Eesti Pokkeriportaal
Lehekülg 9, kokku 10 EsimeneEsimene ... 78910 ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 161 kuni 180, kokku 194
  1. #161
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 723

    Re: Märtsi offtopic

    Tsitaat Algselt postitas rahvavaenlane Vaata postitust
    kellelgi on pärnus üleliigne iphone 4 laadija laenata müüa? pohh, võib ka ainult juhe olla. KIIRE
    Jaak Madissonil peaks olema :D.

    --

    Tavai Rait tule välja kapist ja räägi lähemalt teemast.

    http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudis...st?id=71135343

  2. #162
    oih väike puuks! Kasutaja Kakahirmutis avatar
    Liitus
    Oct 2010
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    3 670

    Re: Märtsi offtopic

    Tsitaat Algselt postitas VisaHing Vaata postitust
    Jaak Madissonil peaks olema :D.

    --

    Tavai Rait tule välja kapist ja räägi lähemalt teemast.

    http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudis...st?id=71135343


    ilmselgelt johnny ju

  3. #163
    Auk on auk. FAKT! Kasutaja qbj0hn avatar
    Liitus
    Nov 2008
    Asukoht
    Temptations
    Postitusi
    7 095

    Re: Märtsi offtopic

    Puudub "leba ja ole vait" suhtumine, seega ei.

  4. #164
    Pokkerihai
    Liitus
    Nov 2009
    Asukoht
    Tartu
    Postitusi
    3 675

    Re: Märtsi offtopic

    /nvm. sain.
    Viimati muudetud kardaanirist poolt : 01.04.15 at 18:30

  5. #165

  6. #166
    Pokkerihai
    Liitus
    Sep 2010
    Postitusi
    1 617

    Re: Märtsi offtopic

    ma tahaks ka teada, et palju ta kaotanud on

  7. #167
    Pokkerihai
    Liitus
    Oct 2008
    Postitusi
    3 485

    Re: Märtsi offtopic

    Maksuamet ootab sots ja muid makse....

  8. #168

    Re: Märtsi offtopic

    http://arileht.delfi.ee/news/uudised...ti?id=71163487

    Elu oleks lill, kui ma oleks nii rikas, et pankrotti minna.

  9. #169
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 723

    Re: Märtsi offtopic

    Müür recordib hole cardse endal goproga ?
    http://www.reporter.ee/2015/04/04/ha...at-eurot-kuus/

  10. #170

    Re: Märtsi offtopic

    Eestis on oodata pokkerimiljonäride arvu järsku kasvu.

  11. #171

    Re: Märtsi offtopic

    Kas pangasisesed ülekanded toimivad (Swed-Swed) nüüd pühade ajal?

  12. #172

    Re: Märtsi offtopic

    jh

  13. #173
    Grinder
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    PS
    Postitusi
    854

    Re: Märtsi offtopic


  14. #174

    Re: Märtsi offtopic

    Miks jäi mullu tõstmise EM-il 5. koha teeninud Leho Pent tänavu stipendiumita ja pidi töö otsima?
    Tõsteliidu presidendi Jaan Talts juuniori ja Leho Pendi jutt on nii vastuoluline, justkui elaksid nad paralleelmaailmades. Eesti Päevaleht pani nende kaks tõeversiooni tehisdialoogina kirja ja jätab lugeja otsustada, kumba uskuda.
    Kõnelejad

    Kumb ikkagi valetab, kas Leho Pent või Jaan Talts?

    (44)
    06. aprill 2015 07:00




    Märt Roosna, mart.roosna@epl.ee


    Olulised hetked: Leho Pent võitis tunamullu kodusel EM-il U23 vanuseklassis pronksi. Paraku jättis EM-i korraldamiseks kultuuri-ministeeriumilt saadud oodatust väiksem toetus alaliidule pitseri, mille järellainetus ulatub tänasesse päeva.
    Foto: Vallo Kruuser





    Miks jäi mullu tõstmise EM-il 5. koha teeninud Leho Pent tänavu stipendiumita ja pidi töö otsima?
    Tõsteliidu presidendi Jaan Talts juuniori ja Leho Pendi jutt on nii vastuoluline, justkui elaksid nad paralleelmaailmades. Eesti Päevaleht pani nende kaks tõeversiooni tehisdialoogina kirja ja jätab lugeja otsustada, kumba uskuda.
    Kõnelejad



    Tõstja Leho Pent (25)
    Üheksalapselisest perest pärit sportlane, suuremateks saavutusteks EM-i 5. koht (2014), kaks U23 pronksi (2012, 2013). Kahe lapse isa.
    Ala juht Jaan Talts *juunior (39)
    Tõstmise olümpiavõitja Jaan Taltsi poeg, endine kuulitõukaja (rekord 18.39), ettevõtja, alates 2008. aastast tõsteliidu president.
    Eellugu

