[25NL@eveywhere] Ranka otsimas tupikteed - kus neid bokkereid mängida saab?

[fyte]

Googeldades sain vastuseks, et 60-70% maxist ning maksimaalne pulss on inimestel pmtl 220-vanus (ligikaudne vastus obv, aga ajab asja ära).

See Alaska jutt kohe kindlasti ei saa paika pidada.

[ranka]

Kehatüübid tulevad ka siinkohal mängu - tean isegi siukseid inimesi, kes püsivad suht samas kaalus kogu aeg olenemata sellest kui palju trenni teevad / kuidas söövad. Aga jep, ei mäleta mitu % täpselt see oli, et mis vahemikus max pulsist pidi aeroobse trenni ajal pulss olema, et rasvapõletamine efektiivseim oleks.

Loe mu antud linki, seal kirjas:

Fitness tsoon (Fitness Zone)

Järgmine intensiivsustsoon on nn. fitness tsoon. Töö intensiivsus selles tsoonis on 60-70% maksimaalsest SLS - st. Ka siin tsoonis läheb ca. 85% põletatud kaloritest rasvade arvelt, 10% süsivesikute arvelt ja 5% proteiinide arvelt.

Uuringud ja katsed on näidanud, et aeroobne treening selles intensiivsusvahemikus stimuleerib kõige enam rasvade mobiliseerimist ja põletamist. Mobiliseerimine tähendabki seda, et rasvhappe molekul kisutakse” ladestunud rasvaraku küljest lahti ja vere vahendusel transporditakse ta lihasesse, mis teda energiaks kasutab.

Selles tsoonis on rasvade mobiliseerimise kiirus kõige suurem. Kuna töö intensiivsus, võrreldes eelmise intensiivsustsooniga, on suurem, põletatakse selles tsoonis ka tunduvalt rohkem kaloreid. See tsoon on rasvapõletamiseks sobivaim.

Fytega täiesti nõus, et see oleneb kehatüübist. Mõni võib süüa igapäev burgereid, trenni ei tee ja ei võta juurde (point@estpatrick), teine jällegi iga päev käib jooksmas, jälgib mida sööb aga kaal kukub väga vaevaliselt.

Alaska jutt ajab veitsa tilti. Mul ei pruugi olla õigus aga argumendiga "Mida rohkem rapsid, seda rohkem kulutad ju. Terve net on täis seda teksti, ei hakka kopima siia." ei tõesta sa mitte midagi vaid kuulud rohkem erplanderi taimetoitluse ja tervislikkuse kategooriasse.

Sõbrad ka täpselt samasugused. Teevad jubedalt jooksutrenne ja värke ning siis küsin, et mis su trenni eesmärk on? Kaalu langetada. Siis küsin, et no aga miks me siis mägedes täie tambiga jookseme? No, et kaalua langetada. Vaidlema ei ole mõtet hakata, sest tulevad alaska tsitaatid. Need mäest üles ja alla on väga head kui sa oled tõsine sprotlane, oled saavutanud tõsise tipu ja siis tahad endast veel rohkem välja pigistada.

Meiesugused hobijooksjad võiksid ikka rahulikult sirgel maal ühtlast tempot hoida ja kui tunned, et jääb väheks siis osta omale pulsomeeter ja saad sellega koormust suurendada niig, et ei ületaks aeroobset läve ja üleüldse on mõtekam suurendada vahemaad, kui kiirust rasvade põletamise jaoks.

[redskruf]

Kui sa trummis jooksmas käid ja tahad pehmel rajal joosta, jookse ainult yleval ringe ja seal saad ka suuremad tõusud(mis ei ole seal nii suured, kui alt yles minnes) välja "lõigata" ja asfaltil jooks lõhub põlvi. Niiet mine ja proovi (Y)

[ranka]

Kui sa trummis jooksmas käid ja tahad pehmel rajal joosta, jookse ainult yleval ringe ja seal saad ka suuremad tõusud(mis ei ole seal nii suured, kui alt yles minnes) välja "lõigata" ja asfaltil jooks lõhub põlvi. Niiet mine ja proovi (Y)

Jup see on võimalus ja asfalt lõhub põlvi aga mulle ei ole aastatega midagi teinud, võib-olla kunagi annab tunda aga samas ma ei ole ka end kunagi peale ühe korra ületreeninud.

