majanduse offtopic

[vsiu100]

imo peaks lavakasse(kunsti akadeemiasse jne) astuv inimene olema piisavalt tark ja haritub juba selleks hetkeks, aru saamaks, et ta peab oma hingelise loomingu ja sisemise rahu ning õnnetunde arvelt tegema järeleandmisi materiaalsetes väärtustes.
Miks? Sest tema tegevust tarbib nn ärimees, kelle makstava tasu selle eest paneb turg paika. See tasu ei ole üle keskmise kuna neis valdkondades on lihtsalt ülepakkumine. Sellega tuleb eriala valikul arvestada.

[vsiu100]

Sellega ma ei mõtle, et neid vaja ei oleks. Muidugi on. Lihtsalt liialt palju.

[Potsataja]

http://www.ap3.ee/article/2013/4/16/...iire-palgakasv

Aasta viimases kvartalis kasvasid hüvitised töötaja kohta 9%, samas kui nominaalne SKP hõivatu kohta suurenes vaid 4,5% ja seega laienes lõhe palkade ja tootlikkuse vahel.

Hea lause iseloomustamaks seda, kuidas samu numbreid võib niivõrd erinevalt näha. Näiteks võib võtta aluseks, et meie SKP oli EL keskmisest 67% (2011. aasta) ja tootlikus 68% (2011. aastal) ning 2012. aastal moodustas Eestis ühele tööjõutunnile tehtud kulu vaid 36 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Seega peaks olema lausa debiilsus väita "lõhe laienes" "lõhe vähenes" asemel. Sama kehtib ka "raha ei ole" teema kohta. Lihtsalt ebaeffektiivsust ja lihtlabast rumalat arrogantsi on liiga palju ning häid juhte jällegi liiga vähe.

[karupoeg]

Aasta viimases kvartalis kasvasid hüvitised töötaja kohta 9%, samas kui nominaalne SKP hõivatu kohta suurenes vaid 4,5% ja seega laienes lõhe palkade ja tootlikkuse vahel.

Hea lause iseloomustamaks seda, kuidas samu numbreid võib niivõrd erinevalt näha. Näiteks võib võtta aluseks, et meie SKP oli EL keskmisest 67% (2011. aasta) ja tootlikus 68% (2011. aastal) ning 2012. aastal moodustas Eestis ühele tööjõutunnile tehtud kulu vaid 36 protsenti Euroopa Liidu keskmisest. Seega peaks olema lausa debiilsus väita "lõhe laienes" "lõhe vähenes" asemel. Sama kehtib ka "raha ei ole" teema kohta. Lihtsalt ebaeffektiivsust ja lihtlabast rumalat arrogantsi on liiga palju ning häid juhte jällegi liiga vähe.

kui me jätame kõrvale a la EA, EAS, EE, siis tegelikult on tippjuhid avalikus sektoris võrdluses erasektoriga tasustatud pigem madalalt ning sealt tuleb ka see kompententsipuudus. Üks kõrge kvaliteediga juht erasektoris ei lähe never (üldistatult öeldes) avalikku sektorisse, sest piltlikult öeldes see kaasnev pasarahe ei ole seda väärt. Ja lähevadki need, kes on erasektoris midagi "perse keeranud".

[Strawberry]

Sellega ma ei mõtle, et neid vaja ei oleks. Muidugi on. Lihtsalt liialt palju.

Aga kui arste on puudu, peaaegu kõik haiglad töötavad skeleton crew-ga, opi järjekorrad võivad ulatada üle aasta, arstid on alamakstud ja ühiskond ka veel sülitab peale ja küsib, miks sa loll arstiks õppima läksid ? oma viga, et kiirabibrigaadis rügad.

Mis siis lahendus on ?

