Pokkeripro Taimaal

[Ahangama]

Ise olen peatunud Sri Lankal mõned kuud, seal pidi juba lennujaamas panema mingile dokule allkirja(krt vbl allkirja ei pannud aga miski seadus igatahes: droogide omamine/tarvitamine = surmanuhtlus. Igatahes juba esimesel õhtul oli see unustatud ja suitsud ees. Üldiselt ei tekkinud kiviga mingeid probleeme, kui ise ei läinud tänavale seda otsima.. meid varustas sellega üks tuttav hotelli omanik. Suurim vahejuhtum oligi kui sai korra mõnusalt vindise peaga ikka mindud õhtul suitsetamist otsima. Kohalikus raudteejaamas läksid asjad aga supper segaseks ja hapuks. Lõpuks selle jama klaaris meie üürimaja omanik kes oli juhtumisi Sri Lanka sõjaväes kõrgem pulk.

[privador]

Mnjaa, suht kergesti oleks ju sitta keerata. Paned sõbra ööbimisse või lennukohvrisse drogi. Teavitad mente. Pärast tõestagu, et ta kaamel pole ja surmanuhtlus ootamas...
Aga olen näinud mingit dokumentaali Tai vanglast. Ikka kohe kuidagi ei anna võrrelda eesti luxkajutitega Tartus

[Kloonike]

Tais tekkivatest probleemidest (sh ka vanglast) räägib üks hiljuti valminud doksari Big Trouble in Thailand (tuntud ka kui Big Trouble in Tourist Thailand). Narkost soovitan siin eemale hoida või tarvitada väga ettevaatlikult. Mingitelt suvalistelt tontidelt tänaval ei tasu eriti osta (pakutakse igal pool ja mitte vähe).

[mkva]

(tuntud ka kui Big Trouble in Tourist Thailand).

Tundub huvitav, tõbasin kolm episoodi, hakkan vaatama nüüd.

[kilu6]

Tundub huvitav, tõbasin kolm episoodi, hakkan vaatama nüüd.

Siin olemas
http://www.youtube.com/watch?v=i9Bjmemu474

[mkva]

Siin olemas
http://www.youtube.com/watch?v=i9Bjmemu474

fak, kui huvitav vaatamine see on. JJ on nuts vend :D

[mkva]

Üks asi veel mille koha pealt ma oskan sõna võtta on sealne ühistranspordi teema. Eriti kaugliini busside sõitmine ja üldse piletite ostmine reisibüroost.

Minu kuu ajalisel rännakus seal maal, oli seiklus seikluses kinni ja üks meeldejäävam oli selline.. (räägin ikka loo, äkki on huvitav kellegil lugeda)

.. (Mingi õhtu Pattayas), tol õhtul ei olnud tuju kuskile välja pidu minna panema, seega otsustasin, et käin 7elevenis, võtan mõned õlled ja lähen hotelli ette limpsima ja tänavaelu jälgima. Poes käidud ja just, kui hakkasin hotelli ette maha isuma, tuli meelde, et suitsud jäid tuppa, muidugi oli mõeldamatu õlled juua ja niisama aega veeta ilma suitsudeta, seega otsustasin, et käin kiirelt toas ära. Uks lahti, suitsupakk laualt taskusse, uks kinni ja just oli suundumas treppist alla, kui avanes minu toa vastasuks. Välja tuli sealt selline suhteliselt noor kuut (hiljem sain teada, et ta 24) viski klaas käes, ja hõikab mulle "hei bro" Ma seda täpselt ei mäleta, et millest meie jutt arenes, kuid ülejäänud õhtu veetsin sealsamas kolmanda korruse hotelli koridors. Õigemini see polnud koridor, vaid nagu fuajee vms, toolide ja laudadega. Igatahse, õlut ma see õhtu ei joonud, kuid vägijooki kallutasime kahekesi kõrist alla siiski, ning seekord siis tolle samuse tüübi poolt lauale pandud Johnnie Walker Blue Label, mis oli koos sigariga muljetavaldav kogemus. Eniveis, sain kiiresti teada, et kutt on Iisraelist, pidi abielluma sealmaal, kui viimasel hetkel lõi kusele, pakkis asjad kokku ja hakkas maailma avastama. Tüüp oli nagu totaalselt sitaks reisinud. Teadis väga palju rääkida. Muuseas oli ta ka käinud Venemaal ja ka Soomes.
Mõned tunnid juttu and then, hakkas ta mulle rääkima thai paradiisidest, mida ta oma silmaga näinud on. Rääkis ta mule siis sellistest kohtadest nagu koh phangan, krabi, ko phi phi etc. See teema küitis mind nii tohutult, et selle juures me ka ülejäänud öö peatusime. Rääkis ta mulle siis kust mida leida võib. Lõpuks, kui ma ütlesin talle, et ma tahan neid kohti näha siis jagas ta mulle juba täpsemaid juhiseid. Ütles, et läheksin Bangkoki, sealt ostaksin bussireisi koh samuile, see on saar, seega obv sinna buss ei lähe vaid läheb sadamasse, mis on pea 1000km bangkokis, kuid selle nimi ei meenu kuidagi. .. sadamas läks väike väike laevake nelja tunniga sinna saarele. Koh samuilt pidin edasi sõitma järgmise laevaga Ko Phangan-i, mis oligi mu esialgne sihtkoht. Okei, mõeldu tehtud. Hommikul ärkasin, käisin pesemas, check outisin hotellist, käisin söömas ja läksin bussijaama, et sõita Bangkoki.
Lõunaks olin Bangkokis, suundusin koheselt esimesse ettejuhtuvasse reisibüroosse (pris ettejuhtuv polnud tho, kuna taksojuht mind sinna vedas(ju olid sõbrad seal)) ja hakkasin uurima, et kuidas siis Koh samuile saada. Kiirelt sain vastuse, et buss väljub õhtul ja sõidab ca 15H. Okei, ostsin piletid ära. wtf ma nüüd peale hakkan ? Mõtlesin ma. Kuskil 10 tundi oli bussi väljumiseni. Okei, jätsin oma kodinad sinnasamma reisibüroosse (tho väikese kahtlusega) kuid nägin, et seda teevad teisedki, siis ei muretsenud eriti.

