majanduse offtopic

[muruntau]

Jrgn, ega seda elubiitimist kõikidelt ma ei eeldanudki, lihtsalt see % ühiskonnast peaks mõnevõrra suurem olema, et jõuda läänele järgi. Samas pole see (tööjõu mitte nii tänapäevased oskused) muidugi ainus põhjus. Eks kõik need põhjused ole tegelikult nõukogude aja tingitud, mis tegi võimatuks siinkandis kapitali kogumise ja siinse ettevõtluse tekkimise. Oleks absurd eeldada, et siinse vähese kapitali peal tekkinud firmad saaksid omada samaväärset sisseseadet, mis võimaldaks inimestel produktiivsemalt töötada. Nt mõne siinse metsatööstuse pingi peal saaks selle operaator €1k palka, aga Soome tehases võimsama masina peal oleks sama meistrimees palju produktiivsem (teatud juurdeõppega) ja saaks hoopis €5k palka. Ja sellistest kohtadest tekivadki vahed sissetulekutes riikide vahel. Juuksur on siin sama efektiivne kui Luksmburgis või Angolas, nende palkade erinevus tuleb majanduse ülekande efektist, kui on palju kõrgepalgalisi, siis on ka madalapalgaliste palgad kõrgemad. (See jutt, et rikkad koorivad vaest töölisklassi, kassapidajaid laopoisse jms on just seetõttu täisbs, väheproduktiivsete panus majandusse on imo majanduslikus mõttes suht minimaalne ja selline ümber jagava iseloomuga)

Aga see, et ühe inimese pension on väärt kolme teise inimese pensionit. Mõni lihtsalt maksab vastavaid makse teistest kordades, isegi kümnetes kordades rohkem. Kas min palga saaja ka €5k palga saaja peaksid siis sama pensioni saama? Jrgn, see väide, et rikkamal pole vaja seda raha on nii kuradi klassivihast nõretav, et poleks sinult küll seda oodanud. Mõlemad on teinud oma majanduslikud otsused, saanud vastavalt sellele palka ja saavad ka vastavalt sellele pensioni. Ma ei näe väga põhjust, et edukama inimese tehtud töö viljad peaks lihtsalt seetõttu teistele ära jagama, et need kadedusest lõhki ei läheks. (Inimväärse elamise mõiste sisu on siiski funktsioon enda infoväljas olevate inimeste elatustasemest, aafrikas oleks meie vaesed fking ballad. See, et tahta jõuka naabrimehe raha, et elada nagu naabrimees on minu arust nii kuradi väär. Peaks ise ikka midagi tegema.)

[jrgn hell]

Jrgn, ega seda elubiitimist kõikidelt ma ei eeldanudki, lihtsalt see % ühiskonnast peaks mõnevõrra suurem olema, et jõuda läänele järgi. Samas pole see (tööjõu mitte nii tänapäevased oskused) muidugi ainus põhjus. Eks kõik need põhjused ole tegelikult nõukogude aja tingitud, mis tegi võimatuks siinkandis kapitali kogumise ja siinse ettevõtluse tekkimise. Oleks absurd eeldada, et siinse vähese kapitali peal tekkinud firmad saaksid omada samaväärset sisseseadet, mis võimaldaks inimestel produktiivsemalt töötada. Nt mõne siinse metsatööstuse pingi peal saaks selle operaator €1k palka, aga Soome tehases võimsama masina peal oleks sama meistrimees palju produktiivsem (teatud juurdeõppega) ja saaks hoopis €5k palka. Ja sellistest kohtadest tekivadki vahed sissetulekutes riikide vahel. Juuksur on siin sama efektiivne kui Luksmburgis või Angolas, nende palkade erinevus tuleb majanduse ülekande efektist, kui on palju kõrgepalgalisi, siis on ka madalapalgaliste palgad kõrgemad. (See jutt, et rikkad koorivad vaest töölisklassi, kassapidajaid laopoisse jms on just seetõttu täisbs, väheproduktiivsete panus majandusse on imo majanduslikus mõttes suht minimaalne ja selline ümber jagava iseloomuga)

