*** Naljakate/huvitatavate videode ja linkide teema ***

[JohannesJ]

( Click to show/hide )

( Click to show/hide )

[Gensoft]

( Click to show/hide )

[OuMaiGaad]

( Click to show/hide )

( Click to show/hide )

[Rage]

väga nuts facebooki kommuun.. 6 päeva alles olnud juba üle 7000 memberi.. loen ja irvitan nii et silmad märjad..

http://www.facebook.com/#!/eileklubis?v=wall

[ranka]

väga nuts facebooki kommuun.. 6 päeva alles olnud juba üle 7000 memberi.. loen ja irvitan nii et silmad märjad..

http://www.facebook.com/#!/eileklubis?v=wall

Ma ei hakka klikkimagi ja ei vaadanud algul ka aadressi ning tahtsin küsida, et kas "eile klubis" kommuun. Muideks eile voodis vahtisin meeleheitel perekaid, naine kõrval oli läppariga ja luges "eile klubis" kommuuni, pöörasin korra pea läpparile kui ta itsitas siis vaatan, et ohooo, rage kommentaar :)

[Rage]

Ma ei hakka klikkimagi ja ei vaadanud algul ka aadressi ning tahtsin küsida, et kas "eile klubis" kommuun. Muideks eile voodis vahtisin meeleheitel perekaid, naine kõrval oli läppariga ja luges "eile klubis" kommuuni, pöörasin korra pea läpparile kui ta itsitas siis vaatan, et ohooo, rage kommentaar :)

ega su naise nimi Helena või Thea ei ole?:-P

[Tigrano]

ega su naise nimi Helena või Thea ei ole?:-P

Ei tohiks olla kui tal mitu neid pole, peaks hakkama M tähega.

[nomerlot]

Muideks eile voodis vahtisin meeleheitel perekaid, naine kõrval oli läppariga ja luges "eile klubis" kommuuni,

Meeleheitel koduperemees?

[ranka]

Meeleheitel koduperemees?

:) Meeleheitel koduperenaised mu lemmiksari ju ja ei tasu kohe mõnitada!

@Rage: TIGRANOl õigus.

[Rage]

krt.. sitaks hea link.. militaarfoorumisse, kus on tõlgitud venesõjaväes toimunud killud.. krt mõnda teost loed nii et silmad märjad..

stiilinäide:

( Click to show/hide )

