majanduse offtopic

[pastilaa]

Ma ise pigem seda meelt, et Leits ikkagi on börsi-prodigy.

[Priito]

Ei arvanudki, et seda usud, selle video sisu kutsus esile kerge allergilise "lööbe" :D

Kullaga tagatud raha vastu on ka hulk argumente: pole piisavalt kulda, et ühtegi tõsiseltvõetavamat valuutat tagada; kulla hind sõltub kõigest muust kui majanduse seisust sh ka kaevandustest; niivõrd ebastabiilne valuuta hakkab mingi hetk tõsiselt majandust pärssima kas ekspordile surmavalt mõjudes või elanike ostujõudu tappes jnejnejne

Tekkis paar küsimust:
Kas praegu sõltub valuuta hind majanduse seisust?
Kuidas kullaga tagatud valuuta ekspordile surmavalt mõjub?
Kuidas praegune fiat-valuuta süsteem su ostujõudu kaitseb?

[tolmuahv]

1. Sõltub küll jah. Erinevatest faktoritest sealjuures, s.h. intressimääradest, current accountist jne.
2. Kullaga tagatud valuuta ja ekspordi vahel ma küll seost ei näe.
3. Miks on vaja kellegi ostujõudu kaitsta? Kuidas kuld selle probleemi lahendaks?

Kuld valuuta alusvarana on praktiliselt täna teostamatu kahel põhjusel:
1. Maailma majanduses on täna vaja nii palju valuutat (corresponding to total wealth), et kuld peaks olema kohutavalt kallis, sest seda on piiratud kogus lihtsalt. A la $100,000 per ounce. See oleks ebapraktiline.
2. Kullastandardile üleminek sellisel kujul tähendaks väga olulist rikkuse ümber jagamist maailmas. Lõuna-Aafrikast saaks tõenäoliselt maailma rikkaim riik. Euroopa riigid kaotaksid väga palju suhtelisel skaalal. Kõik, kes vähegi suudavad, hakkaks kulda tootma. Sealhulgas Eesti ilmselt (meil on kulda küll, aga selle tootmine hetkel on ebapraktiline). Kokkuvõttes üritaks kõik mingit kasutut metalli iga hinnaga (keskkonda kahjustades) üles tuhnida, sest muidu nende suhteline heaolu väheneb võrreldes muu maailmaga.

Rääkimata sellest, et kullal pole praktilist, vaid emotsionaalne väärtus.

[muruntau]

2. Kullaga tagatud valuuta ja ekspordi vahel ma küll seost ei näe.

Mul läksid enne mõisted sassi, pidasin silmas ikkagi seda, mida Rage'gi, mingisugust kullastandardi vormi, kus raha väärtus on otseses seoses kulla hinnaga. Sellisel juhul ju kulla hinna kallinedes kallinevad (suhteliselt teiste valuutadega) kohapealsed kulud (palk, rendid, maksud jne), mis viib ekspordisektori kulud ja hinnad üles, luues sellega kohalikele ettevõtetele pmst kunstlikud eksporditollid. Nt kulla hinna 5x kallinemisel kallineksid kullastandardiga ma ekspordihinnad 3-4 korda, arvata võib, et siis selle maa tooteid väljaspool eriti ei ostetaks. Sellepärast ju ka nt Hiina ja ajutiselt ka Jaapan kasutavad meetmeid enda valuuta nõrgendamiseks.

[muruntau]

( Click to show/hide )

LHV FOORUMIST

( Click to show/hide )

[tolmuahv]

( Click to show/hide )

LHV FOORUMIST

( Click to show/hide )

( Click to show/hide )

Karum6mm võttis selle minu facebooki lehelt ja pani LHV foorumisse :) Aga good one jah.

( Click to show/hide )

Koppeli enda FB-st copy-paste:

Autentne tsitaat meeleavaldajalt Toronto Börsi ees (Occupy Wall Street liikumise kontekstis) .

