Eesti Pokkeriportaal
Lehekülg 1, kokku 4 123 ... ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 1 kuni 20, kokku 73
  1. #1
    Grinder Kasutaja ROTT RUUDI avatar
    Liitus
    Jun 2010
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    520

    Detsembri offtopic

    Poisid keegi translatema tahab hakata?

    http://www.pokerstrategy.com/forum/t...hreadid=356879

  2. #2
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic

    quit smoking.

  3. #3
    Grinder Kasutaja MartinGarcia avatar
    Liitus
    Nov 2009
    Asukoht
    Tallinn
    Postitusi
    517

    Re: Detsembri offtopic

    Kes õlivahetust autole nädalavahetusel oleks nõus tegema ?

  4. #4
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 706

    Re: Detsembri offtopic

    Tsitaat Algselt postitas MartinGarcia Vaata postitust
    Kes õlivahetust autole nädalavahetusel oleks nõus tegema ?
    ok tule võrru teen poole hinnaga.

  5. #5
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic


  6. #6
    Pokkerihai Kasutaja Vandalar avatar
    Liitus
    Oct 2008
    Postitusi
    3 580

    Re: Detsembri offtopic

    Puhas maagia.

  7. #7

    Re: Detsembri offtopic


  8. #8

    Re: Detsembri offtopic

    Kevadel Harju maakohtus algava kohtuprotsessi keskmes on ärimees Henry Kallase Tornimäe kvartali luksuskorter, mille eest on riigil jäänud maksuameti väitel saamata 410 000 eurot maksutulu, sest mees esitles oma kodu ärikinnisvarana.

    Kallite autodega Eestis tuntust kogunud ning sellega ka hüüdnime Lambo-mees teeninud Henry Kallas (26) nimetab kõnealust korterit külaliskorteriks. Ta ütles, et enne tehingut 2011. aastal sai tutvutud vastavate maksu- ja tolliameti (MTA) juhenditega ja sel teemal eraldi ka maksuametnikega konsulteeritud.

    Ta kasutab umbisikulist kõneviisi, ei seosta korterit enda isikuga. Kallase kaitsja Jaak Siim täpsustas, et korter ei ole kuulunud Kallasele kui füüsilisele isikule, vaid on olnud erinevate äriühingute omandis, millest osal on olnud seos Kallasega ja osal mitte.

    Kallas märkis, et hoone, milles korteriomand asub, paikneb kasutusotstarbelt 100% ärimaal. Tema sõnul oli Tallinna linna välja antud kasutusloa järgi hoone kasutamise otstarbeks hotell, kauplus ja külalistemaja. See aga tähendab, et tegemist ei ole tavapärases mõistes korterelamu ja selles asuva eluruumiga.

    "Külaliskorteri müügil 2014. aastal sai tehtud käibemaksu tagasiarvestus ning tasutud kõik ettenähtud maksud. Maksude tasumisel ei ole MTA teinud etteheidet, nagu olnuks valitud käibemaksu ümberarvestuse meetod vale," ütles Kallas.

    Süüdistus valeandmete esitamises

    Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Süüdistuse alusel ostis Kallase juhitud ettevõte 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas Tornimäe kvartalis ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

    Henry Kallas
    Sündinud 31. juulil 1989.
    Juhatuse liige ettevõtetes IHE Kinnisvara, REC Kinnisvara, Tornimäe PH181, H. K. Law, IHE KRM ja IHE Finance. Alates 2007. aastast, mil ta sai täisealiseks, on Kallas olnud seotud üle 30 Eesti firmaga. Sageli on ta firma juhatuses vaid mõne kuu, tihti likvideerija ülesannetes.
    Tõusis rambivalgusesse mõne aasta eest oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autode tõttu.
    Oli seotud Soome SMS-laenuäriga, millega tema firmad teenisid lühikese ajaga (aastatel 2011-2012) ligi 2,5 miljonit eurot. Laenuandjatel (Europankki, Hetivippi, Mobiilivippi jt) puudusid vajalikud tegevusload.
    Lisaks illegaalsele laenuärile esitati mehele kahtlustus ka rahapesus. Soome prokuratuur on uurinud Henry Kallasega seotud rahapesu eelkuritegudena käsitletavaid tegevusi, rahapesukahtlust uurib hetkel Eesti keskkriminaalpolitsei.
    Kallas pole võtnud süüd ebaseaduslikus laenuäris ja rahapesus omaks.
    Süüdistatakse, et Kallas esitas maksuametile valeandmeid, mille kaasabil taotles tema ettevõte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

    Sedasama neljatoalist luksuslikku katusekorterit müüs Kallas veel tänavu suvel kinnisvaraportaalis kv.ee 1,2 miljoni euroga, kuid nüüdseks on müügikuulutus kustutatud. Korter on olnud aresti all, kuid sealt jälle vabastatud. Selles konkreetses kriminaalasjas ei ole Kallase vara arestitud ega talle varalisi nõudeid esitatud, kuid riigiprokuratuuri kinnitusel on osa Kallase kinnisvarast jätkuvalt teistes kriminaalasjades arestitud.

