majanduse offtopic

[overbet]

Tegelesin aga nüüd otsas.

https://en.bitcoin.it/wiki/Trade
Seal trademise lehed mis acceptivad ka Moneybookersit. Muidu tehakse enamik tehinguid MtGox-is.

Ma mõtlesin pigem rohkem Litecoinidesse investeerida, need pidavat ka kuskil kuu aja pärast MtGoxi minema. Sahistatakse, et siis just läheb nende hind üles.

[kallekusta]

Mis kulda puutub siis loogiline, et mull kunagi lõhkeb. Aga 9 aasta jooksul tõusis kulla hind pea 5 korda. Seega teeniti selle pealt ikka päris hästi. Kulda investeerijad said selle aja jooksul kindlasti parema tootluse kui enamus aktsitatega mässajaid.

[vennike]

Mis kulda puutub siis loogiline, et mull kunagi lõhkeb. Aga 9 aasta jooksul tõusis kulla hind pea 5 korda. Seega teeniti selle pealt ikka päris hästi. Kulda investeerijad said selle aja jooksul kindlasti parema tootluse kui enamus aktsitatega mässajaid.

1979 st aastast saadik on kuld tõusnud vaid tühised 60%, kümnetes kordades vähem kui aktsiad.

[rahvavaenlane]

1979 st aastast saadik on kuld tõusnud vaid tühised 60%, kümnetes kordades vähem kui aktsiad.

möh? millega sa võrdled?

E: dollari suhtes oled sa ikka väga put.si pannud. alates 79-12 ca ma ei teagi palju? 79 maksis ehk alla 30$ oz 2013 peak oli 1800$. mida sa mõtled selle 60-ga? taala ekvivalenti? isegi siis mitte

[vennike]

möh? millega sa võrdled?

E: dollari suhtes oled sa ikka väga put.si pannud. alates 79-12 ca ma ei teagi palju? 79 maksis ehk alla 30$ oz 2013 peak oli 1800$. mida sa mõtled selle 60-ga? taala ekvivalenti? isegi siis mitte

1980 maksis oz kulda ca 800$, hetkel 1200midagi, saan umbes 60% tõusu.

tegelikult ma pigem tahtsin taksojuhist kustat tiba konksutada aga sa läksid kohe õnge

[kallekusta]

Njah

Mitte kulla hind ei lange vaid raha väärtus kukub

http://www.virumaateataja.ee/914562/...id-ja-loojang/

[rahvavaenlane]

minu viga, uurisin veidi vanu kulla hindasid praegu. sellel ajal oli ka hinnatõus.

[pkmarek]

tegelikult kulla hind reaalväärtuse poolest ei ole tõusnud üle 1980 aasta 800 dollari taseme. Kui arvestada inflatsiooni, et saavutada sama tase 1980 aastaga, siis peaks kulla hind olema üle 2400 dollari.

[muruntau]

Njah

Mitte kulla hind ei lange vaid raha väärtus kukub

http://www.virumaateataja.ee/914562/...id-ja-loojang/

Lol, inflatsiooni olemasolu tuli sulle üllatusena? Ja täpsemalt milline selle taskufilosoofi, paanikakuulutajast võsamajandusteadlase argumentidest sulle ära tõestas, et peamiselt sentimentaalse väärtusega metallitükk on mõistlikum investeering kui nt reaalset lisaväärtust ja töökohti loovad ettevõtted (nende aktsiad)? Eriti arvestades, et ajalooliselt, +100 aasta perspektiivis on kulla tootlus olnud ~2-3% aastas ja aktsiatel ~11%.

[kallekusta]

Lol, inflatsiooni olemasolu tuli sulle üllatusena? Ja täpsemalt milline selle taskufilosoofi, paanikakuulutajast võsamajandusteadlase argumentidest sulle ära tõestas, et peamiselt sentimentaalse väärtusega metallitükk on mõistlikum investeering kui nt reaalset lisaväärtust ja töökohti loovad ettevõtted (nende aktsiad)? Eriti arvestades, et ajalooliselt, +100 aasta perspektiivis on kulla tootlus olnud ~2-3% aastas ja aktsiatel ~11%.