[karupoeg]

Aga kui arste on puudu, peaaegu kõik haiglad töötavad skeleton crew-ga, opi järjekorrad võivad ulatada üle aasta, arstid on alamakstud ja ühiskond ka veel sülitab peale ja küsib, miks sa loll arstiks õppima läksid ? oma viga, et kiirabibrigaadis rügad.

Mis siis lahendus on ?

1) tugevam ametiühing

2) kindlasti mitte streikimine ja sellest kaasneva töö intensiivsuse kasv, mille kannatajaks on rahvas.

e: lihtsalt paar mõtet, mitte kogu lahendus.

[turusolkija]

http://www.postimees.ee/1202780/euro...haridustasemes

IMHO see artikkel väljendab Eesti kõige suuremat probleemi. Mehed on lollid ja harimatud, naised on madala enesehinnanguga ning tööturg ei toimi nendele soodsalt. Kui oleks võimalik kuidagi mehed kooli saata ja naistesse natuke rohkem "jalaga uks lahti" enesekindlust süstida, siis oleks võimalik ümberjagamise loogikast natuke kaugemale ka mõelda.

[pastilaa]

imo peaks lavakasse(kunsti akadeemiasse jne) astuv inimene olema piisavalt tark ja haritub juba selleks hetkeks, aru saamaks, et ta peab oma hingelise loomingu ja sisemise rahu ning õnnetunde arvelt tegema järeleandmisi materiaalsetes väärtustes.
Miks? Sest tema tegevust tarbib nn ärimees, kelle makstava tasu selle eest paneb turg paika. See tasu ei ole üle keskmise kuna neis valdkondades on lihtsalt ülepakkumine. Sellega tuleb eriala valikul arvestada.

ma ei rääkinud suvalistest reategelastest. rääkisin absoluutsest tipust. arvamusliidritest - kellest loed nii meediast kui kelle esinemistele poole aasta piletid ette ära müüdud. jutt on vaimueliidist (niivõrd kui nõme ka see sõna ei tundu) ja peamistest kultuuri kandjatest. mu meelest ON proporsioonid siin paigast ära, kui sellised inimesed saavad palka alla riigi keskmise. ja neid inimesi ei ole tegelikult palju - see näitab lihtsalt üleüldist riigi (alavääristavat) suhtumist kultuuri, haridusse - eestlastesse.

[Strawberry]

1) tugevam ametiühing

2) kindlasti mitte streikimine ja sellest kaasneva töö intensiivsuse kasv, mille kannatajaks on rahvas.

Mulle jääb arusaamatuks, mis täpselt sinu arust ametiühingu relvaks siis on ?

[rahvavaenlane]

pastilaa, siin ma väga nõus sinuga olla ei saa. näitlejad, lavastajad, need kes eesti mõistes tuntud-teada nimed saavad juba ainuüksi sealt teatrist kus nad ametlikult tööl on üle keskmise palka. töötasin aastatel 2000-2001 draamas valgustajana ja nägin kõrvalt mismoodi nad elasid. enamusel olid täiesti normaalsed autod, rõivastus üle keskmise, pidevalt käisid reisimas jne. ja ma ei kuulnud ka, et et keegi oleks niiväga halanud oma palga üle. jah, oli ka erandeid. ütleme 40-st näitlejast kes seal töötas 10 olid sellised kes said vähem palka. aga need olid ka sellised kelle nime sa pole kunagi kuulnud ja kellele pakuti nö kohatöidet. ala tummrollid ja kui lavalt oli vaja midagi ära viia. aga ma arvan, et nüüdseks on nad juba ammu ametit vahetanud.