Aga see, et ühe inimese pension on väärt kolme teise inimese pensionit. Mõni lihtsalt maksab vastavaid makse teistest kordades, isegi kümnetes kordades rohkem. Kas min palga saaja ka €5k palga saaja peaksid siis sama pensioni saama? Jrgn, see väide, et rikkamal pole vaja seda raha on nii kuradi klassivihast nõretav, et poleks sinult küll seda oodanud. Mõlemad on teinud oma majanduslikud otsused, saanud vastavalt sellele palka ja saavad ka vastavalt sellele pensioni. Ma ei näe väga põhjust, et edukama inimese tehtud töö viljad peaks lihtsalt seetõttu teistele ära jagama, et need kadedusest lõhki ei läheks. (Inimväärse elamise mõiste sisu on siiski funktsioon enda infoväljas olevate inimeste elatustasemest, aafrikas oleks meie vaesed fking ballad. See, et tahta jõuka naabrimehe raha, et elada nagu naabrimees on minu arust nii kuradi väär. Peaks ise ikka midagi tegema.)

Ilmslet sõnastaisn valesti. Ütlen veelkord, et rikastelt ei tule kindlasti ära võtta. Kes on ennast teinud, by all means, on seda raha igatpidi väär.
Ja klassiviha ma arvan, etebaratsionaalselt ei põe. Kui siis ainult üleüldine ringkäendamine ajab tilti.
Ühtpidi ise ka suht peaaegu ballerite laps, kes tühja paneb. Teistpidi busto töötu, kelle ainuke asjalik tööpakkumine on praegu ühte maakohta kõige madalamaks päästjaks.

Mind häirib selle konkreetse süteemi juures see, et mulle täpselt tundub see pensioni koefitsent sama idiootne kui astmeline tulumaks.
Võib-olla (isegi suure tõenäosusega) saan valesti süteemist aru, aga konkreetse olukorra puhul, kus pension on niigi sitt on just see nii idiootne, et ühe kolm aastat võrdub teise 1 aasta sellele samale sitale rahale.

Ja mind ei häiri üldse rikkad ja nemad ei koori kedagi. Riiklik toon pigem. Pigem avaliku sektori mõttetu laristamine, sest tegelt raha liigub ju. Minupoolest olgu kõigil rohkem nulle kontodel, kes piisavalt tark, et see kokku genereerida, aga see et avalik sektor nii palju tühja paneb, samas kui on nii palju inimesi, kes vääriks rohkemat.

[jrgn hell]

See kaldub ka natuke teemasse, aga kohati lahmitakse Euroopa taktis ikka väga randomilt, peaasi, et saaks ruttu vastu võtta kõik, mida Brüssel pakub.
A´la maal niigi inimestel vähe tööd ja poed kaugel, aga mingi EU sanitaarnõuete seaduse tõttu kadus päris palju maapoode, kes ei jõudnud kogu vajalikku sanitaarnõuetele vastavat huinjaad välja ehitada, samas Pariisis ja Berliinis võib kesklinnas palju rõvedamatest urgastest lihatooteid jms osta.

[jrgn hell]

Et liiga emoks ei läheks, siis imo viimasel ajal üks lahedamaid pwne oli kui Ametiühingute Keskliitu taheti kohtusse anda vist Eesti Raudtee poolt, kuna nende töötajatel olid kollektiivlepingud ja firma sai reaalset kahju nende promostreikidega.

Üldse, mu suht ainuke vailduspoint ongi see, et taoline pensionikoefitsent tundub täpselt tagurpidi astmeline tulumaks, seega väga klassivõitlusele ei viitsi derailida, sest mingit tõde nagunii ei sünni.

[Provoker]

Kas see variant oleks hingele vastuvõetavam kui lüpsja saab aasta töö eest ühe aasta kirja ning 5k€ teenija saab ühe aasta töö eest kirja 3a. Kõlaks ju paremini aga sisu oleks sama. Väidelda ei oska aga tundub et olen oma arvamusega muruntauga ühes paadis.