Ja muruntau on Kalopaagose kilpkonn, kes elab 300 aastaseks.

[Codecci]

http://forumserver.twoplustwo.com/sh...6&postcount=52

Thoughts?

[privador]

http://www.e24.ee/1297234/playtech-o...ategy#comments

huvtav lugu

[$$$]

http://forumserver.twoplustwo.com/sh...6&postcount=52

Thoughts?

Kas keegi tõlgiks mida seal kirjutatakse? Ma väga ei hooma praegu :D

[erplander]

Hakkan välja andma oma ristsõnaajakirja, mõni päev tagasi sai selleks ka vastav firma reg-tud.

Nüüd aga tuli vastus, et ristsõnade jaoks seda muudele trükistele väljastatavat numbrikoodi, mida saab kasutada ka toote riba/triip/vöötkoodina, ei anta:

Nagu trükise pealkirjast võib aru saada, taotlete ISBNi ristsõnadele.
ISBNi ei anta väljaannetele, mis eeldavad kasutajapoolset täitmist,
näiteks töövihikud, ristsõnad, värvimisraamatud. Sellise trükise
kaupluses müümiseks on vajalik vöötkood, mille saamiseks palun pöörduda
GS1 Estonia poole, telefon 6605535.

Nüüd see GS1 Estonia on üsna huvitav asutis, mis reklaamib end kui MTÜ, ent siiski ei pea paljuks küsida 195 € liitumistasu + 120 € (või enam, vastavalt firma müügitulule) aastamaksu - isegi kui sa vajad vaid ühte vöötkoodi. Võrdluseks, nt veebiserveri rent terveks aastaks koos domeeniga maksab vaid ca 60 €.

Kusjuures selgus, et sellel GS1 Estonial on vaid veidi üle 1000 liikme, Eestis on aga kordades enam ettevõtteid, kes vajavad vöötkoode, huvitav kust need võetakse?

Eks muidugi sai juba guugeldatud, et USAs jm on rida saite, mis pakuvad neid erineva raha eest, ka Euroopa EAN-13 koode, 1 kood 10 $ kuni 90 $ (hulgi ostes langeb ühiku hind sentideni), paljud neist on kahtlased, aga paistis ka olevat selliseid, mis saavadki oma koodid ametlikust rahvusvahelisest GS1 asutusest.

Äkki juhtumisi keegi puutunud kokku selle teemaga? Mõtlesin enne tellimist veel igaks juhuks uurida.

Ja samas võikski olla äriidee mõnele, kes viitsib sellega tegelda, hakata neid koode vahendama Eestis :)

[bluetramm]

( Click to show/hide )

Hakkan välja andma oma ristsõnaajakirja, mõni päev tagasi sai selleks ka vastav firma reg-tud.

Nüüd aga tuli vastus, et ristsõnade jaoks seda muudele trükistele väljastatavat numbrikoodi, mida saab kasutada ka toote riba/triip/vöötkoodina, ei anta:

Nagu trükise pealkirjast võib aru saada, taotlete ISBNi ristsõnadele.
ISBNi ei anta väljaannetele, mis eeldavad kasutajapoolset täitmist,
näiteks töövihikud, ristsõnad, värvimisraamatud. Sellise trükise
kaupluses müümiseks on vajalik vöötkood, mille saamiseks palun pöörduda
GS1 Estonia poole, telefon 6605535.

Nüüd see GS1 Estonia on üsna huvitav asutis, mis reklaamib end kui MTÜ, ent siiski ei pea paljuks küsida 195 € liitumistasu + 120 € (või enam, vastavalt firma müügitulule) aastamaksu - isegi kui sa vajad vaid ühte vöötkoodi. Võrdluseks, nt veebiserveri rent terveks aastaks koos domeeniga maksab vaid ca 60 €.

