majanduse offtopic

[alaska]

ja mõte oli sul praegu mis?

Kui preili Lill juhib sellele tähelepanu kultuuriinimeste pleenumi raames, siis tal on selleks igasugune õigus, see on tema isiklik arvamus, mis arvatavasti peegeldab paljude kultuuritöötajate hinnangut. Ja neil on selleks vaba voli. Õnneks oskab preili Lill oma maneerilt olla meeldivam kui paljud teised.

Iga asja jaoks on oma aeg ja koht, preili Lille puhul oli koht õige ning arvatavasti ka aeg õige.
Eks paljudel võtab pool pisara silmi kui kaunis naine ilusas kõnekeeles räägib tavarahva probleemidest. Ning see peaks olema n.ö. asjade alguspunktiks.

Ja ma olen nõus, temalt ei peagi ootama mingit lahendust, kuid lahenduse leidmisel ilmnevad paratamatud probleemid. Me võime mõelda (arvatavasti enamus seda teebki), et preili Lille jutt on õige, pastilaa näited on õiged, kuid lahenduste leidmisel jõuame me paratamatult ette seinani ning sellel seinal on kirjas ressursside puudus.

Lahendused on tegelikult olemas. Miks on üks riik naabrist rikkam, kuigi samal hetkel starditi (Jaapan vs Tai) , Koread, aafrika riigid jne. Sellepärast, et seal on erinevaid otsuseid vastu võetud. Kokkuvõttes taandub praegusel hetkel tõesti kõik iga üksiku indiviidi võimele väärtust luua. See aga on nii tohutult suur ala, mille kohta on kirjutatud palju raamatuid ja uurimistöid. Mis motiveerib inimesi rohkem tööd tegema, mis vähem. Näiteks on korraldatud uurimusi, kuidas teatud raha saamisel väheneb järsult soov veel rohkem teenida, kuidas teatud summa (liiga väikese) eest ei suudetagi ennast tööle sundida.
Loen hetkel Baumeisteri raamatut "Willpower". Põhimõtteliselt vastatakse mitusada lehekülge järjest ka siin teemas pidevalt ülevalolevale küsimusele, miks inimesed ikkagi ainult vinguvad ja midagi ette ei võta oma elujärje parandamiseks.
Kes meist julgeb öelda, et ta andis näiteks tänasel päeval maksimumilähedase tulemuse oma potensiaalist? Ma enda kohta ütleks, et äkki 10% andsin ja kui täpsustaks, siis hetkel 0% ja õhtuks kavatsen alles selle 10% kokku saada.
Mida rohkem inimesed endast annavad, seda edukam on riik. Paljude uuringute järgi ei ole riigi edukuse aluseks sinna tehtud investeeringute suurus, vaid midagi muud. Näiteks keskastmejuhtide kõrge proffessionaalsus ehk oskus inimesi tegutsema panna.
Ma ei ole kahjuks piisavalt lugenud, et oskaks kõik selle kokku võtta, aga oma elu vaadates oleneb produktiivsus hoopis sellistest asjadest nagu uni, toitumine, trenn ja sõltuvuste kontroll, mitte rahateenimise võimaluse olemasolust. Samuti näen kõrvalt, kuidas lõputult virisev ja uimav indiviid kuuleb hommikust õhtuni, kuidas ta ise oma hädades süüdi on ja millised võimalused ümberringi on, siiski ei tee ta midagi selleks, et oma olukorda parandada. Aga kaasinimeste abil, kes ka reaalset abi pakuvad, pannakse see isik tööle ja üsna kiiresti saab ta elu jonksu.
Näiteks see naine "Totaalse muutumise" saatest, kellel hambad puudu olid ja töölt sellepärast lahti lasti. Tänu saatele sai uued hambad, enesekindluse tagasi, kolis mujale elama ja otsis kohe töö. "Sa oled ise süüdi, miks sa õige ajal hambaarsti juurde ei läinud, kas nüüd peavad korralikud tööinimesed sind ülal pidama"-suhtumine ei aita teda kuhugi.

