majanduse offtopic

[Pumper]

Ma nõustun sinuga Tolmuahv, et kindlasti võiks inimesele jääda valik, et mida ta kasutab, selle eest ta ka maksab. Ma ka ei tarbi paljusid asju mille eest ma maksan, eriti kogumispensionit - mida ma vist oma elustiiliga never tarbida ei saa.

Ja maksudel on rohkem kui 1 eesmärk (mida ma ka ütlesin: "Maksu üks mõte"): kindlasti tulu kogumine, samuti piirav jne.

[tolmuahv]

Okei, aga küsiks miks just teemantid on nö "tahaplaanile jäänud". Kogu uudised on viimasel ajal kullas olnud .. Miks mitte teemantid?

Teemantid pole "commodity". See turg on väga keeruline võrreldes metallidega, iga teemanti hind sõltub tema individuaalsetest omadustest ja kvaliteedist, mis pole üheselt mõõdetav. Kuld on üheselt mõõdetav ja seega ka kõigile lihtsamini arusaadav ja 'price discovery' on lihtsam.

[leits]

- Ma ei sõida bussiga, sest mul on auto. Ma pean õigel ajal tööle jõudma, puhas välja nägema ja päeva sees ringi liikuma tööga seoses. Ma ei saa igat viirushaigust bussist üles korjata ja aastas kuu aega haige olla.
- Ma maksan väga suurt sotsiaalmaksu, aga kõik arstiteenused ostan erakliinikust või lähen riigihaiglas tasulisele vastuvõtule. Mul pole võimalik võtta kõhuvalu korral haigusleht, et 2 kuud eriala arstile vastuvõttu oodata. Pokkeri mõistes olen ma Supernova Elite klient, aga ei saa isegi bronze stari bonuseid, sest süsteem on nii tehtud.
- Ma ei tarbi ühtegi sotsiaaltoetust, sest nende saamine on liiga ajakulukas (pean tööl olema) või ma ei kvalifitseeru.

Jne. Ehk siis ühiskonna struktuurist lähtuvalt juba rikkad tarbivad avalikke teenuseid peaaegu eranditult vähem.

Ja maksu mõte EI OLE mittevajaliku piiramine. Maksu mõte on maksutulu kogumine! Kui te ei taha, et ma kaatri või limusiiniga sõidan, siis seda võib keelustada. Ma siis lähen ja sõidan Lõuna-Prantsusmaal. Everyone happy? Makse kogutakse just tulu saamise eesmärgil, see on isegi seaduses kirjas.

Huvitav tekst sinu poolt, aga kas sa üritad ka teistest inimestest aru saada, kellel pole sellist tööd nagu sul, kellel pole raha minna eraarstile ja kes peavad ootama 2 kuud? Kui sa tallinnast nö saad 100km eemale ütleme ausalt on elu hoopis teine .. mingist eesti keskmisest võib inimene ainult unistada .. tavaline palk on 3-4k eeki .. ja kui keegi quitib on 10 inimest järjekorras seda tööd üle võtma .. imo neid asju ei saa nii päris 1:1 võtta

[tolmuahv]

ma isegi lootsin, et u4 erasektori töötajat hoiab ühte riigiametniku ülal, 2,5 on päris ajuvaba, arvestades veel elanikonna vananemist.

Kusjuures, see suhe on VASTUPIDI. Üks maksumaksja hoiab ülal 2.5 inimest, kes makse EI MAKSA.

Ehk siis: Eestis on ca. 400,000 erasektoris töötavat inimest ja kokku ca. 1.3m inimest. 900,000 inimest elab täna Eestis nii, et nad on maksuraha tarbijad, mitte maksjad. Ja need 900,000 mõtlevad välja viise, kuidas sellelt 400,000 inimeselt rohkem kätte saada, et oma elujärge parandada.

