**** APRILL qbjohn kilide otsingutel Aasias. offtopic ***

[timz0333]

Olukord keeruline ja tilti tekitav jah. Sisuliselt tähendab see vee vahe seda, et Näiteks XX aadressile kuuluvas trassis on leke ja isegi kui see on ennem XX hoonet peab omanik selle omast taskust kinni maksma. 40€ vee arve, mitu kanti see teeb, kas mja ümberta juba uppuma ei peaks seal? Kohe mitte ei taha seda maksta kui pole mdiagi saanud, käisin kontoris ka seal tekitasin veel eriti võimendatud tildi kui need tädid oma rida ajasid ja pm ei proovindki lahendust leida või mingit kompromissi pakkuda.

Esimene maja saigi selle järgi vabaks, et nende majas on asjad korras ja väljaspool nende maja on leke.

[Rage]

kuulsin kuskilt , et epic svenza scami teema oli.. aga ei leia seda enam kuskilt.. kustutati ära?:(

[Konso]

No siis vaja sul sebida sinna mingid torujürid, kes lekke asukoha kindlaks teevad ning seejärel likvideerivad. Muidu vist pead maksma iga kuu seda vahet kinni.

[Potsataja]

Võimalik trassikadu peaks sisalduma vee hinnas. Vähemalt soojuse puhul oli ka kindel maksimaalne %, mille võib hinda "sisse kirjutada". Nüüd kui on olemas taadeldud veemõõtjad, mis näitavad majja sissetulnud vee hulka, siis ei ole mingit põhjust veel mingit ekstrat maksta. Pm hetkel laseb haldaja teid üle, kasseerides raha oma tegemata töö eest.

[Godspeed_EJ]

Taadeldud veemõõtja = maksad näidu järgi. See pole ühestki otsast sinu probleem, et kusagilevesi ära kaob. Selle kao põhjuse peab selgitama sulle teenuse müüja, mitte sina talle. Mina ei maksaks sentigi

Saada pikalt, helista TKsse või ähvarda Allase/Võsaga.

[Konso]

kuulsin kuskilt , et epic svenza scami teema oli.. aga ei leia seda enam kuskilt.. kustutati ära?:(

japp, natukene reageeriti üle.

[Konso]

Selle veega on vist nii, et see trass, kust antud juhul nn lekib pole veevärgi vaid majaomaniku oma.

[Potsataja]

Selle variandi peale ei mõelnudki. Kui nüüd minevikus on majaomanik(ud) ise esimesest majast trassi tirinud, siis on muidugi vaja endal töömehed leida ja asi korda ajada.

[VisaHing]

japp, natukene reageeriti üle.

Kirjutasin pika posti ja otsutasin ära kustutada. Lühidalt: Mina poleks teemat ära kustutanud, ainuke kes ülereaageris oli Svenza ise. Tegelt peaks Svenza kuskilt abi otsima, sest tema peas küll kõik korras pole.

[MartinGarcia]

Kirjutasin pika posti ja otsutasin ära kustutada. Lühidalt: Mina poleks teemat ära kustutanud, ainuke kes ülereaageris oli Svenza ise. Tegelt peaks Svenza kuskilt abi otsima, sest tema peas küll kõik korras pole.

+1

[kallekusta]

Elektrilepingute puhul on võtmesõnaks "liitumispunkt" kui see on märgitud ntx tänavale posti otsa ja arvesti asub toas siis kinnistut läbiv kaabel on kliendi mure. Kui liitumispunktiks on märgitud peakaitse, või arvesti ja need asuvad toas siis on ka kinnistut läbiv kaabel EE mure. Kuigi samas peab EE tagama elektri kinnistu piirini.

Selle veevärgi puhul on määravaks sama asi, mis on lepingus kirjas ja ka see, et kes need plommid on pannud. Enamasti on plommid pannud kohalik ühistu või haldaja. Kui on Veefirma pandud siis peaks olema ka nende mure. Kortermajade puhul on tavaliselt EE lepingud kõigil korteritel eraldi ja iga korter maksab oma tarbimise +ühistu maksab üldvoolu (trepikoja valgus) eest. Kui majale on pandud ka üldarvesti, millest käib terve maja tarbimine läbi (sellel lepingut ei ole, vaid see on enamasti EE enda jaoks) ja korterite näidud ei lange vea % ulatuses kokku siis on EE mure leida probleemi põhjus või vooluvaras.

