Eesti Pokkeriportaal

Vaata hääletusi tulemusi: Keda valid meie riiki juhtima ?

Hääletajad
180. Sa ei tohi hääletada
  • RE

    71 39,44%
  • KE

    7 3,89%
  • SDE

    18 10,00%
  • IRL

    52 28,89%
  • RL

    2 1,11%
  • EERL

    0 0%
  • Keegi muu

    9 5,00%
  • Ükskõik, kes pukis, minul on alati hea elu

    21 11,67%
Näidatakse tulemusi 1 kuni 20, kokku 2519

Hübriidvaade

  1. #1

    Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

    Tsitaat Algselt postitas privador Vaata postitust
    Kas Kross kuskil äp rikaste topis polnud? Pole ju selge kuidas ta oma varanduse on kokku varastanud. ilmselt riigi tagant oskab hästi varastada
    Sattusin juhuslikult lugema huvitavat artiklit selle kohta:

    Krossi tallinlaste käekäik ei huvita

    14.10.2013 Viktor Pekkanen, turvaekspert

    Krossi ei huvita tallinlaste heaolu, vaid tema võitleb Savisaarega, et pääseda teenitud kannuste abil riigikokku ja saada nii puutumatus, kui mõni tema hämar tegu peaks lagedale ilmuma.

    Erik Niiles Kross on avalikus teenistuses ehk maksumaksja käest palka saades hakkama saanud mitme kahtlase teoga.

    Näiteks astus ta oma pettunud eksnaise vastu tegevteenistuse lepinguga. Eerik-Niiles Kross kohtus oma endise naise Cynthia Babskiga Tallinnas 1988. aastal. Koos elama hakkasid särav ajakirjanik ja Eesti Washingtoni ministernõunik 1992. aastal. 1995 alguses sai Krossist peaminister Andres Tarandi julgeolekunõunik. Babski jäeti USA-sse. Kross läks Eestisse jõudes viima USA-s relvade smuugeldamise eest vangis istunud retsidivist Janek Klaisi kirja tema elukaaslasele Terje Taalile. Selle tulemusena sai Terje Taalist Terje Kross. Cynthia Babski aga solvus ja hakkas Krossilt tagasi nõudma raha, mis ta oli andnud Krossile korteri remondiks.

    1998. aasta aprillis rahuldas Tallinna linnakohus osaliselt Babski hagi Krossi vastu.

    Ameti abil kohtuotsusest kõrvale

    Kross aga ei kavatsenudki maksta ja kasutas naise vastu tegevteenistuslepingut. Kross läbis 1997. aastal reservohvitseride täienduskursuse kaitseväe lahingukoolis ning talle anti Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. aasta käskkirjaga nr 18 lipniku auaste.

    Tänaseni ei ole avalikkusele näidatud Johannes Kerdi käskkirja Krossi kui ohvitseri väeosa ja ametikohustuste määramise kohta, kuigi Kert on sellise käskkirja allkirjastanud.

    Krossi ja tema endise elukaaslase Babski kohtuvaidlus raha üle oli kestnud selleks ajaks juba neli aastat. Sügisel 1999 tegi Kross linnakohtu täitevosakonnale kohtuotsuse peatamise taotluse, viidates oma kehtivale tegevteenistuse lepingule.

    Eesti seaduste järgi ei saa tegevteenistuses oleva sõjaväelase vastu varalist nõuet pöörata, nii tahtis Kross pääseda lepingu abil Babskile raha maksmisest. Tegemist on otsese korruptsiooniskeemiga, kus kõrge riigiametnik Kross kasutas kaitseväe juhatajat ära oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks.

    Lepingud Krossile kasulikuks

    Juriidilises mõttes käitus Kross aga lausa saatanliku osavusega, sest ta oli 1999. aasta veebruaris Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori ametikohal. Avalikus teenistuses seega!

    Avaliku teenistuse seaduse kohaselt vabastatakse ametist ametnik, kes on nimetatud riigiteenistuses teisele ametikohale. Antud juhul kirjutas härra Kross avalduse tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks koordinatsioonibüroo direktori ametikohal oleku ajal.

    Seega oleks Kross tulnud koordinatsioonibüroo direktori ametikohalt vabastada. Kuid ennast sageli seadustest kõrgemal olevaks jumalikuks olevuseks pidav Eerik-Niiles ei mõelnudki luurejuhi kohalt lahkuda.

    Kerdi asemel kaitseväe juhataja kohusetäitjaks nimetatud Urmas Roosimägi käskis lepingu Krossiga lõpetada. Kross taotles väidetavalt kahel korral lepingu pikendamist, kuid Roosimägi jäi endale kindlaks ja leping lõpetati kuupäevaga 31. detsember 1999.

    Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektori ametikohta on avalikkuses ekslikult peetud luurejuhi ametikohaks. Tegelikult ei ole see positsioon võrreldav isegi mitte riigiameti juhi ametikohaga. Ka Krossi roll oli sisuliselt mängida postkasti ja vahendada eriteenistuste infot peaministrile ning koordineerida julgeolekuasutuste info liikumist.

    Loe edasi:
    http://www.pealinn.ee/index.php?pid=...ng=5&nid=12197

    NB! Tean, et tegu on kesikute üllitatava Pravda-stiilis propagandaajalehega, ent tundub, et see artikkel on igal juhul kirjutatud asjadest teadliku inimese poolt, muidu ta ei julgeks oma nime alt sellist asja avaldada.
    Viimati muudetud erplander poolt : 17.10.13 at 12:44

  2. #2
    Vana Tegija Kasutaja EestiAA avatar
    Liitus
    Nov 2010
    Postitusi
    1 132

    Re: Ametlik valimiste/poliitika teema

    Tsitaat Algselt postitas erplander Vaata postitust
    Loe edasi:
    http://www.pealinn.ee/index.php?pid=...ng=5&nid=12197

    NB! Tean, et tegu on kesikute üllitatava Pravda-stiilis propagandaajalehega, ent tundub, et see artikkel on igal juhul kirjutatud asjadest teadliku inimese poolt, muidu ta ei julgeks oma nime alt sellist asja avaldada.

    Nime alla panek pole piisav tõestus artikli aususele.

    Tekst võib olla 100% õige/vale olla, et selles veenduda peaks iga inimene natukene ise asja tagamaid uurima.
    Uurimine peaks toimuma ilma Biasita mudu leiad alati vastuse mis sulle sobib, mitte mis on loogiline.
    Nii peaks kogu meediat võtma, mitte aint seda artiklit.
    Viimati muudetud EestiAA poolt : 17.10.13 at 13:08

Teema info

Kasutajad vaatamas seda teemat

Hetkel on 6 kasutajat vaatamas seda teemat. (0 registreeritud kasutajat 6 külalist)

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud
TAGASI ÜLES