Kusjuures selgus, et sellel GS1 Estonial on vaid veidi üle 1000 liikme, Eestis on aga kordades enam ettevõtteid, kes vajavad vöötkoode, huvitav kust need võetakse?

Eks muidugi sai juba guugeldatud, et USAs jm on rida saite, mis pakuvad neid erineva raha eest, ka Euroopa EAN-13 koode, 1 kood 10 $ kuni 90 $ (hulgi ostes langeb ühiku hind sentideni), paljud neist on kahtlased, aga paistis ka olevat selliseid, mis saavadki oma koodid ametlikust rahvusvahelisest GS1 asutusest.

Äkki juhtumisi keegi puutunud kokku selle teemaga? Mõtlesin enne tellimist veel igaks juhuks uurida.

Ja samas võikski olla äriidee mõnele, kes viitsib sellega tegelda, hakata neid koode vahendama Eestis :)

Ma ei tea täpselt millist koodi sa taga ajad, aga ise kasutan EAN-13 tegemiseks (seal teisi variante veel)

http://www.terryburton.co.uk/barcodewriter/generator/

Alla saab laadida ka vektorgraafikas triipkoode ja mobiiliga võid kontrollida (tõmba mingi barcode äpp), et kõik õige

[erplander]

Täpselt seda EAN-13 koodi ongi vaja. Vöötkoodi tekitamine olemasoleva numbri põhjal pole aga probleemiks, seda saab teha mitmete programmidega, nt Corel Draw. Põhiküsimus ongi, et kust sa võtad need numbrid? Päris laest ju ei võta? :)
Suvalist numbrit hästi ei saa panna, see võib kokku langeda mõne muu kasutuses olevaga.

--

Üks muu asi, mis siia teemasse ilmselt sobib, et keda huvitavad mõnevõrra alternatiivsed ja värskendavad vaated maailma majandus- ja rahandusprobleemidele, siis võib soovitada 3 x nädalas aset leidvat saadet nimega Keiser Report telekanalis RT (Russia Today), kõik saated on ka veebis:
http://rt.com/shows/keiser-report/
ja
https://www.youtube.com/watch?v=-isw...ZqbFyz&index=1

Paljud teemad on küll suht UK-kesksed, sest saadet tehakse Londonis. Max Keiser ise on pärit USA-st, on töötanud muuhulgas koomikuna, börsimaaklerina, tele- ja filmitegijana. Saated on üsna meelelahutuslikud ja teravad, tundub, et kohati keerab teadlikult vinti üle ja mõnikord haibib ka kahtlase väärtusega asju, nt Bitcoini.

[Fabulous]

Oskab keegi optsioonidest rääkida? Kas selles vallas on üksikindiviidil üldse võimalik edge leida (a'la anomaaliad hindades) kui teiselt poolt institutsioonid vastu ärivad? Üksikindiviidi all pean silmas mitte spekulaatorit, vaid isikut kes tunneb süviti kuidas optsioonid töötavad, Black-Scholes mudelit, delta/gamma/vega edgemist jms (ehk põhimõtteliselt üksikindiviid on teadmiste poolest võrdsel tasemel nagu institutsioonis töötav analüütik/modeleerija).

[tolmuahv]

Oskab keegi optsioonidest rääkida? Kas selles vallas on üksikindiviidil üldse võimalik edge leida (a'la anomaaliad hindades) kui teiselt poolt institutsioonid vastu ärivad? Üksikindiviidi all pean silmas mitte spekulaatorit, vaid isikut kes tunneb süviti kuidas optsioonid töötavad, Black-Scholes mudelit, delta/gamma/vega edgemist jms (ehk põhimõtteliselt üksikindiviid on teadmiste poolest võrdsel tasemel nagu institutsioonis töötav analüütik/modeleerija).