[karupoeg]

Lahendused on tegelikult olemas. Miks on üks riik naabrist rikkam, kuigi samal hetkel starditi (Jaapan vs Tai) , Koread, aafrika riigid jne. Sellepärast, et seal on erinevaid otsuseid vastu võetud. Kokkuvõttes taandub praegusel hetkel tõesti kõik iga üksiku indiviidi võimele väärtust luua. See aga on nii tohutult suur ala, mille kohta on kirjutatud palju raamatuid ja uurimistöid. Mis motiveerib inimesi rohkem tööd tegema, mis vähem. Näiteks on korraldatud uurimusi, kuidas teatud raha saamisel väheneb järsult soov veel rohkem teenida, kuidas teatud summa (liiga väikese) eest ei suudetagi ennast tööle sundida.
Loen hetkel Baumeisteri raamatut "Willpower". Põhimõtteliselt vastatakse mitusada lehekülge järjest ka siin teemas pidevalt ülevalolevale küsimusele, miks inimesed ikkagi ainult vinguvad ja midagi ette ei võta oma elujärje parandamiseks.
Kes meist julgeb öelda, et ta andis näiteks tänasel päeval maksimumilähedase tulemuse oma potensiaalist? Ma enda kohta ütleks, et äkki 10% andsin ja kui täpsustaks, siis hetkel 0% ja õhtuks kavatsen alles selle 10% kokku saada.
Mida rohkem inimesed endast annavad, seda edukam on riik. Paljude uuringute järgi ei ole riigi edukuse aluseks sinna tehtud investeeringute suurus, vaid midagi muud. Näiteks keskastmejuhtide kõrge proffessionaalsus ehk oskus inimesi tegutsema panna.
Ma ei ole kahjuks piisavalt lugenud, et oskaks kõik selle kokku võtta, aga oma elu vaadates oleneb produktiivsus hoopis sellistest asjadest nagu uni, toitumine, trenn ja sõltuvuste kontroll, mitte rahateenimise võimaluse olemasolust. Samuti näen kõrvalt, kuidas lõputult virisev ja uimav indiviid kuuleb hommikust õhtuni, kuidas ta ise oma hädades süüdi on ja millised võimalused ümberringi on, siiski ei tee ta midagi selleks, et oma olukorda parandada. Aga kaasinimeste abil, kes ka reaalset abi pakuvad, pannakse see isik tööle ja üsna kiiresti saab ta elu jonksu.
Näiteks see naine "Totaalse muutumise" saatest, kellel hambad puudu olid ja töölt sellepärast lahti lasti. Tänu saatele sai uued hambad, enesekindluse tagasi, kolis mujale elama ja otsis kohe töö. "Sa oled ise süüdi, miks sa õige ajal hambaarsti juurde ei läinud, kas nüüd peavad korralikud tööinimesed sind ülal pidama"-suhtumine ei aita teda kuhugi.

alaska, täiesti nõus! Aga selle "vingumise" koha peal on kaks tahku. Nimelt alati on teatud kontingent inimesi, kes esmalt ootavad teiste abi ning protesteerivad selle vastu, et selleks abiks ei ole paraku võimalusi. Ja selliste indiviidide vastu on raske empaatiat tunda. Inimesed, kes on nõus nägema vaeva, kuid vajavad sealjuures ka teiste abi, on teistsugune juhtum ning ma arvan, et keegi ei ole võimaluste piires aitamise vastu ka. Viimast (positiivsemat) lähenemist iseloomustasid minu arvates aga sina.

mis puudutab minu poolt highlightitud osa sinu jutus, siis ma viitaks minu post 2089 välja toodud purchasing power parity joonisele ning lähtuvalt sellest on ju pigem õigem järeldus, et meil tehtud otsused on õigemad kui "võrdsel stardipositsioonil" olevatel teistel riikidel. Samas lääne-euroopast oleme me maas, aga ma oleme lähemal kui paljud teised endised idabloki riigid. Kas see mitte ei näita tehtud paremaid otsuseid? vähemalt mingilgi määral?

[Maxi]

Idablokiga ei saa me ennast tegelikult võrrelda kuna isegi NL liidus olime me liiduvabariikide jaoks siiski "lääs". Suur osa endisi vennasvabariike elab ikka 80´ndates. Baltikumi võrdluses oleme hästi veidikene ees, aga siin omab siiski ka meie parem logistiline asukoht rolli ja 90´ndate alguses tehtud otsused mis veidi majandust "boostisid". Samuti tegelikult Soome, tänu millele saime me oluliselt paremini kohapealt minema. Lätil-Leedul niiöelda suurt venda ei olnud ja ega nemadki arvestades teisi liiduvabariike halvasti hakkama ei saanud. Euroopa mõistes on seis ikkagi väga nutune.
Endise Jugoslaavia ja Tšehhoslovakiaga oleks minuarust parem võrrelda, kuna enne teist maailmasõda olime nendega suhteliselt sama pulga peal ja nemad iseseisvusid hiljem. okei, tšehi-slovaki jagunemine oli sõbralik aga siiski tekitas paraja kaose. jugode teema oli ikka väga purustav.
NL´i vabariigid enne teist maailmasõda, no comments, täielik keskaeg tegelikult.