    Rahalises kitsikuses olev Eesti koondis läks alaliidu presidendi isikliku raha toel suure koondisega MM-ile, et püüda olümpiapileteid. Paraku sai Pent rebimises nulli ja lootus teenida meeskonnaga kolm olümpiapiletit kustus. Rio de Janeirosse pääseb tõenäoliselt ainult MM-il neljandaks tulnud Mart Seim. Aasta lõpus jäi hasartmängumaksu nõukogust oodatud rahasüst saamata ja tänavu on sportlaste toetusteks raha pehmelt öeldes nappinud.
    Pent:Kordagi pole otse öeldud, et jään stipendiumist täiesti ilma, aga tundus, et asi läheb hapuks, läksin tööle. Olen ühes firmas klienditeenindaja, jaanuaris olid koolitused, täiskohaga alustasin märtsis. Tööpäevad on 12-tunnised.
    Talts:Kuulsin seda täiesti juhuslikult linna pealt. Alaliidu ühe parema sportlase kohta võiks infot saada temalt otse. Minuga ei ole Leho sel teemal kordagi rääkinud.
    Pent:Naljakas, et ei saada aru: kui sportlasele toetust ei maksta, peab ta tööle minema. Ainult õhust ja armastusest pole keegi tugevaks saanud.
    Kommunikatsiooni*probleemid?

    Talts:Jaanuaris ta hooaja lõpetamisele ei tulnud, ehkki lubas. Kutsusime juhatuse koosolekule, ei tulnud. Leho teeb trenni Spartas. Samal ajal treenib seal juhatuse liige Erik Kuningas. Ei saa mingeid kommunikatsiooniprobleeme olla.
    Pent: Talts ei vasta telefonile, viimased neli kuud telefon kutsub, kuid ei vasta. Aasta lõpetamisele ei läinud, sest teenisin tol päeval juhutööga söögiraha. Olen korduvalt uurinud, millal toimub järgmine juhatuse koosolek. Korra kutsuti, kuid ei saanud osaleda, kuna just sel päeval alustasin töölkäimist.
    Talts:See on rumal jutt. Leho ei ole poole aasta jooksul kordagi helistanud.
    Pent:Saame kokku, näitan kõnelogi! 5. veebruaril helistasin Taltsile viimati, ta ei vastanud.
    Talts:Saame kokku, võtame kõne väljavõtte ja näidaku, mis numbrilt ta helistas! (Eesti Päevalehe hinnangul võiksid nad tõesti kokku saada, küll mitte kõnelogide võrdlemiseks, vaid selleks, et sisulised asjad klaarida – M. R.)
    Stipendiumid?

