Eesti Pokkeriportaal
Lehekülg 1, kokku 8 123 ... ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 1 kuni 20, kokku 158
  1. #1

    Aprilli offtopic.

    16 kraadi sooja.

  2. #2
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 706

    Re: Aprilli offtopic.

    GoT season 5 neli episoodi lekkisid netti.

    http://mashable.com/2015/04/12/game-of-thrones-leak/

    Head vaatamist :P

  3. #3
    Grinder Kasutaja Mrt1989 avatar
    Liitus
    Mar 2010
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    999

    Re: Aprilli offtopic.

    Ei tasu alla 720p vaadata, parem oodata :)

  4. #4
    Pokkeritark Kasutaja timz0333 avatar
    Liitus
    Mar 2009
    Asukoht
    Refreshing PP.com
    Postitusi
    6 323

    Re: Aprilli offtopic.

    Pilt tuleb lihtsalt väikseks teha

  5. #5
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 706

    Re: Aprilli offtopic.

    GTA V lainel ka keegi juba ?

    Ise natuke uurisin ja vaatasin mis häält teeb. Enam paremat vist oodata poleks lootunutki. Jookseb puhtalt, 0 hangumist. Väga hästi optimiseeritud port ikka :)

  6. #6
    Vana Tegija Kasutaja rasmer avatar
    Liitus
    Oct 2009
    Postitusi
    1 308

    Re: Aprilli offtopic.

    Sain just installitud, õhtul algab no life. Hullult hea näeb välja.

  7. #7

  8. #8

    Re: Aprilli offtopic.

    ( Click to show/hide )
    Tallinna vanaemad ajasid suurt narkoäri
    LIHTNE BISNIS Rahahädas naised käisid Kanadas kanepit kasvatamas. Nad saatsid uimasteid Eestisse postipakkidega.

    Eesti Posti töötajad annavad 18. märtsil 2014 kell 13.45. Tallinnas politseile üle 1,3 kg raskuse postipaki. Täiesti tavalise paki, ladu on selliseid pruune pappkaste täis. Kirjad kastil näitavad, et pakk tuli Kanadast, saatjaks keegi Nicholas Owen.

    Pakk sisaldab 848,4 grammi kanepit. See on pakitud nelja kotikesse, mis on omakorda suuremas kilekotis, mida ümbritseb veel fooliumpaber. Suurema koti avamisel hoovab kohe “läila muru” haisu.

    Politsei asendab kanepi peene paberipuruga, kleebib kasti hoolikalt uuesti kinni ja saadetis läheb jälle teele, sest sihtpunktiks on Tartu.

    Kolm päeva hiljem saabub Tartu kesklinna postkontorisse sellele järele ettevõtja Monika.Monika on saanud marihuaanapakke juba poolteist aastat. Neid on tulnud ka tema ema ning ühe tuttava naise nimele.

    Monika on saanud marihuaanapakke juba poolteist aastat. Neid on tulnud ka tema ema ning ühe tuttava naise nimele.

    Politsei võtab Monika kinni. “Ma ei oska öelda, miks olin nõus tegelema kanepi vahendamisega, aga ma kahetsen, et tegelesin sellise asjaga,” räägib Monika politseile.

    Samal päeval alustab politsei kriminaalasja, et keegi tundmatu (või tundmatud) on saatnud 2012. aasta sügisest Tartusse regulaarselt suures koguses marihuaanat.

    Peagi rullub politsei ees lahti rahvusvaheline narkoäri, mille peaosades on Monika kõrval kaks vanaema – Reet Tammejuur-Tamme (56), Galina Freiberg (50) ja viimase eksmees Olari Paas (46). Keegi neist ei ole tüüpiline narkoärikas.
    Eestlasele kuulub kanepiistandus

    Kohtutoimiku materjalid näitavad, et see narkoafäär algas 2011. aastal teisel pool maakera, Vaikse ookeani ääres Lääne-Kanadas. Eestlasele Svenile kuulub Vancouveri saarel kanepiistandus. Mees kasvatab kanepit mitte õues, vaid siseruumides. Ta on kasvatanud erinevaid sorte: “Critical mass”, “Bubba kush”, “Critical skunk”. Saagi valmimiseks kulub umbkaudu kolm kuud.

    Sveni kanepikasvatus on täiesti legaalne. Kanada lubab tarvitada ja kasvatada kanepit meditsiinilisel otstarbel. Arst annab loa teatud arvu kanepitaimede kasvatamiseks. Sven kasvatab kanepit 70aastasele Rosemarile, kes ravib marihuaanaga oma väga haiget meest.

    Suurema osa kanepisaagist annab Sven vanaprouale, kuid ta müüb kanepit ka teistele. Saarel käib kaup käest kätte, mujale saadab ta kanepit posti teel. See on Kanadas lubatud. “Enamik meditsiinilist marihuaanat Kanadas nii liigubki,” teab Sven. Tuleb vaid hoolikalt pakkida, et saadetis ei haiseks.

    Kuid Svenil on allergia kanepitaimede vastu. Seetõttu kasvatavad, töötlevad ja saadavad kanepit laiali tema alluvad. Väljapoole Kanadat ei luba Sven oma töötajatel kanepit saata.

    Töötajateks palkab Sven ka eestlasi, kes käivad teisel pool maakera õnne otsimas. Palk on kobe, umbes 7000 Kanada dollarit kuus.

    Teiste hulgas satuvad eri aegadel sinna tööle Tammejuur-Tamme, Freiberg ja Paas.

    Sven viibib tihti Eestis ega oma seetõttu väga suurt kontrolli istanduse üle. Ühel hetkel märkab mees kummalist mustrit. Kui ta on saagi korjamise ajal kohal, tuleb hea marihuaanasaak. Kui teda kohal pole, on saak väiksem.
    Vanaema saab kanepiärist haisu ninna

    Olari Paas sõidab esimest korda Sveni istandusse tööle kevadel 2011. Samal suvel saadab ta esimest korda Eestisse paki 42 grammi marihuaanaga. See läheb tuttava aadressile, kes hoiab saadetist nii kaua enda käes, kuni Paas sügisel koju tagasi jõuab.

    Kahe kingakarbi suurune pakk haiseb kanepi järele. Sellest saab sõna otseses mõttes kanepi saatmisest haisu ninna mehe elukaaslane Galina Freiberg.