    Tornimäe luksuskorterit puudutav süüdistus lähtub sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt. Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Nimelt maksustatakse juhatuse liikmele korteri soetamiseks kulutatud summasid sarnaselt palga ja dividendidega, mille eest peab ettevõte tasuma tulumaksu ning palga puhul ka sotsiaalmaksu.

    Henry Kallase Tornimäe korteri müügikuulutus, mis nüüdseks on maha võetud.
    Foto: Andras Kralla
    Kallas: maksuamet korraldab klaperjahti

    Kallas ütles, et selle süüdistuse valguses on talle jäänud paratamatult mulje, et MTA on asunud ette valmistama sarnast klaperjahti kinnisvara omavatele äriühingutele, nagu see oli ametiautode puhul.

    "Hetkel puudub vaid pretsedent, et maksuametnikud saaksid hakata edaspidi valvama investeeringuna soetatud korteri välisuste kõrval, et selgitada välja, kes ja milleks seda kasutab. Kõik äriühingud, kes on investeerinud korteriomandiga sarnasesse kinnisvarasse, on automaatselt pätid, sulid ja kaabakad."

    Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi nentis, et eluruumide soetamise tõttu võivad kontrolli alla sattuda ka äriühingud, kes tahavad pikaajalise investeeringuna paigutada ettevõtte vaba raha kinnisvarasse.

    "Kui sel juhul on soov see kinnisvara anda käibemaksuvabalt üürile, aga ka riigilt käibemaksu tagasi küsida, siis tuleks silmas pidada, et seadus lubab käibemaksu tagastada vaid neile ettevõtjatele, kes kasutavad soetatud vara maksustatava käibe tarbeks," selgitas Liivamägi.

    Ta lisas, et ka äriühingu vara tasuta kasutada andmisel ettevõttega seotud isikule tuleb pidada silmas, et tegemist võib olla erisoodustuse või mitterahalise dividendina käsitletava hüvena, millelt võib tekkida ka tulu- või sotsiaalmaksukohustus.

    Jäljed viivad välismaale

    Kallas täpsustas, et korterit ei kasutatud aastaid pärast selle soetamist. Hiljem, kui selle võttis üürile välisriigis asuv ettevõte, kelle huvides ta töötas, tasus see ettevõte ka turuhinnale vastavat üüri. "Kui see on nüüd kuritegu, siis võiks tuua paralleeli, et ka näiteks hotelliomanikud ei tohiks enda hotellis ööbida isegi siis, kui nad selle eest tasuvad," lisas ta.

    Varem on Kallas Harju maakohtule esitatud dokumentides märkinud oma aadressiks Šveitsi väikelinna Bissone'i. See, kuidas maksustatakse korter, kus keegi elab lühiajaliselt vaid Eestis viibimise ajal, sõltub Liivamäe sõnul väga palju asjaoludest: milline on selle inimese seos ettevõttega, miks ta ettevõtte korteris viibib jne.

    Kallase sõnul kurvastab teda, et püstitatakse hüpoteese ja luuakse meelevaldseid seoseid rohkem, kui tal on füüsiliselt jaksu neid ümber lükata. Tema meelest ei saa välistada, et sellisest maksuõiguslikust etteheitest saab tavapärane praktika ka teiste jaoks.

    Kohtunik taandas end

    Henry Kallase kriminaalasjas toimus esimene eelistung Harju maakohtus 26. novembril, mil kohtunik Leili Raedla kabinetis lepiti kokku kohtumenetluse edasine korraldus. Paraku juhtus seal pikantne seik, mille tõttu esitas Raedla kohtu esimehele taotluse, et teda sellest kohtuasjast taandataks.

    Nimelt analüüsis Kallase kaitsja Jaak Siim juba eelistungil põhjalikult kõiki tõendeid, kuigi oleks tohtinud seda teha alles kohtuistungil. Kui kohtumenetluses rikutakse menetlusnorme, on see hiljem alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kallase kohtuasja uus kohtunik on nüüd Liina Pohlak, kelle eestvedamisel hakatakse kriminaalasja arutama märtsis ja aprillis.