    Talts:Täna on Mart Seim ainuke sportlane, kes saab stipendiumi…
    Pent:Tänase seisuga* see kindlasti nii ei ole. Arvan, et alaliit tasub EOK toetustega võlga Olümpia hotellile, selle tõttu ei näe stipendiume ükski sportlane. (Seim ei soovinud stipendiumi teemat leheveergudel kommenteerida – M. R.)
    Pent: ei saada aru: kui sportlasele toetust ei maksta, peab ta tööle minema.
    Talts:… juhatuse koosolekul otsustasime, et uued stipiotsused teeme märtsis pärast Eesti meistrivõistlusi. Oleme nelja aasta jooksul Lehosse meeletult panustanud. Kõik kulud kaetud pluss stipendium, mis on võrdne Eesti keskmise netopalgaga. Kurat, kas see on halvasti?! Ideaalsed tingimused! Ta oli mullu sada päeva välislaagris (Lätis ja Hispaanias – M. R.). Millistele Eesti sportlastele on seda võimaldatud? Tänavu hakkame toetama kahte-kolme sportlast, mitte rohkem. Juhatuses ei ole otsust tehtud, kuna me ei saa anda katteta lubadusi. Oleme eelmistel aastatel natuke võimalusi ületanud ja ettevalmistustesse ja stipendiumitesse liiga palju panustanud. Tõsteliit on üks vähim rahastatud alaliit (aasta eelarve üldjuhul
    100 000 euro kandis – M. R.). Stipendiumit saab maksta kindlatel alustel. Kuulutatakse välja konkurss ja tuleb saata taotlus. Ootame, et Leho esitaks treeneriga aasta plaanid. Täna me ei tea, mis ta teeb. Võib-olla lõpetab üldse spordi ära?
    Pent:See on sulaselge vale. Esitasin visiooni kohe, kui sain alaliidult teate. Mainisin, et kuna mind ei oldud juba mõnda aega toetatud, ei ole esimeseks poolaastaks võimalik tulemusi prognoosida. Öeldi, et pean esimesel võimalusel saatma Eesti meistrivõistlustele ja EM-ile planeeritavad kogusummad, siis saavad avalduse üle vaadata. Saatsin. Vastust ei ole tänaseni.
    Talts:Jaanuaris saatis ta meili, et rebib eestikatel 161 kg ja tõukab 200 kg, EM-il 167 kg ja 207 kg (Pendi rekordid on 160 kg ja 197 kg – M. R.). Eestikatel ta ei võistelnud ja EM-ile ka ei lähe. Mille pealt ta tulemused ütles? Need olid üheselt mõistetavalt udunumbrid. Ei ole mõtet ebareaalseid tulemusi anda. Kuulsin jaanuaris, et ta on vigastatud ja eestikatel ei võistle. Kui midagi ütled, tuleb teha. Ja kui ei võistle, tuleb teatada.
    Talts: oleme nelja aasta jooksul Lehosse meeletult panustanud.
    Pent:Mu treener Alar Seim teatas alaliidule kaks nädalat enne Eesti meistrivõistlusi, et ma ei saa osaleda, kuna ravin vigastust. Eelmisel aastal avastati diski degeneratiivne haigus, see ei ole mind endiselt rahule jätnud. Uuringute vastusele järele minnes sain halva üllatuse: alaliit oli spordimeditsiini keskusele arve maksmata jätnud. Kui tahan sinna minna, pean kõik kohapeal tasuma. Kuna mul ei olnud tol hetkel sentigi, kõndisin sama targalt minema ja sain arsti juurde ja ka planeeritud tervisekontrolli nädal hiljem. Suvest oli arve maksmata ka füsioterapeudile, kelle visiit venis samuti ja ta polnud enam nõus alaliidule arveid esitama, tasuda tuli kohapeal. Praegu on selg kõvasti parem, kuid ravin rahulikult ega kiirusta võistlema, kuna alaliit on mu toetamise lõpetanud ja ka üks võlg on üleval.
    Talts: enne kindlasti ülekannet ei tee, kui Leho juhatusega kokku saab.
    Talts:Võlg on tühine asi. Vaata suurt pilti. Panustasime mullu MM-i väga palju raha. Projekti nimi oli „Lehole olümpiakoha päästmine”, sest tõstmine saab ühe individuaalse olümpiakoha. Kahte ei saa. Kui Leho ja Mart on mõlemad maailma esinumbrid, peame ühe saatma. Totter süsteem. Oli võimalus tulla MM-il meeskondlikult 24 hulka, me saanuks kolm kohta. Suunasime sinna palju vahendeid. Ja meie eelmise aasta vahendid lõppesid aasta lõpus. See võlg ei ole asi, millest õudne probleem teha. Selle 600 eurot maksame ära kahe nädala jooksul. Kas siis hakkab Leho rohkem tõstma? Millest me räägime? Täna pole me juhatuses üheselt otsustanud, kas oleme nõus 600 eurot maksma. Selle pärast, et asi on läinud isiklike ja väga inetute solvanguteni.
    Pent:Kahe nädala eest suhtlesin alaliidu peasekretäriga, kes lubas kahe päeva pärast ühendust võtta. Seda ta ei teinud, vaid hakkas mu kõnesid ja kirju vältima. Mitu päeva. Kuna tegemist oli juba mitmendat korda juhtuva asjaga, ägestusin ja tõesti solvasin teda sellise käitumise pärast. Rahunedes vabandasin kirjalikult oma sõnade eest. Eelmisel nädalal kinnitas Kuningas, et juhatus otsustas mulle eelmise nädala jooksul võla tasuda. Seda tehtud ei ole. Kannete eest vastutab Talts juunior.
    Talts:Enne kindlasti ülekannet ei tee, kui Leho juhatusega kokku saab. Minul ei ole Leho vastu mitte mingit isiklikku viha. Absoluutselt! Ma olen teda ka isiklikult palju aidanud. Kui mu isa teda treenis ja ta meie juures elas, oli ta kui perekonnaliige. Oleme saanud väga hästi läbi, ei saagi aru, millest viimase aja isiklik viha minu vastu. Eks kukkumine on valus olnud, aga alati ei ole kõikides hädades keegi teine süüdi.
    Leho oskab inimesi omavahel tülli ajada. Ta rääkis endisele treenerile Ahti Uppinile eelmisel aastal, et me pole talle ammu stippi maksnud. Saatsin konto väljavõtte. Uppin küsis: aga miks ta valetab? Lehol on kuue aasta jooksul olnud kuus treenerit. Milles probleem? Kuidas ükski ei sobi? Treeneri ja sportlase vahel peab olema usaldus. Kui sa valetama hakkad, siis saa midagi tulla.
    Pent: peasekretär lubas ühendust võtta, aga hakkas mu kõnesid ja kirju vältima.
    Leho räägib Sparta saalis, et alaliidul pole raha, sest Talts kandis alaliidu kontolt 10 000 eurot enda kontole. Kõik kuulavad. Ja kandsingi. Mitte 10 000, vaid rohkemgi. Eelmisel aastal maksin isiklikult kontolt alaliidu laagrid ja stipendiumid summas 36 000 eurot. Alaliit on mulle endiselt väga suure summa võlgu. Meil ei olnud sel hetkel vahendeid. Võtsin MM-i projekti, kui oli kindel visioon, ja ütlesin: raisk, lähme, üritame! Saame äkki kolm kohta! Vägev asi, teeme ära!
    Siiralt loodan, et Leho ei lõpeta veel tõstmist ja parandab tulemusi. Aga kindlasti saab see raske olema, sest kui eelmistel aastatel ei ole arengut tulnud, miks nüüd peaks?
    Pent:Viimasel neljal aastal olen võidelnud vigastustega ja erilist arengut pole olnud (2011. aastal tõstis ta kogusummas 348 kg, tunamullu 356 – M. R.). Samas olen oma kehakaalu tippudele väga lähedal. Tahan edaspidi võistelda tervena. Stipil olles oli alaliidu sund ja nõu. Aga seda kokku ei viida, et vigastatult võistlev sportlane ei saagi areneda.


