Ametlik valimiste/poliitika teema

[karupoeg]

Ringkond nr 2 (Tallinn): Mare Liiger 1500 häält (sh minu hääl)

Ma isiklikult skisosid riigikokku ei valiks.

[erplander]

Keiss-i 5 häält peaks siia ka üle juurde tulema

Ma kardan, et see, mida privador tsiteeris, oligi Keissi "analüüs". Mees näib jõle kibestunud ja karvane hetkel EKRE vastu ja tümitab neid FB-s ka kuis jõuab :)

Ei teagi, mis juhtus, pöörasid Helmetega tülli koos ühe teise kamraadiga, kellega nad agaralt kohalike valimiste eel EKRE kampaaniat tegid. Tagamaid ei tea, kellel täpselt õigus on või on see kuskil vahepeal. Igal juhul on Keiss nüüd tulihingeline roheline ja temalt ühtki häält EKRE-le ei tule

Ma isiklikult skisosid riigikokku ei valiks.

Ok, mina valin skisosid, sina vali kriminaale, konjunkturiste, broilereid või populiste, valik on üsna mitmekesine.

[karupoeg]

Ok, mina valin skisosid, sina vali kriminaale, konjunkturiste, broilereid või populiste, valik on üsna mitmekesine.

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

[kallekusta]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

Midagi ei oska arvata inimesest, kes laseb kirjutada hanke neliveolisele Subaru Forestile kuna tädi tahab Subarut ja siis viimasel hetkel taipab, et hoopis tagaveolist BMWd oleks vaja ning lõpuks jääb oma lollusest mõlemast ilma ja peab Savisaare roheliste bussidega edasi sõitma.

[erplander]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

Sullingu kohta siin juba arvati, aga tundub üks suhteliselt rumal ja tõusiklik tädi. Agar ogar.

Kel huvi, võib lugeda miks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/anne-...reg=1&no=0&s=1

Turg toimib teiste reeglite järgi, kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutlusi selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.

Arno saab ka umbes 1500 häält. Oled ekslikult valesti kirjutanud ülalpool.

Hääli loeme loetud tundide pärast.

[alaska]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

Minu arvamust Anne Sullingust kujundas ümber see lugu:

( Click to show/hide )

Martin Aidnik: Euroopa kodanikuühendused astusid globaalse kapitali vastu ja neid on saatnud edu

Martin Aidnik, Tallinna ülikooli sotsioloogia doktorant

Üleatlandilise kaubandusleppe sõlmimine võidakse tagasi lükata
USA ja Euroopa Liit on alates 2013. aastast suuresti saladuskatte all koostanud transatlantilist kaubandus- ja investeerimislepingut. Hinnangud sellele dokumendile, mis on tuntud lühendi TTIP (Transatlantic Trade and Investment Parnership) all, on märkimisväärselt vastuolulised.
Leppega soovitakse kaotada USA ja EL-i vahelt juba praegugi minimaalsed põllumajandus-, tööstus- ja tarbekaupade tollid. Leppe teine eesmärk on ühtlustada ja nõrgestada suurfirmadele kohaldatavaid regulatsioone: toidukaupade kvaliteedi määrusi (k.a piiranguid geneetiliselt muundatud organismidele), keskkonnaseadusi, pangandusreegleid, samuti töötajate õigusi puudutavaid seadusi. Niisugused meetmed peaksid soodustama töökohtade loomist ja elavdama ettevõtlust, ka konkurentsiseadused peaksid läbipaistvamaks muutuma.
Vastuolulised punktid

Samal ajal ei eita lepingut tagant lükkavad asjaosalised, et eesmärk on kaitsta ka suurkorporatsioonide kasumeid. Kõige vastuolulisem on kavandatava leppe punkt, mida nimetatakse „investori-riigi vaidluse lahendamine”. Tegemist on mehhanismiga, mis annab korporatsioonidele õiguse valitsusi kohtusse kaevata, kui need võtavad vastu seadusi, mis vähendavad korporatsiooni kasumit või kahjustavad muul moel selle huve. Sisuliselt tähendab see suurkorporatsioonidele eraldi kohtumõistmist, mis võimaldaks (salastatud istungitel) tagasi lükata kodanikest lähtuvaid valitsuste otsuseid. See röövib riikidelt õigluse tagamiseks vajaliku suveräänsuse.
Haridus- ja meditsiini-teenused võivad muutuda Euroopas privileegideks.