    Kallase kaitsja Siim leiab, et kriminaalmenetlus on viimane ja äärmuslik abinõu, millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Seetõttu peaks uut maksuõiguslikku praktikat looma tema hinnangul eelkõige maksu- ja halduskohtu menetluse kaudu. "Seda on proovitud konkreetses kriminaalmenetluses ka prokurörile selgitada, kuid paraku on ringkonnaprokuratuur võtnud jäiga positsiooni ning soovib pretsedenti luua just tingimata alanud kohtumenetluses, mille resultaat ei pruugi süüdistaja ootustele vastata," sõnas Siim.

    948 päeva aresti
    Äripäeva ilmumise hetkeks on Henry Kallase auto, üks teadaolevalt kallemaid Eestis registreeritud autosid Lamborghini Aventador olnud politsei aresti all 948 päeva.

    Politsei võttis Kallase Lamborghini hoiule 7. mail 2013. aastal ning alates 1. aprillist 2014 on hoiustanud seda Mustamäe teel asuv Lamborghini esindus Auto100. Kuni selle aasta novembrini on kulunud riigil auto hooldamisele 6200 eurot. Sellest summast on hooldusele kulunud 3730 eurot ja aku vahetusele 433 eurot. Ülejäänud summa on seotud hoiustamisega.

    Seadus nõuab, et arestitud vara hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise. Teisi nii kalleid autosid politsei- ja piirivalveametis (PPA) hoiul pole ja hetkel PPA seda autot ka müüa ei plaani.

    Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles tänavu suvel Eesti Ekspressile, et kuna seisva Lamborghini ülalpidamiskulud on nii suured, on kaalutud isegi auto müüki omaniku loata. Sellisel juhul paigutatakse müügist saadav raha riigi deposiiti, kust Kallas selle kohtuvõidu korral kätte saab.

    Lamborghini soetas Kallas Eesti Ekspressi teatel ühe enda kontrollitava Küprose firma kaudu 2012. aasta suvel. Aasta hiljem see arestiti ja hoiustati politsei garaažis Koplis. Kallas käis isiklikult kontrollimas, kas tema auto eest kantakse piisavalt hästi hoolt ning seejärel lasi ta selle viia Lamborghini esindusse Auto100.

  9. #9
    oih väike puuks! Kasutaja Kakahirmutis avatar
    Liitus
    Oct 2010
    Asukoht
    Saukkola
    Postitusi
    3 572

    Re: Detsembri offtopic

    Tsitaat Algselt postitas karupoeg Vaata postitust
    Kevadel Harju maakohtus algava kohtuprotsessi keskmes on ärimees Henry Kallase Tornimäe kvartali luksuskorter, mille eest on riigil jäänud maksuameti väitel saamata 410 000 eurot maksutulu, sest mees esitles oma kodu ärikinnisvarana.

    Kallite autodega Eestis tuntust kogunud ning sellega ka hüüdnime Lambo-mees teeninud Henry Kallas (26) nimetab kõnealust korterit külaliskorteriks. Ta ütles, et enne tehingut 2011. aastal sai tutvutud vastavate maksu- ja tolliameti (MTA) juhenditega ja sel teemal eraldi ka maksuametnikega konsulteeritud.

    Ta kasutab umbisikulist kõneviisi, ei seosta korterit enda isikuga. Kallase kaitsja Jaak Siim täpsustas, et korter ei ole kuulunud Kallasele kui füüsilisele isikule, vaid on olnud erinevate äriühingute omandis, millest osal on olnud seos Kallasega ja osal mitte.

    Kallas märkis, et hoone, milles korteriomand asub, paikneb kasutusotstarbelt 100% ärimaal. Tema sõnul oli Tallinna linna välja antud kasutusloa järgi hoone kasutamise otstarbeks hotell, kauplus ja külalistemaja. See aga tähendab, et tegemist ei ole tavapärases mõistes korterelamu ja selles asuva eluruumiga.

    "Külaliskorteri müügil 2014. aastal sai tehtud käibemaksu tagasiarvestus ning tasutud kõik ettenähtud maksud. Maksude tasumisel ei ole MTA teinud etteheidet, nagu olnuks valitud käibemaksu ümberarvestuse meetod vale," ütles Kallas.