[tolmuahv]

Huvitav tekst sinu poolt, aga kas sa üritad ka teistest inimestest aru saada, kellel pole sellist tööd nagu sul, kellel pole raha minna eraarstile ja kes peavad ootama 2 kuud? Kui sa tallinnast nö saad 100km eemale ütleme ausalt on elu hoopis teine .. mingist eesti keskmisest võib inimene ainult unistada .. tavaline palk on 3-4k eeki .. ja kui keegi quitib on 10 inimest järjekorras seda tööd üle võtma .. imo neid asju ei saa nii päris 1:1 võtta

Ma saan sellest paremini aru, kui arvad. Ma pole elus vist sentigi taskuraha saanud, 10-aastaselt müüsin tänaval ajalehti, et endale nänni ja riideid osta. Liha sõin siis, kui koolis lõunaks pakuti. Ainus kodus tarbitav loomne valk oli hapukoor, sest rohkemaks ei jätkunud raha. Aga ma mäletan väga hästi, et juba siis tundus mulle progessiivse tulumaksu idee ebaõiglane.

Samas saan ma ka sellest aru, et kui makse veel natuke peale keerata, siis tänapäeval on väga lihtne teha endale offshore ettevõte ja sealtkaudu tööandjale teenust osutama hakata. Kui ma selle Küprosele teen, siis seal on vaid 10% maks dividendidelt ja kogu lugu. Ma saaks 2x rohkem raha kätte kui praegu, 10% maksaks Küprose riigile ja muutuks Eestis maksuraha tarbijaks koos teistega. Kõik 100% seaduslik. Igal asjal on piir ja praegune süsteem on sellele üsna lähedal.

[alaska]

Ma mõtlesin vist midagi muud, suur osa riigisektorist on kah tegelikult teenindajad, kes saavad palka lihtsalt keerulisema skeemi järgi.

Aga muidu selline Tolmuahvi kirjeldatud elustiili võimalikus on ju tegelikult kah riigi majandamise tagajärg.
Mõnes riigis sama ametikoha peal töötades sama tööd tehes ei saa sellist juttu rääkida, mõnes riigis saab numbri 10 korrutada. Mind ennast huvitab see, kust jookseb piir, kust alates sellised tegijamad inimesed tõesti kotid kokku panevad ja Lõuna Prantsusmaale kolivad või jalad seinale panevad. Nõukogude liit näitas ühe piiri ära, Rootsi näitab praegu teist, kust jookseb eesti jaoks piir? Lihttöölised on selgelt öelnud töömessidel, kust nende jaoks jookseb, aga juhid?

[kuco]

Küsiks sellist arvamust.

Nimelt oma töö(progeja) tõttu on minu palk skaalal kõrgemas otsas aga ma reaalselt seda palka ära ei kuluta.

Võtame kirvenäite, kus ma saan 2000 euri palka aga igapäevasteks kuludeks vajan ainult 1000 euri.
Netopalk 2000 = 3520.05 Palgafondis
Netopalk 1000 = 1733.01 Palgafondis

Kui nüüd ma teeksin tööd ettevõttele oma OÜ kaudu ja küsiksin igakuiselt sama raha, mis kulub täna tööandjal.
Igakuiselt jääks minu firmale "üle" 1787.04 euri, mida ma võin dividendidena välja võtta ja maksta nende pealt tulumaksu (375.28).
Niimoodi saaksin majandusaasta lõpus võtta firmas välja 1411.77 euri lisapalka per kuu, mis annab 20.6% palgatõusu.

Lisaks peaksin saama ka mõningaid kulusid firma alla suunata, mis võib vähendada minu igakuist püsikulu.

Siin on kõrvale jäänud puhkusetasude arvestamine aga näiteks pole vaja.


Mõtteid? Loogikavigu?

[jrgn hell]

Viskaks selle aplausiga gifi, kui viitsiks otsida.

Väga soliidsed postid igatpidi ja väga kõva kuidas backround vaadet ehitab.

Võta võrdluseks näiteks Kruuda pojad, kes olla krooni ajal klubidest jooke ostes vahetusraha rahvasse loopinud.

[tolmuahv]

Minu arust võiks me võtta võimalikult palju asju 1-1 Singapurist üle. Nad olid vähem kui 50a tagasi vaesem kui Hiina. Täna on 14% elanikkonnast dollarimiljonärid, neist on maailmas vaid 2 riiki rikkamad. Kuritegevus praktiliselt puudub. Neil pole mingeid maavarasid. Nad on järjepidevalt arendanud avatud majandust, korruptsiooni väga karmilt karistanud ja riik on käitunud ratsionaalse ja hea omanikuna. Suur vahe on selles, et nad pole demokraatiat eriti austanud ja valitsus on teinud seda, mida vaja teha ja mitte seda, mis järgmised 4a võimul hoiaks. Samas pole kellelegi liiga tehtud ja keegi riigist jalga lasta ei taha.