    “Ma olin šokis, et ta üldse selle saatis. Olari ainult ütles, et Svenile midagi rääkida ei tohi, kanep pärineb Sveni kasvatusest.” Olari vahetab kanepi ecstasy tablettide vastu.

    Novembris 2011 sõidavad Paas ja Freiberg juba koos Kanadasse. Nad töötavad istanduses pool aastat.

    Seekord paneb Paas Eesti poole teele paki 700 grammi marihuaanaga. Tagasi Tallinnasse jõudes skaibib ta oma tuttavale Monikale ja küsib: “Mul on 300 grammi kanepit, kas soovijaid oleks?” Hind on 700 eurot.

    Monika müüb selle koguse 900 euroga edasi ühe allilmategelase pojale. Ühe lihtsa liigutusega teenib ta 200 eurot.

    Monika abiga saab Paas lahti ka ülejäänud kanepikogusest.
    Galina avab oma äri

    Samal sügisel lõpeb suurte tülidega Paasi ja Freibergi kümme aastat kestnud kooselu. Nad ei suuda kuidagi ära jagada ühist korterit Tallinnas Koidu tänaval. Mees keeldub kodulaenu maksmast, sest “Galina viskas ta välja ja ei lasknud sisse”.

    Korterisse jääb elama naine, tema jätkab ka pangalaenu maksmist. Freiberg on aga töötu. Kust võtta raha elamiseks ja laenu maksmiseks?

    Freiberg peab end hingelt kunstnikuks, ta teenib raha siseviimistlemise, seinamaalingutega, kuid need ei too piisavalt sisse. Ta tahaks avada tattoostuudio, kuid tal puudub raha.

    Ta pole enam esimeses nooruses. Tal on raske alustada uut elu. Naisel on kaks täiskasvanud last, tütar ja poeg, tal on väike lapselaps.

    Aga üks väljapääs siiski leidub. Freiberg nägi, kuidas tema eksmees kanepiga kergelt raha tegi. Naine sõidab septembris 2012 taas Kanada istandusse tööle. Ta naaseb aasta lõpus. 30.detsembril müüb ta külla tulnud Monikale 100 grammi marihuaanat ja teenib 800 eurot puhtalt kätte.

    “Mul polnud piisavalt raha. Seepärast tegin seda,” põhjendab Freiberg kanepiärisse sattumist.

    Kevadel 2013 saab Monika pakkide viisi marihuaanat. Kanep ja rahasummad liiguvad Tartusse Eesti Posti ja Cargo bussiga. Ühe paki viib kuller Monikale koju. Ühe saab tema ema. “Ma ei tea, miks seekord pakk minu ema nimel saadeti. Ma arvan, et Galina ütles, et ei taha pakke kogu aeg ühele nimele saata,” selgitab Monika ülekuulamisel.
    Endise taksojuhi mure

    Freibergi ja Paasiga töötab Kanadas ka endine taksojuht Reet Tammejuure-Tamm. Teda on karistatud kaheksal korral väärtegude eest ja ühe korra kriminaalkorras (autokoolis dokumentide võltsimise eest).

    Temagi on vanaema: tal on kolm lapselast.

    Ta on elanud seikluslikku elu mitmel pool maailmas. 2013. aasta märtsis tuleb ta Eestisse, et ajada korda Kanadas elamiseks vajalikud dokumendid.

    Ta saadab pakiga ette kilogrammi marihuaanat.

    Idee uimastite pakiga saatmiseks saab ta istanduse omanikult Svenilt. Nimelt kahtlustas Sven, et Freiberg varastab tema tagant kanepit ja saadab Eestisse. Tammejuure-Tamm uuris Freibergilt, kuidas nad seda teevad. Ta kuuleb, et on vaja vaid leida keegi, kelle nimele Eestisse pakk saata. Reedal sellist inimest Eestis pole. Freiberg pakub lahkelt välja oma klassiõe Kaidi.

    Kaidi on kohe nõus vastu võtma paki “lasteriietega”, mida vanaema Reet tahab Kanadast lastelastele saata.

    Pakki kätte saades imestab Kaidi, et saatjaks pole Reet, vaid keegi välismaalane.

    Veel suurem on Kaidi imestus siis, kui pakiga jändamise eest saab ta Tammejuure-Tammelt 300 eurot.

    Kaidi ei saa aru, miks talle nii palju raha mingite lasteriiete vastuvõtmise eest antakse, kuid pistab raha taskusse. Ega raha haise.

    Tammejuur-Tamm ei kaota aega. Ta rakendab Kanadas omandatud kanepi kasvatamise oskusi oma Nõmme neljakorruselises eramajas, kus elab ka tema tütre pere.

    Tammejuure-Tamm ostab “Tallinna poest, mida ta ei mäleta” poolekilose paki kanepiseemneid ja hakkab pööningu tagaruumis 400vatiste elektrilampide all kanepit kasvatama.
    Svenil tekib vargusekahtlus

    Oktoobris 2013 sõidab Freiberg taas Kanadasse. On saagikorjamise aeg. Sven peab ära sõitma. Ta usaldab naisele küll terve istanduse, kuid hinges närib meest kahtluseuss. Ta palub, et Freiberg saadaks enne saagi koristamist taimedest foto – siis saab ta ettekujutuse, kui suur võib saak olla, ning kindluse, et “Galina mingit osa kõrvale ei paneks”.

    Sveni palvele järgneb kolm-neli päeva vaikust. Kui Galina lõpuks foto saadab, on sellelt näha, et pool kanepitaimedest on juba ära lõigatud. Svenile see ei meeldi. “Olin Galinale öelnud, et enne ei hakka lõikama, kui foto on tehtud. Järeldasin, et ta paneb midagi kõrvale.”

    Novembris istandusse naastes kupatab Sven naise kohe minema. Istandus on halvas seisus: Galina pole taimede eest korralikult hoolitsenud, putukad on osa õisi ära närinud.

    Vihastab ka Freiberg, sest Sven jääb talle palga võlgu.

    Kuna naine on rahahädas, otsustab ta raha teenida teistmoodi: uimastitega. Ta saadab Tartusse Monikale neli pakki, kokku 2590 grammi marihuaanaga. Üks gramm maksab seitse kuni kaheksa eurot.

