Vaata hääletusi tulemusi: Keda valid meie riiki juhtima ?
- Hääletajad
- 180. Sa ei tohi hääletada
-
RE
71 39,44% -
KE
7 3,89% -
SDE
18 10,00% -
IRL
52 28,89% -
RL
2 1,11% -
EERL
0 0% -
Keegi muu
9 5,00% -
Ükskõik, kes pukis, minul on alati hea elu
21 11,67%
Näidatakse tulemusi 1 kuni 20, kokku 2519
Hübriidvaade
-
17.10.13, 12:42 #1
- Liitus
- Oct 2008
- Postitusi
- 1 029
Re: Ametlik valimiste/poliitika teema
Sattusin juhuslikult lugema huvitavat artiklit selle kohta:
Krossi tallinlaste käekäik ei huvita
14.10.2013 Viktor Pekkanen, turvaekspert
Krossi ei huvita tallinlaste heaolu, vaid tema võitleb Savisaarega, et pääseda teenitud kannuste abil riigikokku ja saada nii puutumatus, kui mõni tema hämar tegu peaks lagedale ilmuma.
Erik Niiles Kross on avalikus teenistuses ehk maksumaksja käest palka saades hakkama saanud mitme kahtlase teoga.
Näiteks astus ta oma pettunud eksnaise vastu tegevteenistuse lepinguga. Eerik-Niiles Kross kohtus oma endise naise Cynthia Babskiga Tallinnas 1988. aastal. Koos elama hakkasid särav ajakirjanik ja Eesti Washingtoni ministernõunik 1992. aastal. 1995 alguses sai Krossist peaminister Andres Tarandi julgeolekunõunik. Babski jäeti USA-sse. Kross läks Eestisse jõudes viima USA-s relvade smuugeldamise eest vangis istunud retsidivist Janek Klaisi kirja tema elukaaslasele Terje Taalile. Selle tulemusena sai Terje Taalist Terje Kross. Cynthia Babski aga solvus ja hakkas Krossilt tagasi nõudma raha, mis ta oli andnud Krossile korteri remondiks.
1998. aasta aprillis rahuldas Tallinna linnakohus osaliselt Babski hagi Krossi vastu.
Ameti abil kohtuotsusest kõrvale
Kross aga ei kavatsenudki maksta ja kasutas naise vastu tegevteenistuslepingut. Kross läbis 1997. aastal reservohvitseride täienduskursuse kaitseväe lahingukoolis ning talle anti Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. aasta käskkirjaga nr 18 lipniku auaste.
Tänaseni ei ole avalikkusele näidatud Johannes Kerdi käskkirja Krossi kui ohvitseri väeosa ja ametikohustuste määramise kohta, kuigi Kert on sellise käskkirja allkirjastanud.
Krossi ja tema endise elukaaslase Babski kohtuvaidlus raha üle oli kestnud selleks ajaks juba neli aastat. Sügisel 1999 tegi Kross linnakohtu täitevosakonnale kohtuotsuse peatamise taotluse, viidates oma kehtivale tegevteenistuse lepingule.
Eesti seaduste järgi ei saa tegevteenistuses oleva sõjaväelase vastu varalist nõuet pöörata, nii tahtis Kross pääseda lepingu abil Babskile raha maksmisest. Tegemist on otsese korruptsiooniskeemiga, kus kõrge riigiametnik Kross kasutas kaitseväe juhatajat ära oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks.
Lepingud Krossile kasulikuks
Juriidilises mõttes käitus Kross aga lausa saatanliku osavusega, sest ta oli 1999. aasta veebruaris Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori ametikohal. Avalikus teenistuses seega!
Avaliku teenistuse seaduse kohaselt vabastatakse ametist ametnik, kes on nimetatud riigiteenistuses teisele ametikohale. Antud juhul kirjutas härra Kross avalduse tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks koordinatsioonibüroo direktori ametikohal oleku ajal.
Seega oleks Kross tulnud koordinatsioonibüroo direktori ametikohalt vabastada. Kuid ennast sageli seadustest kõrgemal olevaks jumalikuks olevuseks pidav Eerik-Niiles ei mõelnudki luurejuhi kohalt lahkuda.
Kerdi asemel kaitseväe juhataja kohusetäitjaks nimetatud Urmas Roosimägi käskis lepingu Krossiga lõpetada. Kross taotles väidetavalt kahel korral lepingu pikendamist, kuid Roosimägi jäi endale kindlaks ja leping lõpetati kuupäevaga 31. detsember 1999.
Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektori ametikohta on avalikkuses ekslikult peetud luurejuhi ametikohaks. Tegelikult ei ole see positsioon võrreldav isegi mitte riigiameti juhi ametikohaga. Ka Krossi roll oli sisuliselt mängida postkasti ja vahendada eriteenistuste infot peaministrile ning koordineerida julgeolekuasutuste info liikumist.
Loe edasi:
http://www.pealinn.ee/index.php?pid=...ng=5&nid=12197
NB! Tean, et tegu on kesikute üllitatava Pravda-stiilis propagandaajalehega, ent tundub, et see artikkel on igal juhul kirjutatud asjadest teadliku inimese poolt, muidu ta ei julgeks oma nime alt sellist asja avaldada.Viimati muudetud erplander poolt : 17.10.13 at 12:44
-
17.10.13, 13:03 #2
Re: Ametlik valimiste/poliitika teema
Nime alla panek pole piisav tõestus artikli aususele.
Tekst võib olla 100% õige/vale olla, et selles veenduda peaks iga inimene natukene ise asja tagamaid uurima.
Uurimine peaks toimuma ilma Biasita mudu leiad alati vastuse mis sulle sobib, mitte mis on loogiline.
Nii peaks kogu meediat võtma, mitte aint seda artiklit.Viimati muudetud EestiAA poolt : 17.10.13 at 13:08
Teema info
Kasutajad vaatamas seda teemat
Hetkel on 6 kasutajat vaatamas seda teemat. (0 registreeritud kasutajat 6 külalist)
Kakahirmutis Olybetis hiinlasi...
Täna, 11:29 in Pokkeripäevikud