“It’s weird protesting on Bay Street. You get there at 9 a.m.
and the rich bankers who you want to hurl insults at and change
their world view have been at work for two hours already. And
then when it’s time to go, they’re still there! I guess that’s
why they call them the one per cent. I mean, who wants to work
those kinds of hours? That’s the power of greed.”

[muruntau]

m6mmi oma on ka super :D Tüüp nägi vähemalt oma silmaga ära, miks osad inimesed on jõukamad kui teised.

Üks ka mitte LHV'st

( Click to show/hide )

[vennike]

( Click to show/hide )

LHV FOORUMIST

( Click to show/hide )

mai saa aru pointist ? seletatagu!

[muruntau]

See on nali nende Occupy Wall Street liikumise inimeste üle. Põhimõtteliselt tüübid süüdistavad rikkaid majanduskriisis ja arvavad, et average joe, kes ennast süüdimatult enda vabal tahtel lõhki laenas on lihtsalt "süsteemi ohver." Nii nad tulevadki plakatitega tänavale, kuhugi Wall streeti piirkonda, plakatitel midagi sellist: Top 10% (rikkamaid) have 50% (vms number) of wealth - Occupy Wall Street." Vähegi mõistusega inimse jaoks ei ole see eriti argument, sellest ka see jupiteri vastuargument :D

[Potsataja]

80/20 printsiip hakkab tõesti käest ära minema.



Ega kriis ei ole mingi loodusjõud, et selle tekkimiseks ja ära hoidmiseks ei saa eriti midagi teha. Alati on keegi süüdi ja alati on see kellegile ka väga kasulik. Eks nad siis nüüd omamoodi lapsikul moel süüdistavad "kedagi", saavad natuke meedia tähelepanu ja rahunevad maha. Teisel poolel ka omamoodi lõbus nende toimetamisi jälgida ja nalja teha.

[Potsataja]

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/....d?id=60563175

Kui me võtame pankade päästmise riikide poolt, Kreeka päästeoperatsioonid, globaalse rahatrüki – kõik need meetmed on mõeldud kohandumise edasi lükkamiseks. Kergem on pea liiva alla peita kui tunnistada, et maailm on muutunud ja peaksime kohanema. Kuid ajalugu vaadates – kohanemisest reeglina ei ole siiski pääsu ning ravi edasilükkamine tulevikku teeb enamasti kogu raviprotsessi valusamaks ja kulukamaks.

[adam_q]

Sealhulgas Eesti ilmselt (meil on kulda küll, aga selle tootmine hetkel on ebapraktiline).

meil pole mingit kulda vaja, sest viljakandvat mulda on tohhuijaa igalpool

[muruntau]

meil pole mingit kulda vaja, sest viljakandvat mulda on tohhuijaa igalpool

Ainult vanemuine saab midagi sellist öelda.

[inward]

( Click to show/hide )