    Galina tunnistab, et sel hetkel ta sai juba aru, et see kõik, mis ta teeb, on vale.
    Viimased kaks pakki

    Viimast korda sõidab Freiberg Kanadasse mullu 27. veebruaril. Tema eksmees Paas on seal ees. Naine annab talle teada, et Monika soovib kanepit.

    Ta ei tea, kust Paas kanepi saab, kas virutab Sveni istandusest või ostab kuskilt, kuid mees paneb teele kaks pakki.

    Seekord tahab Freiberg saata ühe paki oma väimehele Mihklile. Too keeldub. “Ma ei öelnud, mis seal sees on, kuid ta võis aimata, sest ta käis koos minuga Kanadas ja nägi, millega ma seal tegelesin.”

    Kuid Mihkel satub ikkagi narkoärisse – temast saab vahendaja, sest ta annab ämmale oma sõbra kontaktid, kes julgeb kanepipaki vastu võtta.

    Politsei saab mõlemad pakid kätte. Vanaemade narkoäri lõpeb krahhiga.

    Freiberg tunneb, et midagi on mäda, sest pakk hilineb. Monika rahustab teda, et “ära tee seda, mis närvid läbi teeks”.

    “Ma ütlesin, et ega ei teeks, kui raha sisse ei tooks,” kostab Freiberg.

    Politsei arreteerib naise kodu lähedal bensiinijaamas.

    Tema kodust leitakse kaks digitaalkaalu, millest ühel oli kokaiini jälgi.

    Politsei tuvastab, et Freiberg on marihuaanaäriga teeninud veidi üle 27 000 euro. Lisaks sai ta tulu kanepikasvatusest.

    Tema eksmees Paas on uimasti*äriga teeninud ligi 28 000 eurot.

    Nad mõlemad pannakse kuueks aastaks vangi.
    Politsei avastab istanduse Nõmmel

    17. juunil 2014 koputavad politseinikud Reet Tammejuur-Tamme kodumaja uksele. Ukse avab tema tütar. Politsei leiab otsitava teise korruse rõdult. Vanaema käed pannakse raudu kolme tütrepoja silme all.

    Politsei leiab pööningult lopsaka istanduse 72 kanepitaimega.

    “Need peaksid olema põllumajanduslikult lubatud kanepitaimed,” teatab Tammejuur-Tamm. “Need on kõik ravi eesmärgil.”

    Ta väidab, et on vaid ühe korra kanepit tõmmanud, kuid hakkas nii hirmsasti köhima, et rohkem pole puutunud.

    Reet selgitab ka, et istanduse ehitas ta ise üles. Näiteks kruvis ta lakke lambid, mis tegelikult olid mõeldud grillikupliks.

    Kui prokurör küsis Reet Tammejuur-Tammelt, mida ta edasi teha kavatseb, vastab naine: “Sven on pakkunud mulle, et läheksin tema elukohta Kanadasse kanepitaimede eest hoolitsema. See peaks olema 2014.aasta augustikuus. Aga see on kõigest pakkumine.”

    Tammejuur-Tamm võtab süü omaks. Ta teeb prokuröriga kokkuleppe, et läheb vangi kolmeks aastaks ja kaheksaks kuuks.

    Ta loodab, et president annab talle armu.

    Monika viibib vabaduses – seetõttu, et ta kõik ausalt üles tunnistas.

    ( Click to show/hide )
    Jalgpallurist sai spirituaalne infokandja
    Pall, väravad ja meeskonnakaaslased – see on liiga madal
    ja labane. Endine Eesti meisterjalgpallur asus maailma parandama.

    “Ega tegu pole suurepärase aprillinaljaga?” küsib Eesti jalgpalli meisterklubi FC Levadia pressiesindaja Indrek Petersoo umbusklikult.

    Taban ära, et 1. aprillil ärataks minu esitatud küsimus ilmselt igas inimeses väikse kahtluseussi. Tavaliselt olen küsinud jalgpallitegelastelt kas kihlveopettuste või narko*ärikaks läinud endiste jalgpallurite kohta, kuid sel korral on küsimus hoopis teistlaadi.

    “Ta oli Eesti tasemel väga hea jalgpallur,” tõdeb Levadia peatreener Marko Kristal. “Mingil hetkel läks ta Austraaliasse, aga sealt tagasi tulles meiega enam ühendust ei võtnudki.”

    Andero Pebre (23) mängis Levadias neli aastat ja võitis kaks Eesti meistri tiitlit. Ta oli üks neist Levadia noormängijatest, kelle ümber ehitati üles viimaste aastate tugevamaid vutitiime. Ent paari aasta eest kadus Pebre Eestist ja tippjalgpallist.

    “Ta oli juba mängijana natuke teistsugune, rääkis UFOdest ja üritas vigastust vastu puud hõõrudes ravida,” meenutab üks toonane jalgpallur.

    Pebre jaoks pole profijalgpall enam eesmärk. Jalgpalliga ta küll tegeleb, mängides teises liigas ja treenides noori, kuid rännakuil leidis ta hoopis olulisema tee: multidimensionaalne inimanatoomia, bioloogilised ülestõusmised ning universumite struktuurid ja ülesehitused – ehk kokkuvõttes spirituaalne maailmavaade. Kõik see on endise tippjalgpalluri uus argipäev. Ta nimetab end infokandjaks, kelle ülesandeks olevat teistelgi silmi avada, kuna praegu käivad maailmas suured muutused ja eranditult iga inimene on sellega seotud.

    “Viimasel ajal külvatakse [maailmas toimuvate sündmuste kohta] väga palju hirmu läbi meediakanalite. Sellega on tegelikult seotud erinevad tulnukrassid, kes võitlevad omavahel. Meie kui inimesed ei tohi laskuda sellesse energiasse ehk peame teadlikult oskama vältida negatiivseid uudiseid, mis loovad negatiivset energiat,” ütleb Pebre. Seda õpetab ta ka seminaridel, kuhu kogunevad kümned tema järgijaid.


    Kust sul selline teistsuguste maa*ilmade huvi tekkis?