[bluelite]

Põlvede säästmise kohapealt on üks võimalus harrastada nö ChiRunningut. Ja kui põhjalikumalt jooksmise tehnikast ja filosoofia vastu kellegil huvi peaks tekkima, siis on üks asjalik mees nimega Kristjan Puusild, kes selle koha pealt kindlasti ülimalt hea meelega nõu annab.

[ranka]

Põlvede säästmise kohapealt on üks võimalus harrastada nö ChiRunningut. Ja kui põhjalikumalt jooksmise tehnikast ja filosoofia vastu kellegil huvi peaks tekkima, siis on üks asjalik mees nimega Kristjan Puusild, kes selle koha pealt kindlasti ülimalt hea meelega nõu annab.

Kui tolle põlvesäästukunni nimi oleks Kristjan Puujalg siis mõtleks selle peale.... :P

[bluelite]

LOL @ Puujalg

[emmimees]

rasv põleb ka mingi aeg peale füüsilist pingutust. Anaeroobsema pulsiga treeningu ajal võetakse energiat küll vähem rasvadest, aga see-eest nö järelpõlemine peaks effektiivsem olema. Algaja muidugi peaks alustama üsna madala pulsiga aeroobset trenni ja järk-järgult hakkama tõstma seda, vastasel juhul koormad lihtsalt südant.

[Godspeed_EJ]

Newtoni II seadus on 325 a vana teooria. Aga äkki seletad kuidas anaeroobne töö põletab rasva efektiivsemalt kui aeroobne ?

14 sajandit usuti teooriat, et maailm on lapik. On tõene?

Mis alaska postitusse puutub, siis jutt on täiesti õige.

Long aerobic workouts have been promoted as the best method to reduce fat, as fatty acid utilization usually occurs after at least 30 minutes of training.[citation needed] HIIT is somewhat counterintuitive in this regard, but has nonetheless been shown to burn fat more effectively. [4] There may be a number of factors that contribute to this, including an increase in RMR, and possibly other physiological effects


siit saab rohkem lugeda ja googles on HIIT treening meetoodika kohta palju lugemist.
http://en.wikipedia.org/wiki/High-in...erval_training

[ranka]

14 sajandit usuti teooriat, et maailm on lapik. On tõene?

Mis alaska postitusse puutub, siis jutt on täiesti õige.

Long aerobic workouts have been promoted as the best method to reduce fat, as fatty acid utilization usually occurs after at least 30 minutes of training.[citation needed] HIIT is somewhat counterintuitive in this regard, but has nonetheless been shown to burn fat more effectively. [4] There may be a number of factors that contribute to this, including an increase in RMR, and possibly other physiological effects


siit saab rohkem lugeda ja googles on HIIT treening meetoodika kohta palju lugemist.
http://en.wikipedia.org/wiki/High-in...erval_training

Täiesti õige (y) ja uurisin ise ka koheselt selle kohta. Erinevalt alaskast toodi ära lingid/materialid mitte tühjad kopeerimised. Hiitil on ka miinuseid, sest tegu on anaeroobse ja üpriski suurt pingutust nõudva treenginuga siis algajatel või kes ei ole kaua trenniga tegelenud nii koheselt ise katsemata hakata vaid veitsa uurida materjale.

Fitness.ee foorumis oli minu arvates väga hea kommentaar hiit teemas ühele pere-emale, kes tegi aeroobse täielikult maha:
See "oo keha teab mis tuleb, peab midagi muutma, sest ta on nii tark ja kaval" on pigem müüt kui tõsi. On kindlad seadused, mis kehtivad. Näiteks, et kui sööd teatud hulga kaloreid, aga kulutad oma tegevustega rohkem, siis kaal langeb. Järjest hullemaid asju mõeldakse välja.