Miks on Soomes palgad kõrgemad?
Andres Arrak
majandusteadlane

Palgaküsimus, eriti võrreldes rikaste lähinaabritega on Eestis tõusnud põletavaks päevaprobleemiks. Lisaks majanduslikule on üha enam tegemist justkui õigluse probleemiga. Meie päästetöötajad, õpetajad ja medõed ei saa aru, miks Skandinaavia riikides teenivad sama eriala esindajad kordades rohkem palka. Kas Soome või Rootsi õpetaja teeb mitu korda intensiivsemalt tööd? Kas Skandinaavia medõde naeratab tihedamini? Tunduvad olevat õigustatud küsimused.
Tegelikult peitub vastus töö intensiivsuses ja lõpp-produktina valmiva toote väärtuses. Esimest – töö intensiivsust – on ehk õpetaja ja medõe puhul raske mõõta. Teadjad inimesed toovad siinkohal näiteks metsatöö ehk segametsas puude langetamise. On ju paljud Eesti metsamehed näiteks Norras tööl. Siin ei saa töö intensiivsust kuidagi mõõta tööpäeva lõpuks langetatud puude tihumeetritega. Kõik sõltub sellest, millise metsaga on tegemist. Võsastunud padrikus võib päev rassimist päädida nadi lõpptulemusega.
Metsatöödel on töö intensiivsuse heaks mõõdikuks – mitu saepaagi täit bensiini mees metsas päeva jooksul ära kulutas. Väidetavalt Eesti neli-viis paagitäit ja Norras kolm-neli. Ilmselgelt tehakse Eestis tunni jooksul metsas rohkem tööd kui Norras. Miks siis Eesti mees Norras puid langetab, miks talle seal kordades rohkem makstakse?
Kõik sõltub sellest, mis saab metsas langetatud puust. Eesti puhul kipub see ikka veel ümarpuiduna üle piiri ekspordiks liikuma. Norra puhul mõõdetakse seda kilogrammidega ja temast saab „antiikmööbel”. Ehk lihtsustatult – kõik sõltub sellest, kuivõrd pikk on väärtusahel ja kui kallis toode/teenus lõppkokkuvõttes üle piiri veereb.
Kui mõõta sisemajanduse kogutoodangut töötunni kohta, siis Norras on see 3,2 korda kõrgem kui Eestis, Rootsi-Taanis-Soomes ligi kaks korda kõrgem. Nii lihtne see ongi. Tegelik raha tekib ikkagi tootmisest ja sõltub lõpp-produkti väärtusest. Enamik Eestis toodetust asub endiselt väärtusahela alguses, ahel ise on lühike.
Kuna Skandinaavias on turule ilmuv ja eksporditav kaup/teenus kallim, siis jätkub ka palgaraha õpetajale ja medõele.

Refereeritud EPL täisartiklist http://www.epl.ee/news/eesti/eestlan....d?id=60751439

Need kõikvõimalikud toetused Soomes, mis intervjueeritav välja toob on ikka müstilised küll.

[privador]

Kas keegi oskab öelda nn eluasemelaenude kohta?
Kas võtta max aeg 30 aastaks või proovida nn väiksemaks ajaperioodiks võtta nt 10 aastat, et "kaelast kiiretsi ära saaks"
Mis matemaatikud arvavad? Eelkdades, et tegu "odava rahaga" siis ehk tasuks max aeg võtta?

[tolmuahv]

Hästi ja lihtsalt seletatud jah.

Võrdluseks veel, oma parematel päevadel genereeris Nokia üksinda rohkem maksutulu valitsusele kui kogu Eesti valitsuse maksutulu. Nokia aastane müük ületas riigieelarvet.

Kurb on see, et Eesti haridustöötajatel, arstidel, tuletõrjujatel jms ei ole tegelikult erilist aimu, kust raha tuleb. Päeva lõpuks tuleb see ikkagi ainult erasektorist ja ettevõtjatelt. Kõik ülejäänud on ressursside tarbijad (ametnikud, riigitöötajad, õpilased, pensionärid, töötud). Selleks, et kõik rikkamaks saaks, ei piisa vaid erasektori suuremast pigistamisest. Eraettevõtete kogu kasum 2010. aastal oli 2 miljardit eurot, võrreldes 2007. aastaga on see endiselt 40% madalam. Ehk erasektoril ei lähe just liiga hästi. Võrdluseks, 2012 eelarve on 6.6 miljardit eurot. Kui erasektorilt kogu kasum ära võtta, siis saaks tõesti õpetajatele rohkem palka maksta ja muid ilusaid asju teha. Aga ettevõtjad lähevad ja teevad oma äri kusagil mujal, kui neil siin ei lasta raha teenida. S.t. maksumaksjate hulk väheneb, maksude laekumine koos sellega ja lõpptulemusena on laekumine eelarvesse sama, v.a. et nüüd on majanduskeskkond perse keeratud ja keegi ei taha Eestisse uusi ettevõtteid teha või siinset tegevust laiendada.