[jrgn hell]

Küsiks sellist arvamust.

Nimelt oma töö(progeja) tõttu on minu palk skaalal kõrgemas otsas aga ma reaalselt seda palka ära ei kuluta.

Võtame kirvenäite, kus ma saan 2000 euri palka aga igapäevasteks kuludeks vajan ainult 1000 euri.
Netopalk 2000 = 3520.05 Palgafondis
Netopalk 1000 = 1733.01 Palgafondis

Kui nüüd ma teeksin tööd ettevõttele oma OÜ kaudu ja küsiksin igakuiselt sama raha, mis kulub täna tööandjal.
Igakuiselt jääks minu firmale "üle" 1787.04 euri, mida ma võin dividendidena välja võtta ja maksta nende pealt tulumaksu (475.03).
Niimoodi saaksin majandusaasta lõpus võtta firmas välja 1312 euri lisapalka per kuu, mis annab 15.6% palgatõusu.

Lisaks peaksin saama ka mõningaid kulusid firma alla suunata, mis võib vähendada minu igakuist püsikulu.

Siin on kõrvale jäänud puhkusetasude arvestamine aga näiteks pole vaja.


Mõtteid? Loogikavigu?

Kui tööandja nõus, siis pole vist probleemi. Mingil ajal soovitati õpetajatel ka teha sama lüke. Ainult kas sellisel juhul ei hakka sa sotsmaksu ise maksma, kui oma OÜst endal konkreetselt palga välja kirjutad?

[alaska]

Küsiks sellist arvamust.

Nimelt oma töö(progeja) tõttu on minu palk skaalal kõrgemas otsas aga ma reaalselt seda palka ära ei kuluta.

Võtame kirvenäite, kus ma saan 2000 euri palka aga igapäevasteks kuludeks vajan ainult 1000 euri.
Netopalk 2000 = 3520.05 Palgafondis
Netopalk 1000 = 1733.01 Palgafondis

Kui nüüd ma teeksin tööd ettevõttele oma OÜ kaudu ja küsiksin igakuiselt sama raha, mis kulub täna tööandjal.
Igakuiselt jääks minu firmale "üle" 1787.04 euri, mida ma võin dividendidena välja võtta ja maksta nende pealt tulumaksu (475.03).
Niimoodi saaksin majandusaasta lõpus võtta firmas välja 1312 euri lisapalka per kuu, mis annab 15.6% palgatõusu.

Lisaks peaksin saama ka mõningaid kulusid firma alla suunata, mis võib vähendada minu igakuist püsikulu.

Siin on kõrvale jäänud puhkusetasude arvestamine aga näiteks pole vaja.


Mõtteid? Loogikavigu?

Loogikavigu ei ole.
Kindlasti alahindad summat, mida saad kokku hoida kulusid firma alla suunates, aga see selleks. Põhiline probleem on töötaja vs ettevõtja. On palju põhjuseid, miks enamus eelistab palgatööline olla.

[kuco]

Kui tööandja nõus, siis pole vist probleemi. Mingil ajal soovitati õpetajatel ka teha sama lüke. Ainult kas sellisel juhul ei hakka sa sotsmaksu ise maksma, kui oma OÜst endal konkreetselt palga välja kirjutad?

Otse loomulikult maksan ise sotsmaksu.
ie. Netopalk 1000 = 1733.01 Palgafondis

( Click to show/hide )

[jrgn hell]

Minu arust võiks me võtta võimalikult palju asju 1-1 Singapurist üle. Nad olid vähem kui 50a tagasi vaesem kui Hiina. Täna on 14% elanikkonnast dollarimiljonärid, neist on maailmas vaid 2 riiki rikkamad. Kuritegevus praktiliselt puudub. Neil pole mingeid maavarasid. Nad on järjepidevalt arendanud avatud majandust, korruptsiooni väga karmilt karistanud ja riik on käitunud ratsionaalse ja hea omanikuna. Suur vahe on selles, et nad pole demokraatiat eriti austanud ja valitsus on teinud seda, mida vaja teha ja mitte seda, mis järgmised 4a võimul hoiaks. Samas pole kellelegi liiga tehtud ja keegi riigist jalga lasta ei taha.

