid kinni ja soovijaid on nii palju, aga kohti nii vähe. Minnakse õppima seda mida tahetakse, aga tihtipeale ei mõelda, mis sellega hilje mpeale hakata ja täiesti lol on ju riiki süüdistada, et nad seda võimaldavad.

[Vandalar]

Koolis õpetatakse ju maast madalast, et:"nii nunnu-nännu- nüüd tuleb kõik ained kenasti 5-le ära teha ja mitte virisida!" Pärast ongi kari zombiesid, kes oskavad ainult käsu peale hinnet taga ajada ja ei ole valmis ise midagi ette võtma, ise õppima, ise töötama jne.
Kool peaks olema alates kõige madalamast astmest igale õpilasele kohandatava kavaga, et kõik saaksid võimalikult varakult spetsialiseeruda sellel alal, milles nad a)väga andekad või b)mis neid ennast väga sügavalt huvitab. Kõik ülejäänud ained tuleb vastavalt VAJADUSELE lisada, mitte nii, et käiakse koolis mingit normi täitmas ja istet soojendamas.

[kardaanirist]

Koolis õpetatakse ju maast madalast, et:"nii nunnu-nännu- nüüd tuleb kõik ained kenasti 5-le ära teha ja mitte virisida!" Pärast ongi kari zombiesid, kes oskavad ainult käsu peale hinnet taga ajada ja ei ole valmis ise midagi ette võtma, ise õppima, ise töötama jne.
Kool peaks olema alates kõige madalamast astmest igale õpilasele kohandatava kavaga, et kõik saaksid võimalikult varakult spetsialiseeruda sellel alal, milles nad a)väga andekad või b)mis neid ennast väga sügavalt huvitab. Kõik ülejäänud ained tuleb vastavalt VAJADUSELE lisada, mitte nii, et käiakse koolis mingit normi täitmas ja istet soojendamas.

teoorias on kõik ilus ja tore, aga saad aru, et reaalsuses on see võimatu?

[Jeebus]

Kool peaks olema alates kõige madalamast astmest igale õpilasele kohandatava kavaga, et kõik saaksid võimalikult varakult spetsialiseeruda sellel alal, milles nad a)väga andekad või b)mis neid ennast väga sügavalt huvitab. Kõik ülejäänud ained tuleb vastavalt VAJADUSELE lisada, mitte nii, et käiakse koolis mingit normi täitmas ja istet soojendamas.

kas sul oli sama karjäärisoov nii 10-,15-,18-, kui 21-aastaselt näiteks?

[Junken]

kas sul oli sama karjäärisoov nii 10-,15-,18-, kui 21-aastaselt näiteks?

jah

[qbj0hn]

Mäletan lasteaias kui lõpetad loetakse ette mingi iseloomustus ja kelleks saada tahad.
Mul oli asi lihtne.

"Elton tahab saada politseinikuks ja ujuma ta ei õppinudki nende aastatega"

Solid ravi ka veel selga.

[VisaHing]

http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=135509

EMT: Jah, meie oleme kõige kallimad
Elisa: Meie oleme sellised vahepealsed
Tele2: Meie oleme kõige odavamad

// Neile kellel jäi eilne Ringvaade nägemata, kuid sooviks vaadata.

[EestiAA]

Keemia, bioloogia tundide infot kasutavad tulevikus 1-2% õpilastest.(1-2% tuleb lihtsalt arvamusest)
Võiks. tõmmata bioloogia ja keemia tunde tagasi ja panna rohkem rõhku matemaatikale, füüsikale.

Lihtsalt mõtlen aasta on 2013 ja ümberringi muutub kõik suure tempoga miks mitte teha mingi suurem uuendus kuur koolides, uurida igast andmeid statistikat jne, et mis oleks kõige parem õpekava.
Isegi kui otsustatakse, et präägune õpekava on väga hea ja pole vaja muuta.
Tehku vähemalt mingeid uuringuid.