Algul oli ainult, et treeningharjutusi jõusaalis vaja vahetada, muidu keha harjub, ok.

Teiseks lugesin mingit juttu, et keha peab üllatama cheat-daydega, st et ei tohi koguaeg korralikult süüa vaid pead vahepeal rämpstoitu ka sööma.

Nüüd siis, et keha ei kuluta enam aeroobsel kaloreid? Aga sünnist saati on keha ju kasutanud kaloreid magamiseks, seedimiseks, kõndimiseks - millal nende peale enam kaloreid ei kulu?

Muidu võib intervalltreening aeroobsest parem olla, aga see, et aeroobne täitsa mõtetu on pole ka tõsi. Kaloreid on vaja ju kulutada, aga intervalltreening on nõme (noh maitse asi). Ma ei viitsi alati pingutada niipalju, et spurtida täiega ja siis sörkida. Väsitab jube ära ja ajab higistama jne. Peale väsitavat päeva, kui tahaks puhata hoopis, siis pole mingit tuju hakata niimoodi mässama. Aga aeroobset pole mingit probleemi, kõnnin/sõidan trenasööril ja vaatan tv. Sama kerge kui istumine, aga kaloreid kulub kõvasti rohkem. Ja kaal langeb ka!

Vastupidavuse arendamiseks peaks/teeks küll intervalle tegema, aga rasvapõletuse jaoks pole küll vaja nii suurt vaeva näha, kui saab kaloreid kulutada lihtsamalt ja/või ka lihtsalt toidukogustega mängides.

Minu arvates väga hea kommentaar ja täpselt ütleb ära: tee seda, mis sulle sobib paremini ja võin omast kogemusest öelda, et rasva põletamiseks ei pea ühtegi trenni tegema. Kaalusin eelmise aasta lõpus juba 79kg, trenni ei teinud ja hakkasin söömist räigelt jälgima. Ei näljutanud end, sõin kõike aga võtmesõna oli kogustes. Tollal proovisin ka natuke "lihas" võõrduda, et matista taimetoitlaste elu. Küll aga ei tahtnud end rauapuudses ära tappa siis nädalas oli üks lihapäev.

Nagu ütlesin, trenni ei teinud ja kaal kukkus laginal. Nagu ikka iga asjaga oli alguses väga raske. Tahtsid ikka näksida või natuke rohkem süüa aga ca. nädal möödas ja kõik oli nii loomulik. Alates selles hetkest hakkas kaal kukkuma ja olenevalt nädalast kukkus 500g-1kg. Kaalu sain korda mõne kuuga ja pärast kui 'dieedi' lõpetasin tekkis hoopis vastupidine effekt, et ei saanud enam kaalu pidama - olin harjunud nii. Helgematel aegadel kaalusin juba 69 millegagi. Kuna trenni ei teinud siis ei tahtnud end nii tuimalt nii "põhja" ka lasta aga õllekas kadus :)

Mingi aeg tõusin taas 72-73 juurde ja samamoodi. Võtad toitumise kontrolli alla ja saad oma kaalu väga kiirelt korda. Lisa sinna juurde trennid ja kaal kukub mühinal (selle arvelt võid isegi natuke rohkem süüa). Sihtisingi kaalu 70-71kg juurde. Nüüd taas kaalun 72 kopikatega kuna suitsetamisest loobumine tõstis kilokese otsa aga ei midagi hullu :)

Muideks dieedi aeg sõin absoluutselt kõike. Isegi sai käidud mcdonaldsis, väljas söömas, pidudel jne. Kõike pidi lihtsamt rohkem kontrollima. See tähendab, et ei ole nii, et tõmbad nüüd igapäev burksi sisse vaid ikka korra nädalas premeerid end. Söögikordadel rohkem rohelisele ja vältida ülesöömist. Kui lõpetad ülesöömise vältimise (selle all pean kõhu täielikult punni söömist) siis mingiaeg organism harjub sellega ära ning kogused, mis enne tundusid normaalsed ajavad pm. südame pahaks.

