Ajateenistus?

[oohoh]

Ei näe ilusad välja :(, mul diagnoositi 2. ja 3. aste. Kõlbmatuks tunnistamine tundus alguses kuidagi arusaamatu :D
Pildipealt võeti miskised nurgad , ei mäleta täpselt, aga vist 155 kraadi oli miskine nurk millest algas 3. aste, mul oli 2 kraadi üle.
Samas ortopeedilt sain sellise vastuse, et võin rahumeeli kükke jms asju saalis edasi lasta niikaua kuni tallad on jalatsis sees.

[kjmrc]

See mõõtmine jms toimus siis arstlikus komisjonis, sain ma õigesti aru?

[lebovend]

Wat, toimkonnas saab ju ainult 4 tundi ööpäevas magada. Imo peaks määrustikus isegi teatud punktid olema kirjas, kui tihti maksimaalselt toimkonnas olla võib (2 päeva järjest kohe kindlasti ei võinud olla). Kui sa olid päevnik, siis pool toimkonnast oleks pidanud ju seistes veetma. Ja kui olid korrapidaja, siis no päeval on küll temalgi omajagu askeldusi, pärast õhtust rivistust loomulikult rahulikud 9 tundi ees ootamas

Yeah, üks patikatest t6stis ka alguses kulmu selle teema peale, et toimkonnas ei olda yle 24 tunni, aga no me olime erilised.
Ja magada saime ametlikult pool tundi vähem kui teised ajateenijad, reaalselt oli asi nii, et kui grindida ei viitsinud, sai kell 17.00(laatsakaader t6mbas nahui)magama minna ja hommikuni välja kütta - peaasi, et vahele ei jäänud - ehk siis lootma, et patikas laatsa ei tule. Ja nii me olime paarilisega kordam88da seal. Paberite järgi oli siis üks vastutav, teine abi ja järgmine päev vastupidi. Ning sinna läksime käskkirja alusel. Et rohkem aimdust saada, siis pärast tööpäeva lõppu olime pm valve-sanitarid vms. Meil ei olnud mingit töölist, kes oleks koguaeg laatsas olnud, et ajateenijad saaksid meditsiinilist abi. Selleks olimegi meie, et siis kutid saaksid tulla ja mingit Ibumetini küsida või et me saaksime palaviku korral inimestele laatsa/voodirežiimi jagada. Kogu sellele teemale tuli ise veidi oma kujutlusvõimet juurde panna ja tulemuseks oli see, et mingeid hommikuvõimlemisi me ise tegema ei pidanud, alati sai öelda, et "ma olen toimkonnas" või "ma astun täna toimkonda", söömas käisime, siis kui tahtsime, mitte "distsiplineeritult" ringiga ja lauluga jne. Elu oli lill.

Ja kuidas ma sinna sain? Noh, päeval kui meid reservi saadeti, siis ma küsisin seda rühma juhtkonnalt - esiteks polnud lube, teine ja suurem põhjus oligi see minu nö pohhuistlikkus, et mind reaalselt jättis nt täiesti külmaks, kas ma peaksin autojuht olema või seeru. Mingi hetk SBK ajal oli siuke teema ka, et igayks käis eraldi rühmaülemaga vestlusel ja siis hiljuti oli meile räägitud "vastuvoolu ujujatest". Rühmaülem oli väga chill säga ja meil oli omamoodi humoorikas suhe temaga. Vestlusel ütlesin, et ma pole ei vastuvoolu ujuja, aga ega ka pärivoolu ujuja, vaid ma kavatsen lihtsalt ulpida.

Šlangimine on oskus - see oli lause, mida ma kasutasin juba SBK teisest nädalast, alates millest mind tunti ka suurima šlangina pataljonis kuni lõpuni välja(ärge saage valesti aru, ma sain siiski inimestega väga hästi läbi, kohati isegi liiga hästi) ja see oligi minu eesmärk - läbida mingi asi, mida ma jälestasin ja jälestan siiamaani, võimalikult lihtsalt.