    Süüdistus valeandmete esitamises

    Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Kallast maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse. Süüdistuse alusel ostis Kallase juhitud ettevõte 2011. aasta kevadel Tallinna kesklinnas Tornimäe kvartalis ligi pool miljonit eurot maksnud korteri ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

    Henry Kallas
    Sündinud 31. juulil 1989.
    Juhatuse liige ettevõtetes IHE Kinnisvara, REC Kinnisvara, Tornimäe PH181, H. K. Law, IHE KRM ja IHE Finance. Alates 2007. aastast, mil ta sai täisealiseks, on Kallas olnud seotud üle 30 Eesti firmaga. Sageli on ta firma juhatuses vaid mõne kuu, tihti likvideerija ülesannetes.
    Tõusis rambivalgusesse mõne aasta eest oma luksusliku elustiili ja üliuhkete autode tõttu.
    Oli seotud Soome SMS-laenuäriga, millega tema firmad teenisid lühikese ajaga (aastatel 2011-2012) ligi 2,5 miljonit eurot. Laenuandjatel (Europankki, Hetivippi, Mobiilivippi jt) puudusid vajalikud tegevusload.
    Lisaks illegaalsele laenuärile esitati mehele kahtlustus ka rahapesus. Soome prokuratuur on uurinud Henry Kallasega seotud rahapesu eelkuritegudena käsitletavaid tegevusi, rahapesukahtlust uurib hetkel Eesti keskkriminaalpolitsei.
    Kallas pole võtnud süüd ebaseaduslikus laenuäris ja rahapesus omaks.
    Süüdistatakse, et Kallas esitas maksuametile valeandmeid, mille kaasabil taotles tema ettevõte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

    Sedasama neljatoalist luksuslikku katusekorterit müüs Kallas veel tänavu suvel kinnisvaraportaalis kv.ee 1,2 miljoni euroga, kuid nüüdseks on müügikuulutus kustutatud. Korter on olnud aresti all, kuid sealt jälle vabastatud. Selles konkreetses kriminaalasjas ei ole Kallase vara arestitud ega talle varalisi nõudeid esitatud, kuid riigiprokuratuuri kinnitusel on osa Kallase kinnisvarast jätkuvalt teistes kriminaalasjades arestitud.

    Tornimäe luksuskorterit puudutav süüdistus lähtub sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt. Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Nimelt maksustatakse juhatuse liikmele korteri soetamiseks kulutatud summasid sarnaselt palga ja dividendidega, mille eest peab ettevõte tasuma tulumaksu ning palga puhul ka sotsiaalmaksu.

    Henry Kallase Tornimäe korteri müügikuulutus, mis nüüdseks on maha võetud.
    Foto: Andras Kralla
    Kallas: maksuamet korraldab klaperjahti

    Kallas ütles, et selle süüdistuse valguses on talle jäänud paratamatult mulje, et MTA on asunud ette valmistama sarnast klaperjahti kinnisvara omavatele äriühingutele, nagu see oli ametiautode puhul.

    "Hetkel puudub vaid pretsedent, et maksuametnikud saaksid hakata edaspidi valvama investeeringuna soetatud korteri välisuste kõrval, et selgitada välja, kes ja milleks seda kasutab. Kõik äriühingud, kes on investeerinud korteriomandiga sarnasesse kinnisvarasse, on automaatselt pätid, sulid ja kaabakad."

    Maksuameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi nentis, et eluruumide soetamise tõttu võivad kontrolli alla sattuda ka äriühingud, kes tahavad pikaajalise investeeringuna paigutada ettevõtte vaba raha kinnisvarasse.

    "Kui sel juhul on soov see kinnisvara anda käibemaksuvabalt üürile, aga ka riigilt käibemaksu tagasi küsida, siis tuleks silmas pidada, et seadus lubab käibemaksu tagastada vaid neile ettevõtjatele, kes kasutavad soetatud vara maksustatava käibe tarbeks," selgitas Liivamägi.

    Ta lisas, et ka äriühingu vara tasuta kasutada andmisel ettevõttega seotud isikule tuleb pidada silmas, et tegemist võib olla erisoodustuse või mitterahalise dividendina käsitletava hüvena, millelt võib tekkida ka tulu- või sotsiaalmaksukohustus.

    Jäljed viivad välismaale

    Kallas täpsustas, et korterit ei kasutatud aastaid pärast selle soetamist. Hiljem, kui selle võttis üürile välisriigis asuv ettevõte, kelle huvides ta töötas, tasus see ettevõte ka turuhinnale vastavat üüri. "Kui see on nüüd kuritegu, siis võiks tuua paralleeli, et ka näiteks hotelliomanikud ei tohiks enda hotellis ööbida isegi siis, kui nad selle eest tasuvad," lisas ta.