    Talts: Küsisin mullu mitu korda: kuidas sul on? Ta ütles peaaegu iga kord, et küll on hea trenni teha, kui kuskilt ei valuta. Et pole aastaid saanud niimoodi harjutada. Loomulikult on alaliidul teatud võistlused, kus tahame, et sportlane võistleks. See on mugavustsoonis istumine, et makske mulle aasta aega stipendiumit, teen detsembris ühe võistluse.
    Leho pidi tegema katsevõistluse enne MM-i Tallinna meistrivõistlustel. Ei võistelnud, sest oli oht vigastada. Paar nädalat enne MM-i ütles ta meediale, et tahab kogusummat 20 kilo parandada. Kui sa oled vigane, ei saa seda öelda. Järelikult valetas. Või arvas tõesti, et teeb?
    Pent:MM-i põrumisel oli mitmeid tegureid. Kolm nädalat enne võistlemist käisin tervisekontrollis, mu verenäitajad olid traagiliselt kukkunud, viidates ületreeningule. Lisaks hakkas tugevalt valutama selg. Lootsin sellest üle olla, kahjuks ei õnnestunud. Sel aastal plaanin suve alguseks terveks saada ja sügisel MM-il korraliku tulemuse teha.
    * Intervjuud on tehtud eelmisel ja üle-eelmisel nädalal.
    Kas veel üks tõstja läheb tööle?


    Mullu suure arenguhüppe teinud Andres Viksi (25) tuleviku kohal on samuti küsimärgid. Üheksa aastat tõstmisega tegelenud Viksi, kes varem teenis leiva lauale ehitaja ja turvamehena, otsustas mullu katsetada, kuidas mõjub tulemustele üksnes spordile keskendumine. Aastaga oli areng muljetavaldav: kuni 105-kiloste meeste hulgas võistleva atleedi mark edenes rebimises 140 kilolt 161-ni, tõukamises 160-lt 190-ni. Viksi sõnul on tõsteliit teda võimaluste piires toetanud ja võlgu ei ole. Sel aastal on seis seni segane. „Jaanuaris saime kokku. Ütlesin, et paraku pole rahata võimalik sporti teha. Lubati leida vahendid, kuid siiani otsitakse,” nentis Viksi, kes saab tänu alaliidule käia vähemalt Dorpati hotellis tasuta söömas. „Käin EM-il ära. Kui selle järel stipendiumite kohta otsust ei tule, tuleb töö leida.” Kuigi ametlikult pole kellelegi peale Mart Seimi stipendiume määratud, on alaliidu president Jaan Talts isiklikult aidanud Viksit ja Mihkel Jalajast.


  15. #175

    Re: Märtsi offtopic

    Keegi väikest skrill - swed swappi ei viitsi teha? Aind 30€ ja käin ette

  16. #176
    Õpihimuline Mängur Kasutaja Ballahollic avatar
    Liitus
    Mar 2011
    Postitusi
    388

    Re: Märtsi offtopic

    Paar lolli küsimust skrilli kohta..

    Tahan just esimest "uploadi" teha swedist skrilli..

    Kas ma valin siseriikliku makse? Details number läheb selgitusse või viitenumbrisse?

