Ametlik valimiste/poliitika teema

[viki]

Tundub,et riigi poolt pole pagulaste teemal omavalitsustele midagi selgitatud.Artikkel sakalast

( Click to show/hide )

Pagulased tulevad nii või teisiti. Kas linnavalitsuse heakskiidul või ilma selleta, aga tulevad.

Riik küsis linnalt, kui palju põgenikke too vastu võtab. See küsimus kõlas minu kõrvadele umbes nagu elevandi ostmise nali. Niisugusele küsimusele pole võimalik vastata, kui pole vähimatki selgitust, mida vastuvõtmine tähendab. Nii avaldaski linnavalitsus soovi seda teada saada.

Tekkis tohutu hulk vastuseta küsimusi. Näiteks kas linn peab põgenikele elamispinna tagama ja kui peab, siis millise kvaliteediga peab see olema? Kas linnal tuleb pagulastele elatisraha anda ja kui tuleb, siis kui palju? Või annab selle riik? Kas linn peab kandma keeleõppega seotud kulud või teeb seda riik? Kas linnal tuleb kanda ametiõppe kulud või teeb seda riik?

MINU SEISUKOHT ON, et põgenikke tuleb aidata, kuid mitte rohkem kui oma linnakodanikke, kes on hädas. See tähendab, et kui põgenikest saavad linna elanikud, on nad meie sotsiaalametile tavalised linlased, keda on vaja aidata, kui nende toimetulek on alla linnas kehtestatud piiri. Nende toimetulekut peab hindama täpselt samade mõõdupuudega, kui seni on mõõdetud linna elanike toimetulekut.

Linnale pole võõras ka erivajadustega inimeste aitamine. Neid aidatakse edaspidigi, olgu nad kes tahes. Peaasi et nad elavad Viljandis. Kuid erivajaduse näitaja ei pea olema ainult kehaline või vaimne puue, selleks võib olla ka keele mitteoskamine ja muu säärane.

Minu meelest pole õige hakata linna raha eest ehitama põgenikele uusi kodusid, samal ajal kui linna senised elanikud on järjekorras ja elavad väga kehvades tingimustes. On oht, et kui linn nii käitub, tekitab see pagulaste ja linnarahva vahel vaenu. Kui aga linn toetab oma uusi elanikke samadel alustel, nagu on toetanud ja toetab oma kauaaegseid elanikke, on pinged palju väiksemad. Praegu oleme olukorras, kus linn saab oma sellistele elanikele, kel pole eluaset, pakkuda ainult kohta turvakodus, sest kõik sotsiaalkorterid on hõivatud.

KUI VILJANDIS ON inimesi, kes leiavad oma eluasemes ruumi põgenikele, on selge, et noist saavad linna elanikud. Sellisel juhul rakenduvad neile meie sotsiaaltoetuste reeglid. Sellele ei saa keegi vastu vaielda, nii ongi normaalne.

Kindlasti ei tohiks arvestada sellega, et need inimesed hakkavad tasuta töid tegema. See tunduks juba orjapidamisena. Nemad on samasugused inimesed nagu meie. Nende eesmärk oleks võimalikult kiiresti töökoht saada ja inimväärselt elama hakata, nagu oli meie enda põgenikel, kes sõja eest Rootsi ja mujale pagesid.

Meil on endal seniajani niinimetatud majanduspõgenikud, kes palgaraha pärast välismaale lähevad. Selles pole midagi taunitavat.

Linna elanikeks saavad põgenikud ka siis, kui riik otsustab neile ehitada või üürida Viljandisse kodud ja panna nad sinna elama. Sellisel juhul poleks vaja ka linnavalitsuselt nõusolekut küsida, sest siis kaitsevad neid inimesi seadused. Selge on see, et toetussüsteemi rakendumine koormab linnakassat, mis omakorda võib vähendada kõigi abivajajate abistamise võimalusi, aga see on juba teine teema.

ON SELGE, ET Soome ja teiste põhjamaade toetused on mitu korda suuremad ja neil on ka oma elanike ees kõik kohustused täidetud, mitte nii nagu siin, kus sotsiaalkorteritele on järjekord.

Minu teada ei toeta ükski riik pagulasi suuremas ulatuses kui oma elanikke. Miks siis seda Eestilt nõutakse? Tõsi, ma pole selles kindel, sest keegi riigiametnikest pole täpselt kirjeldanud, kui palju ja kuidas aitama peab. Riigiametnikud on need selgitused oma kodanikele võlgu ja see ajab inimesed segadusse, sest kuulujutte liigub hulgi.

Uudiseid vaadates tundub, et enamikku pagulasi ei rahulda ainult peavari, riietus ja toit. Minu arvates on neil selge kõigi Euroopa riikide sotsiaaltoetuste korraldus, sest uudiste põhjal liiguvad massid meepurkide poole ja pole võimatu, et Eestisse tulla tahtjaid ei olegi. Tänapäevasele massimeediale mõeldes on see ka loogiline, sest kes tahab, et tema tuttav satuks Soome ja saaks toetusraha mitu korda rohkem kui tema, õnnetu, kes Eestisse sattus ja peab siin kitsikuses elama.

Sellegipoolest arvan, et on ka tõepoolest sõja eest põgenenud inimesi, keda meie sotsiaalsüsteem rahuldab ja kes valivad elukohaks Eesti, sealhulgas Viljandi. Seega tulevad nad kohe kindlasti. Meie asi on kohelda neid kui inimesi ja kaaskodanikke, et nad tunneksid ennast siin oodatuna ja turvaliselt.

Soovin kõigile positiivset suhtumist võõramaalastesse. Käivad ju paljud meie inimesed reisimas ja teevad kohalikega pilti. Miks siis peaks neisse oma kodus teistmoodi suhtuma?