Ametlik valimiste/poliitika teema

[Potsataja]

....vabaerakonnal on vähemalt sisu.

Kui sa elaksid L-Virus, siis arvaksid minu moodi, et neil on 0 sisu. Ennem EKRE kui nemad.

[viki]

imestust lihtsalt tekitab, kui kõva toetuskisa siin neile. see 1% siia-sinna tundub küll natuke totter risk, kui selle hinnaks on suurem toetus KE-le. kaalutlemata otsus minu arvates. kahjuks sama ka vabaerakonnaga. vabaerakonnal on vähemalt sisu.

Isegi keskerakonna võidu puhul pole mingit vahet,kas nad saavad nt 25 või 35 kandidaati riigikokku.Teised on ju välistanud nendega koostöö.

[pastilaa]

Isegi keskerakonna võidu puhul pole mingit vahet,kas nad saavad nt 25 või 35 kandidaati riigikokku.Teised on ju välistanud nendega koostöö.

http://www.seitsmesed.ee/eesti/uudis...e-erakondadega

[ristijeesus]

toetab marginaale, kes jälle vastasleerilt hääli võtavad ja ideaalis KE jaoks 3-4% eestimeelsete hääli jälle neile.

see 1% siia-sinna tundub küll natuke totter risk, kui selle hinnaks on suurem toetus KE-le.

Palun ära demagoogitse. Ära ei hakka juba tüütama see "kui seda valid, siis sinu hääl läheb kesikutele" plaadi ketramine iga kord enne valimisi? Eelmistel RK valimistel sai reformierakond seitse, KE viis, SDE neli ja IRL kolm kompensatsioonimandaati. Samahea oleks väita "valid Eestimaa ühendatud vasakparteid, toetad reformareid."

[pastilaa]

Palun ära demagoogitse. Ära ei hakka juba tüütama see "kui seda valid, siis sinu hääl läheb kesikutele" plaadi ketramine iga kord enne valimisi? Eelmistel RK valimistel sai reformierakond seitse, KE viis, SDE neli ja IRL kolm kompensatsioonimandaati. Samahea oleks väita "valid Eestimaa ühendatud vasakparteid, toetad reformareid."

kompensatsioonimandaadid täpne arvutuskäik muidugi keeruline, aga üldiselt saab kõige rohkem neid valimiste võitja, kelleks praeguse seisuga (peale RE reitingu langust) on KE. mis demagoogiat siin on? jämedalt võttes kedagi otse toetades, kes ka sisse saab, hannad hääle talle. joonealuse hääl lõpptulemuses läheb eiteakuhu.

[Codecci]

Kas härra erplander juba mõnda aega tagasi mingitel valimistel seda EKRE 't ja Helmesid ei promonud samasuguse jutuga ja tookord nad feilasid korralikult?

[pastilaa]

ilma edikuta tho

[pikk28]

ma ristijeesusega ühes pundis.
Mind on ära väsitanud reformarite arrogantsus. Pmst võib öelda, et annan seekord protestihääle. Samas eile lugesin EKRE plaane, siis nagu väga ei taha neile seda häält ka anda....Nende plaanid on kummalised, eriti see 25% kodulaenu kustutamine ja tulumaksu vabastus jne...

[pastilaa]

ma ristijeesusega ühes pundis.
Mind on ära väsitanud reformarite arrogantsus. Pmst võib öelda, et annan seekord protestihääle. Samas eile lugesin EKRE plaane, siis nagu väga ei taha neile seda häält ka anda....Nende plaanid on kummalised, eriti see 25% kodulaenu kustutamine ja tulumaksu vabastus jne...

aga tartu rahu järgse piiri taastumine võlus ära ikka :P ? sina võid ekre valida ja oled ikka armas

[alaska]

Mulle meeldis see lugu reformierakonna kohta:
http://nihilist.fm/rumal-valib-reformierakonda/

Ma olen alati tahtnud uskuda, et reformarid teavad seda ja neil on mingisugune geniaalne plaan, mis seda muudab, kahjuks elu näitab, et see nii ei ole. Astutakse jälle sama reha otsa.
Olen korralikult liberaalset teksti tootnud oma elus, tulevik on helge, ainult mine võta ja tee, kui mees oled, sõimanud töölisi joodikuteks ja looseriteks, aga seejärel korralikult läbi põlenud ja tervise perse keeranud.
See tõde on ikka kusagil mujal.