[alaska]

Jrgn, ega seda elubiitimist kõikidelt ma ei eeldanudki, lihtsalt see % ühiskonnast peaks mõnevõrra suurem olema, et jõuda läänele järgi.

On sul mingeid ideid, mida eestis tuleks teha selle % suurendamiseks?

[jrgn hell]

Kas see variant oleks hingele vastuvõetavam kui lüpsja saab aasta töö eest ühe aasta kirja ning 5k€ teenija saab ühe aasta töö eest kirja 3a. Kõlaks ju paremini aga sisu oleks sama. Väidelda ei oska aga tundub et olen oma arvamusega muruntauga ühes paadis.

Kusjuures ma ise ei oska ka kuidagi sõnastada, aga mõte käis umbes sama rada, et kas in the core on siis min pension ikkagi liiga kõrge ja inimesed ületoetatud.
Ja ma ei ole muruntau argumentide vastu ning pole kuskil öelnud, et peaks hakkama kelleltki midagi ära võtma.

Lihtsalt ma ei taha sellega leppida, et niiakua kuni avalik sektor paneb nii hullult tühja, siis on väga hale rääkida rahapuudusest.

Seda tühjapanekut võib igaüks tunnistada igapäevaselt, kellel ametnikest või riigiteenistujatets sõpru/tuttavaid/lähedasi, jälgib meediat

Seega, jah, sisuliselt oleks see igatahes parem, kui see alumine ots saaks lihtsamlt oma miinimumi kätte, sest töötab nagunii surmani suure tõenäosusega.


Eraldi teema on, mis enne mõtlesin, et kas on kuidagi reaalselt võimalik sotsiaalsfääri raha pumbata nii, et ei tekiks sellist ollust nagu Soomes/Rootsis - abiraha grindereid ja hordides muulasi.
Tänu sellele ongi siin vist üsna puhas, et siin pole nii kerge tiksuda.


Üks huvitav asi, millega ma polnud üldse kursis, et kohalikele venelastele on ilgelt lahedaid õppimisvõimalusi, mida eestlastel hetkel kõige lihtsam õppida ei ole, kui ise kodus endale vene keelt selgeks teha ei suuda.
BLTRi stipendiumid laevakere inseneridele/konstruktoritele või rakenduskeemia/kütusetehnoloogia vene keeles keemiafirmade stipendiumitega. Ikka väga perspektiivikad erialad.
Samas, nagu ekspressis kirjutas, on kohati välismaal õppimine odavam kui Eestis, nii et piiri taga ikka saab, kes tõesti tahab.

Aga kokkuvõttes, kui igausgused Tallinna TV, rahvuskala valimised, mõttetud esinduskulud jne ära jääksid ja mõistlikku rakendust leiaks, siis oleks päris rahul.

[Provoker]

Täitsa nõus, et rihma saaks ikka pingutada veel päris korralikult riigi tasandil ja seda mitte ainult päästeametite ja koolide koondamisega suuremateks üksusteks mille poolt ma ei ole üldiselt. nagu isegi välja tõid on kaitsevägi ning kuluhüvitised ja nn riiklikud pensionid juba tohutud raha õgijad meie väikses riigis. Päris ilma nendeta ei saa, aga numbrid tuleks küll üle vaadata. Ei teagi milline erakond sellise julge liigutuse ette võtaks.

[muruntau]

Jrgn, selle avaliku sektori suure kuluga olen 100% nõus. Räägin ise ka, et avalik sektor on nagu maffia, isakesed, kes korjavad plekki ja ütlevad, et me õpetame teid elama, sest te ise ei oska. Endil pole enda konkreetsest hallatavast alast aimugi enamasti.

On sul mingeid ideid, mida eestis tuleks teha selle % suurendamiseks?