  17. #177
    Grinder Kasutaja MartinGarcia avatar
    Liitus
    Nov 2009
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    517

    Re: Märtsi offtopic

    Tsitaat Algselt postitas Ballahollic Vaata postitust
    Paar lolli küsimust skrilli kohta..

    Tahan just esimest "uploadi" teha swedist skrilli..

    Kas ma valin siseriikliku makse? Details number läheb selgitusse või viitenumbrisse?

    selgitusse ja siseriiklik

  18. #178
    240h kuus mängib, ülejäänud aja otsib .gife Kasutaja Priidix avatar
    Liitus
    Jun 2009
    Asukoht
    Thailand
    Postitusi
    2 840

    Re: Märtsi offtopic


  19. #179

    Re: Märtsi offtopic

    Relvastatud röövlid valisid sihtmärgiks politseiagendi

    Nurjunud salaoperatsioon Narkootikumide ostjaks maskeerunud politseiagent läks kurjategijaid vahele võtma, aga langes hoopis ise röövi ohvriks.

    Märts 2014. Kella kümne paiku õhtul sõidab Raivo (nimi muudetud) mööda Paldiski maanteed Tallinna läänepiiri suunas. Selja taha jääb Haabersti ring, kiviviske kaugusele Õismäe linnaosa.

    Kollase kütusetabloo juures palub Raivo kaasreisija, kiilaspäine Vadim keerata paremat kätt jäävasse bensiinijaama. Raivo pargib oma Opeli tankla pimedasse serva, tõmbab käsipiduri peale, jätab mootori käima ja tuled põlema. Koos jäädakse ootama telefonikõnet.

    Raivo on 38aastane pereisa. Elab juba aastaid Soomes ja teenib elatist kodumasinate müügist. Ta kannab teksapükse, Suurbritannia lipuga T-särki ja rohelisi ketse. Facebooki kontol figureerib ta koos kahe lapsega. Seitse aastat tagasi sai Raivost abielumees.

    Kodumaale ei satu Raivo just tihti, aga sedapuhku on tal külaskäiguks mõjuv põhjus – äri.

    Halli Opeli pagasiruumis ootab uut omanikku 80 000 eurot. Rahahunnik, mille eest võiks soetada viis soliidset pereautot või pisema korteri Tallinna kesklinna. Kuid Raivo kavatseb osta amfetamiini. Kokku 20 kilo!

    Vadim, passinimega Vadim *Semjonov, võttis Raivoga ühendust kuu aega tagasi. Saadi kokku, joodi kohvi, tehti koos suitsu. Mõlemale oli esimesest hetkest selge, et teineteist saab usaldada.

    Uus kohtumine toimus nädal aega hiljem šašlõkibaaris, kus arutati läbi, kuidas aine Raivo kätte jõuab.

    Vadim pakkus välja, et raha jäägu tema kamraadi kätte hoiule. Nemad samal ajal Raivoga saavad enda kätte aardekaardi ja lähevad kaevavad narkootikumid Tabasalu lähedal metsatukas välja.

    Raivole ei istunud see mõte sugugi. Ta teatas resoluutselt, et tema ja raha on üks, kuni aine käes. Lisaks nõudis ta, et saaks enne raha üleandmist ainet proovida apteegist ostetud kiirtestriga. Vadimil ei jäänud muud üle, kui nõudmistega leppida.

    Mitu korda läks nende tehing ka luhta. Raivo sõitis üle lahe *Tallinna kohale, aga siis teatas Vadim, et küll jäi kaup kuhugi toppama, küll ei leitud sobivat metsa, kuhu see peita, küll lõid bossid põnnama ja jätsid lihtsalt tehingu katki.

    Raivo andis roppe sõnu pruukides Vadimile mõista, et tulevikus, kui asi sada protsenti kindel pole, ärgu ta teda tüüdaku.

    Kuni järjekordne sõnum Vadimilt teatab, et kaup on 27. märtsiks olemas.

    Raivo tulebki Soomest Tallinna, kuid taas jääb tehing venima. Vadim väidab, et on pereliikme tõttu haiglas ega saa diili teha. Vähemalt mitte kohe.

    Pärastlõunal saavad nad lõpuks siiski kokku ja selgub, et tehing lükkub hilisõhtule.

    “Kauba” eest maksmiseks vajalikku raha hoiab Raivo turvakaalutlustel reisisadama D-terminali metallist hoiukapis. Sadamasse raha järele läheb ta kell pool kümme õhtul üksinda. Vadim ootab teda samas lähedal bensiinijaamas. Raivo võtab ta sealt auto peale ja koos suunduvad mehed Haabersti poole.