Nagu öeldakse inimene harjub kõigega, minu 2 cents. Hiiti ma kindlalt tegema ei hakka, seat aeroobne trenn annab mulle väga mõnusa feelingu. Lisaks näiteks sõbra/sõbrannaga koos joosta on ka väga meeldiv - räägid juttu ja tunnike möödub linnulennul.

[Godspeed_EJ]

Sporti tulebki teha selliselt, et endale meelepärane oleks. Kui aeroobne jooks sobib hästi, siis pole vaja midagi muuta. Ma tõib HIITi just seetõttu välja, et Ott Kiivika "jalutage iga päev 2 tundi ja rasv põleb" jutt on ammu aegunud.

[ranka]

Sporti tulebki teha selliselt, et endale meelepärane oleks. Kui aeroobne jooks sobib hästi, siis pole vaja midagi muuta. Ma tõib HIITi just seetõttu välja, et Ott Kiivika "jalutage iga päev 2 tundi ja rasv põleb" jutt on ammu aegunud.

Liialt ekstreemnäited. Hiit liiga kange, jalutamine liiga lahja aga siin tuleb mõista ka inimest. Kui kaalud 160kg siis 2 tundi jalutamist sellisele mäele on vägagi hea rasvapõletaja, kui oled terve elu trenni teinud siis HIIT on just sulle.

Kuigi kurat see HIIT tunduks ikka üpriski lahe. Mõnusalt võiks keti maha tõmmata. Põhimõtteliselt võrreldav ju sõjaväes jäägermarsiga, kus käiakse kahes kolonnis ja tagumised jooksevad kolonni ette otsa ja nii edasi ja edasi.

[tolmuahv]

Me kunagi keskkoolis tegime HIIT-i. Kergejõustiklased kutsusid seda hobuseks. See oli lühend hobuse unenäost. Nimi sellest, et trenn on nii raske, et võtab katuse sõitma ja ajab vahel pildi tasku. Ma pole kunagi paremas vormis olnud kui keskkoolis, aga see intervalltreening oli ikka väga kuradi raske. Pigem sobis selleks, et kui väga ei olnud talvel aega joosta, siis sellega sai hästi vormi hoida. Algajatele ja tervisesportlastele minu arust ei sobi. Trenn muutub raskeks ja ebameeldivaks ja püsivus kaob kiirelt ära.

[Godspeed_EJ]

Liialt ekstreemnäited. Hiit liiga kange, jalutamine liiga lahja aga siin tuleb mõista ka inimest. Kui kaalud 160kg siis 2 tundi jalutamist sellisele mäele on vägagi hea rasvapõletaja, kui oled terve elu trenni teinud siis HIIT on just sulle.

Kuigi kurat see HIIT tunduks ikka üpriski lahe. Mõnusalt võiks keti maha tõmmata. Põhimõtteliselt võrreldav ju sõjaväes jäägermarsiga, kus käiakse kahes kolonnis ja tagumised jooksevad kolonni ette otsa ja nii edasi ja edasi.

Loomulikult ei sobi HIIT 160kg kaaluvale kodanikule, kelle ainus trenn on tugitooli ja külmkapi vahel käimine. HIIT ongi mõeldud ellkõige neile, kellel on juba piisav baas all ja tahavad sportlikku vormi edasi viia. Ise tegin HIITI umbes 2a sõudeergomeetri peal. Üks tsükkel kestis 3 kuud, siis kuu aega puhkust ja jälle otsast peale. Samal ajal käisin Audentese meestega maadlemas ja võhma poolest neile igiliikuritele alla ei jäänud.
HIITi võivad proovida ka harrastajad, aga siis oleks mõistlik teha natuke pikemad tsüklid, et keha jõuaks koormusega kohaneda ning ei tekiks kohe üleväsimust.