Ja ma kujutan ette, mis m6tted siin nyyd paljudel aktivistidel peas käima hakkasid, aga säästke ennast, mul on tõsiselt pohhui sellest, mis te öelda tahate ja olen üpriski kindel, et kui te oleksite saanud veeta ajateenistuse sellises vormis nagu mina, siis te ei ajaks mulle teksti: "Kuradi kahju, et mind keegi nussida ei saanud ja et mul palju vaba aega oli ajateenistuses, oleks tahtnud ikka "funist" ja asjadest osa võtta, metsas külmetada ja autosid camoda. Kahetsen täiega."

Teie lebovend/šlang,
lebotades/šlangides läbi elu.

[oohoh]

See mõõtmine jms toimus siis arstlikus komisjonis, sain ma õigesti aru?

Jah, tegin seal kohapeal testid jms ära siis saadeti haiglasse pilti tegema ja pärast saadeti tulemused komisjoni kohapeale, kus öeldi, et lombakatel asja siia pole...:D

[low-flow]

Ok, päris erakorraline värk siis. Aga lebo, sa pead ühest asjast ka aru saama, nagu sinul on oma raudne ja vankumatu seisukoht on osadel täpselt vastupidine vankumatu seisukoht. Mulle näiteks meeldib, et "nussiti ja sai metsas külmetada ja autosid camoda" :D Tähendab, tollel ajahetkel kui voodirallit tegema pidi või muud taolist totrust, ei olnud ma sellest muidugi vaimustuses, aga tagasivaadates kõik see oli just see, mis sellest minu jaoks nii meeldiva ja unustamatu kogemuse tegi, midagi sellest, mida ei vahetaks mitte millegi vastu.

Aga saan ka sinust aru, sa ei tahtnud minna algusest peale, aga mina läksin kohe suure hurraaga, sellest ka sedavõrd erinev hinnang kogetule. Muidugi see väide on eranditega, meie ajal üks vend oli ka hullult vastumeelse suhtumisega SBK ajal, no kohe üldse midagi ei seedinud, ja asi kulmineerus sellega, et 9 kuu pärast andis avalduse, et tahab kaadrisse astuda. Ja nüüd ongi seal seeru (või vist veebel juba), teistel oli ka nagu wtf, see vend läks ise või, vabatahtlikult või?!? Aga noh, ju siis meeldib "nussida", ega ta just kerge iseloomuga ei olnud. :D

[kjmrc]

Hehee, selge, endal ka lampjalad aga eitea missuguse astme omad :P

[bluelite]

Lampjalad ei tohiks minuteada enam midagi erilist olla, st enam nii kergelt välja ei praagita nendega. Pead muidugi ei anna :)

[kjmrc]

Usun, et enam nii hullult seda ei vaadata nagu kunagi varem võib-olla oli. Aga alati on pisike võimalus :P

[redddman10]

minu arvates oli ikka vinge seal sõjaväes.Alguses oli küll jube minna sinna kui väravad selja taga kokku lükati ning seisid seal 30 kraadises kuumuses asfaldil ning ootasid oma vormiriietust jne.Aga jh. Väga palju sõpru sai sealt obv.Üks inimene kellega tutvusin seal osaleb ka saja tuhande euro projektis hetkel.Kõik need metsalaagrid jne.omaette kogemus.Kevadtormil 3 nädalat metsas elada.Väga palju nalja sai ikka.Ei kahetse.

[lebovend]

Ok, päris erakorraline värk siis. Aga lebo, sa pead ühest asjast ka aru saama, nagu sinul on oma raudne ja vankumatu seisukoht on osadel täpselt vastupidine vankumatu seisukoht. Mulle näiteks meeldib, et "nussiti ja sai metsas külmetada ja autosid camoda" :D Tähendab, tollel ajahetkel kui voodirallit tegema pidi või muud taolist totrust, ei olnud ma sellest muidugi vaimustuses, aga tagasivaadates kõik see oli just see, mis sellest minu jaoks nii meeldiva ja unustamatu kogemuse tegi, midagi sellest, mida ei vahetaks mitte millegi vastu.