Läksin linna peale kolama. Ma ei mäleta kus ma täpselt käisin ja mida ma tegin, tegelt ma ei mäleta ülde. Tean ainult, et sõin kuskil ja see on ka kõik... nijah, juhtub :/

Käes õhtu ja siinkohal hakkabki pihta see kurikuulus TAI organiseerimine etc.

Tund aega bussi väljumiseni, passin reisibüroo ees, teen suitsu ja kuulan kuidas Austraalia noorpaar räägib mingist paradiisisaares. Okei, kell hakkas peaaegu kukkuma, reisibüroo ette ilmus 4-5 bussi. (Pikkad reisid väljuvadki õhtul, et mitte sõita palavas vms)
Sättisin end ka busside ette, et leida enda buss. Okei, üksi neist polnud minule. Mis seal ikka, ootan edasi. Kell juba pool tundi õigest ajast üle, hakkasin mõtlema, et miski on mäda siin, otsisin oma piletimüüa üles, et küsida mis toimub, kuid sain kiire vastuse, et Buss tuleb arsti !
mm, okei, ootan siis edasi. Bussid tulevad ja lähevad, üksteise järel. Turistid väsinutena, kuid õnnelikena otsivad bussides oma istekohti, kui samas mina hakkasin juba päris kõvasti muretsema. Suits suitsu järel käis mul ees. Mõtted jooksid, aina sügavamale, et kas tõesti olen üle lastud ? Wtf ma nüüd peale hakkan ? Öö käes.. Siiski, ei andnud ma alla.
1.5 tundi möödas õigest väljumisest.
Jooksin reisibüroo ja reisisaatja vahet, ning nõudsin oma bussi. Kuid paistis, et ma pole ainuke peata kana, kes seal tol hetkel ringi jooksin. Samuti paistsid reisibüroo müüa ja reisisaatja olema tadmatuses.
Telefonid kuumalt käes, närvilisus, see kõik oli õhus tol hetkel. Kaks tundi oli õigest väljumis ajast möödunud, siis hakkasin tasapisi alla andma. Istusin pingil, tegin suitsu ja mõtlesin, et kuhu ma lähen ja kus öö veedan. Kuna tol hetkel olin Bangkokis esimest korda, siis ei osanud midagi mõeldagi. Aga uurisin Lonely Planetit, et kuhu soovitatakse minna ja kus odav.
Ühel hetkel tuli mu juurde reisisaatja, ning oma vigase inglise keelega püüdis mulle seletada, et mingi jama on, et äkki otsin hotelli endale ja homme stardin. Lomulikult oleks ma võinud seda teha, kuna väsimus oli ka juba peale, aga ma olin üsna kuri selleks hetkeks juba ja ei tahtnud oma jonni jätta ja ütlesin, et see ei tule küne allagi, ma pean homme hommikul saarel olema kindlasti ! Ja jälle kadus saatja kuskile ära, telefoni otsas kisades. Mina jälle istusin pingile, panin suitsu ette ja mõtlesin, et a miks ma hotelli ei läinud ? Oleks hommikul värske peaga startinud. Ahjaa, tuli meelde, ma juba päev otsa, õigemini eelmisest ööst, ble labelit libistades, unistasin oma "paradiisist" et saaks lõpuks juba seda randa ja täieliku lebo. Sellest hetk jälle mõeldes, andis mulle jõudu oma tahtmist saada. Otsisin oma reisisaatja ülesse ja ütlesin viisakalt, et kui mina bussile ei saa täna, siis teil tuleb jamasid. wtf. 5 minti hiljem lendas bussijaama ette roller, ja saatja ütles mulle, et hüppa peale ta viib su kuskile. Ma ei saanud muffigi aru, aga fukk it, midagi targemat nigunii ma tulemas ei näinud. Hüppasn siis rolleri peale ja ralli mööda linna algas. Mingi tai shuumaher oskas mulle autode vahelt kimades ainult öelda "You Bus" mm, okei, oletasin, et see tähendab, et ma saan bussi peale. Kümme minti mööda tänavaid kimades, silmasin järsku tee ääres seisvat bussi, roller peatus selle juures, pasundas midagi bussijuhiga ja mu kästi bussile ronida. Ma tõesti ei teadnud, wtf toimub ja kuhu see buss tegelikult läheb. Maha istudes uurisin kohe kõrvalreas istujalt, et kuhu buss läheb, vastuseks sain Koh samui... huuuuuuuuuh, see oli kergendus.
Mõtiskledes natuke viimase paari tunni üle, otsustasin, et keeran magama. Enne sain veel teada, et öö jooksul on üks söögipeatus.