Inimesed unustavad tihti, et 19 aastaga on riigieelarve maht tõusnud üle 50 korra (1992: 130m EURi). S.t. keskmiselt on igal aastal tõusnud eraettevõtete poolt riigieelarvesse makstav summa 23%. See ei tule tühja koha pealt, selleks peavad ettevõtted pidevalt pingutama, inimesed ületunde tegema, arenema jne. Kui paljud õpetajad võivad ütelda, et viimase 20 aasta jooksul on nende töötulemused igal aastal 23% paranenud? Või kui nad ka oleksid, siis mida nad peaks arvama, kui nende õpilased tuleks tänavale protestima ja nõuaks paremaid õpetajaid? Sisuliselt nõuab ju "ülalpeetavate" sektor paremaid maksumaksjaid.

[Potsataja]

( Click to show/hide )

Miks on Soomes palgad kõrgemad?
Andres Arrak
majandusteadlane

Palgaküsimus, eriti võrreldes rikaste lähinaabritega on Eestis tõusnud põletavaks päevaprobleemiks. Lisaks majanduslikule on üha enam tegemist justkui õigluse probleemiga. Meie päästetöötajad, õpetajad ja medõed ei saa aru, miks Skandinaavia riikides teenivad sama eriala esindajad kordades rohkem palka. Kas Soome või Rootsi õpetaja teeb mitu korda intensiivsemalt tööd? Kas Skandinaavia medõde naeratab tihedamini? Tunduvad olevat õigustatud küsimused.
Tegelikult peitub vastus töö intensiivsuses ja lõpp-produktina valmiva toote väärtuses. Esimest – töö intensiivsust – on ehk õpetaja ja medõe puhul raske mõõta. Teadjad inimesed toovad siinkohal näiteks metsatöö ehk segametsas puude langetamise. On ju paljud Eesti metsamehed näiteks Norras tööl. Siin ei saa töö intensiivsust kuidagi mõõta tööpäeva lõpuks langetatud puude tihumeetritega. Kõik sõltub sellest, millise metsaga on tegemist. Võsastunud padrikus võib päev rassimist päädida nadi lõpptulemusega.
Metsatöödel on töö intensiivsuse heaks mõõdikuks – mitu saepaagi täit bensiini mees metsas päeva jooksul ära kulutas. Väidetavalt Eesti neli-viis paagitäit ja Norras kolm-neli. Ilmselgelt tehakse Eestis tunni jooksul metsas rohkem tööd kui Norras. Miks siis Eesti mees Norras puid langetab, miks talle seal kordades rohkem makstakse?
Kõik sõltub sellest, mis saab metsas langetatud puust. Eesti puhul kipub see ikka veel ümarpuiduna üle piiri ekspordiks liikuma. Norra puhul mõõdetakse seda kilogrammidega ja temast saab „antiikmööbel”. Ehk lihtsustatult – kõik sõltub sellest, kuivõrd pikk on väärtusahel ja kui kallis toode/teenus lõppkokkuvõttes üle piiri veereb.
Kui mõõta sisemajanduse kogutoodangut töötunni kohta, siis Norras on see 3,2 korda kõrgem kui Eestis, Rootsi-Taanis-Soomes ligi kaks korda kõrgem. Nii lihtne see ongi. Tegelik raha tekib ikkagi tootmisest ja sõltub lõpp-produkti väärtusest. Enamik Eestis toodetust asub endiselt väärtusahela alguses, ahel ise on lühike.
Kuna Skandinaavias on turule ilmuv ja eksporditav kaup/teenus kallim, siis jätkub ka palgaraha õpetajale ja medõele.

Refereeritud EPL täisartiklist http://www.epl.ee/news/eesti/eestlan....d?id=60751439

Need kõikvõimalikud toetused Soomes, mis intervjueeritav välja toob on ikka müstilised küll.

Kas see on nüüd juhuslikult nii või on Arrakul "kuulmisega" raskusi, mis on omane pigem Ansipile ja Savisaarele. Temalt küstitakse Soome kohta aga tema hakkab hoopis Norrast jahuma. Muidu on iseenesest positiivne, kuidas Arrak, Teder ja Oviir on RE viimasel ajal närviliselt siblima pannud.