    Kui nad inimtühja automaattanklasse jõuavad, näitab kell Opeli armatuurlaual 21.50. Mehed ootavad nüüd telefonikõnet edasiste juhistega.

    Mõni minut enne kella kümmet möödub tanklast tume Nissani džiip. Jääb seisma. Hetk hiljem sõidab edasi.

    “Naljaga pooleks mõtlesin, et tänapäeval teeb politsei ikka väga salajast jälitustööd – isegi mina näen!” meenutab Raivo hiljem kohtus.

    Veerandtunnise ootamise järel näeb ta peeglist võõraid autotulesid. Need kuuluvad imepisikesele Peugeot’le, mis peatub kohe Opeli taga.

    Kilukarbi mõõtu sõiduautost astub välja kolm tursket, pealaest jalatallani musta riietunud meest. Meestest õhkub enesekindlust nagu ämblikust, kes noolib võrku kinnijäänud kärbest.

    Kolmik astub Opeli tagauste juurde, proovib neid avada, ent tulutult. Raivo lukustas need juba enne meeste saabumist.

    Korraga vallandub Raivos surmahirm ja paanika.

    “Kes nemad on?” karjub ta kõrvalistujale.

    “Ei tea, aga sõida!” karjub Vadim.

    Üks meestest jookseb Opelile ette, et selle edasiliikumist takistada, lõugab ja vehib kätega. Raivo märkab, et mehel on käes püstol, ja vajutab gaasi põhja.

    Opel lahkub tanklast rehvide vilinal ja ületab esimese ristmiku punase tulega. Bandiidid hüppavad samuti autosse ja kihutavad Opelile järele.

    Tagaajamine hilisõhtuses Tallinnas kestab vaid mõned minutid, kuni jõutakse Ehitajate teele.

    Lootes, et äkki on tagaajajateks salapolitseinikud, tekib Raivol mõte peatuda. Ta lasebki gaasipedaali lahti, kiikab peeglisse, aga vilkureid ei näe. Järgmisel hetkel ilmub peeglisse jälle kilukarbi-Peugeot.

    Autod sõidavad külg külje kõrval. Röövlid avavad autoakna. Sealt ilmub nähtavale üks rotveileri näoga bandiit, kes vehib laetud relvaga ja karjub Raivole, et ta seisma jääks.

    Hirmust kange Raivo peatabki auto, teeb uksed lahti ja on valmis juba eluga hüvasti jätma.

    “Ma pole elus nii palju kartnud kui sel hetkel,” tunnistab Raivo kohtunik Margot Miklerile. “Adrenaliin oli laes, käed-jalad värisesid, pilk oli ähmane.”

    Ent asjad polnud sugugi nii, nagu nad paistsid.

    Vadim oli Raivole valetanud. Oli valetanud, kui ütles, et ei tunne röövleid. Peugeot’st astusid välja tema head tuttavad Dmitri Rimm, Artur Eesik ja Oliver Lääts. Enne röövijate saabumist tanklast mööda sõitnud maasturi roolis oli samuti Vadimi tuttav Aleksandr Koljagin.Viisik oli röövi pikalt ette planeerinud. Nad lootsid Raivot petta, mängida topeltmängu ja teenida narkotehingu lavastamisest hullumeelset tulu. Mingit amfetamiini neil tegelikult ei olnud.

    Viisik oli röövi pikalt ette planeerinud. Nad lootsid Raivot petta, mängida topeltmängu ja teenida narkotehingu lavastamisest hullumeelset tulu. Mingit amfetamiini neil tegelikult ei olnud.

    Päev varem olid Eesik ja Koljagin omavahel arutanud, mida nad rahaga peale hakkavad. Kõigepealt ostavad külma viina, heeringat ja hapukapsast, siis tõmbavad narkotsi ja tellivad litsid. “Sukkadega litsid,” täiendas Eesik.

    Ometi jäi see kõik vaid helesiniseks unistuseks. Paarkümmend sekundit pärast seda, kui röövlid autost välja ronisid, saabus sündmuskohale narkopolitsei eriüksus.

    Kohtus näitamiseks oli politsei filminud kogu märulit alates röövlite tanklasse saabumisest kuni Raivo põgenemiseni.

    Prokurör Vahur Verte näitas kohtus kaader kaadri haaval, kuidas kolmik toonitud klaasidega Opelisse piiludes paaniliselt rahapakki otsis. Ja kuidas hiljem Opelile järele kihutas.

    Vahetult enne seda, kui politsei röövlid kinni peab, jõuab Rimm Waltheri püstoli Opeli alla visata. Tema koos Eesiku, Läätse ja Semjonoviga vahistatakse kohapeal.