[alaska]

Üks arvamusavaldus päevalehest sellel reformarite UUE Põhjamaa teemal:

( Click to show/hide )

Mikko Lagerspetz: kas Eesti ikka tahab saada Põhjamaaks?


Mikko Lagerspetz, Turu Åbo akadeemia professor

Põhjamaad ei panusta maksude langetamisele. Kuidas võiks Eestist saada Põhjamaa?
Oma erakonna üldkogul mainis Eesti peaminister visiooni Eestist kui uuest Põhjamaast.

Põhjamaade sõbrad Eestis tunnevad kindlasti sellisest eesmärgist kuuldes rõõmu. Ent ühtlasi tekib ka küsimusi ja kahtlusi. Sama üldkogu kinnitas näiteks, et Reformierakonna peamine majanduspoliitiline idee on endiselt maksude langetamine (nagu see on olnud juba kaks aastakümmet).
Kõik Põhjamaade peamised poliitilised parteid toetavad üksmeelselt heaoluriigi mudelit.

Põhjamaade kohta võib aga kindlalt väita vastupidist: madalad maksud ei ole sealse ühiskonna ülesehitamisel olnud mingi eriline prioriteet. Sellest tekivadki küsimused: kas me Eestist kui Põhjamaast rääkides ikka anname endale aru, mis on Põhjamaade eripära ja nende praeguse mitmekülgse edu
võti?
Mõte Eestist kui Põhjamaast kerkib aeg-ajalt visalt esile eriti „visioonides” ja muudes peokõnedes. Sellel on ka alust: olulised on nii geograafiline lähedus, kauaaegsed ja mitmekülgsed kultuurisidemed kui muidugi ka Eesti aina suurem majanduslik integreeritus eriti Soome ja Rootsiga.
Eestit Põhjamaade hulka paigutades viitavadki peokõnelejad – sealhulgas vabariigi president – geograafiale ja kultuurilistele sidemetele, mõnikord ka ühistele väärtustele ja mentaalsusele (mille olemasolu rahvusvahelised võrdlused küll ei kinnita). Turu ülikoolis 2009. aastal peetud mälestusväärses kõnes esitles president oma arusaama Põhjamaade kui regiooni kujunemisest ja leidis muu hulgas, et Skandinaavia ühtekuuluvuse tänapäevane väljund on ennekõike „ühine riiklik osalus lennufirmas SAS”.
Eestist erinev konsensus

Tuleb tõdeda, et Põhjamaade elanikud ise tajuvad suurt ühtekuuluvust. Sugugi põhjuseta ei räägita põhjamaisest ühiskonnamudelist. Rahvusvahelises võrdluses on raske leida riike, mis nii suurtes põhimõttelistes küsimustes kui ka õigusnormide ja valitsemise üksikasjades üksteisega samavõrd sarnaneksid. Nii Põhjamaade kodanikud kui ka kõik peamised poliitilised parteid toetavad üksmeelselt just nimelt sellist heaoluriigi mudelit. Lühidalt: ei ole oodata, et nende arusaam põhjamaisest ühiskonnast muutuks seesuguseks, mida tahaksid näha mõned Eesti
poliitikud.
OECD maade võrdluses on kõigi Põhjamaade avaliku sektori kulutuste maht võrreldes sisemajanduse kogutoodanguga suurem kui enamikus teistes riikides. Vaadeldes kulude struktuuri, võib märgata, et vahe põhjuseks on just heaoluteenused, näiteks haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused. Mitte aga tulude ümberjaotamine toimetulekutoetuste, pensionide vms kujul (nende maht võrreldes SKT-ga oli 2014. aastal Eestis 10,3%, Rootsis 12,1%).