Parasjagu ilusaid unenägusid nähes, ärkasin kõva kisa peale ülesse. "fiftiin minutes. FAST!" Avasin silmad, ja nägin, et oleme kuskile süügiputka ees peatnud. Ronisin välja, ringutasin, vaatasin ringi ja suundusin sööma. Kiirelt veel sellest, kõik mis jääb suurtemate linnade vahele, on sellised teeäärsed nö telgid vms. Kus all müüakse sooja toitu, jooke ja nänni. Ongi turistide jaoks üles pandud.
Eniveis, sõin mingi suppi ära, ostsin veel endale juua ja magusat bussi kaasa ja olimegi uuesti teel. Und kohe ei tulnud, seega jägisin seda lõputut teeäärset tühjus, mis kohati oli täidetud nendesamuste telkidega ja ohtrate neoon valgustitega. Mingi hetk ma magasin uuesti ja seekord ärkasin kõva kisa peale "OUT, OUT, NEXT BUS; FAST:" mkey. ma ei saanud mitte emmigi aru, krabasin oma koti ja astusin uksest välja. Vaevaltoli viimane inimene bussist välja saanud, kui buss tallas gaasi ja kadunud ta oligi. Me, bussitäis rahvast olime MIDDLE OF FCKING NOWHERE! Ma ei viitsinud isegi midagi mõelda, panin suitsu ette ja vaatasin seda rahvamassi, kes mitte emmigi millesti aru ei saanud. 5 min hiljem ledas rahvamassi ette 3 minibussi. ühte läksid need, kes tahtsid saada mingi huiteab mis saarele, teise need kes tahtsid saada krabile ja kolmas buss, ehk koh samui buss oli mulle. obv ma ei olnud ainuke, mingid ingalsed ja austraallased olid ka. Eniveis, päike hakkas tasapisi tõusma, meie minibussis oli järgmine tai shuumaher roolis, kes võttis viimast oma bussist. Pool tundi hiljem olime ingis kohakeses, mingi bussipargi vms keskpunkti taolises kohas. Kõigil kästi bussis väljuda ja telgi alla minna. Okei, seda me tegime. Tund aega möödus, hakkasin pärima mingilt ülbelt tai tüübilt, et millal buss sadamassse läheb. Vastus oli ZUUN; ZUUN. Right, seda olen varemgi kuulnud. Kusjuures see sama tüüp käis veel kõikide turistide vahel ringi, endal terve mendelejevi tabel taskutes, ning pakkus igaleühele,(imeodavalt) obv, mina midagi ei ostnud temalt, küll aga oleks peaaegu lõuga küll saanud. Nimelt natukese aja möödudes küsisin talt uuesti, et millal buss läheb , vastas too mulle, et osta minult midagi siis ülten. Mul insta tõusis keskmine näpp, ja ta insta küsis ka tahan kakelda, kuna vend oli eriline sitke ja muskils siis mu insta vastus oli NO :D
Okei, buss tuli, jeesh, lõpuks. Sealt oli veel pool tunnikest sõitu ja sadamas me olimegi. Seal väiksed asjaajamised ja juba olingi laeval.
START: JEE. Ränk tunne oli küll selleks ajaks juba. Üliväsinud, pesemata, must..õõh. Aga vaade oli see eest ilus hommikul vara seal seilates. kerge udu oli, seega maapiir kadus kiiresti, näha oli ainult kaugele ulatuvatest saartest.. Kaua ma olla ei jaksanud, keerasin magama. Ja 4 tundi hiljem jõudisngi Koh Samuile. See oli juba nagu pool võitu ! Kõht oli üli tühi, seega suundusin kohe linna, aga kuna kell oli vähe ja aeg varajane siis linn oli tühi, poed/söögikohad kinni, siiski leidisn lõpuks ühe avatud söögikoha, Tellisin kohe külma coca ja nuudlid. was good!
Söök söödud, suits tehtud, läksin uurima, kuidas ma nüüd oma paradiisi saaksin. Kiirelt leidsin sadamapuka, kust ostsin praamipileti. 4-5 tundi oli väljumiseni. Sisustasin oma aega ümberkaotse saarte uurimisega. Kolasin ka vähe linnas, ostsin pest päiksekreemi ja läksin sadamasse. Praamike väljus. See oli puupüsti täis, 99% turistid 90% vanuses 19-25 Kaks tundi sõitu ootas ees, ja esimest korda elus sain tunda seal keset avavett olles, mis tähendab, kui päike on paistab lagipähe. Määrisin küll end ülima päiksekreemi kihi alla, aga põlesin ikka. Sõit ise oli huvitav, lihtsalt kuulata, kust keegi tulnud on ja mida näinu, läbi elanud on. Kaks tundi hiljem..