    Kolmteist minutit hiljem peetakse paar kvartalit eemal, *kohviku Sõprus parklas kinni ka Koljagin. Narkotest teeb kindlaks, et Koljagin on kokaiini mõju all. Peugeot’ kinda*laekast leitakse GHB pudelid. Ekspertiis leiab ühe pudeli kaelalt Rimmi sülge.

    Ainus sellest seltskonnast, kellel käsi raudu ei lööda, on Raivo. Röövlijõugu näod venivad seda nähes üllatusest pikaks.

    Raivo oli nimelt politsei salajane kaastöötaja. Oli juba pikemat aega. Ta riskis oma eluga, et pätid nurka mängida. Kohtus sai temast mõistagi röövi võtmetunnistaja. Seal sai Vadim koos kambajõmmidega teada, kuidas neid alt tõmmati.

    Pakkumine narkoäri teha tuli Raivole suure üllatusena. Ta oli samal ajal tegev veel teiseski politsei narkooperatsioonis, kus ostis 72 000 euro eest 18 kilo metamfetamiini.

    Politsei oli Raivole kasutada andnud mobiilinumbri, millega “valgustkartvaid” ärikõnesid teha. Kriminaalsetes ringkondades läks number liikvele ja jõudis ka Vadimi kätte. Ühel ilusal kevadpäeval võttiski Vadim Raivoga ühendust ja teatas, et tal on midagi huvitavat pakkuda. Raivo teatas sellest omakorda politseile ja algaski teine suur narkooperatsioon. “Edasi toimus kõik politsei juhendamisel, kõnesid kuulati pealt ja kohtumisi jälgiti,” kinnitas Raivo kohtus.

    Lihtsamalt öeldes: viiepealine röövlijõuk, kellele prokurör Verte nõuab nüüd väga karme karistusi (vt infokasti), komistas armetult politsei salaagendi otsa. Nad võtsid agendiga kontakti, meelitasid ta koos rahaga kohale ja üritasid seejärel paljaks röövida.

    Tavainimeste kaasamises pole politsei jaoks midagi erakordset. Narkotalituse juht Leho Laur ütleb, et vihjeid narkoäri kohta tuleb politseile iga päev. Küll aga on tavapäratu kuriteo matkimine.

    Eestis on sedasorti topeltmänguks tarvis kohtuniku luba. Iseäranis juhul, kui kurjategijatega teeb diili eriväljaõppeta inimene.

    Enamasti satuvad agendiks inimesed, kes on jäänud seaduse hammasrataste vahele. Teed väikese pättuse, tuleb kavalalt naeratav politseinik ja pakub varianti koostööd teha. Kui keeldud, saad karistada. Võtad pakkumise vastu, pääsed puhtalt.

    Tööots, mida politsei pakub, pole just turvaline. Tegu on suurte rahasummade ja ohtlike inimestega. Kurbade tagajärgede ärahoidmiseks kaasatakse igasse operatsiooni väga suured politseijõud. Kui suured täpselt, ei taha keegi öelda. See on politseitaktika osa ja kaetud riigisaladusega.

    Aprill 2015. Semjonovi ja tema kaaslaste kriminaalasja arutatakse kohtus. Prokurör esitab viisiku vastu palju kaalukaid tõendeid, näiteks:

    – Semjonovi kõned Koljaginile, mida politsei pealt kuulas, viitavad, et kamba tegevust kureeris just Koljagin. Semjonov oli lihtsalt peibutis, kes pidi tagama, et Raivo õigel ajal õigesse kohta jõuaks.

    – Koljagini vahetult enne röövi tehtud kõne oma isale, milles ta käsib papil sularaha ära peita. “Seal ikooni all on paar tuhat, eks? Pane need ema käekotti või võta enda taskusse.”

    – Röövijate käest konfiskeeritud silmaaukudega maskid (mida mehed millegipärast ei kasutanud).

    – Ning lõpuks, laetud ja laskekõlbulik relv, mis viitab prokuröri sõnul sellele, et röövijad olid valmis “fataalseteks tagajärgedeks”.

    Kamba kaitsetiim on neljaliikmeline. Rimmi ja Koljaginit kaitseb vandeadvokaat Vladimir Sadekov.Tänu Sadekovile jäid aprillimässu organiseerijateks peetud

    Tänu Sadekovile jäid aprillimässu organiseerijateks peetud Maksim Reva ja Mark Sirõk 2009. aastal kohtus õigeks, sest nende süüd ei kinnitanud veenvad tõendid.

    Sedasama taktikat järgib ta nüüdki. Sadekovi sõnul ei soovinud mehed Raivot röövida, vaid äärmisel juhul ähvardada ja tõendid, mille põhjal vastupidist väita, prokuratuuril puuduvad.