Ah ei tea vb toodan mööda, tundub lihtsalt nii palju ajaraiskamist ja infot mida ei lähe mitte kunagi vaja.

edit: Panna mingi arvuti programmeerimis tund ka kavasse.
Mõeldes milline on maailm 10-25 aasta pärast, annaks kindlasti parema eelise kui noortele kui teada taimede liike vms.

[Tarmonator]

Ja sa arvad, et viimase 10-20 aasta jooksul ei ole pidevalt õppekavasid täiustatud?
Milline statistika näitab sulle, et 20 aasta pärast on just matemaatikat vaja mitte bioloogiat või vastupidi? Ennustada oskad?

Õppekavad on pidevas muutuses, nii riiklikud kui ka koolide nii öelda suunad. Me ei ela ammu enam vene ajal kus kõik lugesid Leninit.

Aga ma saan sust aru, ma koolis käisin veel kunagi ammu, siis ikka mõtlesid seal tunnis igavledes, et no fck milleks seda jama vaja on. Praegu tuleb küll vahest tõdeda, et ikka jube juhm oleks kui ei teaks mis asi on amper või volt. Panimajess?

[Strawberry]

Bioloogias küll midagi mittevajalikku ei õpetata.
For the sake of argument, vaatasin riikliku eksamikeskusest bioloogia eksami teemad üle.
Organismide keemiline koostis - süsivesikud, lipiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA/RNA)
Rakk
Organismide aine- ja energiavahetus
Pärilikkus
Evolutsioon

Ilma baasteadmisteta nendes teemades ei tohiks küll ükski täiskasvanu olla.

[Vandalar]

teoorias on kõik ilus ja tore, aga saad aru, et reaalsuses on see võimatu?

Ei saa aru. Ning on võimalik. Seda nimetatakse mõistlikuks aja ja ressursside kasutamiseks.

[kardaanirist]

Ei saa aru. Ning on võimalik. Seda nimetatakse mõistlikuks aja ja ressursside kasutamiseks.

kusagil sinu peas on selline asi võimalik jah. reaalsuses ei ole. kui viitsid pikemalt kirjutada, siis täitsa huvitaks, et mis moodi sinu arust selline süsteem võimalik oleks.

[qbj0hn]

See poleks selleks võimalik, et nii noorelt puudub pmst ratsionaalne otsustusvõime.
Kui issi emme ütlevad, et ansip on **** siis on ka.

[karupoeg]

ka vale äärmus. usun, et enamikele meist ikka meeldib eesti maa, keel, kultuur. viga on ikkagi mu meelest rohkem riigi tellimuses - miks riik tellib selliseid erialasi siis, kui pole rakendust ja ise neile tööd ei paku? riik peaks ju targem olema, kui abiturient.

riik tellib pm n.ö. tasuta kohad. Näiteks erialal x riiklik tellimus 15. Ülikool aga võtab raha eest vastu rohkem tudengeid kui on riiklik tellimus.

Enamus neist, kes tahavad raha eest midagi õppida ongi reeglina sotsteadustes (k.a. majandus, juura).
Fabulous oskab vast täpsemalt rääkida, kuid imo oli juuras n.ö. tasuta kohal ca 25-30 inimest TÜ-s. Vastuvõetuid (mõlemad koos TÜ õigusinstituudiga Tallinnas) ca 250.

ehk 225 matsi õpib tasulisel kohal lähtudes oma isiklikust huvist ning riik ei ole neid n.ö. "tahtnud". Nüüd ongi näiteks õigusteaduskond ja majandusteaduskond suures sitas, sest suur osa nende eelarvest ei tulnud mitte riigilt saadavate õppemaksude näol vaid eraisikutelt, kes soovisid seal õppida. tulenevalt kõrgharidusreformist aga selline variant keelatakse nüüd ära.

[Fabulous]

Enamus neist, kes tahavad raha eest midagi õppida ongi reeglina sotsteadustes (k.a. majandus, juura).
Fabulous oskab vast täpsemalt rääkida, kuid imo oli juuras n.ö. tasuta kohal ca 25-30 inimest TÜ-s. Vastuvõetuid (mõlemad koos TÜ õigusinstituudiga Tallinnas) ca 250.