.. JEE! Ma olen kohal ! WTF? WHAAAT! WTF ? See pole mingi paradiis ju :S FCKIN A ma ütlen:S
Olin suht nördinud, kõndisin u 5 min, sadamast linna, et uurida kuhu minna. Kiirelt sai selgeks, et see on täielikult sadamapoolne saar ekül, seega siin polegi midagi. Okei, loodame, et teiselt poolt leiame midagi paremat. Võtsin takso, et sõita teisele poole saart. Ma ei mäleta, kuidas oli selle koha nimi, kust hakkas see rannariba, kus ma algul maha tulin, aga kiirelt leidisn, et see on täielik BS koht.
Mul oli vaja bungalow-i ehk, siis majake rentida, kuhu end sisse seada, aga see kus ma algul maha tulin see oli täiesti surnud koht. Kuna takso oli juba minema tõmmanud, siis ainuke varjant oli mööda rannarima kõmpima hakkata. Seda ma ka tegin. Tund aega vist trampisin ma teadsin täpselt kuhu tahan jõuda, olin selle koha leidnud Lonely Planeti raamatust, aga isegi tund aega kündides, sain teada, et olen veel väääga kaugel. Mõtlesin, et mida ma küll teen, ülimalt kurnatud, väsinud, läbimärg, väljas oli oma 50 kraadi vist..
Tulin rannast eemale, tee peale ja nagu kõsitud sattusin kohe rollerirendi juurde. Pikalt mõtlemata rentisin kohe endale tutika rolleri, millega hakkasin neid üüratuid üles alla künkaid võtma, kuniks olingi oma sihtkohas. OMFG, see on rohkemgi veel kui ma oodata oskasin. Üürisin kohe endale väikse majakese, käisin pesemas, käisin söömas. Tegin kiirelt tiiru üliväikses, ülikompaktses linnakeses , mis asus kõigest 5 min sõidu kaugusel minu bungalowst, ning seejärel suundusin tagasi. Parkisin rolleri ära, läksin võtsin baarist (oma bungalow baar, kust võtad mida tahad, paned oma toa arvele kirja mida võtsid ja hiljem maksad. Täielik usaldamine) ühe õlle ja astusin kohe sealt samast, täpsemalt oli astuda 5 sammu randa. Üks pilt siis ka mille ma ühtul võtsin..