Kui need dollarimiljonärid on töö tulemusena selle saavutanud ja korruptsioonile korralikult vastu võideldakse, siis polegi enam nii tore pukis istuda. Meil ju ongi võimul olemine ise räige hüve, millega omakorda hüvesid ise laiali jagada oma tuttavatele.


Mingi korteriühistu teema oli ka eelmisel lehel.

Kui hakkad moodustama, ja võtad haldusfirma peale, siis leping firmaga peab olema väga range, sest üldiselt võib öelda, et nad ei tee mitte midagi aga raha võtavad iga asja eest.

Natuke aega tagasi jälgisin just, kui oli hrustsovkal vaja vahetada muinsuskaitsevööndis vanu aknaid ja muinsuskaitse tropp ei andnud luba. Seadus ütleb, et ilma kooskõlastamata ei tohi ja pärast esimest eitavat vastust haldusfirma loobus. Üks korteriomanik hakaks ise edasi ajama ja pärast pikka n*ssi ja riikliku MKA poole pöördumist tuli luba pmst kohe.
Päris plaju orgunni vajab see majandamine igatahes, eriti kui kirju kaader majas on.

[tolmuahv]

Küsiks sellist arvamust.

Nimelt oma töö(progeja) tõttu on minu palk skaalal kõrgemas otsas aga ma reaalselt seda palka ära ei kuluta.

Võtame kirvenäite, kus ma saan 2000 euri palka aga igapäevasteks kuludeks vajan ainult 1000 euri.
Netopalk 2000 = 3520.05 Palgafondis
Netopalk 1000 = 1733.01 Palgafondis

Kui nüüd ma teeksin tööd ettevõttele oma OÜ kaudu ja küsiksin igakuiselt sama raha, mis kulub täna tööandjal.
Igakuiselt jääks minu firmale "üle" 1787.04 euri, mida ma võin dividendidena välja võtta ja maksta nende pealt tulumaksu (475.03).
Niimoodi saaksin majandusaasta lõpus võtta firmas välja 1312 euri lisapalka per kuu, mis annab 15.6% palgatõusu.

Lisaks peaksin saama ka mõningaid kulusid firma alla suunata, mis võib vähendada minu igakuist püsikulu.

Siin on kõrvale jäänud puhkusetasude arvestamine aga näiteks pole vaja.


Mõtteid? Loogikavigu?

Üldjoontes õige, aga EMTA võib lugeda selle arvega tehtud osa ka töötasuks ja lisamaksu määrata. See on üsna õrn piir ja iga kaasus sõltub haldurist ja hiljem kohtus kohtunikust kui asi niikaugel. Lisaks igasugustes arvutustes ja plaanides soovitan arvestada KM efekti. Kui üks osapool on KM kohustuslane ja teine ei ole, siis võib sealt vahel mingit jama tulla kui asjad pole selgeks räägitud.

[leits]

Kui need dollarimiljonärid on töö tulemusena selle saavutanud ja korruptsioonile korralikult vastu võideltakse, siis polegi enam nii tore pukis istuda. Meil ju ongi võimul olemine ise räige hüve, millega omakorda hüvesid ise laiali jagada oma tuttavatele.


Mingi korteriühistu teema oli ka elemisel lehel.

Kui hakkad moodustama, ja võtad haldusfirma peale, siis leping peab olema väga rnage firmaga, sest üldiselt võib öelda, et nad ei tee mitte midagi aga raha võtavad iga asja eest.

Natuke aega tagasi jälgisin just, kui oli hrustsovkal vahetada muinsuskaitsevööndis vanu aknaid ja muinsuskaitse tropp ei anna luba. Seadus ütleb, et ilma kooskõlastamata ei tohi ja pärats eismest eitavat vastust haldusfirma loobus. Üks korteriomanik hakaks ise edasi ajama ja pärast pikka n*ssi ja riikliku MKA poole pöördumisele tuli luba pmst kohe.