Aga saan ka sinust aru, sa ei tahtnud minna algusest peale, aga mina läksin kohe suure hurraaga, sellest ka sedavõrd erinev hinnang kogetule. Muidugi see väide on eranditega, meie ajal üks vend oli ka hullult vastumeelse suhtumisega SBK ajal, no kohe üldse midagi ei seedinud, ja asi kulmineerus sellega, et 9 kuu pärast andis avalduse, et tahab kaadrisse astuda. Ja nüüd ongi seal seeru (või vist veebel juba), teistel oli ka nagu wtf, see vend läks ise või, vabatahtlikult või?!? Aga noh, ju siis meeldib "nussida", ega ta just kerge iseloomuga ei olnud. :D

Esimese lõigu kohta:
Mõtlesin tükk aega selle peale, et milline oleks siin kõige neutraalsem väljendus, aga
seekord jääb ikka tõsiselt õigetest sõnadest ja õigest sõnastusest vajaka, kuid proovin siiski.
Tähendab, mis minu jaoks on probleem, millest mina aru ei saa, on see, et miks inimestel on selline uskumatult optimistlik seisukoht retrespektis ajateenistusele või asjadele, mis olid antud hetkel halvad, aga mida enam tõenäoliselt kunagi kogema ei pea?
Sa läksid sinna, sind nussiti seal pooleks, sulle tehti kapirallisid ja voodirallisid ja ööhäireid ja mingit muud tarbetut sitta, kõigele toodi pm sama vabandus - teile on vaja distsipliini õpetada. Ja nüüd kui see kõik läbi, on arvamus nagu muutunud - see oli vajalik, see oli hea. See jääb mulle arusaamatuks. Ma leian, et inimesed panevad selle kohustusliku ajateenistuse läbimise sinna "Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks." kategooriasse. Aga minu arust see lause, see ütlus on täielikult overrated ja kohati väga lollakas. Kui sulle oleks 11 kuud sitta näost sisse söödetud, aga sa oleksid ellu jäänud, kas siis vaataksid ka tagasi ja ütleksid: "Noh, sitt oli sita maitsega ja tol hetkel väga halb, aga kokkuvõttes olen nüüd tugevam ja väga tänulik oma kogemusele ja ei kahetse midagi." Vot see on see, mis minu fucked up peas toimub ja millest mina ei saa aru.

Teise lõigu kohta:
Imho suht standard näide ajupesust. Mis on ajupesu?
Brainwash is the process by which a person is put through a prolonged process in order to change the way that they usually think about whatever subject the brainwasher chooses.
Täiskasvanud(see on oluline) mees, kes on mingi asja vastu, mingi süsteemi vastu, pannakse sunniviisiliselt läbima mingit etappi, pärast mida on tal arvamus asjast muutunud ning läheb sellesse süsteemi ise sisse, et järgmise põlvkonna ajusid pesema hakata.
Kui kohustuslik ajateenistus pole ajupesu, siis definitsiooni järgi on see ju väga lähedal ajupesule või mis?

[vilkar]

Kupis on distsipliin üks kõvemaid Eestis.Vahipatist rääkisin siis et see lebo.Suund on siis see mis ennast huvitab kõige rohkem.Kui load olemas ja tahad kõvemat kategooriat saada siis autojuhiks.Luure veedab kõige rohkem aega metsas ja ringi möllates.kui actioniks huvi ja istuda ei viitsi siis ütleks luure.seda võin ka öelda et kupis autojuhte sel ajal kui mina seal olin(2,5 aastat tagasi) lasti harvemini linnaloale.

Mis aastal kupis käisid? mis astme meedikuks said?

Ise olin Kupis 2006/2007 ja 2007 alguses alustati suurt remonti ka, kuigi osaliselt olid mõned hooned juba renoveeritud aga noorteajal saime ikka pedaalide peal situda :D.

Käisin samamoodi meditsiini vahipatis olin seal vist 4,5 kuud ja sain arstiabiks ja suht fun oli kiirabis sai praktikal oldud ja haiglates ja surnukuuris käidud.

Kes tahab autojuhiks saada peab kupis olema B kat all !

