*** OKTOOBERfest OFFTOPIC ***

[atsetoon]

Tais tapeti 2 briti turisti

Kaks kolmest vahistatust on mõrva üles tunnistanud, vahendab BBC. Mõrvarite leidmiseks pandi välja 13 000 naelsterlingi suurune summa. Turistid mõrvanud kurjategijate otsimisel oli ametis üle 100 politseiniku.

Tai inside joke aga kujutan ette sadat Tai menti kurjategijaid "otsimas"

[VisaHing]

Kunagi oli Hiinas miskit, et üle 4000 politseiniku ajas taga ühte kriminaali. Tahaks seda pilti näha.

[ranka]

Tai inside joke aga kujutan ette sadat Tai menti kurjategijaid "otsimas"

LOL yeah, kohe manas silme ette see pilt, kus üks vend kaevab auku ja kümme meest ümber.

[ristijeesus]

13k naelu peaks piisav põhjus olema, et näpp persest tõmmata ja liigutama hakata.

[Dnbftw]

Madist näitab atm EPT pealt TV3st.

edit: lolblind, pca hoopis :D

[Romka]

Keegi palun täisversiooni?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/valit...na?id=69865469

[CheekyMullet]

Keegi palun täisversiooni?

http://epl.delfi.ee/news/eesti/valit...na?id=69865469

( Click to show/hide )

Ekspertide sõnul on üha rohkem riike selle poolt, et valitsused veebi oma kontrolli alla saaks. Tavakasutajale tähendab see, et Google on välismaal teistsugune ja ettevõtjate jaoks lähevad ärivõimalused kitsamaks.
Novembri alguses hakatakse Lõuna-Koreas Busanis interneti tulevikku paika panema või vähemalt üritatakse seda teha. Tegu on iga nelja aasta tagant peetava rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu (ITU) kongressiga. ITU kuulub ÜRO alla, otsustajad on seal riigid ja igaühel on üks hääl. Miks see üldse oluline on? Sest seal tõenäoliselt vastuvõetavad otsused ajavad Eesti internetiekspertidel ihukarvad püsti: tõenäoliselt soovib suur osa riike, et internet lõpuks valitsuse käpa alla läheks. Tavatarbijale tähendab see suuremat nuhkimisohtu ja üleilmsete teenuste riigipõhiseks muutumist.

„Seni on internetti juhitud sidususgruppide paljususe mudeli põhimõttel, see tähendab eri organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja peamiselt IT-inimeste kaudu, aga suur osa ITU riike annaks jämeda otsa valitsuste kätte, kes hakkaks internetis toimuvat senisest rohkem kontrollima ja reguleerima,” selgitas internetivabaduse ekspert Karmen Turk. Nii oleks valitsusjuhtide otsustada, kes, kus ja millele veebis ligi pääseb ja missuguseks veebi edasi arendada.

Nii Turgi kui ka IT-visionääri ja infotehnoloogi Linnar Viigi sõnul on see stsenaarium, mille täitumist Eestis keegi ei soovi. „Kui veebi küsimustes hakkavad kaasa rääkima ainult riigid valitsuste tasandil, jääb paraku ka kompetents väiksemaks, sest kõik riigid ei ole arendajad, vaid on kasutajad. Nii otsustataks interneti üle nagu ÜRO-s, kus mandaat pole kompetentsipõhine, vaid on riigipõhine, ning teemasid saaksid pakkuda ja otsustada ka need, kes ei oska kaasa rääkida. Meie riigi vaatevinklist on see õudusunenägu,” ütles Viik.

Juba praeguseks on suurem osa ITU riike – küll aga peamiselt autoritaarse juhtimismudeliga maad – hääletanud lepingu poolt, mille kohaselt muudetaks vaba interneti aluspõhimõtteid nii, et seda saaks kasutada n-ö rahvusvahelise turvalisuse, rahu ja stabiilsuse tagamiseks.

Maailm kardab
„See läheb vaba interneti põhimõtetega täiesti vastuollu. Vabas internetis on tagatud erinevad anonümiseerimise vahendid, ent kui internetti hakatakse kasutama rahvusvahelise rahu ja stabiilsuse tagamiseks, poleks näiteks araabia kevad saanud toimuda,” selgitas Turk. Et ITU-s on igal riigil üks hääl, on suuremat valitsuste kontrolli jahtiv Venemaa ja Hiina veetav grupp selges ülekaalus, vastu seisavad Euroopa riigid koos näiteks USA ja Brasiiliaga. Eestis seistakse aga kindlalt senise interneti eest, kinnitasid nii välisministeerium kui ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Eestist läheb Busani delegatsioon, kes üritab sama idee kaitsmiseks ka lobitööd teha.