Seepärast ei saagi me end NL´iga võrrelda. Isegi peale 60 aastat kestnud okupatsiooni.


Mina näiteks ei ütleks, et eestis oleks midagi nii suurepärast võrreldes teistega tehtud. Pigem on see asjade loomulik käik ja minimaalne programm iseseisva riigi arengus.

[lont]

See meditsiini näide pole tegelikult hea, mis siin palgavõrdluseks muudkui toodud.

Reaalselt saavad arstid tegelikult Eestis väga korralikku palka. Õed, hooldajad ja muu abipersonal meditsiinis on need, kelle palk on piinlikult väike, sealt tõmmatakse kuidagi keskmine ja üldistatakse, et arst saab vähe raha, päris nii pole. Sekotori keskmine on jah madal.

Küll aga on arsti töökoormus väga suur ja selle arvelt tekivad ka ebanormaalsed ootejärjekorrad. Lisaks käivad paljud paremad arstid poole kohaga tööl, teise poole käivad erakliinikus täpselt samal tööl ja saavad veel märgatava palgalisa. Ma käin ka kogu perega Fertilitases, kus tegelikult sama arst kes muidu keskhaiglas, aga ühes kohas saan 24h ja kohe jutule kui laps haige, aga teises ilmselt siis kui enam vaja pole.

[tolmuahv]

Ma kaotasin just 6 SNG-d järjest. Kuigi panin arvuti juures nähtavale kohale just ootamatult saadud €500 arve, mis tuleb ära maksta. Chatis ütlesin vastastele ka, et mul on raha vaja. Ja PS-i admin pidi ka teadma, sest ta näeb chatti. Aga kedagi ei huvitanud. See on nii kuradi ebaõiglane, et mul tuleb pisar silma.

See viimane oli siis neile, kes usuvad vajadusepõhistesse palkadesse ja ümberjagamisse. Ma peale seda 6 SNG-d enam ei usu jälle.

[Maxi]

[vsiu100]

nii kaua kui see virisejate koor reaalseid pikaajaliselt positiivseid ettepanekuid ei tee ja ainult virisevad, jääb see kägin taustamüraks.

[Provoker]

http://www.ap3.ee/article/2013/4/17/...uuga-kasumisse

hea näide kuidas peaks ka riiki juhtima. Lühidalt sitt kõrvale heita ja lahendada probleemid nii kiirelt kui võimalik, mitte ei ole vaja nämmutada aastaid sama küsimuse taga.

[karupoeg]

http://www.ap3.ee/article/2013/4/17/...uuga-kasumisse

hea näide kuidas peaks ka riiki juhtima. Lühidalt sitt kõrvale heita ja lahendada probleemid nii kiirelt kui võimalik, mitte ei ole vaja nämmutada aastaid sama küsimuse taga.

ainukese vahega, et riik ei ole ettevõte, mille eesmärk on teenida omanikele kasumit.

[Provoker]

ainukese vahega, et riik ei ole ettevõte, mille eesmärk on teenida omanikele kasumit.

Ma olen poolenisti nõus, aga kas su väidet taandades on su arvamus ka see, et riigil ei peaks reserve olema? Meil ei ole naftat millest reserve tekitada, seega võiks ju ikka eelarvet plussis suuta hoida õige majandamisega niiet hundid söönud ja lambad terved.

[karupoeg]

Ma olen poolenisti nõus, aga kas su väidet taandades on su arvamus ka see, et riigil ei peaks reserve olema? Meil ei ole naftat millest reserve tekitada, seega võiks ju ikka eelarvet plussis suuta hoida õige majandamisega niiet hundid söönud ja lambad terved.

oot-oot. Mida te nüüd tahate? Praegu soovite õige majandamisega hoida eelarvet plussis, aga siis pooldate SDE majanduslikku lähenemist, mis reaalsuses hõlmaks endas defitsiiti. Natuke vastuolu ei ole?

ja seda ma ütlesingi, et riik ei ole ettevõte, kus su eesmärgiks on kasum ning kogu su tegevus on ajendatud saavutamaks seda eesmärki. Sellises olukorras on sita üle parda heitmine veidi teise tähendusega kui riiklikul tasandil.

e: ja ei saa nii taandada. Loomulikult peaks reserv olema, kuid reservi tekitamine kriisi ei ole just kõige lihtsam ülesanne. Praegu olen rahul sellega, et õnneks vähemalt ei ole pidanud nii mastaapselt võlgu võtma nagu mujal Euroopas.