    Ema hakkas enda probleemidega tegelemiseks 13 aastat tagasi mööda sensitiive ja ravijaid käima. Meie peresisene šokk pani teda vastuseid otsima ja mind kogu meie elust ja reaalsusest küsimusi esitama. Ma läksin süvitsi teemasse pärast keskkooli. Mul polnud küll kunagi probleeme UFOdesse või vaimudesse uskuda, aga koolisüsteem hoiab meid pidevas rütmis, liikumises ja kindlates raamides, et meil poleks aega millegi muuga tegeleda. Pärast keskkooli hakkasid minuni jõudma teatud sorti raamatud ja sealt liikusin järk-järgult edasi. Sügavam arusaam saabus 2011. aastal, kui sain teatud küsimustele täielikud faktipõhised vastused.
    Millistele küsimustele?

    Lihtlabased küsimused: kas on elu pärast surma? Kas meil siin eksisteerivad maavälised olendid? Seda on tänapäeval minu meelest kohatu küsida, kuna see on nii ilmselgelt mõistetav, tõestatud. Aga ma sain siis praktilisi ja isiklikke kogemusi.
    Sellises valdkonnas pole ju distsiplinaarset süsteemi, kuidas teemat omandada. Kuidas sa raamatuid leidsid?

    Sisemine teadlikkus andis mulle infot. Kui lugesin ühe läbi, siis sain info, mida järgmisena lugeda, et suuremat pilti saada. Mul oli seal ka sõpru, kellega sain asja arutada, kes suurt pilti näevad.
    Sa olid profijalgpallur. Kuidas jalgpalliga selline teema kokku käib?

    Mul tekkisid jalgpallis mentaalsed konfliktid, motivatsioon kadus. Ma ei pidanud ennast enam kellelegi tõestama ja kogu see keskkond jalgpallis oli minu jaoks liiga madal ja labane. Sellest omakorda tulid mul karjääri lõpus mitmed vigastused.
    Kuidas meeskonnakaaslased sinu otsingutesse suhtusid?

    Mind ei huvitanud teiste arvamus. Ma ei tundnud ka häbi. Mõnega sain asjadest rääkida, aga suurem punt… Nad pöörasid minu jutu naljaks. Mul oli isegi kogemusi, kus lugesin bussis teatud raamatuid ja sealsed pealkirjad ajasid kõrvalistuja näost punaseks. Oli näha, et inimestel puudub igasugune kõrgem intelligentsus.

    Need on kaitserefleksid. Selline käitumine on seotud neuroplastilise närvivõrgustikuga inimese ajus, kus teatud sünaptilised ühendused on nõrgad või puuduvad. Nad pole varem olnud ühenduses ja kui neid viiakse ühendusse asjadega, mida nad tavaelus ei näe, siis saavad nad kesknärvisüsteemide plahvatuse.
    Kas sa üritasid ka enda vigastusi teistmoodi ravida?

    Jah, muidugi. Oli ka selliseid aegu, kus ma pöördusin – enam ma seda ei tee – teatud ravitsejate poole, kes suutsid energeetiliselt näiteks hüppeliigeseid palju kiiremini ravida ja aidata. Loomulikult tekitas see konflikte, ma polnud päri, et iga vigastust ravitakse süstidega. See oli täiesti loogikavastane.
    Üritasid seda ka meeskonnale selgeks teha?

    Ma midagi rääkisin. Tegelikult arst ja tema õhkkond oli vaimne, sai osast asjadest aru, aga treenerid seda üldse ei aktsepteerinud. Nad ei saanud üldse aru, millega ma tegelen. Kõik kokku viiski mandumiseni.
    Aastal 2013 lõpetasid jalgpallurikarjääri ja läksid Austraaliasse. Mida sa seal tegid?

    Ma sain ehitustööd tehes ühe prantslasega jutu peale. Ta ei tulnud juhuslikult minu ellu.
    Sa usud siis ettemääratusse?

    Loomulikult. Läbi oma teadmiste saan aru, et oma mõtetega loon oma tulevikku. See pole välispidise hologrammi poolt ette söödetud. Ükski inimene, kellega sa kohtud, pole juhuslik.
    Kas kõik meie ümber on siis hologramm?

    Kõik on hologramm ehk reaalsuspilt, kuid me näe kõike, mida peaks nägema, sest teatud ajufunktsioonid on meil lukku pandud
    Kes need siis lukku pani?

    Inimrassidega on tehtud teatud mutatsioonid. Me juba sünnime teatud väändunud mustrite ja mutatsioonidega. Meie algupärasest DNAst on väga palju kärbitud. See eeldab, et kui laps hakkab arenema, siis teatud asjad jäävad kinni. Seda pärsib veel haridussüsteem, meditsiinist rääkimata. Mina ei nimeta enam meditsiinitööstust meditsiinitööstuseks, vaid see on massimõrvarlik…
    Sa rääkisid juba korra haridussüsteemist. Kas sa ülikoolis ka käisid?

    Õppisin rekreatsioonikorraldust. Pool aastat suutsin õppida, samal ajal lugesin koolisüsteemi kohta. Need tunnid ja seminarid olid nii sisutühjad informatsiooni suhtes. Mul oli vahepeal tunne, et ma kuulan õpetajat, aga ei saa midagi aru. Ümberringi inimeste vaatamine tekitas minus... noh, ajas mu närvi. Lahkusin päevapealt.
    Midagi muud ei mõelnud õppima minna, mis su huvidega kokku läheks? Meditsiini, psühholoogiat?

    No meditsiini kindlasti mitte. See on viimane asi, mida ma õppima läheks, seal on nii paigas, mida inimestega tehakse.
    Kas kõik vaktsiinid on halvad?

    Üks ühele. Siin pole positiivset. Need on võõrobjektid ja seda tehakse teadlikult. See on äri.
    Paari kuu eest käisin Saksamaal ja peatusin ühe abielupaari juures, kellel oli kolm last. Neid polnud vaktsineeritud ja nad polnud kunagi ühtegi rohtu saanud. Kõik kolm haukusid köhida nagu haubitsad. Keskmisel lapsel, nelja-aastasel, hakkas see mõjutama juba kõrvakuulmist. Vanemad läksid probleemiga homöopaadi juurde ja lapsele määrati gluteenivaba dieet. Nii nad ostsid iga päev 6 euro eest väikese leivapätsi, mis oli gluteenivaba, ja lootsid sellega last ravida. Kas see ohtlik ei ole? Kuidas sa kujutad ette, et ütled kunagi enda täisealisele lapsele: vabandust, kõrvakuulmist sul pole, aga me uskusime meditsiinivabasse kasvatusse?