    Advokaadi sõnul oli politsei teinud meeste kinninabimiseks palju tööd, jälitanud ja neid pealt kuulanud – seda kõike ei saanud korraga prügikasti visata. “Nii kaaluski prokurör eri versioone ja miskipärast jäi peale just röövimine,” imestab Sadekov.

    Kuid tema pole sugugi kõige kriitilisem kaitsja.

    “Hämamise kõrgpilotaaž, vassimine, kohtuautoriteedi solvamine,” korrutavad tema kolleegid protsessi vältel pidevalt. Nende arvates on kogu kriminaalasi pahatahtlik ja kallutatud.

    Prokuröri väitele, et laetud relv viitab jõhkratele motiividele, purskub advokaat Margo Põbo naerma: “Äkki süüdistate neid siis vägistamises ka? Vahendid on meestel selleks ju olemas.” Kõige tipuks kahtlevad adovkaadid, kas raha üldse oli auto pakiruumis. Ühtegi tõendit selle kohta politsei väidetavalt kohtule väljastanud pole.

    Prokurör peab seda jaburaks, ehkki juriidiliselt poleks vahet – rööviks kvalifitseeruks meeste tegevus nii rahaga kui ka ilma selleta. Tähtis on see, et raha äravõtmiseks oli kambal ilmselge tahtlus.

    Aprilli lõpus langetab kohus otsuse. Advokaadid on aga juba teatanud, et kui otsus tuleb nende kahjuks, lähevad nad kas või riigikohtuni välja.

    Eesti Ekspress võttis Raivoga ühendust ja tegi ettepaneku intervjuuks. Raivo jäi esiti nõusse, ent paar tundi enne kohtumist otsustas äkki ümber.

    Ta pidas vahepeal nõu ja leidis, et lähedaste ohutuse huvides on targem intervjuud mitte anda. “Ma ei suuda kahjuks pakkuda sulle seda, mida sa tahad – üht head kriminulli,” vabandab Raivo.



    Kambas kehtis kindel rollijaotus

    Prokurör süüdistab röövimises viit meest, kes tegutsesid grupis. “Kes muretses auto, kes relva, kes toetas kaasosalisi. Kui keegi neist oleks ühel hetkel alt hüpanud, jäänuks kuritegu toime panemata,” selgitab Põhja ringkonnaprokurör Vahur Verte. “Nende ainsaks eesmärgiks oli Raivo poolt kaasa toodud sularaha iga hinna eest ära võtta. Vajadusel kas või tulirelva kasutades.”



    Vadim Semjonov (34)

    Jõugu ainus varem kriminaalkorras karistamata liige. Tema mängis narkodiilerit, kes pidi agendile 20 kilo amfetamiini hankima.
    Prokurör nõuab: seitse aastat ja kuus kuud türmi.

    Aleksandr Koljagin (29)

    Üks kehtiv kriminaalkaristus. Vanglast vabanes nii värskelt, et vahistamise hetkel viibis alles katseajal. Tema röövis vahetult ei osalenud, küll aga planeeris seda.
    Prokurör nõuab: seitse aastat türmi.

    Artur Eesik (29)

    Üks kehtiv kriminaalkaristus, mille ta sai peksmise eest koos Koljaginiga. Tema muretses relva, ajas kamba kokku ja tõkestas politseiagendi põgenemist.
    Prokurör nõuab: seitse aastat ja kuus kuud türmi.

    Dmitri Rimm (29)

    Paadunud rets, kellel on neli kehtivat karistust. Ükskord kägistas oma ohvrit käterätikuga, peksis rihmapandlaga, tõmbas peast juuksesalke ja kustutas suitsukoni näopiirkonda. Rimm sihtis salaagenti püstoliga.
    Prokurör nõuab: kaheksa aastat ja kuus kuud türmi.

    Oliver Lääts (32)

    Narko- ja muude kuritegude eest karistatud kuuel korral. Paar kuud enne röövi vabanes vanglast. Jõugus oli tema ülesandeks hoolitseda transpordi eest. Auto laenas ta oma õelt.
    Prokurör nõuab: viis aastat ja kuus kuud türmi.

  20. #180
    Pokkerihai Kasutaja Rigged avatar
    Liitus
    Oct 2008
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    2 535

    Re: Märtsi offtopic

    Relvastatud röövi eest ainult 5-8 aastat, vinge.
    Viimati muudetud Rigged poolt : 09.04.15 at 12:26

Lehekülg 9, kokku 10 EsimeneEsimene ... 78910 ViimaneViimane

Teema info

Kasutajad vaatamas seda teemat

Hetkel on 1 kasutajat vaatamas seda teemat. (0 registreeritud kasutajat 1 külalist)

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud
TAGASI ÜLES