    Varem on Kallas Harju maakohtule esitatud dokumentides märkinud oma aadressiks Šveitsi väikelinna Bissone'i. See, kuidas maksustatakse korter, kus keegi elab lühiajaliselt vaid Eestis viibimise ajal, sõltub Liivamäe sõnul väga palju asjaoludest: milline on selle inimese seos ettevõttega, miks ta ettevõtte korteris viibib jne.

    Kallase sõnul kurvastab teda, et püstitatakse hüpoteese ja luuakse meelevaldseid seoseid rohkem, kui tal on füüsiliselt jaksu neid ümber lükata. Tema meelest ei saa välistada, et sellisest maksuõiguslikust etteheitest saab tavapärane praktika ka teiste jaoks.

    Kohtunik taandas end

    Henry Kallase kriminaalasjas toimus esimene eelistung Harju maakohtus 26. novembril, mil kohtunik Leili Raedla kabinetis lepiti kokku kohtumenetluse edasine korraldus. Paraku juhtus seal pikantne seik, mille tõttu esitas Raedla kohtu esimehele taotluse, et teda sellest kohtuasjast taandataks.

    Nimelt analüüsis Kallase kaitsja Jaak Siim juba eelistungil põhjalikult kõiki tõendeid, kuigi oleks tohtinud seda teha alles kohtuistungil. Kui kohtumenetluses rikutakse menetlusnorme, on see hiljem alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kallase kohtuasja uus kohtunik on nüüd Liina Pohlak, kelle eestvedamisel hakatakse kriminaalasja arutama märtsis ja aprillis.

    Kallase kaitsja Siim leiab, et kriminaalmenetlus on viimane ja äärmuslik abinõu, millega ühiskondlikke suhteid korrastada. Seetõttu peaks uut maksuõiguslikku praktikat looma tema hinnangul eelkõige maksu- ja halduskohtu menetluse kaudu. "Seda on proovitud konkreetses kriminaalmenetluses ka prokurörile selgitada, kuid paraku on ringkonnaprokuratuur võtnud jäiga positsiooni ning soovib pretsedenti luua just tingimata alanud kohtumenetluses, mille resultaat ei pruugi süüdistaja ootustele vastata," sõnas Siim.

    948 päeva aresti
    Äripäeva ilmumise hetkeks on Henry Kallase auto, üks teadaolevalt kallemaid Eestis registreeritud autosid Lamborghini Aventador olnud politsei aresti all 948 päeva.

    Politsei võttis Kallase Lamborghini hoiule 7. mail 2013. aastal ning alates 1. aprillist 2014 on hoiustanud seda Mustamäe teel asuv Lamborghini esindus Auto100. Kuni selle aasta novembrini on kulunud riigil auto hooldamisele 6200 eurot. Sellest summast on hooldusele kulunud 3730 eurot ja aku vahetusele 433 eurot. Ülejäänud summa on seotud hoiustamisega.

    Seadus nõuab, et arestitud vara hoitakse viisil, mis tagab selle säilimise. Teisi nii kalleid autosid politsei- ja piirivalveametis (PPA) hoiul pole ja hetkel PPA seda autot ka müüa ei plaani.

    Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus ütles tänavu suvel Eesti Ekspressile, et kuna seisva Lamborghini ülalpidamiskulud on nii suured, on kaalutud isegi auto müüki omaniku loata. Sellisel juhul paigutatakse müügist saadav raha riigi deposiiti, kust Kallas selle kohtuvõidu korral kätte saab.

    Lamborghini soetas Kallas Eesti Ekspressi teatel ühe enda kontrollitava Küprose firma kaudu 2012. aasta suvel. Aasta hiljem see arestiti ja hoiustati politsei garaažis Koplis. Kallas käis isiklikult kontrollimas, kas tema auto eest kantakse piisavalt hästi hoolt ning seejärel lasi ta selle viia Lamborghini esindusse Auto100.
    Ühel jõulukuu päeval nägid Väätsa metskonna põlises laanes tiheda kuuse all, okstega vooderdatud pesas esimest korda ilmavalgust kolm pisikest karutüdrukut. Õigemini ei näinud nad esialgu midagi, sest sarnaselt paljude teiste vastsündinud imetajatega, polnud ka neil silmad veel avanenud. See-eest tundsid vaevalt pool kilo kaaluvad loomakesed oma udukarvadega kaetud kehal talvise õhu jahedust ning kõhus näljanäpistust. Vaistlikult pugesid nad ruttu võimalikult sügavale ema kõhtu katvasse karvametsa, haarates suhu piimaandvad nisad. Sellest päevast sai alguse kolme karu elutee, mille esimesed kuud kujunesid sootuks teistsuguseks kui karudel tavaliselt.