[Maheaatom]

Ma ei ole küll mingi haridusökonoomika- või poliitika spetsialist, kuid kipun üldiselt toetama väidet, et õpetajate hädised palgad ei tulene mitte haridussektori puudulikust rahastamisest, vaid sellest, et sektor ise ei jaga sellele eraldatud raha just kuigi hästi. Liiga palju koole, liiga suured halduskulud, liiga palju tarbetuid investeeringuid, liiga väike tähelepanu inimestele, võibolla ka liiga palju õpetajaid jne.

Ma usun, et enamik õpetajaid ei ole kindlasti niivõrd rumalad, et ei mõistaks avaliku sektori majandust, riigi eelarvepoliitikat ega seda, millest neile raha makstakse. Aga kui sa oled magistrikraadiga ja teenid 500-600 eurot kuus, siis see on ikka nadi number küll. Katsu siis veel saavutada mingit respekti põmmpeadest õpilaste seas, kes käivad suvel labidaga sitta viskamas ja topivad taskusse kaks korda rohkem. EW ajal oli õpetajate palk kuskil 150-200 krooni kuus (tänast ostujõudu arvestades üle 1200 euro) ning õpetajad olid reeglina mehed, kelle naised tööl ei käinud. Muidugi oli ka näiteks gümnaasiume tollal kordades vähem ning enamus inimesi pigem madala haridusega.

Teisalt on muidugi palkadega alati see teema, et niikaua kui jätkub inimesi, kes väikese raha eest töö ära teevad, ei hakkagi keegi rohkem maksma. Üks korralik Kreeka-stiilis üldstreik ja möll ning muutuks paljugi. Õnneks või kahjuks ei ole see aga eestlaste loomuses.

[tolmuahv]

Ma ise olen väga tugevalt seda meelt, et pooled koolid tuleks kinni panna ja ülejäänutes kvaliteeti tõsta. Aaviksoo on täiesti õigel teel selles osas. Riigis on üüratult palju ebaefektiivsust, mida eraettevõtted endale kunagi ei lubaks, sellepärast on ka õhem riik efektiivsem. Sama kehtib väga mitmete valdkondade kohta. Paar näidet:

1) Mu enda ema on sotsiaaltöötaja ja ma hoian peast kinni, kui kuulen, kuidas seal rahaga ümber käiakse. Kui varem anti invaliididele füsioteraapia toetust ja käidi ise end pidevalt välismaal "täiendamas", siis masuga kärbiti niipalju, et enam toetust ei anta. Välismaal käiakse sama aktiivselt edasi.

2) Kunagi käisin mingeid Eesti Energia objekte vaatamas. Ühes kohas ehitasid kilomeetreid uut liini mingi hurtsikuni. 5m EEKi maksis. Hurtsik tarbis aastas ca. 100 krooni eest ja kuut maksis kõige täiega vast 200k. Aga EE-l on kohustus tagada elektrivarustus ja kinnisvara ostmine/lammutamine pole regulatsiooniga lubatud.

[Potsataja]

Kas nüüd just pooled koolid tuleks kinni panna aga omajagu võiks neid sulgeda küll. Peale taasiseseisvumist hakati millegipärast avama minikoole (<10 õpilast). Nüüdseks on neid omajagu kinni pandud ja jätkatakse samas vaimus. Teine tegur on lähiaastatel toimunud massiline linda liikumine. Minu vanem poeg käib põhikooli liitklassis, mis veel 90-ndate alguses oli gümnaasium. Nüüd ongi küsimus, kas sellisel koolil on enam mõtet ? Samas, kool on kodust nii 300m ja lähim "tõeline kool" on 20km kaugusel. Üldiselt veendunud olen ma aga selles, et gümnaasiumil ei ole mõtet, kui gümaasiumiosas on klassides pidevalt <20 õpilast.


Tolmuahv sinu teises näites väidetust ei saanud ma hästi aru. Ma ei olnud kindel, seega kontrollisin järele ja "Kui liitumispunkt on kaugemal kui 400 meetrit 6-20 kV liinist, siis arvutatakse liitumistasu ja peakaitsme suurendamise tasu võrgu väljaehitamisega seotud kulutuste alusel."