[alaska]

Ma ei tahtnud siin Ranka personaalteemas tõesti vaidlust käima tõmmata, aga tundub, et huvi on ja tnx Godspeed ja teised, kes aitasid.
Rasvaprotsent ei ole puhtalt matemaatiline valem, mida annab kaloraazi muutmisega reguleerida, muid tegureid on kah, mida tuleb arvestada. Kas meil on peale trenni nälg või mitte, kuhu see toit läheb, mida me peale trenni sööme, kas me tahame üldse uuesti trenni minna, või on täielik koblakas ees sellest madala pulsiga tiksumisest.
Üks Fred Antsoni artikkel, mees teab kindlasti, millest räägib.

"Järgnev tekst puudutab fitnessiste/kulturiste ja regulaarselt treenivaid oma keha rasvaprotsenti muuta soovivaid indiviide. Rakendades järgnevat informatsiooni, on garanteeritud Teie viletsam rasva/lihaste suhe, räsitud olemine ja udune võistlusvorm!
1. Tehke kauakestvat madala intensiivsusega aeroobset treeningut pulsiga allpool aeroobset läve (umbes 120-130 lööki minutis) nii tihti võimalik - kasvõi iga päev vähemalt tund kuni kaks korraga. Veelgi parem - tehke seda peale intensiivset jõutreeningut! Selline madala intensiivsusega treening toimib väljanägemise muutmisel väga tõhusalt, sest:
a) muudab ainevahetuse äärmiselt ökonoomseks, mille tulemusena muutub keha efektiivseks rasvade salvestajaks ülejäänud tundidel ööpäevas - täpselt niisamuti, nagu raskustega treenides lammutatakse lihast, mis puhkuse ajal uuesti üles ehitatakse (parimal juhul küllaga), kulutatakse kerge aeroobse treeningu ajal rasva,mis hiljem uuesti sünteesitakse (soodsatel tingimustel küllaga);
b) kulutab vaevaga kasvatatud lihaseid või niigi tagasihoidlikku lihasmassi - selle põhjustajaks on kataboolne hormoon kortisool, mida hakkab rohkem kui tavatingimustes tootma organism, mida õnnistatakse liigse aeroobse mahuga;
c) kõige tipuks hakkab stressis keha kinni hoidma vett."

http://www.fitness.ee/artikkel/723/k...stada-tervist-

[alaska]

Ja veel. Kui sa oled näinud filmi 300, kus trobikond sixpackiga spartalast ringi jooksevad, siis vaata youtubest videosid, kuidas näitlejad ennast vormi ajasid. Madalat pulssi ei näinud neist keegi unes kah.

[ranka]

Ja veel. Kui sa oled näinud filmi 300, kus trobikond sixpackiga spartalast ringi jooksevad, siis vaata youtubest videosid, kuidas näitlejad ennast vormi ajasid. Madalat pulssi ei näinud neist keegi unes kah.

Ma su pikka kommi ei jõua seoses FTP casega läbi lugeda aga sellele väiksele vastan. Olen näinud filmi, olen uurinud 300 workouti ise väga paljutki ning müts maha, et selline armee õllekõhtusid tehti filmijaoks 6packi kandjateks.

[ranka]

Ma ei tahtnud siin Ranka personaalteemas tõesti vaidlust käima tõmmata, aga tundub, et huvi on ja tnx Godspeed ja teised, kes aitasid.
Rasvaprotsent ei ole puhtalt matemaatiline valem, mida annab kaloraazi muutmisega reguleerida, muid tegureid on kah, mida tuleb arvestada. Kas meil on peale trenni nälg või mitte, kuhu see toit läheb, mida me peale trenni sööme, kas me tahame üldse uuesti trenni minna, või on täielik koblakas ees sellest madala pulsiga tiksumisest.
Üks Fred Antsoni artikkel, mees teab kindlasti, millest räägib.