    Kõigepealt peavad vanemad vaatama oma elukeskkonda ja suhteenergiat, mis ümbritseb last. Lapse probleemide peegeldus on seotud vanemate suhtega. See on nii ilmselge ja Norra teadlaste poolt metameditsiinis tõestatud. Kuskil tasandil, kasvõi ema kõhus, kui rase naine on saanud mingi šoki, see kõik salvestub. Kui ema on sellest teadlik, et selline asi juhtus, siis peaks ta oma mõtteid muutma ja lahendusi leidma. See on esimene tervendamise protsess.
    Miks seda siis süsteemi seest ei muudeta? Näiteks vaktsiinid, ajalugu. Käiakse koos ja räägitakse teooriaid, aga ei minda ise teadusesse, et midagi muuta.

    Süsteemi ei saa seest muuta. Süsteem on loodud kellegi poolt.
    Nõukogude Liit ju lagunes. Süsteemi enda seest.

    See oli kooskõlas teiste riikidega. Kui me räägime sõdadest, siis meid ei valitse riigid, vaid üksikperekonnad, eliit. Neid kutsutaksegi illuminaatideks.
    Kes need perekonnad on? Roth*schildid?

    Nemad ja Rockefellerid. Neid on veel. Seal jooksevad vereliinid juba Vana-Egiptusest. See vereliin hakkas 10 000 aastat tagasi jooksma, kui Atlantis hukati. Kõik see ajalugu jääb rääkimata. Me ei saa lootma jääda, et keegi süsteemi seest muutusi teeb, need on kontrollitud süsteemid. Isegi kui sealt tullakse välja alternatiividega, siis on see seotud muude manipulatsioonidega, kuna inimkonda on hoitud vanglaplaneedil kümneid tuhandeid aastaid.
    Kuidas see kõik alguse sai?

    Kui me läheme süvitsi, siis me ei räägi enam inimestest. Need on teatud tulnukrassid – dracod, reptiilid, kes panevad meid sõdima. Kõige lihtsam on valitseda läbi inimkeha. Teadus ja religioon teevad nendega koostööd. Teaduse eesmärk on hävitada meie mentaalset seisundit, religioon hävitab meie hinge seisundit. Meditsiin hävitab meie füüsilist keha, haridussüsteem ja pangandussüsteem on samuti selleks loodud. Kõik kokku on kompott inimeste orjastamiseks. Kui me seda hakkame läbi nägema, pole me enam manipuleeritavad.
    Sa ütlesid, et sisemised muudatused on kooskõlastatud eliidiga. Kas see, et neid vandenõuteooriaid saab tutvustada, on ka eliidiga kooskõlastatud?

    Käimas on tulnukrasside võitlus. Enamik meist on vahelüli, kellelt kogutakse lihtsalt hirmu, energiat. Tegelik võitlus käib mitmete anorgaaniliste ehk mittepuhaste rasside vahel – kes meid saab endale? Meie oleme siin n-ö taldriku peal. Me oleme nii kaua saadaval, kuni me aktsepteerime süsteemi. Me ei pea minema plakatitega tänavale, sellega annaksime me energiat ära, aga me teeme enda asju – seminare, koosviibimisi – süsteemiväliselt, see loob energiat. Läbi teadlikkuse kasvu sööb süsteem enda saba.
    Kas esoteerikute seas käib kõva konkurents ja võistlus?
    Kiriku õnge enam inimesed ei lähe, aga nüüd võetakse peenemad nüansid mängu, tulevad vaimsed liikumised.

    Kas Nõukogude Liit, mis kirikut eitas, oli ka siis valgustav liikumine?

    Eks seal on erinevaid põhjuseid. Ega ma seda Venemaa asja polegi nii väga uurinud. See usklik olemine on enda väe kellelegi ära andmine. Inimesed on ära unustanud, milleks me ise suutelised oleme. Mul pole vaja enda räägitavat uskuda – ma tean seda! See on minu jaoks 100% teadvustatud ja loogiline. Inimest muudavad vabaks mitte oletused ja arvamused, inimesed tahavad saada midagi käegakatsutavat, mis reaalselt aitab maailma muuta.
    Eestis pole usku jumalasse. Samal ajal tahavad inimesed mingeid kindlaid reegleid, uskuda millessegi suurde, sellest ka tahe karmi käega juhi järele, et oleks võimalik kogu aeg mingitele reeglitele toetuda ja enda vastutus väheneks.

    Siin taga on suurem pilt. Aastal 2000 käivitusid teatud energeetilised protsessid, käivitusid teatud portaalid, mis annavad meile kõrgsageduslikku informatsiooni, mis on kooskõlas meie tegeliku olemusega.
    Kes need portaalid avasid?

    Teatud inimesed, kes on siia tulnud lepinguga inimkonda aidata. Me olime enne 2012. aastat väga lähedal hukule, mida maiad ennustasid. Need olid kavandatud, peaaegu toimumas, aga teatud inimeste kollektiiv – võime ka ise ennast sinna juurde panna – suutis isiklikku sagedust ja teadmist hoida sellisel võnkesagedusel, et ei lasknud teatud protsessidel käivituda.
    Mida siis kavandati?

    Taheti Maa viia ühest universumist teise, musta augu universumi. Taheti teha energeetiline ülevõtmine. Oleks olnud kolm päeva pimedust, mälu kustutamine, polaarsuse pööre. See tähendaks totaalset katastroofi, mida on tegelikult planeedil juba kolm korda juhtunud, aga me oleme hakanud taastuma.
    Kes need lepinguga inimesed on? On nad tuntud?

    Nad pole üldse tuntud. Tuntud on enamjaolt soolapuhujad.
    Meil on ju igasugu asju alates tantra*festivalidest kuni rahajoogani. Kas need on ka siis soolapuhujad?

    Enamik on soolapuhujad.
    Mille järgi seda ära tunda?

    Sisetunne.
    Aga tavaline inimene?