Optsioonide teoreetiline põhi on piisavalt lihtne, et igale majanduse kõrgharidusega inimesele on võimalik see nädalaga selgeks teha. S.t. kõik turul toimetavad tegelased peaksid teooriat tundma. Pokkeriga paralleel võiks olla "NLHE reeglite omandamine", mis on võrdlemisi lihtne.

Küsimuse sisuline pool on veidi segane. Optsioone on võimalik põhimõtteliselt kaubelda mitmel viisil. Sa võid olla kas "deski" rollis, s.t. üritada kirjutada neid ise suhteliselt valimatult välja ja võtta nt. volatiilsuse osas turul nägemust ja omamata erilisi teadmisi alusvarast. Hoopis teine lähenemine oleks alusvara põhjalik tundmine, milles võtta optsioonidega võimendatud positsiooni turul. Aga üldiselt võib lähtuda sellest, et turud on efektiivsed ja vähegi likviidse alusvara korral on suurte majade optsioonideskid (ja pädevad üksiküritajad) lihtsama raha üles korjanud. Raha teenimiseks pead midagi väga väga hästi tegema.

Mitte pahapärast, aga kui pokkeriga võrrelda, siis näeb küsimus natuke selline välja, et mõni vähem asjaga tegelenud huviline esitab foorumis küsimuse "Mida ovebetist arvate? Kas see võiks kasumlik olla?". Juba sellise küsimuse esitamine sisaldab küsija enda jaoks tihtipeale vastust.

[Fabulous]

Optsioonide teoreetiline põhi on piisavalt lihtne, et igale majanduse kõrgharidusega inimesele on võimalik see nädalaga selgeks teha. S.t. kõik turul toimetavad tegelased peaksid teooriat tundma. Pokkeriga paralleel võiks olla "NLHE reeglite omandamine", mis on võrdlemisi lihtne.

Küsimuse sisuline pool on veidi segane. Optsioone on võimalik põhimõtteliselt kaubelda mitmel viisil. Sa võid olla kas "deski" rollis, s.t. üritada kirjutada neid ise suhteliselt valimatult välja ja võtta nt. volatiilsuse osas turul nägemust ja omamata erilisi teadmisi alusvarast. Hoopis teine lähenemine oleks alusvara põhjalik tundmine, milles võtta optsioonidega võimendatud positsiooni turul. Aga üldiselt võib lähtuda sellest, et turud on efektiivsed ja vähegi likviidse alusvara korral on suurte majade optsioonideskid (ja pädevad üksiküritajad) lihtsama raha üles korjanud. Raha teenimiseks pead midagi väga väga hästi tegema.

Mitte pahapärast, aga kui pokkeriga võrrelda, siis näeb küsimus natuke selline välja, et mõni vähem asjaga tegelenud huviline esitab foorumis küsimuse "Mida ovebetist arvate? Kas see võiks kasumlik olla?". Juba sellise küsimuse esitamine sisaldab küsija enda jaoks tihtipeale vastust.

Seda ma teada soovisingi.

Ma tean, et küsimus oli veidi primitiivne ja isegi võib-olla rumal, aga kuna ma olen konkreetses teemas täiesti algaja (üldiselt saan aru kuidas optsioonid toimivad) ei osanud kuidagi paremini ennast väljendada. Üldiselt tundub valdkond äärmiselt sümpaatiseeriv, aga sellel alal läbi löömiseks tuleb ilmselt kogu oma elu selle alla matta või siis osata "kastist väljas" mõelda (mis nõuab valdkonna süvitsi tundmist, ehk ikka tuleks lugemise ja uurimise alla meeletult kaua aega panna).

[Potsataja]

http://www.ap3.ee/article/2013-08-28...e_100_miljardi

Kas targemad seletaksid, millel see väärtus põhineb? Lihtsalt hetkeseisuga tasuks selline invetseering ennast ära heal juhul poole sajandiga.