Saaga kahest gaasimaskist

Reamees Žusupovil oli haruldaselt väike pea. Mõõduga nii umbes 52. Pea oli nii väike, et kõik olemasolevad gaasimaskid loperdasid nagu rusika otsas. Aga meie rühma esimeses jaos teenis reamees Markov, kellele loodus oli globaalse kompensatsioonina kinkinud nr 64 pea (neile, kes pole asjaga kursis - see on VÄGA suur pea). Nagu kiuste olid väeosa kaptjorkas ja laos ainult number 1, 2 ja 3 gaasimaskid.
Pärast pikki vintsutusi saadeti diviisist kaks gaasimaski – number 0 ja 4. Need anti piduliku rivistuse süüdlastele pompöösselt üle, lubades isaliku hellusega nahk maha koorida ja sellest gaasimaske teha, kui need maskid peaks rebenema.
Esimene ja kolmas jagu olid relvapargis naabrid. Relvade selline paigutus polnud meie vanema, praporštšik Sidori, loogikasse pühendamatutele mõistetav. Žusupovi, kui kolmandas jaos kõige pikema, automaat, magasinide kott ja gaasimask olid Markovi omade kõrval (loodus, premeerinud teda suure peaga, otsustas materjali suure kasvu peale mitte raisata). Ühesõnaga, kõik eeldused edasisteks sündmusteks olid laitmatult loodud.
Ükskord öösel, kui kombatil järjekordselt igav hakkas, korraldati väeosas häire. Kombatil olid omad kiiksud. Muuhulgas arvas ta, et pataljon peab seisma täies koosseisus platsil kaheksa minutit peale käsklust „Pataljon, relvile!” Võimalik, et meie alampolkovnikule avaldas muljet toonane populaarne laul, kus olid sõnad „Ainult kaheksa minutit lendab rakett öös...” See, et pataljonil on sügavalt savi, kus kärvata – kasarmutes või platsil, ei loksutanud teda karvavõrdki.
Meie, see tähendab erijagu, saime kombati saatanlikest plaanidest varakult teada (jajah, meil olid omad kanalid) ning seetõttu heitsime magama saabastes ja sinelites, tõmmates konspiratsiooni mõttes teki lõuani. Oodanud ära roodu korrapidaja kisendamise, tõusime kiirustamata, sidusime voodite küljest lahti seljakotid, põiklesime ühel jalal hüppavate hädapätakate vahelt läbi, võtsime relvad ja lohistasime end haigutades platsile.
Ülejäänud, nende hulgas ka Markov ja Žusupov, ajasid kiiruga saapad jalga, riided selga ja tormasid relvaparki, etendades kas „Pompei viimset päeva” või „Püha Antoniuse kiusatust”. Nagu te ilmselt juba ära arvasite, krahmas Žusupov ähmiga Markovi gaasimaski ja Markov, enda oma leidmata, võttis järelejäänu.
Midagi poleks juhtunud, kui kombatil oleks hea tuju olnud. Kuid pataljon jõudis platsile üheteistkümnenda minuti alguseks, ballistilised raketid olid ammu kohale lennanud ja antud hetkel tiirutasid kiskjalikult platsi kohal, valides rammusamat saaki välja...
Algasid repressioonid. Esimene rood hakkas täies koosseisus otse platsil maasse kaevuma. Teine roomas küünarnukkidel söökla suunas. Neljas saadeti lähimatele radadele matma kombati poolt asfaldilt leitud konisid.
Meie rooduni jõudnud, olid kombatil mõistus, naljad ja teravmeelsused otsas, kuid ta sai inspiratsiooni esimese jao komandöri hüsteeriliselt reipast ettekandest keemialuureks valmisolekust. Reaktsioon oli viivitamatu:
„Kolmas rood – GAASID!!!”
Kogu maailma needes hakkasime palavikuliselt gaasimaske pähe venitama ja keemiakaitse ülikondi selga ajama. Esimene jagu oleks palju kiiremini hakkama saanud (neil olid spetskombinesoonid Л-1), kui poleks olnud Markovit, kes vaatas segaduses gaasimaski vähendatud koopiat, mille ta oma kotist leidis. Markovi peale sisistati ja anti jalaga tagumikku. Ilmselt oli sellisest motivatsioonist küllalt, no ja kubusse poleks ka üldse mitte tahtnud sattuda. Lühidalt, Markov ikkagi venitas Žusupovi gaasimaski endale pähe. Seda oleks pidanud nägema – gaasimask istus tema punapeal nii tihkelt, et läbi selle oli isegi näoilme näha (äärmiselt rahulolematu). Pilti täiendasid pingest punnis silmad, tihedalt vastu gaasimaski klaase ning püüded hingata läbi poolenisti suletud sisselaskeklapi.
Žusupov seevastu, leidnud väga mugavalt pähe istuva gaasimaski, oli heasüdamlik ja isegi õnnelik. Fakt, et sellesse gaasimaski mahuks veel kolm-neli tema pead või ajakirja На боевом посту [Lahingupostil] aastakäik, ei mänginud rolli. Žusupov nautis vaba ja kerget hingamist läbi peas loperdava gaasimaski jäetud pilu.
Jumal tänatud, et kombat seda patuelu ei märganud ja, imetlenud gootilikku rohekashallides telkmantlites punnsilmsete monstrumite kokkutulekut, suundus snaiprite rühma rullima.
Edasised sündmused suundusid Lenini tuppa koos kõhurääkijate moel hirnuvate gaasimaskis teenistuskaaslastega. Seal pandi Markov taburetile istuma ja hakati talt ühisel jõul gaasimaski maha tirima. Markov halises ja möirgas gaasimaski voolikusse, meenutades vangilangenud snorki ülekuulamisel (loomulikult ei saanud selline võrdlus mul tol ajal pähe tulla). Mina tolgendasin huviga kõrval ja soovitasin vooliku täis toppida, et siis võtab Markov ilma kõrvalise abita gaasimaski maha. Markov inises selle peale midagi pahuralt.
Üldiselt võeti gaasimask kuidagiviisi maha. Peale seda sai Žusupov gaasimaski palju väiksema pingutusega pähe tõmmata. Aga Markov ronis iga häire korral gaasimaski kotti ja kontrollis numbrit. Teenistuse lõpuni. Peale selle andis ta Žusupovile natuke tappa. Lihtsalt formaalsuse täitmiseks.

link:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewt...=asc&start=135

[J0kker]

[Jack Jones]

( Click to show/hide )

[YOUTUBE]Jk3G5VyUYgU[/YOUTUBE]

[antnx]

http://www.thelonelyisland.com/video...apanese-office

( Click to show/hide )

[JaanusX]

krt.. sitaks hea link.. militaarfoorumisse, kus on tõlgitud venesõjaväes toimunud killud.. krt mõnda teost loed nii et silmad märjad..

stiilinäide:

( Click to show/hide )

Saaga kahest gaasimaskist

Reamees Žusupovil oli haruldaselt väike pea. Mõõduga nii umbes 52. Pea oli nii väike, et kõik olemasolevad gaasimaskid loperdasid nagu rusika otsas. Aga meie rühma esimeses jaos teenis reamees Markov, kellele loodus oli globaalse kompensatsioonina kinkinud nr 64 pea (neile, kes pole asjaga kursis - see on VÄGA suur pea). Nagu kiuste olid väeosa kaptjorkas ja laos ainult number 1, 2 ja 3 gaasimaskid.
Pärast pikki vintsutusi saadeti diviisist kaks gaasimaski – number 0 ja 4. Need anti piduliku rivistuse süüdlastele pompöösselt üle, lubades isaliku hellusega nahk maha koorida ja sellest gaasimaske teha, kui need maskid peaks rebenema.
Esimene ja kolmas jagu olid relvapargis naabrid. Relvade selline paigutus polnud meie vanema, praporštšik Sidori, loogikasse pühendamatutele mõistetav. Žusupovi, kui kolmandas jaos kõige pikema, automaat, magasinide kott ja gaasimask olid Markovi omade kõrval (loodus, premeerinud teda suure peaga, otsustas materjali suure kasvu peale mitte raisata). Ühesõnaga, kõik eeldused edasisteks sündmusteks olid laitmatult loodud.
Ükskord öösel, kui kombatil järjekordselt igav hakkas, korraldati väeosas häire. Kombatil olid omad kiiksud. Muuhulgas arvas ta, et pataljon peab seisma täies koosseisus platsil kaheksa minutit peale käsklust „Pataljon, relvile!” Võimalik, et meie alampolkovnikule avaldas muljet toonane populaarne laul, kus olid sõnad „Ainult kaheksa minutit lendab rakett öös...” See, et pataljonil on sügavalt savi, kus kärvata – kasarmutes või platsil, ei loksutanud teda karvavõrdki.
Meie, see tähendab erijagu, saime kombati saatanlikest plaanidest varakult teada (jajah, meil olid omad kanalid) ning seetõttu heitsime magama saabastes ja sinelites, tõmmates konspiratsiooni mõttes teki lõuani. Oodanud ära roodu korrapidaja kisendamise, tõusime kiirustamata, sidusime voodite küljest lahti seljakotid, põiklesime ühel jalal hüppavate hädapätakate vahelt läbi, võtsime relvad ja lohistasime end haigutades platsile.
Ülejäänud, nende hulgas ka Markov ja Žusupov, ajasid kiiruga saapad jalga, riided selga ja tormasid relvaparki, etendades kas „Pompei viimset päeva” või „Püha Antoniuse kiusatust”. Nagu te ilmselt juba ära arvasite, krahmas Žusupov ähmiga Markovi gaasimaski ja Markov, enda oma leidmata, võttis järelejäänu.
