Ametlik valimiste/poliitika teema

[rahvavaenlane]

Yhesonaga ****** teema, Stockholmi Eesti saatkond saatis mind pikalt, ütlesid et leia endale kodu assshole, muidu hui sa valida saad, taun. Sissekirjutust ei oma, neti teel ei oska jaa ei taha, vabaerakond jai haalest ilma.

[Potsataja]

Arno saab ka umbes 1500 häält. Oled ekslikult valesti kirjutanud ülalpool.

Ringkond nr 6 (Lääne-Viru): Anti Poolamets 2000 häält


Siin võib ka kala sees olla. Antud ringkonna Arnol on endal 15 last ja terve maakond sugulasi täis, ehk teoreetiliselt jõuaks ta valimiskünnise lähedale juba nende arvult.

[VisaHing]

Yhesonaga ****** teema, Stockholmi Eesti saatkond saatis mind pikalt, ütlesid et leia endale kodu assshole, muidu hui sa valida saad, taun. Sissekirjutust ei oma, neti teel ei oska jaa ei taha, vabaerakond jai haalest ilma.

Hääral pole siis ID kaarti ega lugejat, millega õigel ajal oma hääl ära anda?

Ära nüüd vingu raisk.

[rahvavaenlane]

Hääral pole siis ID kaarti ega lugejat, millega õigel ajal oma hääl ära anda?

Ära nüüd vingu raisk.

Harral on ainult suur **** ja tyhi hing. Vingub siis kui tahab.

[erplander]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

Sullingu kohta siin juba arvati, aga tundub üks suhteliselt rumal ja tõusiklik tädi. Agar ogar.

Kel huvi, võib lugeda miks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/anne-...reg=1&no=0&s=1

Turg toimib teiste reeglite järgi, kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutlusi selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.

Arno saab ka umbes 1500 häält. Oled ekslikult valesti kirjutanud ülalpool.

Hääli loeme loetud tundide pärast.

[alaska]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

Minu arvamust Anne Sullingust kujundas ümber see lugu:

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Martin Aidnik: Euroopa kodanikuühendused astusid globaalse kapitali vastu ja neid on saatnud edu

Martin Aidnik, Tallinna ülikooli sotsioloogia doktorant

Üleatlandilise kaubandusleppe sõlmimine võidakse tagasi lükata
USA ja Euroopa Liit on alates 2013. aastast suuresti saladuskatte all koostanud transatlantilist kaubandus- ja investeerimislepingut. Hinnangud sellele dokumendile, mis on tuntud lühendi TTIP (Transatlantic Trade and Investment Parnership) all, on märkimisväärselt vastuolulised.
Leppega soovitakse kaotada USA ja EL-i vahelt juba praegugi minimaalsed põllumajandus-, tööstus- ja tarbekaupade tollid. Leppe teine eesmärk on ühtlustada ja nõrgestada suurfirmadele kohaldatavaid regulatsioone: toidukaupade kvaliteedi määrusi (k.a piiranguid geneetiliselt muundatud organismidele), keskkonnaseadusi, pangandusreegleid, samuti töötajate õigusi puudutavaid seadusi. Niisugused meetmed peaksid soodustama töökohtade loomist ja elavdama ettevõtlust, ka konkurentsiseadused peaksid läbipaistvamaks muutuma.
Vastuolulised punktid

Samal ajal ei eita lepingut tagant lükkavad asjaosalised, et eesmärk on kaitsta ka suurkorporatsioonide kasumeid. Kõige vastuolulisem on kavandatava leppe punkt, mida nimetatakse „investori-riigi vaidluse lahendamine”. Tegemist on mehhanismiga, mis annab korporatsioonidele õiguse valitsusi kohtusse kaevata, kui need võtavad vastu seadusi, mis vähendavad korporatsiooni kasumit või kahjustavad muul moel selle huve. Sisuliselt tähendab see suurkorporatsioonidele eraldi kohtumõistmist, mis võimaldaks (salastatud istungitel) tagasi lükata kodanikest lähtuvaid valitsuste otsuseid. See röövib riikidelt õigluse tagamiseks vajaliku suveräänsuse.
Haridus- ja meditsiini-teenused võivad muutuda Euroopas privileegideks.