Vahipatis oli lebom kõigil oli läpakad ja väljasaamisega nvsel polnud probleeme.

Kes lähevad soovitan kuppi saate kodust eemale ja uusi tutvusi ja väga normi pataljoni! ainuke miinus Tallinnast käies see et vahepeal tüütab see edasi tagasi rändamine ära aga see selleks.

Varsti peaks korduõpused ka tulema aga hetkel pole kuulda olnud veel midagi!

[Cremer]

Mul oli üks klassivend, kes kirjutas 7 aastat arvamuslugusid Postimehes kui paha ajateenistus ikka on. Siis öeldi talle lõpuks, et meil pole selliseid vajagi ja lõppesid ka arvamuslood :)

[redddman10]

Mis aastal kupis käisid? mis astme meedikuks said?

Ise olin Kupis 2006/2007 ja 2007 alguses alustati suurt remonti ka, kuigi osaliselt olid mõned hooned juba renoveeritud aga noorteajal saime ikka pedaalide peal situda :D.

Käisin samamoodi meditsiini vahipatis olin seal vist 4,5 kuud ja sain arstiabiks ja suht fun oli kiirabis sai praktikal oldud ja haiglates ja surnukuuris käidud.

Kes tahab autojuhiks saada peab kupis olema B kat all !

Vahipatis oli lebom kõigil oli läpakad ja väljasaamisega nvsel polnud probleeme.

Kes lähevad soovitan kuppi saate kodust eemale ja uusi tutvusi ja väga normi pataljoni! ainuke miinus Tallinnast käies see et vahepeal tüütab see edasi tagasi rändamine ära aga see selleks.

Varsti peaks korduõpused ka tulema aga hetkel pole kuulda olnud veel midagi!

kle ei mäletagi neid aastaid täpselt hetkel:D peab uurima.muidu äkki olime koos?:D sain ka arstiabiks.ja ka remont käis alles.

[low-flow]

Hmm, ma arvan, et see efekt, et tegevus sooritamise ajale ei meeldi, aga pärast meeldib tulemus on nii mõneski teises elu valdkonnas üsna tavapärane. Näiteks: trenni minna ei viitsi, seal higistada ja pignutaga, aga kui ära käidud saab, siis õhtul on nii hea tunne; koolis mingeid kontrolltöid ja eksameid teha ning kiruda kui pask see on, mida kõike pähe peab endale ajama, aga lõpetamisel on ikka uhke tunne, et oled midagi saavutanud, teinud midagi tähtsat. Ja neid näiteid võib põmst veel ja veel tuua, kus tegevus ise ehk polegi nii nauditav kui kodus arvuti ees kõhtu sügada, aga saavutatud tulemusest tekkib rahulolu tunne. Ei ole head ilma halvata, sest kui kogu aeg oleks hea, siis hea oleks tavaline ja tavalisusest rahulolu ei saabu.

[lebovend]

Hmm, ma arvan, et see efekt, et tegevus sooritamise ajale ei meeldi, aga pärast meeldib tulemus on nii mõneski teises elu valdkonnas üsna tavapärane. Näiteks: trenni minna ei viitsi, seal higistada ja pignutaga, aga kui ära käidud saab, siis õhtul on nii hea tunne; koolis mingeid kontrolltöid ja eksameid teha ning kiruda kui pask see on, mida kõike pähe peab endale ajama, aga lõpetamisel on ikka uhke tunne, et oled midagi saavutanud, teinud midagi tähtsat. Ja neid näiteid võib põmst veel ja veel tuua, kus tegevus ise ehk polegi nii nauditav kui kodus arvuti ees kõhtu sügada, aga saavutatud tulemusest tekkib rahulolu tunne. Ei ole head ilma halvata, sest kui kogu aeg oleks hea, siis hea oleks tavaline ja tavalisusest rahulolu ei saabu.