Viigi sõnul pole põhjus üksnes autoritaarsetes valitsussüsteemides: enamik maailmast leiab, et interneti valitsemisega ei ole kõik hästi, sest veebis on arvutiviirused, spämm, küberrünnakud, infosõda ja info väärkasutamine. „Neid asju nähakse veebi negatiivsete ilmingutena ja lahenduseks pakutakse interneti valitsemise süsteemi muutmist,” ütles Viik.

Nii võibki osale riikidele tunduda lihtsam üle võtta Venemaa ja Hiina lähenemine, kus on seatud piirangud näiteks Google’ile ja Facebookile. „Vähem arenenud riikide jaoks on internet midagi müstilist ja neil pole riigi tasandil võimekust mõista, kuidas see täpselt toimib, saati siis selle arengus aktiivselt kaasa rääkida. Seda ei saa ka ette heita, sest erinevalt postisidest või rahvusvahelistest meresõidu reeglitest on internet viimase kümne aastaga plahvatuslikult edasi arenenud. Ent riikides ei ole riigisisest poliitikat selle kohta, mis on elutähtsad teenused, kes neid juhib, kas peaks olema sellega tegelev riigiasutus, kas on võimekust neid teenuseid kaitsta või neid üldse pakkuda, ja kui, siis mis viisil, mis seaduse järgi jne,” selgitas Viik.

Üldjuhul ongi riigid üksikjuhtudele reageerinud tagantjärele ja selge strateegiata. Näiteks 2000. aastal lõid Filipiinidel kaks tudengit internetiviiruse „ILOVEYOU”, mis nakatas nädala jooksul ligi kümnendiku maailma internetiga ühendatud arvutitest – hiljem vabastati nad kõigist süüdistustest, sest viiruse loomise ajal ei kehtinud seal ühtki seadust, mis oleks seda keelanud. „Need riigid on keerulises olukorras, kus ühtäkki peaks neil olema arengukavad, strateegiad ning tööl Taavi Kotka või Jaan Priisalu [vastavalt majandusministeeriumi asekantsler ja riigi infosüsteemi ameti juht – R. A.] taolised inimesed. Kuid samal ajal on neil suuremaid igapäevaseid probleeme, mida lahendada, ja nii on valitsusjuhina lihtsam lähtuda alternatiivsetest eeskujudest nagu Venemaa või Hiina. Seda enam, et neil on küll „teistsugune internet”, aga kõik on nagu olemas, inimesed käivad ikka tänaval ringi iPhone’id käes,” põhjendas Viik.

Seetõttu ongi Viigi sõnul peamine küsimus Eestile, aga ka Euroopale, kas riikidel, kes seisavad praeguse interneti eest, on olemas piisavalt ühtne sõnum ja kuivõrd suudetakse selles veenda ka ülejäänud maailma – Viigi sõnul on keeruline üksmeelele jõuda EL-iski. „Mitme Euroopa riigi poliitilise teadlikkuse radarile on tekkinud küberrünnakud ja küberohud. Pigem on EL-is süvenemas hoiak, et valitsus peaks võtma rohkem vastutust internetis toimuva eest, ent ilma suureneva kontrollita seda teha ei saa,” ütles ta.

Killustunud internet
Ehkki lähiajal Eestile keegi mingeid reegleid peale sundima ei hakka – kuigi kui kauges tulevikus on tegu lepetega EL-i tasandil, võivad need ka Eestile kehtima hakata –, peab Turk suundumusi ohtlikuks, sest kaks mudelit – senine vaba ja avatud internet ning uus, kontrollitud sisuga internet – ei mahu ühte maailma ning järgmistel aastatel hakkavad need kaks mudelit ja nende poolehoidjad üha rohkem üksteise vastu põrkama.

Nii võibki tulevikus tekkida killustunud internet, mille sisesed piirid ühtivad riigipiiridega või riikidevahelistes kokkulepetes tekkinud tsoonidega. „Tulevikus ei saa me osale teenustele ligi, sest mõni valitsus on leidnud, et need teenused pole kodanike või selles riigis viibivate inimeste jaoks piisavalt turvalised või selle maa tavasid ja seaduseid austavad. Neid argumente võib olla palju,” selgitas Viik. Tavatarbijale tähendab see, et mõned teenused on kättesaamatud või näevad ühes riigis välja teistsugused kui mujal – näiteks Spotify töötab ainult teatud maades või Google, mis ühes riigis vastuseid ei anna, või on need mõnel pool tsenseeritud, sest lõplik sõna on valitsusel. „Iseasi muidugi, kas ja kuivõrd Google sellega kaasa läheb,” nentis Viik.