"Järgnev tekst puudutab fitnessiste/kulturiste ja regulaarselt treenivaid oma keha rasvaprotsenti muuta soovivaid indiviide. Rakendades järgnevat informatsiooni, on garanteeritud Teie viletsam rasva/lihaste suhe, räsitud olemine ja udune võistlusvorm!
1. Tehke kauakestvat madala intensiivsusega aeroobset treeningut pulsiga allpool aeroobset läve (umbes 120-130 lööki minutis) nii tihti võimalik - kasvõi iga päev vähemalt tund kuni kaks korraga. Veelgi parem - tehke seda peale intensiivset jõutreeningut! Selline madala intensiivsusega treening toimib väljanägemise muutmisel väga tõhusalt, sest:
a) muudab ainevahetuse äärmiselt ökonoomseks, mille tulemusena muutub keha efektiivseks rasvade salvestajaks ülejäänud tundidel ööpäevas - täpselt niisamuti, nagu raskustega treenides lammutatakse lihast, mis puhkuse ajal uuesti üles ehitatakse (parimal juhul küllaga), kulutatakse kerge aeroobse treeningu ajal rasva,mis hiljem uuesti sünteesitakse (soodsatel tingimustel küllaga);
b) kulutab vaevaga kasvatatud lihaseid või niigi tagasihoidlikku lihasmassi - selle põhjustajaks on kataboolne hormoon kortisool, mida hakkab rohkem kui tavatingimustes tootma organism, mida õnnistatakse liigse aeroobse mahuga;
c) kõige tipuks hakkab stressis keha kinni hoidma vett."

http://www.fitness.ee/artikkel/723/k...stada-tervist-

Olen mitmeid Antsoni artikleid lugenud ja kaasa-arvatud seda aga siin ma jään natuke oma teadmistega jänni. Aneroobne lävi on see, kust algab anaeroobne treening ja aeroobne, sealt kus algab aeroobne? Kui jah siis, mis treening on alla aeroobset läve? PM, jalutamine w?

Siis saab edasi arutada.

[alaska]

Mida sealt välja lugeda on see, et rasvapõletus ei lõppe sel hetkel kui trenn lõppeb. Trenni teeme võibolla 1,5 h, mis toimub ülejäänud 22,5 tunni jooksul, on sama tähtis. Intervalltreening põletab rasva ka pikalt peale trenni lõppu, paneb keha niimoodi tööle, et see ei varu eriti rasva jne. Ma ei tea väga palju selle intervalltreeningu kasulikkusest, aga olen väga palju teinud madala pulsiga trenni tean selle plusse ja miinuseid. Plussideks on vaimne pool, mõistus läheb selgeks, sellse mõnusa kaifi annab pikk vaikne kulgemine. Miinuseks see, et see tuleb võtta täielikult elustiiliks, ainevahetus ja kehakaal on seotud treeningumahuga. Lihaseid on raske säilitada. Kui jätta väike paus sisse, hakkab kehakaal hetkega tõusma.
Kui üle pika aja treenima hakata, siis on madala intensiivsusega treening algul ülivajalik südame pärast, vähemalt 3 kuud võiks olla selline koormus, et süda lööb 2 korda kiiremini tavapärasest. See ju kah tegelikult lihas, mis tahab pingutusega harjumist. Kui see on saavutatud ja eesmärgiks hea füüsiline vorm ja madal rasvaprotsent, siis võiks valida mingi treeningviisi, kus on väga erinevates pulsivahemikes tegutsemine.

[ranka]

See ammu välja loetud. Ei viitsig ienam vaielda. Hiitima ei hakka, tahan joosta ja pärast on kaif tunne. Kaal on kukkunud mul alati ja see saab alguse köögist, mitte spordist seega ei näe probleemi. Lihastest ei hooli.