Veevärgi puhul on enamasti majal üldlugeja ning maja maksab selle alusel Veefirmale ning küsib korterite käest koos üüriarvega raha sisse vastavalt tarbimisele. Kui maja üldveelugeja ja korterite näidud ei lange kokku siis on maja probleem leida põhjus. Sellepärast ongi tihti komm arvetel juures rida "jagamata vesi". Ehk kadu jagatakse korterite vahel ära.

Konkreetse asja puhul ei saagi täpsest olukorras aru.
1. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 vesi käib ka sellest läbi ning maja nr2 maksab majale nr 1
2. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 maksab selle alusel veefirmale.

Aga üldine loogika ütleb, et veefirma mure on tagada korrasolek selle veemõõtjani, millel on VEEFIRMA leping.

[ranka]

kuulsin kuskilt , et epic svenza scami teema oli.. aga ei leia seda enam kuskilt.. kustutati ära?:(

Hetkel hidetud.

[Rage]

Tulin reedel suusareisilt.. väga kaif oli.. Norra mägedes sai käidud.. mõtlen, et ikkagi peaks võtma teemaks, et järgmine hooaeg pokkeriprodega korraldada selline nädalane reis.. 2in1 pokker + suusareis... mis saaks parem olla..

[timz0333]

( Click to show/hide )

Elektrilepingute puhul on võtmesõnaks "liitumispunkt" kui see on märgitud ntx tänavale posti otsa ja arvesti asub toas siis kinnistut läbiv kaabel on kliendi mure. Kui liitumispunktiks on märgitud peakaitse, või arvesti ja need asuvad toas siis on ka kinnistut läbiv kaabel EE mure. Kuigi samas peab EE tagama elektri kinnistu piirini.

Selle veevärgi puhul on määravaks sama asi, mis on lepingus kirjas ja ka see, et kes need plommid on pannud. Enamasti on plommid pannud kohalik ühistu või haldaja. Kui on Veefirma pandud siis peaks olema ka nende mure. Kortermajade puhul on tavaliselt EE lepingud kõigil korteritel eraldi ja iga korter maksab oma tarbimise +ühistu maksab üldvoolu (trepikoja valgus) eest. Kui majale on pandud ka üldarvesti, millest käib terve maja tarbimine läbi (sellel lepingut ei ole, vaid see on enamasti EE enda jaoks) ja korterite näidud ei lange vea % ulatuses kokku siis on EE mure leida probleemi põhjus või vooluvaras.

Veevärgi puhul on enamasti majal üldlugeja ning maja maksab selle alusel Veefirmale ning küsib korterite käest koos üüriarvega raha sisse vastavalt tarbimisele. Kui maja üldveelugeja ja korterite näidud ei lange kokku siis on maja probleem leida põhjus. Sellepärast ongi tihti komm arvetel juures rida "jagamata vesi". Ehk kadu jagatakse korterite vahel ära.

Konkreetse asja puhul ei saagi täpsest olukorras aru.
1. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 vesi käib ka sellest läbi ning maja nr2 maksab majale nr 1
2. Veelugeja (millel on veefirmaga leping) on majas nr1 ning maja nr 2 maksab selle alusel veefirmale.

Aga üldine loogika ütleb, et veefirma mure on tagada korrasolek selle veemõõtjani, millel on VEEFIRMA leping.

Tänud süvenemast, unustasin jah sootuks mainida, et üldveemõõtja on maja NR 1 keldris ja pm su skeem on õige, aga arved makstakse kõigi poolt eraldi ISS-ile. On üldveemõtja maja nr 1, nemad veevahet ei maksa sest neist pole viga tingitud. On maja nr 2 ja 3 kes saavad vett maja NR1 käest ja nende vahel jagatakse vee vahe. Ametlik dokumentatsioon trasside liikumsie kohta puudub, ehk siis see toru on omal algatuslikul kunagi viidud majale 2 ja 3.