    Temal on raske. Nad oskavad hästi manipuleerida, oskavad ilusat juttu ajada. Nad räägivad, mida sa tahad kuulda. Esoteerikud on kooskõlas teatud tegelastega, kes kasutavad neid ära. Nad enamikus ei tee teadlikult halba, neid sunnitakse alateadlikult. Nad on ohvrid, kes otsivad alamohvreid.
    Kas teil on omavahel ka kaigaste kodaratesse loopimist?

    Minu keskkonnas mitte. Me ei tee kedagi maha.
    Aga on olnud selliseid?

    Muidugi tehakse maha. Võta näiteks selgeltnägijate tuleproovid. Milline must energia ja maagia seal on. Jah, nad näevadki. Aga milline on nende nägijate taust, nende taga tegutsevad tegelased? See on päris õõvastav. Need tegelased vaatavad inimestele ülalt alla. Neil on meie multidimensionaalsest olemusest ja energeetilisest olemusest selge pilt. Olgu need tšakrad, aurapilt või energiakeskused. Meie oleme selle tõttu juhitavad.
    Palju sul seminaridel rahvast käib?

    Viimasele seminarile “Orgaaniline maailmavaade 1” tuli kokku 50 inimest. Seekord on ajaliselt natuke pikem, kallim ka. Mul polegi eesmärk palju publikut saada, vaid peaasi, et oleks kvaliteetne publik. Mul on ka teatud leping selliseid asju ellu viia, kui ma neid ei viiks, siis tuleks elus takistusi.
    Kelleks sa ennast üleüldse pead – seminaride pidajaks, guruks või kellekski muuks?

    Hetkel, jah, on raske seda sõnadesse panna. Ma olen pigem informatsiooni kandja. Suvel on plaanis teha maakodus väliistumisi. See oleks lihtsalt suhtlusring. Mulle ei meeldi end esile tuua õpetajana, üritan kõigiga võrdne olla.
    Mis on tšakra?

    Nad on nii-öelda energiakeskused, mis kontrollivad dimensioone. Me elame 15dimensioonilises ajamaatriksis, see on selline kosmiline struktuur. Tšakrad aitavad inimestel vastavas dimensioonis olla üksteisest eraldatud.

    Kui meil poleks tšakraid, siis oleksid kõik dimensioonid siin manifisteeruvad. Neil poleks erinevaid kihte, lukke, mis hoiaksid reaalsusi üksteisest eraldi, vaid me näeksime sadat reaalsust korraga. Kui meil tekib arusaam, et me oleme multidimensionaalsed, siis me saame aru, mis need tšakrad on. Kui me sellest aru ei saa, siis me küsimegi, et mis kurat need tšakrad on. Me ju ei näe, kus need on!

    Siis tekib konflikt, mille põhjustab vasak ajupoolkera, mis hakkab võitlema parema poolkeraga. Vasak on selline, mida õpetatakse meile läbi haridussüsteemi, kus kõik peab olema läbimõeldud, nähtav, raamistikus. Parem pool tegeleb loomingulise poolega – laulmine, kunst.

    Koolisüsteemis hinnatakse laulmist või kunsti, aga on ju võimatu hinnata teise inimese kunsti. See [kool] on meelteprogramm. Kuni viienda klassini on matemaatika okei, et me oskaks teatud asju liita-lahutada, korrutada-jagada, arvutada pind- ja ruumalasid. Kuid sealt edasi on matemaatika pigem meelte programmeerimine, mille peaks ära keelama.
    Kas füüsika on samasugune?

    Palju meile räägitakse üldse kvantfüüsikast, mis on mehaanilisest palju tähtsam? Kvantfüüsikast meile räägitakse paar lehekülge õpikust, aga räägitakse ainult valemitest. Ma räägin multidimensioonilisest füüsikast, kus pole mingeid valemeid. Inimesed õppisid seda koolis mitukümmend tuhat aastat tagasi. Meie õpime gümnaasiumis seda, mida õpiti iidsel ajal esimeses klassis. Siin pole evolutsiooni toimunud. Me areneme ainult läbi tehislike objektide – arenevad mobiilid ja autod, aga inimeste arengut ei ole. Kas suremine on loomulik nähtus? On olemas allikaid, et inimesed tegid bioloogilisi ülestõusmisi. Kui sa mõistad.
    Mmm-hm.

    Kui oled saavutanud teatud vanuse ja tahad teadlikult mittesurres edasi liikuda läbi orgaanilise evolutsiooni, siis muudad oma keha valguseks ja läbid isikliku tähevärava ja manifesteerud momentaanselt teises reaalsuses. See on sarnane teleporteerumisele, kui pole päris sama. See oli algselt meie sünniõigus ja väga elementaarne oskus, kuid teatud katastroofid kustutasid meie mälu ja teadmised jäid ajalukku, ning kahjuks täna siin ja praegu see reaalsuskeskkond selliseid asju ei võimalda enam teha.

    Pärast usutlust uurib eksjalgpallur, kuidas sellist lugu ikkagi lehes ilmutada saab. “Kõike, mida ajakirjanduses avaldatakse, kontrollitakse üle,” ütleb ta.

    Vastan kiiresti, et ega ikka ei kontrollita küll.

    Hiljem kirjutab Pebre Facebookis, et talle meenus alles hiljem, millest ta oleks tahtnud veel rääkida, aga kahjuks ei mahtunud see aega. “Ma tahan südamest tavarahvast äratada sellest koomast või n-ö Unest, kuhu nad ennast on mitteteadlikult mässinud!” annab ta teada.

  9. #9
    Joomas õlut Atsetooniga Kasutaja atsetoon avatar
    Liitus
    May 2009
    Postitusi
    1 104

    Re: Aprilli offtopic.

    ty!

  10. #10
    Luuramas Naisteturniire
    Liitus
    Nov 2008
    Postitusi
    7 571

    Re: Aprilli offtopic.

    See uus nuts Logitechi hiir tuli välja, aga kas keegi mingit solid klaviatuuri oskab ka soovitada? Kindlasti võiks olla Wireless ja nupud võiks olla nö "päris":


    Mitte sellised peened 'Mäcipedede' omad:


    Kõige lemmikum klaviatuur ongi siiani see esimesel pildil olnud Logitechi Wave, aga seda enam vist ei toodeta, heal juhul kuskilt perseaugust annab tellida veel.