Midagi poleks juhtunud, kui kombatil oleks hea tuju olnud. Kuid pataljon jõudis platsile üheteistkümnenda minuti alguseks, ballistilised raketid olid ammu kohale lennanud ja antud hetkel tiirutasid kiskjalikult platsi kohal, valides rammusamat saaki välja...
Algasid repressioonid. Esimene rood hakkas täies koosseisus otse platsil maasse kaevuma. Teine roomas küünarnukkidel söökla suunas. Neljas saadeti lähimatele radadele matma kombati poolt asfaldilt leitud konisid.
Meie rooduni jõudnud, olid kombatil mõistus, naljad ja teravmeelsused otsas, kuid ta sai inspiratsiooni esimese jao komandöri hüsteeriliselt reipast ettekandest keemialuureks valmisolekust. Reaktsioon oli viivitamatu:
„Kolmas rood – GAASID!!!”
Kogu maailma needes hakkasime palavikuliselt gaasimaske pähe venitama ja keemiakaitse ülikondi selga ajama. Esimene jagu oleks palju kiiremini hakkama saanud (neil olid spetskombinesoonid Л-1), kui poleks olnud Markovit, kes vaatas segaduses gaasimaski vähendatud koopiat, mille ta oma kotist leidis. Markovi peale sisistati ja anti jalaga tagumikku. Ilmselt oli sellisest motivatsioonist küllalt, no ja kubusse poleks ka üldse mitte tahtnud sattuda. Lühidalt, Markov ikkagi venitas Žusupovi gaasimaski endale pähe. Seda oleks pidanud nägema – gaasimask istus tema punapeal nii tihkelt, et läbi selle oli isegi näoilme näha (äärmiselt rahulolematu). Pilti täiendasid pingest punnis silmad, tihedalt vastu gaasimaski klaase ning püüded hingata läbi poolenisti suletud sisselaskeklapi.
Žusupov seevastu, leidnud väga mugavalt pähe istuva gaasimaski, oli heasüdamlik ja isegi õnnelik. Fakt, et sellesse gaasimaski mahuks veel kolm-neli tema pead või ajakirja На боевом посту [Lahingupostil] aastakäik, ei mänginud rolli. Žusupov nautis vaba ja kerget hingamist läbi peas loperdava gaasimaski jäetud pilu.
Jumal tänatud, et kombat seda patuelu ei märganud ja, imetlenud gootilikku rohekashallides telkmantlites punnsilmsete monstrumite kokkutulekut, suundus snaiprite rühma rullima.
Edasised sündmused suundusid Lenini tuppa koos kõhurääkijate moel hirnuvate gaasimaskis teenistuskaaslastega. Seal pandi Markov taburetile istuma ja hakati talt ühisel jõul gaasimaski maha tirima. Markov halises ja möirgas gaasimaski voolikusse, meenutades vangilangenud snorki ülekuulamisel (loomulikult ei saanud selline võrdlus mul tol ajal pähe tulla). Mina tolgendasin huviga kõrval ja soovitasin vooliku täis toppida, et siis võtab Markov ilma kõrvalise abita gaasimaski maha. Markov inises selle peale midagi pahuralt.
Üldiselt võeti gaasimask kuidagiviisi maha. Peale seda sai Žusupov gaasimaski palju väiksema pingutusega pähe tõmmata. Aga Markov ronis iga häire korral gaasimaski kotti ja kontrollis numbrit. Teenistuse lõpuni. Peale selle andis ta Žusupovile natuke tappa. Lihtsalt formaalsuse täitmiseks.

link:

http://www.militaar.net/phpBB2/viewt...=asc&start=135

+100

Krt ikka tõsiselt hea..... pole ammu nii silmini pisarais ja kõveras naerust olnud....