Närv koos sellest pasast eriti kui keegi ei ela seal ja ei kasuta vett :S

[jrgn hell]

Tänud süvenemast, unustasin jah sootuks mainida, et üldveemõõtja on maja NR 1 keldris ja pm su skeem on õige, aga arved makstakse kõigi poolt eraldi ISS-ile. On üldveemõtja maja nr 1, nemad veevahet ei maksa sest neist pole viga tingitud. On maja nr 2 ja 3 kes saavad vett maja NR1 käest ja nende vahel jagatakse vee vahe. Ametlik dokumentatsioon trasside liikumsie kohta puudub, ehk siis see toru on omal algatuslikul kunagi viidud majale 2 ja 3.

Närv koos sellest pasast eriti kui keegi ei ela seal ja ei kasuta vett :S

Spetsiifiliselt ei oska aidata, aga ma teeks kohe asja ametlikuks kasvõi tarbijakaitsega, sest ISSilt mingit abi pole lootustki saada. Puudb tahtmine ja kompetents süveneda, kuigi nemad kui haldurid peaks sellega tegelema.

Endal ka üks näide, kus nende ainuke oskus on raha küsida, aga ise midagi organiseerida ei suuda ega taha. Ilmselt on liigne ajakulu ja öeldakse, et ei saa. Ilmselt avastad ise näpuga järge ajades, et kuskil reaalne mingi paragrahv või asi, mis asjad paika paneb.

Nagu Godspeed ütles, ära maksa midagi esialgu.

[kallekusta]

Vaevalt, et see toru mingi suure kaarega läheb. Vaadata kust kohast majast nr 1 see toru välja läheb ning kust kohast see majas nr 2 sisse tuleb. Kui maapeal basseini just ei ole siis alati on ka võimalus, et majas nr 1 see arvesti, mis loeb majja nr 2 minevat vett paneb segast. Muidugi on ka võimalus, et majas nr 2 mõne korteri veemõõtja paneb segast või mõni manipuleerib sellega. Ainuüksi lampkasti ujuki veaga WC pott suudab ööpäevas päris korralikult vett läbi lasta.

Mitme korteriga majadest üldse jutt käib?

[timz0333]

Maja nr 1 peaks olema 4 korterit, maja Nr 2 on 2 koretrit ja maja Nr 3 kuulub ühele perele. Kusjuures jamad hakaksis siis kui Maja nr 3 üüriti välja (seisis Ca 3-4 kuud) ja pärast seda hakkasid need jamad. Endal on maija sisse tulev kraan kinni keeratud hetkel täiesti.
Veemõõtjad kõik taadeldud + üldveemõõtja käis ekspertiisis.

Eks astun tarbijakaitsesse, saan asjad selgemaks enda jaoks, ehk on mingi õigus :/

[timz0333]

Tahaks just sedasi saada mingit õigust, et mu vee tarbine on ju 0, saan aru kui aksutan vett ja võin sellega põhjustada "veevahe"

[Fabulous]

Kes õppejõud on?

Ma ei tea, kuna ma ei ole ÕISis seda ainet võtnud vaid soovin omal käel õppida, aga vastutav õppejõud on T. Paas.
Õppematerjalide all on kirjas: "T. Paas, T. Raus. Ökonomeetria I, Loengukonspekt majandusteaduse bakalaureuseõppele" ning selle järele ongi soov.

[kallekusta]

Muidugi on võimalus kogu probleem saada maja nr 3 kaela. Lasta keerata majas nr 1 kraan kinni kuna maja nr 2 vett ei vaja ja ei ole nõus maksma. Ja kui maja nr 3 tahab vett saada siis maksu ka kadu kinni.

Kas siis majas nr 2 asub maja nr 3 lugeja?

Muidugi on ka veel võimalus, et maja nr 1 keeldub vett edasi müümast ja kohalik veefirma peab rajama uue trassi maja nr 2 ja ka maja nr 3 kinnistu piirini