( Click to show/hide )

Okei, see on pretty much kõik siis. Natuke pikaks venis, ja suht lühidalt oleks ära saanud rääkdia selle organiseerimis süsteemi, aga vahest on kellegil huvitav siiski lugeda.
Btw, tuli veel meelde, et kui ma reisi lõpus kamboodziast tulin siis tai piiri äärest patayasse sõites vahetasin bussi 7 korda. Jas SEITSE!

Usun, et teks suht vigane, kuna väsinud ja üle kontrollida ei viitsi, seega ärge pahaseks saage, kes loevad.

Kõik siis.

[jrgn hell]

very nice!

[Johnny Jazz]

mm, keegi kokakotte ei sokuta piiridel pagasisse? see vist rohkem müüt jah

One in a billion. Kui sa just ise mingite kõrgete politsei- või sõjaväeametnikega jubedalt tüli ei nori ega ülbitse. Nemad on tõepoolest millekski taoliseks võimelised, kuid sa pead suutma neid selleks ikka väga närvi ajada.
Muidu kui olen maadmööda Malaisias jms käinud, siis tegemist on imo haledama kontrolliga piiridega kui nt Eesti-Läti.

kuidas üldse narkootikumidega on? kas karistused on sama karmid nagu paljudest filmidest järeldada võib.

Mitte et ma muidu teeks, kuid siinpool maakera olen küll endale vandunud, et neid asju lihtsalt ei puutu. Samas kindlasti on see asi ka natuke ülepuhutud. Märksõnaks oleks Tais pigem see, et igasugusest jamast on võimalik ära pääseda. Iseasi, kui palju sul raha on, keda sa tunned ning kellega sa ülbitsenud oled ehk kui väga keegi sulle sitta soovib keerata. Malaisias on asi hullem. Seal ärge, kurat, lihtsalt tehke. See ausalt ka pole seda väärt.

Prostitutsiooniga pidi ka karm teema ju olema? Peaks see Tais ju illegaalne olema .. Kuskilt meelde j22nud, et selle eest saad ka korralikult sumparisse ja Tai vanglat nautima, kus pead endale magamiskoha ostma vms :D

Seaduse järgi tõepoolest illegaalne, kuid needki seadused veel võrdlemisi hiljuti tehtud ning põhjuseks vaid see, et politseil oleks alust katuseraha küsimas käia. Klienti/välismaalast ei puutu keegi. Kui mingi reid on, siis juhatatakse lihtsalt viisaka näoga uksest välja. Erandiks on aga alaealised prostituudid, keda leidub aga pea alati pea igast asutusest, rääkimata tänavatest. Nendest tuleb suure kaarega eemal hoida ning alati kõigilt dokki küsida (2-in-1 btw - kui ise vahet ei tee, saad ka kohe teada, kas on ladyboy või mitte). Või veel parem - kui vähegi kahtlus tekib, lihtsalt mitte tegemist teha.

Samas ei peeta sedagi üldjuhul niivõrd suureks patuks, et teatud summa eest ära ei pääseks. Prostitutsioon aga ühiskonnas tõesti vägagi tavaline ning aktsepteeritud nähtus. See, mis Pattayas/Patongis jms turistidele korraldatakse, tundub hullumeelne ning võiks ju arvata, et mujal nii pole. Tegelikult sõidavad siin minu väikeses külakeses mehed mööda linna ringi, kahekümnekesi Pick-Up auto kasti pressitud ning valivad endale eri litsimajadest naisi. Samuti käivad kohalikus ööklubis (kus peale enda näen valget inimest ühel korral kümnest) iga natukese aja tagant laval Coyote tantsijad ehk väga napis rõivastuses neiud - umbes sama nagu Go-Go tantsijad läänes. Samal ajal käivad kelnerid vms asjapulgad mööda klubi ringi ning võtavad meestelt broneeringuid vastu - "lady booking". Need, keda kohe ära ei bookita, tulevad pärast tantsu laudadesse meestega suhtlema ning neid seebitama.

Seal Pattyas tollel põhitänaval on suht sicko .. Nii kui pimedaks läheb, on tra litsiarmee platsis, hui teab kas mehed või naised .. Kõndida ka ei lastud, iga üks tuli juurde ... "i can be your lady tonight", "no AIDS, cheap sex", "ill do whatever u want" ... see viskas küll suht yle .. ilmselt pigistatakse silm kinni, mendid neid minema ei peksnud.. Aga giid midagi rääkis, et ca 98% neist porstidest pidi aidsi omama vms .. ja nad pidid lampi mingeid antibiotse sisse kytma endale et haiguseid ennetada vms, reaalsus aga see, et need haigsyed muutuvad resistseks vms nende suhtes. Aga pilt ilusad on küll kõik, nagu pildi raamatust ..