Seni on Eesti areng olnud vastupidine, „õhukese riigi” ja majandusliku ebavõrdsuse poole.

Need on teenused, millest saavad kasu ennekõike lapsed, noored ja vanurid, mitte aga see tööjõuline ja terve osa rahvastikust, kes neid teenuseid rahastab. Miks nad sellega nõus on? Mis paneb inimesi maksma teenuste eest, mida nad ise vajavad ehk alles aastakümnete pärast (kui üldse) või millest saab kasu alles järgmine põlvkond? Enamik neid teenuseid on ühevõrra vajalikud kõigis arenenud heaoluühiskondades, aga neid rahastatakse paljudes teistes riikides pigem kodanike isiklike säästude ja erakindlustuse
kaudu.

Kõrvalseisja vaatenurgast võib tunduda, et nii põhjamaisuses kui ka sealses ühiskonnamudelis sisaldub omavahel vastuolus olevaid elemente. Rahvusvahelised arvamusküsitlused näitavad Põhjamaade kodanikke individualistidena – aga ühtlasi sellistena, kelle usaldus riigi vastu on suur.
Riigi ja kohalike omavalitsuste korraldatud heaoluteenuste eesmärk on vastata üksikisiku erinevatele vajadustele – mõned vajavad ja kasutavad neid rohkem kui teised –, aga neid rahastatakse peamiselt ühistest maksudest. Kodanikud on nõus maksma teenuste eest, mida nad ise parajasti ei pruugi vajada, sest nad usaldavad avalikku võimu, kes neid pakub. Nad peavad teda just nimelt oma huvide esindajaks, mitte kaugeks ja võõraks võimukandjaks. Nad peavad avalikku võimu oma esindajaks, sest kõigis poliitilistes otsustes püütakse arvestada eri ühiskonnarühmade erihuvisid.
Näeme, kui tihedalt on omavahel seotud kodanike aktiivsus, demokraatia, usaldus ja kindel sotsiaalpoliitiline mudel. See on tekkinud ajaloolise arengu käigus, kus riigist on kujunenud omamoodi kodanikuühiskonna jätk.
Põhjamaid on kerge eeskujuks seada. Mitmes riikide majanduslikku konkurentsivõimet, innovatiivsust, elukeskkonda, elanike majanduslikku võrdsust ja miks mitte ka õnnelikkust käsitlevas võrdluses tõusevad Põhjamaad esimeste hulka. Need saavutused ei ole sündinud juhuslikult, vaid just tänu sellele, et ühiskond, mis suudab pakkuda oma liikmetele tuge nende elu eri etappidel, on ka parim keskkond suure tööviljakusega töökohtade ja innovatiivsuse jaoks.
Vaja on suunamuutust