Kui tahes väheusutav suurkorporatsioonidele niisuguse „erandi” tegemine ka poleks, leiab maailmast juba näiteid selle rakendamisest. Kui Austraalia valitsus kehtestas nõude, et suitsupakkidelt tuleb eemaldada brändinimed ja jätta alles ainult hoiatus suitsetamise kahjulikkusest tervisele, siis kasutades ära kaubanduslepet, mille Austraalia oli sõlminud Hongkongiga, nõudis tubakafirma Philip Morris Austraalialt kompensatsiooni intellektuaalse omandi rikkumise eest. Seda ja teisi sääraseid näiteid arvestades pole raske mõista, miks kardetakse, et TTIP-iga kaasneb ebademokraatlikkus – et ühiskondade valitsemine koondub rohkem majandusliku eliidi kätte.
Lepe võib kahjulik olla ka töökohtadele. Euroopa Komisjon on tunnistanud, et EL-i töötajatele võib lepe kaasa tuua riske, sest ettevõtted võivad kasutada ära USA-s kehtivaid töötajate väiksemaid õiguseid. Globaliseerumise uurija Saskia Sassen ennustab, et pikemas perspektiivis toob kaubandussuhete reform kaasa töökohtade arvu vähenemise.
Euroopa kodanike-ühendused on lepingu vastu kogunud juba 2,5 miljonit allkirja.

Euroopa Komisjoni kinnituse järgi huvitab EL-i, et TTIP ei süvendaks olukorda, kus erafirmad võtavad üle avalikke teenuseid, nagu haridus ja meditsiin. Ent USA firmad on iseäranis huvitatud ligipääsust Euroopa tervishoiusüsteemile, milles näevad enda jaoks kasutamata võimalust. Kuna avalikud teenused tervikuna lepingust ilmselt välja ei jää – Euroopa Komisjoni teatel on erandid kitsalt määratud –, siis võivad haridus- ja meditsiiniteenused muutuda Euroopas privileegideks. Erastatud teenuste pakkumisse pole riikidel hiljem enam õigust sekkuda.
Kirjeldatud ohtude tõttu on Euroopa kodanikeühendused kogunud lepingu vastu juba 2,5 miljonit allkirja. Euroopa Liit on nüüdseks loobunud kinniste uste taga toimuvast poliitikast ja hakanud järeleandmisi tegema. EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnul on vaja laiapõhjalisemat diskussiooni. Üle vaadatakse ka mitu varem pakutud muudatust, sealhulgas suurkorporatsioonide õigusemõistmist puudutavad.
Eesti ettevõtlusminister Anne Sulling on kirjas Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile toetanud lepingu muutmatul kujul vastuvõtmist. Viimase aja arengute tõttu pole see õnneks enam aktuaalne. Veelgi enam, inimeste ja kodanikuühenduste aktiviseerumine on tähendanud, et kogu projekt võidakse tagasi lükata. Tegemist oleks kahtlemata tähtsa võiduga globaalse kapitali vastu.

[erplander]

Täna müügile jõudnud märtsi-aprilli Ragistaja on ka osaliselt valimiste-eri:

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Üks ristsõna ka veebis lahendamiseks:
http://crossword.info/ragista/kobras_ja_orav_valimas

[pastilaa]

oot aga EKRE teemalised natsinaljad jms? ise koostasid jah :D

[erplander]

No EKRE (ja Vabaerakond) pole jõudnud veel mingeid erilisi ämbreid kolistada, kui see juhtub, siis järgmiste valimiste eel võib ka nendest midagi teha :)

[karupoeg]

Midagi ei oska arvata inimesest, kes laseb kirjutada hanke neliveolisele Subaru Forestile kuna tädi tahab Subarut ja siis viimasel hetkel taipab, et hoopis tagaveolist BMWd oleks vaja ning lõpuks jääb oma lollusest mõlemast ilma ja peab Savisaare roheliste bussidega edasi sõitma.

Sullingu kohta siin juba arvati, aga tundub üks suhteliselt rumal ja tõusiklik tädi. Agar ogar.