Hea näide. Praegu tuli meelde Cambodia (käisin mingi 2a tagas seal) ... epic võrdlus banaanivabariigiga (peaaegu nagu meie). Riigis on mingi 50k+ kindralit, kellel raha see kindral .. kindral käib asju ajamas .. Kohalik reaalne käibemaks on 0,1% .. alguses kysitakse 5%, aga kui viina ja asja sebid siis on 0,1% .. ja käibemaks tuleb sullis kindralile maksta .. Vat see on koht kuhu firmat rajada

[kuco]

Üldjoontes õige, aga EMTA võib lugeda selle arvega tehtud osa ka töötasuks ja lisamaksu määrata. See on üsna õrn piir ja iga kaasus sõltub haldurist ja hiljem kohtus kohtunikust kui asi niikaugel. Lisaks igasugustes arvutustes ja plaanides soovitan arvestada KM efekti. Kui üks osapool on KM kohustuslane ja teine ei ole, siis võib sealt vahel mingit jama tulla kui asjad pole selgeks räägitud.

100% teen tööd arve alusel.

Kodanikuga Kuco lõpetatakse tööleping ja hakatakse OÜ Kucolt ostma teenust. OÜ Kuco võtab kodanik Kuco tööle ja maksab temale palka. Siis ei tohiks õrna piiri ju olla või ma eksin?

[tolmuahv]

100% teen tööd arve alusel.

Kodanikuga Kuco lõpetatakse tööleping ja hakatakse OÜ Kucolt ostma teenust. OÜ Kuco võtab kodanik Kuco tööle ja maksab temale palka. Siis ei tohiks õrna piiri ju olla või ma eksin?

Siis peaks OK olema jah. Aga sa pead endale turutingimustele vastavat palka maksma vms. Jälle väheke segane lugu, aga sa ei saa maksta miinimumi näiteks. Kas turutase on €1000 või €2000, seda otsustab ametnik hiljem. Aga seal on vist risk üsna väike jah kui sa vähegi keskmise palga lähedale maksad.

[Godspeed_EJ]

Hei.

Sooviksin natuke nõu korteri ühistu või ühisuse moodustamiseks.

Elan kaheksa korteriga kortermajas, mis vajab uut katust. Majal puudub korrashoid, kuna keegi pole veel asjaga tegelenud. Katus maksaks ca 5k € ja veel võiks koridori teha viisakamaks jms. Asja rahastaks pangalaenuga ning kohustuse jaotaks majas olevate korterite vahel. Ideaalis ei saa indiviid laenukohtustust vaid iga korter saaks osa kohustusest vms.

Asja tahaks hoida võimalikult lihtsana. Kuidas oleks mõistlik asjale läheneda?

http://www.ekyl.ee/index.php?id=10552

Võta sealt vastava regiooni esindaja number ning las vastavad su küsimustele.

Üldiselt olen ma ok2aa nõus - ühistu loomine ja selle haldamine võib olla ilge k*pp. Mul tegi ka isa ca 12a tagasi 10 korteriga majja ühistu. Ise on seal esimees ja kuna ema on raamatupidaja, siis teeb ühistule ka tasuta raamatupidamist. Nad mõlemad pole selle aja jooksul mingi tasu selle eest võtnud, aga kogu asjaajamine ja lahkhelide lahendamine on nende õlgadel olnud.
Ehk kui on väga normaalsed majaelanikud, siis võid selle kohustuse võtta, aga kergem on see teenus sisse osta ja lihtsalt kontrollida, et haldusfirma liigselt raha ei hakka nõudma.

[inward]

Sittagi pole meile juurde vaja. Riik raiskab täna juba väga suure osa rahast niisama ära. Maksukoormust pole vaja tõsta, süsteemis on meeletult palju võimalik säästa kulusid kärpides.

Kui inimese maksukoormust tõsta, siis side-effect on, et ta tarbib vähem ja investeeringutele läheb vähem. Sama raha eest ehitab riik mõne muuseumi või annab selle sotsiaalabina tarbimisse, kus see samuti "lisandväärtust" loo. Seega majanduskasvule on mõju negatiivne.