Majanduse ja TÜ Tallinna Kolledži kohta ei tea, aga meil on 39 inimest tasuta koha peal ning 79 tasulise. Reaalseid lõpetajaid on siiski kõvasti vähem, sest päris palju rahvast langeb eriala kuivuse ja raskuse tõttu ära.

[ceni]

Keemia, bioloogia tundide infot kasutavad tulevikus 1-2% õpilastest.(1-2% tuleb lihtsalt arvamusest)
Võiks. tõmmata bioloogia ja keemia tunde tagasi ja panna rohkem rõhku matemaatikale, füüsikale.

Lihtsalt mõtlen aasta on 2013 ja ümberringi muutub kõik suure tempoga miks mitte teha mingi suurem uuendus kuur koolides, uurida igast andmeid statistikat jne, et mis oleks kõige parem õpekava.
Isegi kui otsustatakse, et präägune õpekava on väga hea ja pole vaja muuta.
Tehku vähemalt mingeid uuringuid.


Ah ei tea vb toodan mööda, tundub lihtsalt nii palju ajaraiskamist ja infot mida ei lähe mitte kunagi vaja.

edit: Panna mingi arvuti programmeerimis tund ka kavasse.
Mõeldes milline on maailm 10-25 aasta pärast, annaks kindlasti parema eelise kui noortele kui teada taimede liike vms.

Selline differentseerimine on juba olemas klassikallakute kujul? Enamus korralikes koolides juba algklassidest alates ning keskkoolis saab aineid juba üsna erinevate osakaaludega võtta. Koolis, kus mina olin, oli gümnaasiumis 3 eri kallakut: matemaatika-füüsika, matemaatika-bioloogia ja keeled-informaatika. Eks siis enne sisseastumist pidi valima, kuhu minna tahad.

Nõus, et õppekavasid tuleb pidevalt kaasajastada. Sügisel vist oli just uudis, et mingis koolis alustati esimesest klassist informaatikat õpetama. Sama moodi peaks minu arust olema õppekavas mingil kujul isikliku finantshariduse algtõed. Ehk ei võetaks sel juhul vähegi rahalistesse raskustesse sattudes SMS laene vms kuna saadakse aru, mis asi on intress.

Muideks, kui praegu on käimas infotehnoloogia revolutsioon, siis järgmiseks suureks tulijaks igapäevaellu peetakse biotehnoloogiat. See eeldab seda, et inimesed saaksid kõige muu hulgas aru ka keemiast-bioloogiast.

[mihkel88]

Kunagi 2007 TÜ-sse juurat õppima minnes alustas kursust ca 250 inimest. Magistratuuri lõpetas koos minuga nominaalajal alla 1/5 alustajatest (subjektiivne numbriline hinnang). Lõpetajate poolt ei ole ka väga kuulnud, et tööpuudus kummitaks, minu tutvusringkonnast on erialase töö leidnud praktiliselt kõik kes seda soovinud on.

[vennike]

ka vale äärmus. usun, et enamikele meist ikka meeldib eesti maa, keel, kultuur. viga on ikkagi mu meelest rohkem riigi tellimuses - miks riik tellib selliseid erialasi siis, kui pole rakendust ja ise neile tööd ei paku? riik peaks ju targem olema, kui abiturient.

ega kõik, mis tasuta pakutakse, ei ole alati hea. Sellest peaks juba 18-aastane inimene aru saama. Eesti keel ja kirjandus on maruvahva - las inimesed annavad minna. Kindlasti saab enamus hakkama ka. Aga arvata, et filoloogi paberiga välismaal laineid lööb, on ju pisut optimistlik. Ja siis veel hädaldama tulla, nomaitea. Otse loomulikult tundub Tartu või Tallinna ülikoolis emakeele õppimine noorele inimesele palju toredam, kui Antslas või Litsmetsas elektrikuks. Omad valikud, eks vanemad ja riik võiks ka natuke selgitustööd teha, aga pärast ägiseda pole mõtet. Õpi ümber. Müüriladumist õpib vähem aega kui käändeid ja välteid aga hakkama saab igas ilmaotsas.