Eriti keeruliseks teeb see aga ettevõtjate elu, sest praegu globaalsele turule suunatud teenused ei pruugi tulevikus olla osas riikides kättesaadavad, kuna sealsed internetile seatud reeglid seda lihtsalt ei võimalda. Selline muutus puudutab ka teadlaseid, arste või kunstnikkegi.

Seetõttu ongi praegu suurim väljakutse tagada vaba interneti kättesaadavus üle piiride, seda enam, et teistel riikidel millegi riigisisest ära keelamist takistada ei saa. „Aserbaidžaan saab internetiga ühenduda ainult Venemaa kaudu – kui seal aga asju keelatakse, mõjutab see ka Aserbaidžaani,” näitlikustas Turk veel. Halvimaks stsenaariumiks peab ta aga interneti „balkaniseerumist”, kus veeb on jagatud väikesteks riigipiiridega ühtivateks tükkideks, mille põhimõtted ja reeglid omavahel ei ühildu. „Lähete Euroopast USA-sse konverentsile ja Euroopas asuvate serverite asju kätte ei saa,” tõi Turk näite.

Viik ei välista, et tulevikus võib tekkida piltlikult öeldes kaks internetti: üks on valitsuse hallatud, kontrollitud, ja teine reegliteta. „Ühel hetkel jõuad leheküljele, mis valitsuse hallatud interneti piiridesse ei kuulu, ja siis sind olenevalt valitsusest kas hoiatatakse, et edasine on sinu enda risk, või ei lastagi sinna lehele,” kirjeldas Viik. Igasugune paralleelse, killustunud interneti tekkimine on halvim, mis võib juhtuda. „Seal on piirid. Aga just piiriülesus on see, milles interneti fenomenaalsus tegelikult peitub. Ma ei usu, et piiride seadmine ka tegelikult probleeme lahendada suudaks: küberkuritegevust ei vähenda piiridega, nii kaua, kuni 50 riiki sellega võitlevad ja ülejäänud 150 midagi ei tee, ei muutu midagi,” nentis ta.

Eestit ühendab maailmaga üksainus kaabel
Kas Eestis on interneti valdkonnas midagi, mis vajaks rohkem reguleerimist?

Linnar Viigi jaoks on selleks kasutajate õigused internetis. See tähendab, et internetikasutajate õigused peaksid olema ka valitsuse heaks kiidetud ja jõustunud. „Kui valitsus nõustub, et meil peab olema võimalus olla internetis anonüümselt, siis peab ta selle ka tagama. Kui ta kinnitab, et netis pealt ei kuulata, siis peab olema kindlus, et seda ei tehta. Kui valitsus ütleb, et meil peab olema ligipääs kõigile teenustele ja peab olema õigus kellelegi midagi jagada, siis peab see ka nii olema, ilma et kusagil osapool x vahele tuleks. Kui valitsus ütleb, et su digitaalne identiteet on sinu oma, siis sa pead saama seda ka igal pool kasutada. Mitte nii, et üks riigiasutus ütleb digidoc-faili saades, et ei saa seda lahti, printige ikka oma avaldus välja ja tulge kohale,” rõhutas ta.

Turk jäi aga reeglite teemal resoluutseks. „Mida vähem regulatsiooni, seda parem, internetil ei tohiks olla eraldi seadusi, ” tõdes ta.

Küll aga vajaks tema hinnangul kindlasti Eestis ülevaatamist interneti infrastruktuur. „Tuleb tegeleda füüsiliste ühenduste turvalise hoidmisega – küsimus on selles, kuidas hoida meie otseühendusi. Kasvõi tõsiasi, et meie ühendus globaalse internetiga on näiteks üks veealune kaabel läbi Rootsi. Seda tuleks duubeldada ja katta ja veel kord duubeldada – kogu meie riik asub digitaalmaailmas,” nentis Turk.

Taavet Hinrikus: see oht on väga reaalne
Transferwise’i asutaja Taavet Hinrikus ütles, et seni pole interneti killustatus veel äri tegemist seganud, pigem on küsimus olnud eri riikide finants-, mitte internetiregulatsioonis. Ometigi kardab Hinrikus, nagu ka Viik ja Turk, kirjeldatud stsenaariumite tõeks saamist ja sellest räägitakse tema sõnul kõikjal.