Ja see grupi reisid imevad ... järgmine kord minek, siis foru Sure üksi .. (ilma mingi debiilse grupita)

Terve see postitus on üks väga-väga suur liialdus (see 98% osa siis eelkõige jne). Samas ega sellega nalja ole ning tulega mängida ei tasu. Õnneks just kõige jubedamate ning praegusel hetkel ravimatute haiguste ennetamiseks toimib kondoom minu andmetel kõvasti üle 99% tõenäosusega.
Samas olgu öeldud, et väga suur osa prostituutidest on tõepoolest ilmselt piisavalt lollid, et hea teenistuse lootuses nõus kaitsevahendita seksima. Nendest lausidiootidest lääne keskealistest panomeestest, kes aga seda nõuavad, ei taha ma siinkohal rääkidagi, sest läheksin ilmselt liiga tilti. Lollus on lihtsalt täiesti piiritu.
Ladyboydega on asi lihtsam kui te arvate. Keskmiselt kahe nädalaga peaks igaühel peas see *click* ära käima, misjärel näete 99% juhtudest koheselt ära, kelle või millega tegemist on. Kui kahtlus endiselt üleval on, siis lihtsalt küsige. Nad tavaliselt ei valeta. Veel kindlam - küsige dokumenti. Kui neil midagi varjata pole, näitavad suurima heameelega.

[Johnny Jazz]

Jutt bussiliiklusest

Selle kohta võib öelda +1 ning see lugu võtab kokku absoluutselt iga pikema bussisõidu absoluutselt liialdamata. Äsja läänest tulnuna, ajas algul ikka korralikult tilti, kuid need ligi pool aastat nüüd Tais, on teinud minust vana rahu ise. Kindlasti äärmiselt kasulik iseloomuomadus edaspidiseks eluks

Koh Samui on muideks nendest sadadest saartest Tais kõige enam "rikutud" ehk ma ei ütleks, et seda enam eriliseks paradiisiks nimetada saaks. Rannad on räpased, läbu käib ning kõik on rahvast pungil täis. Praam väljub sinna muidu Surat Thanist. Samas kui päris aus olla, siis ise polegi seal käinud, kuid on lähikuudeks plaani võetud. Seega pikemalt ei oska kommenteerida :) Edastasin siinkohal Tai inimeste arvamust ehk mida nad mulle rääkinud ning soovitanud on.

Saared on aga nutsid tõesti. Minu kodulinnast lähevadki praamid Koh Phi Phile, Koh Lantale ning veel kümmekonnale saarekesele. Madalhooajal näiteks küsiti ühe reisipaketi eest naeruväärsed 3000 THB ($90), mis sisaldas transporti sadamasse, praamisõitu ning 2 ööd kohapealses luksuskuurortis.


EDIT: mkva, võiksid oma pildi spoilerisse panna :)

[mkva]

Jeeh, Surat Than oli jah see väike sadamake. damn, kuidas mind piinas see :D tnx :P

Aga selle koh samui koha pealt jah, see ei kvalifitseer enam erilise paradiisina imo. Minule isiklikult tundus see koht väga tühjana ja... Hallina.

[marguzz22]

Taisse minnes peaks vast võtma neid kiir HIV teste peotäis kaasa(100 eek tk, et kui libudesse satud ütled, oot teeme kiire testi :D näpuotsast verd, sinna testi peale ja 10min vastus olemas, siis on süda rahul, et isegi kui kumm katki peaks minema surmatõbi sind 10a maha ei võta) :P Pealegi saab libu ise ka teada, et on HIV või juba AIDSI haige ja läheb äkki koju ära ;D

[Johnny Jazz]

Taisse minnes peaks vast võtma neid kiir HIV teste peotäis kaasa(100 eek tk, et kui libudesse satud ütled, oot teeme kiire testi :D näpuotsast verd, sinna testi peale ja 10min vastus olemas, siis on süda rahul, et isegi kui kumm katki peaks minema surmatõbi sind 10a maha ei võta) :P Pealegi saab libu ise ka teada, et on HIV või juba AIDSI haige ja läheb äkki koju ära ;D