Kui riigisektorist inimene lahti lasta, siis otsib ta loodetavasti erasektoris töö ja muutub maksuraha tarbijast maksuraha tootjaks. Riigi jaoks on see meeletult suur vahe. Täna on meil iga maksuraha tootja kohta ligi 2.5 selle tarbijat. Seega kui avalikus sektoris 100 matsi lahti lasta, kes erasektoris tööd leiab, siis selle eest saab ülal pidada keskmiselt 350 pensionäri/arsti/õpetajat/politseiniku. Natuke lihtsustatud, aga point sama. Suur reserv istub just seal peidus, mitte maksude tõstmises, et veelgi rohkem muuseume ja tühju koolimajasid kütta.

Uue jõustuva avaliku teenistuse seadusega seda asja loodetavasti parandatakse.

Kokkuvõtvalt: Ametniku staatus jääb neile inimestele, kes nt. eraettevõtluses on eesbüroos, või kes nö äri teevad ja need inimesed, kes abifunktsiooni täidavad (raamatupidajad, personalitöötajad jne) nemad hakkavad käima tulevikus töölepinguseaduse alla. See loob välja võimalusi, et seda tugifunktsiooni saaksid riigiaparatuuri institutsioonid sisse osta, mis erasektoris on väga levinud. Selle muudatusega hakkab avalik sektor sarnanema erasektoris käituva mudeliga. Kui nö tagateenuseid hakatakse sisse ostma, avalikud institutsioonid saavad rohkem keskenduma oma tegevus eesmärkidele, või selleks milleks nad on loodud. Erasektoris käitutakse samamoodi. Avaliku sektori põhifookus ei ole nende tugiteenuste osutamine iseendale.

Maksud ei too mingit revolutsioonilist muutust, et elu muutub paremaks, ilusamaks jne. Olen nõus tolmuahviga, et tegelikult põhiprobleem on selles, et riik tihtipeale ei kasuta oma ressursse üldse efektiivselt, et tagada võimalikult tõhusa väljundi ja tulemuslikkuse. Kaugel sellest.

Tooks näiteks lühidalt ettevõtluspoliitika, mida olen uurinud:

Riigikontrolli hinnang on, et vaid viiendik ettevõtetest, kes olid tootlikkuse kasvu saavutamiseks mõeldud toetust saanud, nägid sellel olulist mõju. Ettevõtete majandusnäitajate analüüs ei tuvastanud seost saadud toetuse ja majandusnäitajate positiivse muutuse vahel.

Ekspordi kasvule suunatud meetmed ei tööta ootuspäraselt. Majandusnäitajad kinnitavad, et eksporditoetust saanud on enne toetuse saamist oma jõududega eksporditulusid oluliselt suurendanud. Mõju uutele eksportijatele ja nende tekkele ei ole.

Ettevõtlustoetuste vähese mõjususe põhjuseks jäik, rõhuasetusteta ning killustunud toetuste süsteem, mis püüab korraga tegeleda väga paljude ettevõtlusprobleemidega ega arvesta sageli ettevõtete tegelikke vajadusi. Puudub paindlik, läbimõeldud ning selgete mõjueesmärkidega ettevõtluspoliitika. Toimivate ettevõtluspoliitiliste meetmete kujundamiseks on vaja tunda majandusharude arengutakistusi, see info poliitika kujundajal sisuliselt puudub.

[privador]

00% teen tööd arve alusel.

Kodanikuga Kuco lõpetatakse tööleping ja hakatakse OÜ Kucolt ostma teenust. OÜ Kuco võtab kodanik Kuco tööle ja maksab temale palka. Siis ei tohiks õrna piiri ju olla või ma eksin?

Kui sa maksad progrejana palka endale minpalka, siis võib ametnik öelda, et palgatase on nt 2keuri peal ja maksad ka sotsmaksu sealt.
Kui aga on selline imelik teenus v töökoht, siis on raske ametnikul tõestada palgasuurust. Ise tegelen kauplemisega ja saaks vabalt öelda, et näidakse kus see töökoht on? Mind ei võetaks ka 600euose tööpalga peale finantssektoris.