Kel huvi, võib lugeda miks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/anne-...1®=1&no=0&s=1

Turg toimib teiste reeglite järgi, kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutlusi selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.



Hääli loeme loetud tundide pärast.

Minu arvamust Anne Sullingust kujundas ümber see lugu:

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

Martin Aidnik: Euroopa kodanikuühendused astusid globaalse kapitali vastu ja neid on saatnud edu

Martin Aidnik, Tallinna ülikooli sotsioloogia doktorant

Üleatlandilise kaubandusleppe sõlmimine võidakse tagasi lükata
USA ja Euroopa Liit on alates 2013. aastast suuresti saladuskatte all koostanud transatlantilist kaubandus- ja investeerimislepingut. Hinnangud sellele dokumendile, mis on tuntud lühendi TTIP (Transatlantic Trade and Investment Parnership) all, on märkimisväärselt vastuolulised.
Leppega soovitakse kaotada USA ja EL-i vahelt juba praegugi minimaalsed põllumajandus-, tööstus- ja tarbekaupade tollid. Leppe teine eesmärk on ühtlustada ja nõrgestada suurfirmadele kohaldatavaid regulatsioone: toidukaupade kvaliteedi määrusi (k.a piiranguid geneetiliselt muundatud organismidele), keskkonnaseadusi, pangandusreegleid, samuti töötajate õigusi puudutavaid seadusi. Niisugused meetmed peaksid soodustama töökohtade loomist ja elavdama ettevõtlust, ka konkurentsiseadused peaksid läbipaistvamaks muutuma.
Vastuolulised punktid

Samal ajal ei eita lepingut tagant lükkavad asjaosalised, et eesmärk on kaitsta ka suurkorporatsioonide kasumeid. Kõige vastuolulisem on kavandatava leppe punkt, mida nimetatakse „investori-riigi vaidluse lahendamine”. Tegemist on mehhanismiga, mis annab korporatsioonidele õiguse valitsusi kohtusse kaevata, kui need võtavad vastu seadusi, mis vähendavad korporatsiooni kasumit või kahjustavad muul moel selle huve. Sisuliselt tähendab see suurkorporatsioonidele eraldi kohtumõistmist, mis võimaldaks (salastatud istungitel) tagasi lükata kodanikest lähtuvaid valitsuste otsuseid. See röövib riikidelt õigluse tagamiseks vajaliku suveräänsuse.
Haridus- ja meditsiini-teenused võivad muutuda Euroopas privileegideks.

Kui tahes väheusutav suurkorporatsioonidele niisuguse „erandi” tegemine ka poleks, leiab maailmast juba näiteid selle rakendamisest. Kui Austraalia valitsus kehtestas nõude, et suitsupakkidelt tuleb eemaldada brändinimed ja jätta alles ainult hoiatus suitsetamise kahjulikkusest tervisele, siis kasutades ära kaubanduslepet, mille Austraalia oli sõlminud Hongkongiga, nõudis tubakafirma Philip Morris Austraalialt kompensatsiooni intellektuaalse omandi rikkumise eest. Seda ja teisi sääraseid näiteid arvestades pole raske mõista, miks kardetakse, et TTIP-iga kaasneb ebademokraatlikkus – et ühiskondade valitsemine koondub rohkem majandusliku eliidi kätte.
Lepe võib kahjulik olla ka töökohtadele. Euroopa Komisjon on tunnistanud, et EL-i töötajatele võib lepe kaasa tuua riske, sest ettevõtted võivad kasutada ära USA-s kehtivaid töötajate väiksemaid õiguseid. Globaliseerumise uurija Saskia Sassen ennustab, et pikemas perspektiivis toob kaubandussuhete reform kaasa töökohtade arvu vähenemise.
Euroopa kodanike-ühendused on lepingu vastu kogunud juba 2,5 miljonit allkirja.