Aga peaminister rääkis Eestist siiski mitte kui lihtsalt Põhjamaast, vaid kui uuest Põhjamaast, ilma selleta, mis tema arvates on naabrite „tohutu bürokraatia- ja maksutraditsioon”. Nii nagu mõned teisedki peokõnelejad aastate jooksul, soovib ta Eestit Põhjamaade hulka paigutades tegelikult defineerida ümber selle, mida põhjamaisus on siiamaani tähendanud. Ta sooviks kopeerida edu, heaolu ja innovatiivsust, aga mitte ühiskonnamudelit ja elukorraldust, mis need tulemused on andnud. Tekib mulje, et põhjamaisus on tema jaoks eelkõige hea kaubamärk, mis ei nõua Eestilt palju rohkemat kui õiget „brändingut”.
Eesmärk teha Eestist Põhjamaa on sümpaatne ja võiks olla ühe põlvkonna jooksul ka saavutatav. Aga tuleb teadvustada, et see tähendab väga tõsist suunamuutust poliitikas ning nõuab suurt üksmeelt ja otsustavust – pole kindel, kui suur tahe ja valmisolek ühiskonnal selleks
ikkagi on.
Seni on Eesti areng olnud vastupidine, „õhukese riigi” ja majandusliku ebavõrdsuse poole, ning alternatiive pole peaaegu üldse arutatud. Arutelu saab aga alustada, kasvõi uurides Põhjamaade mudelit ja selle senise edu
põhjusi.
Arvan, et peaministri visiooni tuleb suhtuda tõsiselt – tegelikult tõsisemalt, kui ta seda ise teeb. Aga selleks tuleb ka hakata rääkima Põhjamaadest sellistena, nagu nad tänapäeval on, mitte sellistena, nagu Eesti visionäärid neid näha tahaksid.

[Codecci]

Mulle meeldis see lugu reformierakonna kohta:
http://nihilist.fm/rumal-valib-reformierakonda/

Ma olen alati tahtnud uskuda, et reformarid teavad seda ja neil on mingisugune geniaalne plaan, mis seda muudab, kahjuks elu näitab, et see nii ei ole. Astutakse jälle sama reha otsa.
Olen korralikult liberaalset teksti tootnud oma elus, tulevik on helge, ainult mine võta ja tee, kui mees oled, sõimanud töölisi joodikuteks ja looseriteks, aga seejärel korralikult läbi põlenud ja tervise perse keeranud.
See tõde on ikka kusagil mujal.

See "15 aastaga 10 rikkama hulka" on obv mõttetu scam-loosung, aga sama on teinud suht kõik erakonnad... KE omad olid imo palju hullemad sel ajal.

Aga oskad sa öelda konkreetselt kuidas mõni teine erakond seda va rikkust/elatustaset suudab Eestis tõsta?

Minu lihtsustatud talupojamõistus saab asjadest nii aru:
* Miinimumpalk - kas hetkel Eesti ettevõtjad panevad megakasumeid tasku, lihtsalt tõstame seda miinimumpalka mingi 2x+ ja ettevõtete kasumid veits vähenevad, aga nad uksi sulgema ei pea ja no harm done? Ei tundu väga loogiline. Pigem kõige madalam klass hakkaks siis veel halvemini elama, sest väiksed firmad panevad uksed kinni ja nad kaotavad töö, töötus suureneb sitaks.

* Astmeline tulumaks - keskklass kaotab ja maksab seda, ega Armin ja co tulumaksu ei maksa vaid võtavad dividende. Kui ettevõtete makse tõsta siis kolivad nad Caymanile oma asjad ja Eesti jääb sellestki ilma mis praegu saab.

* Toetuste suurendamine laenurahaga nagu mujal Euroopas - laenuraha, intressid, lisakohustused tulevikuks... Ei tundu väga mõistlik.

Mida SDE ja KE paremini saaksid teha oluliselt mida RE ei tee? Jagame 5-10a vaestele pappi, siis perse majas ja pohh järgmine valitsus vaatab edasi?

[viki]

* Astmeline tulumaks - keskklass kaotab ja maksab seda, ega Armin ja co tulumaksu ei maksa vaid võtavad dividende. Kui ettevõtete makse tõsta siis kolivad nad Caymanile oma asjad ja Eesti jääb sellestki ilma mis praegu saab.

Dividendidelt tuleb siiski tulumaksu maksta.Kui sa ettevõttest kasumit välja ei võta,siis ei pea ettevõtte tulult makse maksma.

[VisaHing]

See "15 aastaga 10 rikkama hulka" on obv mõttetu scam-loosung, aga sama on teinud suht kõik erakonnad... KE omad olid imo palju hullemad sel ajal.