    Ema kaisus lume ja külma eest kaitstult, süües ja magades, kasvasid karupojad jõudsalt. Paari kuu möödudes olid nad juba kolmekilosed jõmmid, nende keha kattis tihe tumepruun kasukas, kaela kaunistas kõigil kolmel lumivalge krae. Söömist saatis rahulolev mõmin, vahel tuli küll ka hädakisa teha – siis, kui ema juhtus külge keerama. Elu kulges õndsas rahus, kuni äkki ühel õhtupoolikul kuuldus väljast koera klähvimist ja inimese samme. Põlised vaenlased olid avastanud nende kodu. Ühel pool pesakoobast haukus koer ja teiselt poolt lükkas inimene kõrvale koobast varjavad kuuseoksad. Sellega oli ületatud kriitiline piir ning emakarul tuli valida, kas end kaitsta või põgeneda. Teadmata põhjusel, igal juhul inimese õnneks, otsustas karu viimase võimaluse kasuks. Nii jäid väikesed karupojad veel emasooja koopasse üksi – ilma kaitse, soojuse ja toiduta. Kaks ööd ja kaks päeva ootasid nad ema. Öösiti langes temperatuur rohkem kui kümme pügalat alla nulli ning karupojad pugesid kõvasti üksteise kaissu. Et peletada nälga, proovisid nad lutsutada üksteise kõrvu. See küll kõhtu ei täitnud, aga teatud rahulolu siiski andis. Lõpuks, kui märtsikuine päike õhku soojendas, ronisid nad koopaservale ja püüdsid emale endast märku anda. Hirm inimese ees oli aga ema jäädavalt koopa juurest eemale peletanud.

    Nii ma nad 8. märtsi hommikupoolikul leidsingi – kaks neist ukerdasid pesaaugu serval ja tegid näljasele karuimikule kohast kisa, kolmas värises koopapõhjas. Selliseid emast hüljatud karupoegi saab päästa vaid inimene, sest talikoopast üleshirmutatud emakaru oma poegade juurde tagasi pöörduda ei julge. Õnneks olid Väätsa karupojad juba küllalt suured ja tugevad – oleks taoline õnnetus juhtunud kuu aega varem, poleks karupojad suutnud nii pikka aega külmale vastu panna.

    Öö vastu 9. märtsi veetsid karupojad juba Tallinna loomaaias, kus nad said lõpuks kõhu täis ja sooja küljealuse. Samal ajal proovisime välja selgitada, kuhu pages karuema. Juba järgmisel päeval tekkis lootus, et ta naaseb koopa lähedusse ning seetõttu veetsid karupojad järgneva öö metsas. Paraku oli aga hirm suurem kui emaarmastus ja katse peret taas ühendada ebaõnnestus. 10. märtsist alates said karulapsed ligi kuuks ajaks varjupaiga MÖIK Väätsa jahiala halduses oleva jahimaja soojas kõrvalhoones. Karupoegade kantseldamisel aitas mind paljuski endine jahimajandi juhataja, praegune talupidaja Olaf Viiburg.

    Maitsvat karupiima meil orvukestele anda polnud, see-eest pakkusime neile iga päev erisuguseid putrusid, kuhu oli ohtralt lisatud värsket lehmapiima ja loomulikult ka mett. Karupoegade isu oli hea ja see kasvas iga päevaga: enne pikka reisi kaalusid nad juba kuus kilo. Karupoeg, kes oli algul teistest tunduvalt hädisem ja pisem, ei jäänud selleks ajaks enam õekestele ühegi näitaja poolest alla. Oma toidukaussi kaitstes või teiste omi rünnates oli ta õdedest sõjakamgi.

    Alates 18. aprillist sai karupoegi iga päev paariks tunniks välja lastud, kus nad mürades üksteist taga ajasid, puude otsa ronisid ja, vähemalt inimese poolt vaadatuna, sellest tõeliselt rõõmu tundsid. Sõnum kolmest karupojast levis meediakanalite kaudu kiiresti üle Eesti ning see meelitas kokku hulgaliselt uudistajaid. Karusid see häiris. Enamik inimesi ei võtnud neid kui metsloomi, vaid kui mängukarusid, kelle moodi väikesed karuotid tõesti ka olid. Samas ei tahtnud ka kellelegi ära öelda, kuna sellises vanuses karupoegade tegutsemine pakub tõesti harukordset ja unustamatut vaatepilti.