Tegelikult pole üldse vaja neid teenuseid tarbida. Samas turistina on pea võimatu "korralikke" tüdrukuid rajalt maha võtta. Teine probleem on see, et joon "korraliku" ning töötava tüdruku vahel on sageli täiesti nähtamatu ja olematu.
Phuketis jms turistipiirkonnas on aga alati ka lääne naisi (ka nt väga palju piltilusaid venelasi) ning naine unistab seksist teatavasti veel tunduvalt enam kui mees. Lähevad nemadki ju soojale maale paariks nädalaks jooma ja keppima :D

Aga noh - kui ise ikka debiil pole, siis mingisse surmatõppe nakatumise tõenäosus suurem küll pole kui reisides lennukiga alla kukkuda.

[marguzz22]

Üldjuhul on ikka nii,et kaine peaga neid teenuseid ei tarbitagi. Kui oled ära joonud liitri kaks rummi või muud kanget vägijooki töötab aju juba hoopis teistmoodi. :D Tais vast peab kirjutama endale kuhugi käe vms. peale, küsi dok naiselt, et jumala pärast ladyboy poleks. Ma arvan ma saaks elulõpuni shoki kui hotelli selle sea tooks ja pärast välja tuleks, et tegemist on mehega, rõve mõeldagi.

[Johnny Jazz]

Üldjuhul on ikka nii,et kaine peaga neid teenuseid ei tarbitagi. Kui oled ära joonud liitri kaks rummi või muud kanget vägijooki töötab aju juba hoopis teistmoodi. :D Tais vast peab kirjutama endale kuhugi käe vms. peale, küsi dok naiselt, et jumala pärast ladyboy poleks. Ma arvan ma saaks elulõpuni shoki kui hotelli selle sea tooks ja pärast välja tuleks, et tegemist on mehega, rõve mõeldagi.

Turismipiirkonnas on tänavad paksult täis lääne mehi, kes on endaarust täieliku jackpoti otsa komistanud. Ehk siis kõnnivad uhkelt ja laia maneeriga mööda tänavaid, suu kõrvuni ning käekõrval (tema jaoks) naiselikkuse sümbol, tõeline jumalanna. Minul on aga nalja nabani, teades, kuidas mõne tunni pärast hotellitoas mehe maailm kokku variseb :D

Tulime ise ka alguses sõbraga kahekesi Taisse, kolmas liitus nädal hiljem. Mõlema jaoks esimene kord Tais, kirjeldamatu ärevus ja rõõm. Paari päevaga ohtralt peatusi tehes trippisime Malaisiast maadmööda põhja ning mõne päevaga jõudsime otsapidi Patongi. Otsisime kiirelt sobivas piirkonnas hotelli, panime oma pagasi tuppa. Sellele järgnes ülikiire dušš, korralikud riided selga ning jooksuga tänavale sellest hullumeelsusest osa saama.

Ehkki tegemist oli alles pärastlõunase ajaga ning Bangla Road (põhiline ööelutänav) polnud veel avatudki, ei jõudnud me sadat meetritki kõndida, kui olime esimese massaažisalongi ees juba tohutu naistehordi poolt ümber piiratud, üks ilusam kui teine. Kaks salongi olid kõrvuti ning mõlemast rebiti meid väevõimuga. Ühe asutuse töötajatel (mille ees mu sõber seisma jäi) olid seljas megaseksikad roosad liibuvad kleidid, teistel aga natukene traditsioonilisemad rahvusvärvides vormid. Mina sain siis selle viimase ees ühe kaunitariga jutule. Paarikümne sekundi pärast nägin juba silmanurgast, kuidas sõber rahuloleva muigega koos oma neiuga uksest sisse astus ning kuna mitu päeva bussis loksumist oli seljataga, polnud minulgi ilmselgelt vähimatki põhjust ühest lõõgatavast massaažisessioonist keelduda.

Juba trepist üles kõndides tuli aga minu massöör välja pommuudisega, mille üle naerame veel tänase päevani - "Do you know your friend went to ladyboy massage?". Loomulikult ei suutnud mu sõber loobuda ka pakutud "massage special" (happy ending) teenusest sessiooni lõpus, nii et võite üritada ette kujutada mehe näoilmet, kui talle umbes tund aega hiljem lagiseva naeru saatel rõõmusõnumit teatasin.