Euroopa Komisjoni kinnituse järgi huvitab EL-i, et TTIP ei süvendaks olukorda, kus erafirmad võtavad üle avalikke teenuseid, nagu haridus ja meditsiin. Ent USA firmad on iseäranis huvitatud ligipääsust Euroopa tervishoiusüsteemile, milles näevad enda jaoks kasutamata võimalust. Kuna avalikud teenused tervikuna lepingust ilmselt välja ei jää – Euroopa Komisjoni teatel on erandid kitsalt määratud –, siis võivad haridus- ja meditsiiniteenused muutuda Euroopas privileegideks. Erastatud teenuste pakkumisse pole riikidel hiljem enam õigust sekkuda.
Kirjeldatud ohtude tõttu on Euroopa kodanikeühendused kogunud lepingu vastu juba 2,5 miljonit allkirja. Euroopa Liit on nüüdseks loobunud kinniste uste taga toimuvast poliitikast ja hakanud järeleandmisi tegema. EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnul on vaja laiapõhjalisemat diskussiooni. Üle vaadatakse ka mitu varem pakutud muudatust, sealhulgas suurkorporatsioonide õigusemõistmist puudutavad.
Eesti ettevõtlusminister Anne Sulling on kirjas Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile toetanud lepingu muutmatul kujul vastuvõtmist. Viimase aja arengute tõttu pole see õnneks enam aktuaalne. Veelgi enam, inimeste ja kodanikuühenduste aktiviseerumine on tähendanud, et kogu projekt võidakse tagasi lükata. Tegemist oleks kahtlemata tähtsa võiduga globaalse kapitali vastu.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

they hate us cause they ain't us

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

[Potsataja]

Tartu oravate nimekirja vaadates ei pruugi sealne esinumber peale tulemuste selgumist sugugi mitte kõige suurema häältesaagiga olla. Ma ise hoian pöialt, et mõni orav teeks Taavist parema tulemuse ja vähemalt rahvaarvu ning saadud häälte arvu arvestades on see vägagi tõenäoline. Ansipi tipule peaks ta ligi kaks korda alla jääma.

[VisaHing]

E-häältega pani kinni pmst REF jep?

[viki]

Vabaerakonna sissesaamine peaks e-hääletuse järgi suht kindel olema.

[Potsataja]

http://poliitika.postimees.ee/310771...reformierakond

E-hääletuse võitis ülisuure eduga Reformierakond, mis kogus 37,5 protsenti kõigist e-häältest.

E: Minu loogika järgi on selline tulemus võimatu, kuigi Venemaal oleks see igati loogiline.

http://poliitika.postimees.ee/310372...76-491-valijat

25. veebruar 2015 18:21
Täna kell 18 lõppenud riigikogu valimiste elektroonilisel hääletusel osales kokku 176 491 valijat

http://poliitika.postimees.ee/310771...akond#comments

1. märts 2015 20:14
Valijad andsid riigikogu valimistel kokku 177 416 elektroonilist häält.

Ma unustasin, et kooseluseaduse poolt hääletas ju 37,6% (hetkel hälve siis -0,1%) RK liikmetest, aga miks teised poolt hääletanud peale RE unustati ja jäeti teiste valijate meelevalda.

[erplander]

See on ebareaalne eriti sellest tõigast lähtudes, mida ETV-s just mainiti, et kõige tüüpilisem e-valija pole mitte noor, vaid keskealine valija.

Kui tõesti enamus e-valijaid olnuks noored, siis ma usuks seda, et Reform sai 2x enam e-hääli kui järgmine erakond, sest Reformi toetajate hulgas ongi enamus noored.

Nüüd aga kui öeldi, et e-valijate hulgas on ka väga palju 40-60-aastaseid valijaid, ei tundu see Reformi ülisuur edu teiste ees loogiline, ka kõiki eelnevaid küsitlusi arvestades. RE ja SDE vahe pidanuks olema palju väiksem.

(Klõpsa sisu nägemiseks / peitmiseks)

[estdonk]

lol

[VisaHing]

Oeh... Seega e-valimised rigged jah. fak.

//rahunege nüüd natuke .

[ristijeesus]

Imelik, et e-hääli on pärast hääletamise lõppu ligi tuhande võrra juurde tulnud kui tegelikult peaks hoopis vähenema.

[vapsik]

See ju norm kui e-hääletamine on rigged. Saavadki pukki need, kes IT asjast midagi jagavad.

[rasmer]

Suht sitalt rigged imo, oleks võinud igaks juhuks 10% veel otsa panna, et üldine võit kindel oleks.