„See on väga reaalne oht ja asi, millega tuleb tegeleda. Hiinas ja Venemaal juba on oma ja väga kontrollitud internet. Keegi ei taha, et tekiks veel eraldi USA või Euroopa internet, see oleks kohutav,” ütles Hinrikus. Suurema regulatsiooni asemel tuleks kaitsta hoopis interneti ühtsust ja interneti reaalsust. Viimane tähendab seda, et võrguteenuse pakkuja ei tohiks dikteerida, milleks internetti kasutatakse, praegu on aga oht, et raha võidakse võtta rohkem mahtu nõudvate teenuste eest. „Et teenusepakkuja ütleb, et Youtube’i või ETV-d vaadata ei saa, sest need võtavad liialt mahtu. Või on põhjus hoopiski poliitiline ja Venemaal asendatakse veebis CNN lihtsalt mõne kodumaise kanaliga,” selgitas ta. Hinrikus rõhutas, et just see on koht, kus riik peaks sekkuma. Praegu on aga oht, et pigem liigutakse veebi piiravate seaduste poole. Veel enam, pahatihti võivad seesugused seadused lähtuda suurettevõtetest, kes tahavad turgu kaitsta. „Eesti kontekstis tähendaks see, et EMT teeks tugevat lobitööd, et tuleks Skype’i levitamist piiravad seadused, sest nemad võidaks sellest selgelt,” näitlikustas ta.

[Vandalar]

Võimu hoidmiseks on vaja informatsiooni kontrollida, sest võim ei ole 100% läbipaistev ja aus- nagu pokkeris, kui sa vastasele kaarte näitad, siis ta saab perfektselt mängida su vastu - võimulolijal on kodanike ja võõrvõimude ees mingit eelist vaja ja see eelis võetakse jõuga ehk info blokeerimisega. Vaba internet ja informatsiooni kiire ja vaba liikumine tähendaks praeguse võimuhierarhia lõppu. IMO.

[Dnbftw]

Kas seadusandlus näeb ette, et suitsupabereid ei või müüa ilma dokumenti küsimata? Müüja vastas, et alaealistele ei või müüa "tubakatooteid". Tho 2 nädalat vunts ajamata, peaks nagu välja venitama küll vanuse. Kust otsast on suitsupaberid tubakatoode?

[alaska]

Mis ta siis on, kontoritarve?

[Dnbftw]

Paber???

[bauss]

Mis ta siis on, kontoritarve?

sama palju kontoritarve kui tubakatoode

[Fabulous]

Mis ta siis on, kontoritarve?

Hoolimata sellest, et sellel on ainult üks reaalne kasutusviis ei kvalifitseeru see tubakatoodete alla ja müüjal pole tegelikult õiguslikku alust dokumenti küsida. Samal põhjusel võib ükskõik kui vanale inimesele ka bonge jms asju müüa. Mida sa sellega hiljem edasi teed pole enam klienditeenindaja asi järeldada.

[Dnbftw]

Paar aastat tagasi Aardla feenoksist OCB pikkasid pabereid ostes küsiti, et mis ma nendega teha kavatsen :D

[alaska]

No mingi õigusliku aluse ikka leiab, kui ei taha müüa.

[Fabulous]

No mingi õigusliku aluse ikka leiab, kui ei taha müüa.

Mis see "mingi õiguslik alus" peaks täpselt olema? Ainukene seadusega kooskõlas võimalus on, kui panna poodi üles silt mis sätsetab, et müüjal on õigus omal vabal valikul kliente mitte teenindada. Seni ma seda aga Eestis väga üheski poes näinud ei ole.

[Vandalar]

Kui päris aus olla, siis tegelikult ju on see paber mõeldud suitsu keeramiseks ja selles suhtes ma ei näe küll küsimust, miks seda alakatele müüma peaks.

[alaska]

Mis see "mingi õiguslik alus" peaks täpselt olema? Ainukene seadusega kooskõlas võimalus on, kui panna poodi üles silt mis sätsetab, et müüjal on õigus omal vabal valikul kliente mitte teenindada. Seni ma seda aga Eestis väga üheski poes näinud ei ole.

Pris kindlasti ei sätesta ükski seadus, et müüja on kohustatud alaealisele suitsupaberit müüma. Aga see mõtetu vaidlus.

[trasadonkad]

kas keegi viitsib linkida parimaid/huvitavamaid pokkerimängijate blogisid? eelistatavalt cashimängijate omi, tänud!

[tiigrikutsu]

sama palju kontoritarve kui tubakatoode

Kontoritarve, samahästi võid siis a4-ja osta ja sellest keerata? :D