[karupoeg]

Mulle jääb arusaamatuks, mis täpselt sinu arust ametiühingu relvaks siis on ?

no ega seal mingit võlukepikest ei ole, kuid minu nägemuse järgi peaks ametiühingute töö protsess olema pidev, mitte nii, et lastakse olukorral vegeteerida tühja ning lõpus kui seis juba hapu, hakatakse trampima jalgadel ning rõhuma sellele, et "kui meie putka kinni paneme, siis kõik perses". Sellepärast tõingi välja just antud kontekstis meditsiinitöötajate ametiühingute nõrkuse.

ma muidugi ei ole nendega kokku puutunud ning ma ei tea nii täpselt nende töö sisu, kuid kõrvalt jääb mulje justkui ongi nii, et vegeteeritakse ja ollakse ning loodetakse sellele, et "kui me trampima hakkame, siis küll peab andma". Nagu välja tuli, jäädi pm pika ninaga. Tugevam ametiühing vast suudaks paremini tagada pikaajalisema progressi ja positiivsema suuna.

Sa tark inimene, ma arvan, et sa saad aru, et a la 20% ei ole kõigile kuskilt juurde võtta.

[turusolkija]

Policy mõttes on Eestis suht palju tehtud ja tehtud nii, et oleks ka jätkusuutlik. II/III sammas on contribution based, samuti töötukindlustus. Oluline, et toetatakse töötavat inimest ja motiveeritakse inimest tööl käima. Aga midagi ei ole teha, selleks, et rikkus akumuleeruks, on vaja aega.

Ja see hooldajate, medõdede, tuletõrjujate jms on inimlikul tasemel tõesti kurb. Solidaarsusjoon jookseb iga inimese jaoks sealt, et ei peaks näljapiiril virelema inimene, kes pakkub ühiskondlikku teenust. Aga samas alternatiividest rääkides midagi ilusat ei ole, tuleb effektiivsemaks muuta. Aga see on nendele 55-a hooldajatele veel hullem valik, sest siis poleks neil midagi teha enam.

Eesti on effing vaene riik. Me lihtsalt elame mingis kõverpeegli illusioonis, et rikkamalt on ka võimalik. Aga tipus on nii tihe, et selleks tuleb kõvasti vaeva näha. Ja 5p nädalas 9-17 strateegia toodab juba miinust.

[Strawberry]

no ega seal mingit võlukepikest ei ole, kuid minu nägemuse järgi peaks ametiühingute töö protsess olema pidev, mitte nii, et lastakse olukorral vegeteerida tühja ning lõpus kui seis juba hapu, hakatakse trampima jalgadel ning rõhuma sellele, et "kui meie putka kinni paneme, siis kõik perses". Sellepärast tõingi välja just antud kontekstis meditsiinitöötajate ametiühingute nõrkuse.

ma muidugi ei ole nendega kokku puutunud ning ma ei tea nii täpselt nende töö sisu, kuid kõrvalt jääb mulje justkui ongi nii, et vegeteeritakse ja ollakse ning loodetakse sellele, et "kui me trampima hakkame, siis küll peab andma". Nagu välja tuli, jäädi pm pika ninaga. Tugevam ametiühing vast suudaks paremini tagada pikaajalisema progressi ja positiivsema suuna.

Sa tark inimene, ma arvan, et sa saad aru, et a la 20% ei ole kõigile kuskilt juurde võtta.

Sul on ametiühingute ja valitsuse omavahelisest suhtlemisest mingi vale arusaam. Valitsusel on sügavalt pohui kõikidest ametiühingute initsiatiividest (mitte ainult arstid). Standard on, et saadetakse artikuleeritud debate club championid "läbirääkima" ja suhtumine on, et mida kauem suudab kõrge kaarega pähe lasta ilma, et ametiühing streikima hakkaks, seda kõvem mees on.