Kui tahes väheusutav suurkorporatsioonidele niisuguse „erandi” tegemine ka poleks, leiab maailmast juba näiteid selle rakendamisest. Kui Austraalia valitsus kehtestas nõude, et suitsupakkidelt tuleb eemaldada brändinimed ja jätta alles ainult hoiatus suitsetamise kahjulikkusest tervisele, siis kasutades ära kaubanduslepet, mille Austraalia oli sõlminud Hongkongiga, nõudis tubakafirma Philip Morris Austraalialt kompensatsiooni intellektuaalse omandi rikkumise eest. Seda ja teisi sääraseid näiteid arvestades pole raske mõista, miks kardetakse, et TTIP-iga kaasneb ebademokraatlikkus – et ühiskondade valitsemine koondub rohkem majandusliku eliidi kätte.
Lepe võib kahjulik olla ka töökohtadele. Euroopa Komisjon on tunnistanud, et EL-i töötajatele võib lepe kaasa tuua riske, sest ettevõtted võivad kasutada ära USA-s kehtivaid töötajate väiksemaid õiguseid. Globaliseerumise uurija Saskia Sassen ennustab, et pikemas perspektiivis toob kaubandussuhete reform kaasa töökohtade arvu vähenemise.
Euroopa kodanike-ühendused on lepingu vastu kogunud juba 2,5 miljonit allkirja.

Euroopa Komisjoni kinnituse järgi huvitab EL-i, et TTIP ei süvendaks olukorda, kus erafirmad võtavad üle avalikke teenuseid, nagu haridus ja meditsiin. Ent USA firmad on iseäranis huvitatud ligipääsust Euroopa tervishoiusüsteemile, milles näevad enda jaoks kasutamata võimalust. Kuna avalikud teenused tervikuna lepingust ilmselt välja ei jää – Euroopa Komisjoni teatel on erandid kitsalt määratud –, siis võivad haridus- ja meditsiiniteenused muutuda Euroopas privileegideks. Erastatud teenuste pakkumisse pole riikidel hiljem enam õigust sekkuda.
Kirjeldatud ohtude tõttu on Euroopa kodanikeühendused kogunud lepingu vastu juba 2,5 miljonit allkirja. Euroopa Liit on nüüdseks loobunud kinniste uste taga toimuvast poliitikast ja hakanud järeleandmisi tegema. EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnul on vaja laiapõhjalisemat diskussiooni. Üle vaadatakse ka mitu varem pakutud muudatust, sealhulgas suurkorporatsioonide õigusemõistmist puudutavad.
Eesti ettevõtlusminister Anne Sulling on kirjas Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile toetanud lepingu muutmatul kujul vastuvõtmist. Viimase aja arengute tõttu pole see õnneks enam aktuaalne. Veelgi enam, inimeste ja kodanikuühenduste aktiviseerumine on tähendanud, et kogu projekt võidakse tagasi lükata. Tegemist oleks kahtlemata tähtsa võiduga globaalse kapitali vastu.

[karupoeg]

Midagi ei oska arvata inimesest, kes laseb kirjutada hanke neliveolisele Subaru Forestile kuna tädi tahab Subarut ja siis viimasel hetkel taipab, et hoopis tagaveolist BMWd oleks vaja ning lõpuks jääb oma lollusest mõlemast ilma ja peab Savisaare roheliste bussidega edasi sõitma.

Sullingu kohta siin juba arvati, aga tundub üks suhteliselt rumal ja tõusiklik tädi. Agar ogar.

Kel huvi, võib lugeda miks:
http://epl.delfi.ee/news/eesti/anne-...1®=1&no=0&s=1

Turg toimib teiste reeglite järgi, kui nooruke minister arvab. Ma saan aru, et riigi palgal olijad tahavad tarmukusega silma paista, kuid päris jama ei tasuks ka ajada. Riik saab turgu mõjutada üksnes hangetega, maksupoliitikaga ja toetustega. Eksporditurgude leidmisega pole mõtet tegeleda. Olukord Venemaa sanktsioonidega tuli ootamatult. Selle mõju on eriline veel seetõttu, et tegemist on pika (1/6 maakerast) ja traditsioonilise turuletiga. Selle asemel, et targutada, tuleks pidada arutlusi selle üle, kuidas saaks riik (valitsus, seadusandja) poliitilise hälbe mõjusid pehmendada.



Hääli loeme loetud tundide pärast.

Minu arvamust Anne Sullingust kujundas ümber see lugu:

( Click to show/hide )

Martin Aidnik: Euroopa kodanikuühendused astusid globaalse kapitali vastu ja neid on saatnud edu

Martin Aidnik, Tallinna ülikooli sotsioloogia doktorant

Üleatlandilise kaubandusleppe sõlmimine võidakse tagasi lükata
USA ja Euroopa Liit on alates 2013. aastast suuresti saladuskatte all koostanud transatlantilist kaubandus- ja investeerimislepingut. Hinnangud sellele dokumendile, mis on tuntud lühendi TTIP (Transatlantic Trade and Investment Parnership) all, on märkimisväärselt vastuolulised.
Leppega soovitakse kaotada USA ja EL-i vahelt juba praegugi minimaalsed põllumajandus-, tööstus- ja tarbekaupade tollid. Leppe teine eesmärk on ühtlustada ja nõrgestada suurfirmadele kohaldatavaid regulatsioone: toidukaupade kvaliteedi määrusi (k.a piiranguid geneetiliselt muundatud organismidele), keskkonnaseadusi, pangandusreegleid, samuti töötajate õigusi puudutavaid seadusi. Niisugused meetmed peaksid soodustama töökohtade loomist ja elavdama ettevõtlust, ka konkurentsiseadused peaksid läbipaistvamaks muutuma.
Vastuolulised punktid