( Click to show/hide )

Lugu juhtus põhjas, Koola poolsaarel. Ühel mehel, õhudessantvägede polkovnikul, sünnitas tankistist sõber (samuti polkovnik) poja (naise abiga muidugi). Kuni naine on sünnitusmajas, istus dessantnik kahe sõbraga helikopterisse ja lendas tankisti juurde. Lendasid kohale, lõbutsesid natuke ja otsustasid kalale sõita.
Sättisid end BTR-i, aga seltskond on uhke: tankistide pataljonikomandör, dessant-ründebrigaadi staabiülem, kaks almpolkovnikut igalt poolt (st väeliigist) ja seersandist juht. Võtsid kaks kasti dünamiiti, kanistri piiritust ja hakkasid liikuma. Jõudsid mingi järve äärde, millest on vaja üle saada, no ja sõitsidki järve. Aga piiritusest on palav hakanud ning tankistid olid kõik luugid avanud, sealhulgas alumised. Lühidalt, 20m kaldast lasi BTR mullid välja. Mida teha? Dessantväelane istus jälle helikopterisse (kalõmmiks [pruudiluna Kesk-Aasias] kaasas kaks kanistrit piiritust ja kastitäis pürotehnikat) ja lendas sõbrast sapööri juurde, et see annaks oma sõdureid soomuki väljatõstmiseks. Sapöörid sukeldusid, ilmuvad pinnale:
- Mehed, milline teie BTR-i pardanumber oli?
- ??!!
- Neid on siin kolm tükki, millise me teile üles tõstame?

[muruntau]

( Click to show/hide )

Sõber(nimed muudetud), kes on viimasel ajal natuke täidlasemaid tütarlapsi vaadanud , oli oma tavapärases tegevuses. Olime siis parasjagu suitsuruumis, tegime Mardiga suitsu, ja vaatame, et näe, Jürks ka suitsul. Suitsuruumi teises otsas oli selline tüsedam neiu, kellega jürksil momentselt silmside tekkis, mõni sekund ...veel ja teel oli midagi õhusuudluse säärast . Ei lasknud neiu siis Jürksil oodata, ja siblis kohe Jürksi juurde. See peale ütleb minuga suitsul olnud Mart müstilise rahu ja emotsioonideta : "Jürks on nagu Muhhamed, korra vaatas ja MÄGi liikus !!!" no tol hetkel oli ikka reaalne laugh my ass off

Teate küll, mis lingilt

[muruntau]

In Estonia, snow cleans you.

( Click to show/hide )

[YOUTUBE]pLQ5GsNJBSE&[/YOUTUBE]

[pastilaa]

In Estonia, snow cleans you.

( Click to show/hide )

[YOUTUBE]pLQ5GsNJBSE&[/YOUTUBE]

Haha - nädal tagasi sai sõbra pool samas olukorras kahekesi lund alla suditud . Vedas, et samasugune laks pähe ei tulnud.

[muruntau]

Haha - nädal tagasi sai sõbra pool samas olukorras kahekesi lund alla suditud . Vedas, et samasugune laks pähe ei tulnud.

Samuti sai nädal tagasi katuselt jääd alla togitud. Mingi väiksema tükiga õnnestus vastu pead ka saada. Õnneks oli tagajärg ainult kriimustus, mis nüüdseks kadunud.

[Potsataja]

http://podcast.kuku.ee/saated/libauudised/

[muruntau]

( Click to show/hide )

[YOUTUBE]YVtEX1J7tXQ[/YOUTUBE]