    Mul on alati olnud valus vaadata vangistatud metsloomi. Seetõttu hakkasin ma esimesest päevast otsima võimalust, kuidas karusid metsa tagasi lasta. Et mul endal vastavad kogemused puudusid, pöördusin Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu poole, kes on uurinud pruunkarusid. Temalt saingi head nõu.

    Venemaal – vaevalt poole tuhande kilomeetri kaugusel Eesti–Vene piirist, Kesk-Metsa biosfääri kaitsealal – elab ja töötab maailma tunnustatumaid pruunkarude uurijaid, bioloogiadoktor Valentin S. Pazhetnov. Viimasel aastakümnel on ta tegelenud ka orvuks jäänud karupoegade üleskasvatamisega, et nad siis hiljem tagasi loodusesse lasta. Ta on karusid põhjalikult uurinud ning selle põhjal välja töötanud erilise metoodika. Eelmise aasta seisuga oli ta metsa tagasi lasknud juba 40 emata jäänud karupoega ning tulemused on olnud head: tema kasvandike käitumine ei paista millegi poolest erinevat looduses kasvanud karude omast.

    Märtsi keskel saingi dr. Pazhetnovi nõusoleku võtta meie karupojad ajutiselt oma hoole alla ning 3. aprillil reisisime koos Mahtra jahiala kolleegi Jaan Mitiga Venemaale. Pärast mitmeid katseid ületasime 7. aprillil lõpuks Eesti–Vene piiri ning sama päeva õhtuks jõudsime dr. Pazhetnovi juhitavasse bioloogiajaama. Väätsa karupojad said seal kokku üheksa Venemaa saatusekaaslasega. Hiljem kuulsin, et aprilli lõpuks oli Pazhetnovil kasvandikke juba 20. Nii jäid meie karud neljaks kuuks Venemaale iseseisvaks eluks vajalikke kogemusi omandama.

    Vaatame siis, mida meie karupoegadel õppida tuleb. Peamised pruunkaru käitumise eripärad, millel dr. Pazhetnovi metoodika põhineb, on järgmised:

    Karuema ei õpeta oma poegi murdma ega too neile ka toitu ette. Emakaru lõpetab poegade imetamise juulis, s.t. keskmiselt seitsme kuuselt on karupojad sunnitud täiesti iseseisvalt toitu otsima. Emata jäänud karupoegadele on vaja kuni selle vanuseni anda lisasööki. (Karude toidust on umbes 75 % taimne, noortel veelgi rohkem.)
    Kaitserefleksid kujunevad karupoegadel välja keskmiselt viiendal elukuul. Seetõttu ei tunneta nooremad karupojad ohtu, mis seletab ka nende vähest inimpelglikkust. Tihe kokkupuude inimesega viiendal-kuuendal elukuul teeb hilisema võõrutamise nende peaaegu ainsast vaenlasest – inimesest – sama hästi kui võimatuks.
    Meie oludes magab emakaru esimese talve koos poegadega. Talvel aastaseks saavad karud suudavad endale ka ise talikoopa ette valmistada ning selles edukalt talve mööda saata.
    Seitsme kuu vanune karupoeg saab dr. Pazhetnovi arvates täiesti iseseisvalt hakkama. Just seda iga peab ta kõige sobivamaks, et hoolealused metsa tagasi lasta.

    Kui kõik on läinud hästi ja plaanipäraselt, peaksid juulis Venemaalt naasnud karutüdrukud selle artikli ilmumise ajaks juba omapäi ringi uitama kusagil Järvamaa metsades. Mis saab aga edasi? Viimastel aastatel on järjest sagedamini juhtunud, et jahtide või metsatööde käigus aetakse üles talikoopas poegi imetav emakaru. Inimese abita hukkuvad üksi koopasse jäetud karupojad paratamatult. Kõiki karupoegi me loomaaeda paigutada ei saa ja tegelikult on karude koht ju ikkagi metsas. Et osaliseltki hüvitada loodusele tekitatud kahju, tuleks ka Eestisse luua keskus, kus emata jäänud karupoegasid taas metsaeluga harjutatakse, just samuti nagu seda teeb dr. Pazhetnov. See polegi nii keeruline, kui algul tunduda võib. Esimesed kogemused on juba olemas

  10. #10

    Re: Detsembri offtopic

    zup kaka

  11. #11
    oih väike puuks! Kasutaja Kakahirmutis avatar
    Liitus
    Oct 2010
    Asukoht
    Saukkola
    Postitusi
    3 572

    Re: Detsembri offtopic

    Tsitaat Algselt postitas karupoeg Vaata postitust
    zup kaka
    niisama

  12. #12
    Joomas õlut Atsetooniga Kasutaja atsetoon avatar
    Liitus
    May 2009
    Postitusi
    1 104

    Re: Detsembri offtopic


  13. #13

    Re: Detsembri offtopic

    Tsitaat Algselt postitas atsetoon Vaata postitust
    Wow...