Samal ajal ei eita lepingut tagant lükkavad asjaosalised, et eesmärk on kaitsta ka suurkorporatsioonide kasumeid. Kõige vastuolulisem on kavandatava leppe punkt, mida nimetatakse „investori-riigi vaidluse lahendamine”. Tegemist on mehhanismiga, mis annab korporatsioonidele õiguse valitsusi kohtusse kaevata, kui need võtavad vastu seadusi, mis vähendavad korporatsiooni kasumit või kahjustavad muul moel selle huve. Sisuliselt tähendab see suurkorporatsioonidele eraldi kohtumõistmist, mis võimaldaks (salastatud istungitel) tagasi lükata kodanikest lähtuvaid valitsuste otsuseid. See röövib riikidelt õigluse tagamiseks vajaliku suveräänsuse.
Haridus- ja meditsiini-teenused võivad muutuda Euroopas privileegideks.

Kui tahes väheusutav suurkorporatsioonidele niisuguse „erandi” tegemine ka poleks, leiab maailmast juba näiteid selle rakendamisest. Kui Austraalia valitsus kehtestas nõude, et suitsupakkidelt tuleb eemaldada brändinimed ja jätta alles ainult hoiatus suitsetamise kahjulikkusest tervisele, siis kasutades ära kaubanduslepet, mille Austraalia oli sõlminud Hongkongiga, nõudis tubakafirma Philip Morris Austraalialt kompensatsiooni intellektuaalse omandi rikkumise eest. Seda ja teisi sääraseid näiteid arvestades pole raske mõista, miks kardetakse, et TTIP-iga kaasneb ebademokraatlikkus – et ühiskondade valitsemine koondub rohkem majandusliku eliidi kätte.
Lepe võib kahjulik olla ka töökohtadele. Euroopa Komisjon on tunnistanud, et EL-i töötajatele võib lepe kaasa tuua riske, sest ettevõtted võivad kasutada ära USA-s kehtivaid töötajate väiksemaid õiguseid. Globaliseerumise uurija Saskia Sassen ennustab, et pikemas perspektiivis toob kaubandussuhete reform kaasa töökohtade arvu vähenemise.
Euroopa kodanike-ühendused on lepingu vastu kogunud juba 2,5 miljonit allkirja.

Euroopa Komisjoni kinnituse järgi huvitab EL-i, et TTIP ei süvendaks olukorda, kus erafirmad võtavad üle avalikke teenuseid, nagu haridus ja meditsiin. Ent USA firmad on iseäranis huvitatud ligipääsust Euroopa tervishoiusüsteemile, milles näevad enda jaoks kasutamata võimalust. Kuna avalikud teenused tervikuna lepingust ilmselt välja ei jää – Euroopa Komisjoni teatel on erandid kitsalt määratud –, siis võivad haridus- ja meditsiiniteenused muutuda Euroopas privileegideks. Erastatud teenuste pakkumisse pole riikidel hiljem enam õigust sekkuda.
Kirjeldatud ohtude tõttu on Euroopa kodanikeühendused kogunud lepingu vastu juba 2,5 miljonit allkirja. Euroopa Liit on nüüdseks loobunud kinniste uste taga toimuvast poliitikast ja hakanud järeleandmisi tegema. EL-i kaubandusvoliniku Cecilia Malmströmi sõnul on vaja laiapõhjalisemat diskussiooni. Üle vaadatakse ka mitu varem pakutud muudatust, sealhulgas suurkorporatsioonide õigusemõistmist puudutavad.
Eesti ettevõtlusminister Anne Sulling on kirjas Euroopa Komisjoni presidendile Jean-Claude Junckerile toetanud lepingu muutmatul kujul vastuvõtmist. Viimase aja arengute tõttu pole see õnneks enam aktuaalne. Veelgi enam, inimeste ja kodanikuühenduste aktiviseerumine on tähendanud, et kogu projekt võidakse tagasi lükata. Tegemist oleks kahtlemata tähtsa võiduga globaalse kapitali vastu.

( Click to show/hide )

they hate us cause they ain't us

( Click to show/hide )

[ok2aa]

ma valisin Sullingu ja lasin tervel perel sama teha. Mis punkti sa ta sellel skaalal asetaksid?

sulling on täitsa hea piff. näeb irl palju kenam välja kui fotodel ja lõhnab hästi. valiks isegi.

[Potsataja]

Ma isiklikult skisosid riigikokku ei valiks.

https://okkalisedarutlused.wordpress...-ees-ei-oleks/

Töö oli tal juba selline, mis varem või hiljem omad korrektiivid teeb.

Midagi ei oska arvata inimesest, kes laseb kirjutada hanke neliveolisele Subaru Forestile kuna tädi tahab Subarut ja siis viimasel hetkel taipab, et hoopis tagaveolist BMWd oleks vaja ning lõpuks jääb oma lollusest mõlemast ilma ja peab Savisaare roheliste bussidega edasi sõitma.

( Click to show/hide )

Ajalugu arvestades oleks see auto ju tema jaoks ainuõige valik.