    Ja normal pluss oleks, et Logitechi toodang, siis saaks ühe selle unifying receiveriga nii hiirt + klaviatuuri kasutada, aga Logitechi kodukalt küll ei leidnud sellist toodangut mis mu vajadustele sobiks, kõik solid klaviatuurid on juhtmega ja kõik wireless on Mäcipedede omad :/

  11. #11
    Vana Tegija Kasutaja bluelite avatar
    Liitus
    Nov 2010
    Asukoht
    Pärnu
    Postitusi
    1 190

    Re: Aprilli offtopic.

    Esimest terve ebay täis, miks sealt ei telli?

  12. #12
    Luuramas Naisteturniire
    Liitus
    Nov 2008
    Postitusi
    7 571

    Re: Aprilli offtopic.

    Selle tellimisega saan hakkama ikka, lihtsalt lootsin, et ehk kellelgi on midagi uut ja vägevat soovitada :)

  13. #13

    Re: Aprilli offtopic.

    https://www.youtube.com/watch?v=aQrnaf68T0g
    Virtuaalsed õlled sellele kes oskab selle laulu ülesse leida. Või on spetsiaalselt mingi pokerstarsi teema ainult?

  14. #14
    Klubi Liige Kasutaja rahvavaenlane avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    LOOMA EKSPONEERIOTAKSE!!!
    Postitusi
    3 046

    Re: Aprilli offtopic.


  15. #15
    Vana Tegija Kasutaja ropka11 avatar
    Liitus
    Oct 2008
    Postitusi
    1 004

    Re: Aprilli offtopic.

    Bitte zöön.

    Arvamus
    Ruta Arumäe.
    Ruta Arumäe. Foto: MIHKEL MARIPUU/PM/SCANPIX BALTICS
    Ruta Arumäe: nõu saada peaminister ei soovinud91
    16. aprill 2015 20:44
    Riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi nende sammude laiemaid tagajärgi, kirjutab peaminister Taavi Rõivase nõunik eelmise valitsuse ajal, nüüd sõltumatu majandusanalüütik Ruta Arumäe.


    Peaministri nõunik olla on tore. Saab palju reisida, osaleda huvitavatel kohtumistel huvitavate inimestega, inimesed on kõik väga sõbralikud ja viisakad. Teravusi ei ole, vastupidi, kõik on kohati nii ümmargune, et on raske aru saada, milline külg sellest kumerusest parasjagu arutluse all on. Eriti positiivse emotsiooni tekitas käimine välisreisidel, sest seal oli eriti tugevalt tunda Eesti väga positiivne maine. Oli hea tunne olla eestlane, kui kõik teised üksmeelselt eestlasi kiidavad.

    Eriti meeldis mulle käia ise esinemas. Need viimased neli kuud olid mu elus ühed toredamad. See kõik oli väga meeldiv ja see oleks võinud kõik jätkuda. Kui ma oleksin just pensioniikka jõudnud, oleksin seda võib-olla ka teinud. Praegu aga soovin ma jätkuvalt teistele inimestele mingitki lisandväärtust anda. Nõuniku ametilt eeldatav lisandväärtus on minu jaoks liiga väike.

    Väidan seda kõike isikliku kogemuse pinnalt, läbinud äsja sotsiaalmajandusliku eksperimendi nimega «Kuidas olla peaministri nõunik». Eksperiment kestis neli kuud, nagu see oligi plaanitud kestma. Ühelt poolt, analüütikuna, kes võtab oma tööd alati väga põhjalikult, soovisin ma lähemalt näha, kuidas riigijuhtimine käib, teisalt soovisin täiesti siiralt anda oma panust riigile, n-ö oma aja teenimisega riigisektoris.

    Minu ettekujutuses oli peaministri nõuniku amet selline, kus tuleb anda nõu peaministrile. Selles detailis ma küll paraku eksisin. Nõu saada peaminister ei soovinud. Ega ka keegi muu riigisektoris laiemalt. Riigisektor on täis dogmasid, mis pole muutunud 2003. aastast, kui ma viimati riigisektoris töötasin. Nendega juhitakse riiki siiamaani. Ma läksin riigisektorisse selleks, et ehk õnnestub midagigi uuenduslikku ellu viia. Minu arvates on «kindlalt edasi» end ammu ammendanud ning mitmeidki asju tuleks teha nüüd teisiti kui siiani. Ilmselgelt jooksin ma peaga vastu müüri.

    Valitsevate dogmade raamest väljumine ning mõne teistsuguse mõtte väljakäimine riigisektoris on tabu. See on hämmastav, kui ühel meelel korrutavad kõik kellegi poolt kunagi välja mõeldud laulu. Mulle tundus kohati, et ma olen «LEGO filmi» sisse sattunud. Ja just nagu «LEGO filmgi», see korrutamine töötab. Eriti saab seda aru välismaal, kus Eesti legend oli tugevasti kõigi inimeste pähe kinnistunud, keda ma väljamaal kohtasin. Turundus turunduseks, aga aeg oleks särava pealiskesta alla ka midagi sisukamat välja mõelda. See nõuaks riigisektoris veidikenegi avatumat suhtumist.

    Minu jaoks oli veidi naljakas, kui käisin esinemas välismaal ja esinemise teemaks oli see, kuidas peaksid investeeringud Eestisse tulema. Slaidid, mida riigisektoris kasutatakse, pärinevad 2003. aastast ning neid tuli järjest välja praakida – sest neid argumente, miks siia investeerida, on järjest vähemaks jäänud. À la stabiilsus... Mis stabiilsusest me räägime, kui majandus põrkab kümme protsenti üles-alla nagu kummipall? Juurde pole aga argumente tulnud, sest valdava arvamuse kohaselt on meil kõik nii hästi, et midagi polegi vaja teha. Nii me varsti vaatame oma stagneeruva stabiilsuse otsas ainult teiste riikide kandu ja mõtleme, kuidas see küll nii juhtus.

    Sellele presentatsioonile oleks hädasti juurde vaja mingit poliitikute tekitatud reaalset sisu. Aga et seda kusagilt tulema hakkaks, ei paistnud. Kuna ma ise olin tol korral esinejaks, sain midagi leiutada, aga palja müügivahu kloppimine ilma tooteta, millesse ma ise ka usuks, ei ole ka minu teema.