Su jutus on kindlasti iva sees, aga küsimus on selles, et kas seda ajateenistuse läbimist panna sinna nö tähtsate asjade sekka. Jah, ma olen kade, kui mu sõber on sportlikum kui mina ning jah, tahaks endale ka doktorikraadi selles samas valdkonnas, milles mu sõbergi seda omab, aga miskipärast ma ei tunne ennast parema inimesena, kui ma olen läbinud ajateenistuse ja mu sõber või ülejäänud 70% eesti meestest pole seda teinud. Ma ei tunne, et see tähtis oleks või mingi eriline saavutus :( Pigem on see tunne, et samal ajal kui mina mudas roomasin, sõber seda tegema ei pidanud, vaid sai samal ajal oma doktorikraadi teha/sõpradega pubis filosoofilistel teemadel möla ajada vms.

[Vandalar]

Millest te räägite? Sõjavägi, kaitsevägi pole selleks, et mingit rahulolu sulle tekitada. Samas kui ei meeldi või tundub liiga raske, siis ei maksa sellepärast ka ennast poolsurnuks rahmeldada, et seda läbida. Need kes on piisavalt tugevad ja vastupidavad nii vaimselt kui füüsiliselt või lihtsalt kavalamad nagu lebovend need ka lähevad sealt ilusti läbi ja saavad tõenäoliselt täpselt samamoodi ka sõjaolukorras hakkama. Lihtsalt pole mõtet jahuda kõigile noortele, et sa pole mees kui sa teenistusse ei lähe. Nii hakkab iga kondikribu arvama, et ta peab sõjardiks hakkama aga kõiki pole vaja sellise koha peale ju. IMO ei ole tõesti mingit mõtet sellisel vennal sinna ronidagi kes lihtsalt ei ole harjunud füüsilise valuga, trenniga vms. Sama ka ajunussi kohta- kui ikka ei meeldi siis nahhui sa kannatad seal? Telekast nägin prantsuse võõrleegioni mingi eellaagri tegelasi kes pidid mõnda aega seal teste tegema ja range elu peal olema. Üks oli poksija kes raske pasaga harjunud ja rühkis igast asjast läbi ja pingutas ja hambad ristis ja siis oli üks vend kes elu sees polnud harjunud midagi rasket tegema ega pingutama- näost oli näha ka selline kergelt paksenemisele kalduv üsna tahtejõuetu figuuriga näojooned. See tüüp pidi seal lõuga tõmbama ja ei saanud üle 5-gi vist teha ja nagu oli hästi sült :) Selliseid on küll ja küll ja neil sobib vbl. mingi paberitöö aga mitte metsas rühkimine.
Pealegi on see raisatud raha mingile lambikale väljaõpet jagada IMO. Kõiki ju olümpiale ka ei saadeta vaid ikka ainult kõige tugevamad.

[vilkar]

kle ei mäletagi neid aastaid täpselt hetkel:D peab uurima.muidu äkki olime koos?:D sain ka arstiabiks.ja ka remont käis alles.

Ermm ok mis su perekonna nimi oli siis ? või kes kupis RV ja RÜ pärast oli st kui vahipatist kupi tagasi läksite siis kas tagala meditsiini rühma ?

mul olid RV Parv ja RÜ Rätte

[Romka]

Rääkige Kalevi Jalaväest midagi kes teab.

[redddman10]

Ermm ok mis su perekonna nimi oli siis ? või kes kupis RV ja RÜ pärast oli st kui vahipatist kupi tagasi läksite siis kas tagala meditsiini rühma ?

mul olid RV Parv ja RÜ Rätte

Vilkar saatsin PM

[Godspeed_EJ]

Rääkige Kalevi Jalaväest midagi kes teab.

Kalevi jalavägi peaks tänapäeval olema endine ROK. Seal ajateenistust küll olla ei tohiks?!

Ise muidu teenisin 2001 Kalevi Üksik-jalaväepataljonis, aga asus tol ajal Jägalas ja oli tore treenimise koht. Peale meid tõmmati seal uksed kinni, BTRid saadeti Paldiskisse ja territooriumi hõivasid Kaitseliitlased.

edit: krt vist on ikka ajateenijad ka tänapäeval seal https://www.riigiteataja.ee/akt/13094158