[lont]

Ma olen poolenisti nõus, aga kas su väidet taandades on su arvamus ka see, et riigil ei peaks reserve olema? Meil ei ole naftat millest reserve tekitada, seega võiks ju ikka eelarvet plussis suuta hoida õige majandamisega niiet hundid söönud ja lambad terved.

eem:
-meil on eelarve tasakaalus
-meil on reserve
-meil on üks väiksemaid välisvõlgasid

[alaska]

Ma usun, et selle näite rõhk oli rohkem sõnadel suurem palk ja kaadrivoolavus.

[Provoker]

Ei poolda SDE lähenemist. Lihtsalt mulle meeldib kui osatakse säästa, mitte iga viimast senti ära kulutada ja veel juurdegi otsida tuleviku arvelt. Siinkohal muidugi on erandeid mille jaoks tulebki võlgu võtta kui see tulevikus kiiremini tagasi toodab. Nõus, et riik ei ole ettevõte, aga effektiivne majandamine on mõlema puhul eluliselt oluline faktor konkurentsis püsimiseks.

[karupoeg]

Ei poolda SDE lähenemist. Lihtsalt mulle meeldib kui osatakse säästa, mitte iga viimast senti ära kulutada ja veel juurdegi otsida tuleviku arvelt. Siinkohal muidugi on erandeid mille jaoks tulebki võlgu võtta kui see tulevikus kiiremini tagasi toodab. Nõus, et riik ei ole ettevõte, aga effektiivne majandamine on mõlema puhul eluliselt oluline faktor konkurentsis püsimiseks.

täiesti nõus. aga kui reaalsust vaadata selles kontekstis, siis seda Eesti ongi hetkel teinud ju? (vt londi post 2118)

[Provoker]

täiesti nõus. aga kui reaalsust vaadata selles kontekstis, siis seda Eesti ongi hetkel teinud ju? (vt londi post 2118)

Kõik on õige, aga effektiivsusest on asi ikkagi veel kaugel minuarvates. Neid kohti kus sõna otseses mõttes kulutamine toimub, on siin teemas mitmeid läbi käinud. Seda ressurssi paremini juhtides oleks ka meil äkki celtic tiger võimalik.

[Maxi]

http://majandus.delfi.ee/news/uudise....d?id=65992554

17 milkut siis küprosele.

Keegi kes üleüldist pilti paremini tunneb. Mis juhtub kui näiteks Kreeka ja Küpros ikkagi hoolimata abipakettidest pankrotti lähevad ja euroalalt lahkuvad näiteks. Mis juhtub selle 300 miljoni eurose võlaga mille "käendajad" me oleme. Kui kiirelt me selle tagasi maksma peaksime? Samuti on meil mingi 80 milku jagu kreeka võlakirju, kas need muutuvad kehtetuks?
Eesti Pangal pidavat olema kuskil 600 miljoni jagu nõudeid lõuna-euroopa keskpankade vastu, on oht et sellega saame ka vastu pükse?


Kogu selle hea eelarve ja väikese välisvõla kõrval tundubki minule et oleme ehk liiga usalduslikud olnud. Nagu hea võlausaldaja oleme ise püksirihma pingutades lahkel käel laenu andnud pillava elustiiliga riikidele. Nüüd on oht et rohkem neile laenu ei anta ja lähevad pankrotti mis juhul oleme meie oma rahast ilma.

Nagu hummeri vend küsiks iga kuu lõpus opeliga tüübi käest bensuraha kes siis oma kõhu arvelt jagab lootuses väikese intressiga tagasi saada. Mingi hetk Hummeri tüüp peaks tagasi maksma hakkama, aga ei taha ja saadab opelitüübi toorelt *****, müüb hummeri maha ja kuulutab üksikisiku pankroti välja. Nüüd peab Opelitüüp veel omakorda kinni maksma hummeritüübi töötu abiraha. Teine variant on hummeritüübile juurde maksta koguaeg, lootuses et hakkab mõistlikumalt elama ja suudab kunagi võla tagasi maksta.
Selliselt asju vaadata siis mulle tundub et Opeli tüüp on pigem naiivne lollike olnud.

[karupoeg]

http://majandus.delfi.ee/news/uudise....d?id=65992554

17 milkut siis küprosele.