Paar ideed on. Esiteks peaks ülikoolide ja kutsekoolide õppekavad olema rohkem kooskõlas tööturu vajadustega. Pole vaja 200-300 ärijuhti aastas, ega igasuguseid sotsiaal ja humanitaarteadlasi, kes mõtlevad inimestele välja pseudoprobleeme, mida nad siis ise ainsatena lahendada oskavad. Ja 50-100 inimest võetakse vastu aastas hispaania keelt õppima, neist 90% naised. Neid oleks maks 5-10 vaja, ülejäänud siin tööd ei leia, lähevad hispaanlastele mehele, pruudikoolitus, naiste eksport põhimõtteliselt. Kindlasti on ka kutsekatel sama teema, aga sellega ei ole kursis.

Teiseks peaksid ülikoolid ja kutsekoolid tegema palju rohkem koostööd erasektoriga. Esiteks praktikate korraldamise mõttes, et noortel oleks ka reaalselt aimu, milleks nende õpitav vajalik on ja saaks töökogemust. Samuti vastupidi, erasektori taustaga inimesed peaksid rohkem osalema ülikoolides ja kutsekates loenguid-praktikaid andmas. Ainult raamatutest teooriat õppinud tüüpidel, nagu enamasti ülikoolide lektorid on, on reaalselt küllaltki vähe aimu, kuidas päriselus asjad käivad. Vist oli tolmuahv see, kes ütles, et kusagil Usas ülikoolis õppides andis talle ühe kõva tegija üks loeng rohkem, kui paarkümmend ainepunkti.

Ja üldse peaks kuidagi õppimist propageerima. Ülikoolides seoses oluliselt suurenenud vastuvõetute arvuga on reaalselt õppijate % kõvasti langenud ja ega keskkoolis ka keegi väga ei õpi. Ega mul mingit väga head ideed ei ole, aga midagi sellist võiks äkki toimida: nt mingi räigelt baller tüüp läheb keskkooli, peab loengu. Alustuseks näitab enda Bentley võtit: "Mu auto maksab €100k, maja €500k, naine on miss Estonia 2007 ja bänginud olen kõiki misse peale 1991 aasta oma, sest ta oli liiga vana. Ja teate, kuidas ma siiamaani sain? Ma olin koolis nohik, keda lahedad lapsed narrisid. Ma õppisin, sitaks õppisin. Ja töötasin end kõva tööga samm-sammult üles. Nägin hiljuti enda klassi lahedate laste kambaliidrit. Te arvate kindlasti, et temast on saanud ka sama edukas? ROFL. Ta lükkab laos kaste, joob end nädalavahetusel Maxima taga mällu ja naist pole 5 aastat saanud. Niimoodi asjad käivad maailmas. Õppimise ja töö eest makstakse, lahe jõuab ka hiljem olla, ainult laheduse eest ei saa midagi. Tehke omad järeldused."

[Potsataja]

Veelkord http://majandus.delfi.ee/news/uudise....d?id=63777186

Kõige vähem töötas inimesi võrreldud 24 ELi riigi seas avalikus sektoris Luksemburgis (9%), Portugalis (12% - 2008. a andmed) ja Austrias (12,7% - 2007. a andmed).

Austria tase oleks meiesuguse e-riigi kohta päris ok. Hijuti uurisin mingi artikli tõttu Kaitseministeeriumi palgaandmeid:

http://www.kaitseministeerium.ee/fil...algad_2011.pdf

Hangete osakonnas on seitse peaspetsialisti! Eraettevõttes oleks max. spetsialist, 2 vanemspetsialisti ja 4 spetsialisti. Sarnane süsteem toimub igal pool riigiametites ja see on kivi maksumaksja kaelas.