  14. #14
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic

    Täismahus lugemiseks on võimaoik kellegil?
    http://arvamus.postimees.ee/3437895/...b-kui-lumepall

  15. #15
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic


  16. #16
    Pokkerihai Kasutaja Dnbftw avatar
    Liitus
    Jul 2010
    Postitusi
    1 805

    Re: Detsembri offtopic

    Mõttetu demagoogia, ära raiska aega ja loe parem Kalveti või Kenderi sõnavõtte. Nemad lajatavad koheselt faktide ja numbritega näkku ja toovad näiteid teiste riikide narkopoliitikast. TAI ja muud p*ded räägivad päheõpitud sitta, mida nad lõuna aeg kohvi kõrvale narko.ee lugesid.

  17. #17
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic

    Ega nad ka palju ei erine, vahe selles et nad lisasks narko.ee loevad ka narko.eu ja narko.com hommiku ja lõuna kohvi kõrvale.
    Rohkem on asi sellest, et aru saada kuidas meedia süstemaatilised ja suunatud brainwash käigud toimivad. (või vähemalt üritused)
    Ega ma vähe mida usun mida üks või teine,kolmas "ekpert" väidab.
    Seega loen selliseid ja sarnaseid artikkleid teise pilguga püüdes aru saada mida tahetakse inimesele ette lugeda anda ja mida mitte.

    just for puzzles, nothing else
    Viimati muudetud feelitwell poolt : 17.12.15 at 15:55

  18. #18
    Pokkerihai Kasutaja Vandalar avatar
    Liitus
    Oct 2008
    Postitusi
    3 580

    Re: Detsembri offtopic

    Postimehes oli üks politseinikust neiu artikkel ja ma kritiseerisin seda kommentaarides ning kommentaar läks üha uuesti ja uuesti kustutamisele. Lisaks lähevad Postimehe kommentaarid nii kui nii peale üsna lühikest aega automaatselt kustutamisele :( Seega jääb järgi ainult artikkel ja mitte tagasiside ehk siis likvideeritud on peaaegu igasugune dünaamika, tagasiside, mille tagamine peaks tänapäeva infoühiskonna võimaluste juures ja eriti vaba ajakirjanduse puhul vägagi loomulik ja iseenesest mõistetav olema. Seal ei kannatata kriitikat, eriti sellist kriitikat, mis politsei pihta käib, olgu see õigustatud või mitte IMO.

  19. #19
    mees nagu orkester Kasutaja VisaHing avatar
    Liitus
    Dec 2009
    Asukoht
    @ Emma-s house
    Postitusi
    6 706

    Re: Detsembri offtopic

    Tsitaat Algselt postitas Vandalar Vaata postitust
    Postimehes oli üks politseinikust neiu artikkel ja ma kritiseerisin seda kommentaarides ning kommentaar läks üha uuesti ja uuesti kustutamisele. Lisaks lähevad Postimehe kommentaarid nii kui nii peale üsna lühikest aega automaatselt kustutamisele :( Seega jääb järgi ainult artikkel ja mitte tagasiside ehk siis likvideeritud on peaaegu igasugune dünaamika, tagasiside, mille tagamine peaks tänapäeva infoühiskonna võimaluste juures ja eriti vaba ajakirjanduse puhul vägagi loomulik ja iseenesest mõistetav olema. Seal ei kannatata kriitikat, eriti sellist kriitikat, mis politsei pihta käib, olgu see õigustatud või mitte IMO.
    teades sind siis võin rahustada, see ei olnud kommentaar mis sa kirjutasid :D

  20. #20
    Õpihimuline Mängur Kasutaja feelitwell avatar
    Liitus
    Mar 2015
    Postitusi
    328

    Re: Detsembri offtopic


Lehekülg 1, kokku 4 123 ... ViimaneViimane

Teema info

Kasutajad vaatamas seda teemat

Hetkel on 1 kasutajat vaatamas seda teemat. (0 registreeritud kasutajat 1 külalist)

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud
TAGASI ÜLES