[karupoeg]

Sul on ametiühingute ja valitsuse omavahelisest suhtlemisest mingi vale arusaam. Valitsusel on sügavalt pohui kõikidest ametiühingute initsiatiividest (mitte ainult arstid). Standard on, et saadetakse artikuleeritud debate club championid "läbirääkima" ja suhtumine on, et mida kauem suudab kõrge kaarega pähe lasta ilma, et ametiühing streikima hakkaks, seda kõvem mees on.

ok olen loll. aga kuna sina olid küsimuse esitajaks, siis äkki ütled, mis siis sinu arvates lahendus on? äkki saan ka targemaks

[vsiu100]

ma ei rääkinud suvalistest reategelastest. rääkisin absoluutsest tipust. arvamusliidritest - kellest loed nii meediast kui kelle esinemistele poole aasta piletid ette ära müüdud. jutt on vaimueliidist (niivõrd kui nõme ka see sõna ei tundu) ja peamistest kultuuri kandjatest. mu meelest ON proporsioonid siin paigast ära, kui sellised inimesed saavad palka alla riigi keskmise. ja neid inimesi ei ole tegelikult palju - see näitab lihtsalt üleüldist riigi (alavääristavat) suhtumist kultuuri, haridusse - eestlastesse.

Ma olen ise vägagi suur patrioot(näit läksin sõjaväkke, kui vabastuse saamine oli sõrmenipsu kaugusel) ja mulle tõsiselt meeldib Eesti ja siin elada.
Kui sellised inimesed, kellest sa räägid, on riigi nn "ülalpeetavad" st. et nende palka maksab riik, siis tahaks teada sinu käest, mille arvelt neile rohkem maksta saaks? Kus kohast kärpida?
Kui nad on tööl erasektoris, siis on probleem vales majandamises. St, et kui saalid on täis pool aastat ette, siis nõudlust on, kuid küsitakse liialt väikest tasu enda töö eest.

Samas on enamus teatrid riiklikud. Kui oma ala tipud töötavad selles ja on sama suur nõudlus, kui eelmises punktis, kuid palk on väike siis on siin mitmeid võimalusi:
1. inimene ei oska endale palka küsida asutusest
2. küsitakse liialt väikest summat klientidelt(see punk on nagunii, kui on selline mass-nõudlus)
3. ebaeffektiivne majandamine, mille tulemusena ei jää palgafondile lisa.

Üldiselt on nii,et hädaldatakse palju, kuid väga paljud ei ole küsinudki palka juurde. Paljud oma ala tipud saaavad/said vägagi hästi hakkama, kuna osati küsida ja tehti tööd hästi. Urmas Ott, Eri Klas, Neeme Järvi, Anne Veski jne

[Strawberry]

ok olen loll. aga kuna sina olid küsimuse esitajaks, siis äkki ütled, mis siis sinu arvates lahendus on? äkki saan ka targemaks

Juhtivad riigid kulutavad 8-12% SKP-st tervisele. USA kulutab 14%. 2011 aastal kulutas Eesti 5,9%.

[pastilaa]

ja ma ei kuulnud ka, et et keegi oleks niiväga halanud oma palga üle

tõde on see. tegelikkuses saavad nad teatrist alla keskmise. hästi elab see, kes sulle pesubulbrit telekas müüb ja EE jõulupeole nalja tuleb tegema veel lisaks.

[karupoeg]

Juhtivad riigid kulutavad 8-12% SKP-st tervisele. USA kulutab 14%. 2011 aastal kulutas Eesti 5,9%.

rääkisime haiglatöötajatest. kas see % on seal sama?

ei tahaks uskuda, et meditsiinis samad protsendid. kui on, siis mõttekohaks tõesti.

[Strawberry]

rääkisime haiglatöötajatest. kas see % on seal sama?

Jah. Riik maksab tervisetöötajate palgad.

[karupoeg]

Jah. Riik maksab tervisetöötajate palgad.

kas tervise = meditsiini?

mitte, et ma norida tahaks vaid pigem selgust. Ma ei taha hästi uskuda, et n.ö. suhteliselt maksab USA ca 2x rohkem

ja usaga võrdlus on üldse tobe. Sest selle loogika järgi fine, teeme nii, et inimestele on meditsiin tasuline (nagu usas )v.a. EMO ja saame ülejäävalt rahalt tõsta meditsiinitöötajate palkasid.