    Ei, nõunikuamet polnud kindlasti minu jaoks. Edaspidi annan valitsusele nõu täiesti tasuta, muuhulgas siin täna. Muuseas – ministri nõunik võib olla igaüks. Selleks tuleb vaid avalikult arvamust avaldada. Peaminister näiteks vaatab märksa rohkem oma nutitelefoni ekraani kui oma nõunike otsa. Kirjutage oma valitud poliitikutele, soovitavalt ajalehte.

    Ma olen täiesti seda meelt, et riigisektoris tuleb riigireform läbi viia. Alustada võiks näiteks peaministri majandusnõuniku koha kaotamisest. Esiteks, riigi makromajandusliku käekäigu vastu keegi riigisektorist nelja kuu jooksul huvi ei tundnud.

    Muuseas, riigisektoris toodetakse palju igasugust infot, mida hoitakse miskipärast kiivalt endale ja erasektoriga ei jagata, kuigi mingit põhjendust selleks pole. Meeletul hulgal infomaterjalide tootmiseks läheb palju ressurssi, kuigi kasutamist ei leia need ka eriti palju riigisektori sees. Jagatagu neid siis ka erasektorile. Lihtsalt üks idee riigi tõhusamaks muutmiseks.

    Tänane tasuta majanduspoliitiline nõuanne on see, et kõikide valimislubaduste ühte potti kokku kuhjamine ja nende täitmine kütuseaktsiisi tõstmisega on väga halb idee! Sellest nõust oleks muidugi märksa rohkem kasu olnud, kui mul oleks seda olnud kusagil varem öelda.

    Kurb tõsiasi on see, et riigi majanduspoliitikat juhitakse Exceli tabelitega, liites kokku vaid kulusid ja tulusid. Mitte keegi ei analüüsi selliste sammude laiemaid tagajärgi ning ammugi puudub eesmärk, kuhupoole tervikpildiga sammuda. Põhimõtteliselt, veidi utreeritult, on kogu meie majanduspoliitika peamine ideoloogia tasakaalus riigieelarve. Tiba lihtsakoeline, kas pole? Maksudega mängitakse nullsummamängu, ning selle vastu kuigi palju huvi ei tunta, millised tagajärjed majanduse struktuurile sellest kaasnevad, kui üht või teist maksu tõsta või langetada.

    Maksud peaksid olema vahendiks, et majanduse struktuuri juhtida, mitte et pärast vaadata, mis juhtus ja siis nende tagajärgede tulekahjudega võidelda. Niisiis, majanduspoliitiline nõuanne number kaks: kasutada otsuste tegemiseks ka laiemat analüüsi kui rahandusministeeriumist tulev riigieelarveliste tulude ja kulude tabel.

    Teine fakt, mida ma selle nelja kuu jooksul teada sain, oli, et eesmärk meie majanduspoliitikate juhtimisel ja kavandamisel on indeksid. Rahvusvahelised indeksid ja kuidas me neis välja paistame. Seejuures teadmiseks võetakse vaid need, kus me ilusad välja paistame.

    Analüütikuna ei saa ma rääkida asjade ainult ühest poolest. Kogu respekti juures indeksite vastu ja saades aru enese peeglist imetlemise lummusest, võiks meie majanduspoliitikal ikka mõni iseenese visioon ka silme ees olla. Ja ka nendest valdkondadest tuleb rääkida, kus me nõrgad oleme, ja arutleda, mida selle parandamiseks ette võetakse.

    Kui nende kitsaskohtade parandamise ainsaks ideeks on koalitsiooniläbirääkimistel leiutatavad maksutõusud, siis pole see strateegia, vaid populism ja paigaltammumine. See on nagu püksipissimine – algul on soe ja mõnus, aga pärast külm ja märg. Ainus edetabel, kus me kütuste hinnatõusuga tippe vallutama hakkame, on kütuste hinnatabel. Igatahes ei saa see olema ei tootmisettevõtete konkurentsivõime edetabel ega inimeste elatustaseme või ostujõu tabel.

    Pahede maksustamine on igati omal kohal, olgu selleks siis tubakas, alkohol või magusad ained. Kütus võib looduse silmis olla küll pahe, kuid sel on praeguses majandusstruktuuris liiga oluline roll tootmissisendina, mida rahandusministeerium on tõenäoliselt alahinnanud. Energiahindade konkurentsivõimes ei hiilga Eesti juba praegugi mitte. Elektri hinna šoki tagajärjel üsna hiljuti juba jäi majandus aastateks stagneeruma. Samasse auku astuti juba eelmisel korral.

    Sellega ma oma tänase majanduspoliitilise tasuta konsultatsiooni lõpetan. Tänan tähelepanu eest.

    Arvamus

  16. #16
    dibs esimesele naisele, kes siia satub Kasutaja q_q avatar
    Liitus
    Jan 2011
    Postitusi
    6 303

    Re: Aprilli offtopic.

    lols seda saab niisama ka vaadata ju

  17. #17
    Klubi Liige Kasutaja rahvavaenlane avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    LOOMA EKSPONEERIOTAKSE!!!
    Postitusi
    3 046

    Re: Aprilli offtopic.

    Tsitaat Algselt postitas q_q Vaata postitust
    lols seda saab niisama ka vaadata ju

    no mai tea, mina ei saanud igatahes

  18. #18

    Re: Aprilli offtopic.

    Hea kvalikteediga manu - chelsea streami?

  19. #19

    Re: Aprilli offtopic.

    Ei olegi vaja mul tuli meelde, et mul on kodus telekas

  20. #20
    oih väike puuks! Kasutaja Kakahirmutis avatar
    Liitus
    Oct 2010
    Asukoht
    Saukkola
    Postitusi
    3 569

    Re: Aprilli offtopic.

    Tsitaat Algselt postitas brihood Vaata postitust
    Ei olegi vaja mul tuli meelde, et mul on kodus telekas
    lol

Lehekülg 1, kokku 8 123 ... ViimaneViimane

Teema info

Kasutajad vaatamas seda teemat

Hetkel on 1 kasutajat vaatamas seda teemat. (0 registreeritud kasutajat 1 külalist)

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud
TAGASI ÜLES