Aga oskad sa öelda konkreetselt kuidas mõni teine erakond seda va rikkust/elatustaset suudab Eestis tõsta?

Minu lihtsustatud talupojamõistus saab asjadest nii aru:
* Miinimumpalk - kas hetkel Eesti ettevõtjad panevad megakasumeid tasku, lihtsalt tõstame seda miinimumpalka mingi 2x+ ja ettevõtete kasumid veits vähenevad, aga nad uksi sulgema ei pea ja no harm done? Ei tundu väga loogiline. Pigem kõige madalam klass hakkaks siis veel halvemini elama, sest väiksed firmad panevad uksed kinni ja nad kaotavad töö, töötus suureneb sitaks.

* Astmeline tulumaks - keskklass kaotab ja maksab seda, ega Armin ja co tulumaksu ei maksa vaid võtavad dividende. Kui ettevõtete makse tõsta siis kolivad nad Caymanile oma asjad ja Eesti jääb sellestki ilma mis praegu saab.

* Toetuste suurendamine laenurahaga nagu mujal Euroopas - laenuraha, intressid, lisakohustused tulevikuks... Ei tundu väga mõistlik.

Mida SDE ja KE paremini saaksid teha oluliselt mida RE ei tee? Jagame 5-10a vaestele pappi, siis perse majas ja pohh järgmine valitsus vaatab edasi?

heh nice post coddeci. Aga ühesõnaga on per**s ja tegelt on Eesti ammu väljasuremisele/hukule määratud.

Reaalselt ei usu ka ise tegelt, et Eestis annaks midagi nii kategoorilsielt ära teha, et lihtinimene hakkaks tõesti paremini elama ja kuu lõpus jääks ehk mõni euro ka üle, mida sukasäärde toppida.

Läheb ikka sama rada edasi vaikselt ja nii,et 4 aasta tagant mingid tegelased, ujuvad oma koopast välja, et maailmatarkusi tulla rahvale jagama.

[pikk28]

ty alaska. Hea lugemine!

[rasmer]

Väheke mõistlikumat juttu ka.
http://majandus24.postimees.ee/30957...itsmest-asjast

[Codecci]

Jah, aga see ei lähe astmelise tulumaksu alla ju - isegi astmelise süsteemiga maksaks ühemehefirma sama protsendi mis Olympic. Kaotavad ainult keskmisest suurema palgaga palgatöölised ehk keskklass.

[alaska]

Codecci, lihtsam on alati öelda, mis on valesti, kui soovitada, kuidas on õigesti.

Mulle tundub, et eesti inimene (või inimene üldse) toimib siiski kõige paremini sotsiaaldemokraatlikus keskkonnas. Kui vaadata eesti edukamaid ettevõtteid, siis nende kohta leiab pidevalt artikleid, kuidas töötajad seatakse esikohale, soodustatakse perega tegelemist ja tervise eest hoolitsemist. Tegelikult paljuski toimib see ka riigiametites ja seadustes, nüüd tuleks ametlik suund seada. Sellised "mine siis minema, ukse taga on järjekord" firmad saavad toimida ainult sita regionaalpoliitika ja viletsa haridussüsteemi tõttu ja selle aeg peaks olema otsas. Aga see kõik on suurem teema, nii punkti kaupa lahates, mis oleks õige, mis vale, jääks ma hätta.
Ma ei promo siin SDE-d, ise neid ei vali.

[erplander]

http://pluss.postimees.ee/3097873/to...-kuus-erakonda

[Codecci]

http://pluss.postimees.ee/3097873/to...-kuus-erakonda

Ma seda koalitsioonivärki jms eriti ei jaga. Mis juhtub kui Keskerakond (või Sotsid) valimised võidavad, nemad võimul ja astmeline tulumaks garanteeritud? Kui nii siis Reformi valimine tundub suht no-brainer minu jaoks lihtsalt selleks, et astmelist tulumaksu vältida, sest see retarded.