Üldine arusaamine on, et kui sul mäng hästi läheb, siis mängi seni kuni sa hästi mängid ja näed et raha ikka tuleb. Siin ongi mul mõnel korral tekkinud probleem. Tehes enda tavalist mängu 6-8 laua taga ja mäng sujub hästi, on mõne aja pärast näiteks kahel laual ligi 150BB, ühel 200BB ja ühel +250BB. Kusjuures enda kõrgema limiidi, NL20 laudadesse sisenen tavaliselt 60-70BBga. Kuna ma just kõige rangemalt BR mänedžmendist kinni ei pea ja enda küllaltki hea mängu tõttu (+8bb/100 keskmiselt) (no brag whatsoever) mängin veidi üle BR võimete, ehk siis tekib olukord, kus mul on laudades üle poole bankrollist. Ja seda 6-8'l laual, mis on isegi minu maitse jaoks natuke palju. Automaatselt tekib nagu mingi pidur peale, ei julge teiste suurte stäkkide vastu oma mängu teha, tahaks kasumi lukku panna. Ja siiamaani olen sellistel puhkudel lihtsalt kõik lauad kinni pannud ja niisama rämehäppi näoga netis ringi tuhlanud, selle asemel, et veel paar tundi korralikku mängu teha. Ehk siis klassikaline take the profit and go sellal kui õige suhtumine oleks cut your losses and let your profits run. -EV situatsioon.

Samas, kui tean, et mul tekib sellistes olukordades scared money tunne, järelikult ma ei pruugi parimat mängu näidata, siis ei ole ju ka väga vale lauad lihtsalt kinni panna?

Üks täpsustus veel, et mängin siis Triobetis, kus ei ole võimalik teisi laudu avada kuna neid lihtsalt ei ole. Samasse lauda tunni aja jooksul aga tagasi tulla ei saa ilma, et säiliks lahkumisel olnud raha kogus. Teistes, suuremates tubades arvatavasti seda probleemi poleks või oleks oluliselt väiksem.

Ehk siis lühemalt, kuidas saada üle võitudest tulevast tõrkest? Harjumise asi? Igal pool räägitakse kuidas tiltis peaga ei tohi mängida, aga sellest pole nagu midagi kuulnud (pole muidugi väga otsinud ka). Või on see lihtsalt väikse pokkeritoa eripäraga kui veidi julgemalt shotte võtta? Kellelgi on ikka midagi sarnast olnud?