Karma on aga õel ning endal läks vist kaks või kolm päeva, kuni suutsin vaat et ära armuda (btw kõigile teadmiseks, et sellises töötavate tüdrukudega ülerahvastatud piirkonnas on tegemist täiesti andestamatu veaga, kuid te ainult proovige seda vältida; nad on seal niiiiiii osavad.. mina olen aga muidugi nüüdseks targem) tüdrukusse, kellega kohtusin ühes korralikumas baaris. Asja võti oli selles, et esiteks kohtusin temaga kohas, kuhu prostituutidel üldjuhul asja pole. Teiseks keeldus ta minuga esimesel õhtul hotellituppa tulemast. Lõppkokkuvõttes käisin temaga mitu päeva kõikvõimalikes kohtades söömas-joomas, viis mind isegi Big Buddha juurde - suur tempel Phuket Towni külje all, käisime rannas jne.

Lõpuks veetis ta ka öö minu toas, kus ütles mulle, et tal on päevad. Mõtlesin, et mis siis ikka - ebaõnn. Järsku hakkasin aga igasuguseid pisiasju märkama - number 38 kingad (vihjeks: see on üks põhilisi asju, mille järgi kindlaks teha.. pisikesel Tai naisel on standard jalanumber mingi 32; ilmselgelt tol hetkel ma seda muidugi nii kindlalt ei teadnud) ning nt see, et ta proovis minu sõrmust omale sõrme, mis oli talle peaaegu paras!! Igatahes tõusis mul alateadvuses terve hunnik punaseid lippe õhku, keerasin heaga selja ning magasin oma voodiserval, hoides "ohutut distantsi".

Järgmisel hommikul rääkisin oma kahtlustest hotelliomanikuga, kes oli selleks hetkeks juba väga heaks sõbraks saanud. Tema hakkas muidugi alguses kõva häälega naerma, kuid pärast rääkis täiesti tõsiselt, et aga mis seal siis vahet on? Kui sulle inimene meeldib - pane ikka. Tegin talle siiski viisakalt selgeks, et see on kardinaalselt välistatud :)
Nüüd tuleb uskumatu osa. Isegi see hotelliomanik ei suutnud mulle 100% kindlalt öelda ning tegemist on Tai mehega, kes on aastaid Patongis hotelli pidanud!!! Andis siiski mõista, et väga suure tõenäosusega asi õige ei ole, kuid sel juhul on tegemist tõesti ääretult õnnestunud ja ilusa isendiga :D Küll aga andis ta mulle ühe lollikindla nõuande, mille samal õhtul käiku lasimegi.

Järgnevast missioonist võiks ka veel pika loo kirjutada, kuna VÄGA napilt oleks esiteks vahele jäänud ning üleüldse sai kõvasti nalja, kuid teen siinkohal lühidalt. Niigi pikalt juba kirjutanud - võiksin kunagi selle asemel hoopis raamatu kirjutada :P
Ühesõnaga lasime samal õhtul joomingu käigus tüdruku käekotist tema ID-kaardi korraks tuuri ning ennäe imet - Mr. Xxxx Xxxxxxx. Selleks õhtuks varises minugi maailm kokku :D


Kolmandal sõbral õnnestus teadaolevalt päris mitu nädalat analoogse intsidentita pääseda, kuid lõpuks sai meist kolmest kõige haledama paugu osaliseks :)
Nii, et 3/3.


Mis ma selle jutuga öelda tahan, on aga see, et tegelikult on see ju lihtsalt üks halenaljakas lugu, mida veel aastaid tagantjärele meenutada ning teistele rääkida. Mis šokist elu lõpuni siin ikka nii väga rääkida - enne saavad ju asjad ikka selgeks, kui oma riista kuhugi päris toppima hakkad.
Muidugi eks ole olnud kuulda sellistestki lugudest, kus mehele öeldakse, et "I'm a naughty naughty girl and only like it in the ass" ning mees, olles maani täis, ei saagi aru, et ega muud auku tegelikult olegi :D

[Pahvak]

Hea postitus Johnny. :)

[nomerlot]

Kuigi minu huvi pole üldsegi mitte Taimaale kolida, pean ütlema, et see on hetkel kõige huvitavam pokkeriväline teema siin foorumis, alati loen uusi postitusi :)

See teema on siin nagu hea reisikiri, vabalt annaks "Minu ****" sarja väljaande mõõdu välja.

[leits]

Vägev on ta kyll jah ... nendest tai saartest pole minigt huvitavat filmi tehtud?

[AshrakWhite]

puhas kuld.

[hoss23]

IRW.. jah, väga lahe jutustus Johnny