Keegi kes üleüldist pilti paremini tunneb. Mis juhtub kui näiteks Kreeka ja Küpros ikkagi hoolimata abipakettidest pankrotti lähevad ja euroalalt lahkuvad näiteks. Mis juhtub selle 300 miljoni eurose võlaga mille "käendajad" me oleme. Kui kiirelt me selle tagasi maksma peaksime? Samuti on meil mingi 80 milku jagu kreeka võlakirju, kas need muutuvad kehtetuks?
Eesti Pangal pidavat olema kuskil 600 miljoni jagu nõudeid lõuna-euroopa keskpankade vastu, on oht et sellega saame ka vastu pükse?


Kogu selle hea eelarve ja väikese välisvõla kõrval tundubki minule et oleme ehk liiga usalduslikud olnud. Nagu hea võlausaldaja oleme ise püksirihma pingutades lahkel käel laenu andnud pillava elustiiliga riikidele. Nüüd on oht et rohkem neile laenu ei anta ja lähevad pankrotti mis juhul oleme meie oma rahast ilma.

Nagu hummeri vend küsiks iga kuu lõpus opeliga tüübi käest bensuraha kes siis oma kõhu arvelt jagab lootuses väikese intressiga tagasi saada. Mingi hetk Hummeri tüüp peaks tagasi maksma hakkama, aga ei taha ja saadab opelitüübi toorelt *****, müüb hummeri maha ja kuulutab üksikisiku pankroti välja. Nüüd peab Opelitüüp veel omakorda kinni maksma hummeritüübi töötu abiraha. Teine variant on hummeritüübile juurde maksta koguaeg, lootuses et hakkab mõistlikumalt elama ja suudab kunagi võla tagasi maksta.
Selliselt asju vaadata siis mulle tundub et Opeli tüüp on pigem naiivne lollike olnud.

vale võrdlus.

õigem oleks:

hummerivennad on opelivennale jaganud pidevalt raha. Nüüd on mõned hummerivennad hädas ning kõik on omavahel kokku leppinud, et ühiselt käendatakse hätta sattunud hummerivendade laenu vastavalt võimalustele ja auto võimsusele.

Opelivend võib mõelda, et kurat, tõmbab endal hinge kinni see asi, aga saab aru, et ta on hummerivendadelt kõvasti rohkem saanud kui nüüd peab võibolla potensiaalsel juhul andma.

[Maxi]

Aga osad hummerivennad peavad sel juhul olema jaganud opelivennale laenatud raha, sest muidu neil ei oleks võlg 160% SKP´st.
Kergelt närvi ajab, et need perses hummerivennad oleks pidanud 5 aastat tagasi juba hummeri asemel näiteks audi ostma, mitte teiste hummerivendadega opelitüübile raha andma :D

( Click to show/hide )

[Pumper]

Ma ei tea kas see on siin figureerinud, aga suht hea näide:
An economics professor at a local college made a statement that he had never failed a single student before, but had recently failed an entire class. That class had insisted that Obama's socialism worked and that no one would be poor and no one would be rich, a great equalizer.

The professor then said, "OK, we will have an experiment in this class on Obama's plan". All grades will be averaged and everyone will receive the same grade so no one will fail and no one will receive an A.... (substituting grades for dollars - something closer to home and more readily understood by all).

After the first test, the grades were averaged and everyone got a B. The students who studied hard were upset and the students who studied little were happy. As the second test rolled around, the students who studied little had studied even less and the ones who studied hard decided they wanted a free ride too so they studied little.

The second test average was a D! No one was happy. When the 3rd test rolled around, the average was an F.

As the tests proceeded, the scores never increased as bickering, blame and name-calling all resulted in hard feelings and no one would study for the benefit of anyone else.

To their great surprise, ALL FAILED and the professor told them that socialism would also ultimately fail because when the reward is great, the effort to succeed is great, but when government takes all the reward away, no one will try or want to succeed.

These are possibly the 5 best sentences you'll ever read and all applicable to this experiment:

1. You cannot legislate the poor into prosperity by legislating the wealthy out of prosperity.

2. What one person receives without working for, another person must work for without receiving.

3. The government cannot give to anybody anything that the government does not first take from somebody else.

4. You cannot multiply wealth by dividing it!

5. When half of the people get the idea that they do not have to work because the other half is going to take care of them, and when the other half gets the idea that it does no good to work because somebody else is going to get what they work for, that is the beginning of the end of any nation.