[VisaHing]

Ja üldse peaks kuidagi õppimist propageerima. Ülikoolides seoses oluliselt suurenenud vastuvõetute arvuga on reaalselt õppijate % kõvasti langenud ja ega keskkoolis ka keegi väga ei õpi. Ega mul mingit väga head ideed ei ole, aga midagi sellist võiks äkki toimida: nt mingi räigelt baller tüüp läheb keskkooli, peab loengu. Alustuseks näitab enda Bentley võtit: "Mu auto maksab €100k, maja €500k, naine on miss Estonia 2007 ja bänginud olen kõiki misse peale 1991 aasta oma, sest ta oli liiga vana. Ja teate, kuidas ma siiamaani sain? Ma olin koolis nohik, keda lahedad lapsed narrisid. Ma õppisin, sitaks õppisin. Ja töötasin end kõva tööga samm-sammult üles. Nägin hiljuti enda klassi lahedate laste kambaliidrit. Te arvate kindlasti, et temast on saanud ka sama edukas? ROFL. Ta lükkab laos kaste, joob end nädalavahetusel Maxima taga mällu ja naist pole 5 aastat saanud. Niimoodi asjad käivad maailmas. Õppimise ja töö eest makstakse, lahe jõuab ka hiljem olla, ainult laheduse eest ei saa midagi. Tehke omad järeldused."

Ma küll ei tea, mis tööga sa elatist teenid ja mis hariduse saanud aga, Sa peaksid olema seal tipus, kus on igast Savipätsid ja muud tegelintksid. Liiga tarka juttu ajad.

[Rigged]

Rikkaks ei saa mitte ränga õppimise tagajärjel, vaid ränga töö tegemise tagajärjel. Ja palgatööga rikkaks ei saa. GL.

[ninasarvik]

Ma küll ei tea, mis tööga sa elatist teenid ja mis hariduse saanud aga, Sa peaksid olema seal tipus, kus on igast Savipätsid ja muud tegelintksid. Liiga tarka juttu ajad.

Wat?

[VisaHing]

Wat?

Mis arusaamatuks jäi :D ??
Ma mõtlen, et vend on sündinud poliitik.

[Jäämees]

Keegi siin targematest inimestest libori skandaalist jagab midagi? Tundub, et Eesti meedia sellist asja üldse ei kajasta tõsiselt.

[jrgn hell]

Mul ka küsimus pankade usaldamisega.

Ei saa suuremast osadest asjadest aru, aga miks ei võiks näiteks lasta panku põhja, ning hoopis riikidel abipakettidega luua uusi lühema rihma otsas panku, kes suunaks raha kohe tootmisesse, et reaalselt väärtust luua.

Vaatasin khanacademyst huvi pärast neid lihtsaid paganduse, cdo, ja housing boomi 101 videosid, ning mingi taoline võimalus seal välja käidi.
Endale tunduks nagu, et kui pank ära päästa, siis sellest ülejäänud riigil otseselt lihtsamaks ei lähe, sest suur hunnik raha kaob mutiauku nii või teisiti.


Ja teine asi, mis mind huvitas, et kas see on õige, mis MTA lõunapiiriäärse kütuseaktsiisi nõudmise artiklite kommentaariumitesse postitati.

arvaja
12.07.2012 09:25
Ajakirjandus ei käsitle absoluutselt asja seaduslikust tolli poolt
1. tolli tegevus on vastuolus EUROOPA NÕUKOGU DIREKTIIV 2007/74/EÜ,
20. detsember 2007,
kolmandatest riikidest saabuvate reisijate imporditava kauba käibemaksust ja aktsiisist vabastamise kohta
ARTIKKELL11ütleb
Liikmesriigid kehtestavad käibemaksu- ja aktsiisivabastuse mis
tahes mootorsõiduki standardses kütusepaagis ja kaasaskantavas
konteineris oleva kütusekoguse suhtes, mis ei ületa 10 liitrit.
2 VEDELKÜTUSE SEADUSE kohaselt ei saa eraisik kütust importida ega aktsiisi maksta
§ 3

(2) Bensiini, diislikütust, mootorsõidukites kasutatavat vedelgaasi, petrooleumi, kerget kütteõli, põlevkiviõli või rasket kütteõli võib importida, eksportida, müüa või selle hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris (edaspidi register) vastaval tegevusalal registreeritud äriühing. Kütuste täpsustatud loetelu kehtestab KN-i kaubakoodide alusel majandus- ja kommunikatsiooniminister.

Kui jah, siis solid politseiriik, olnemata sellest, kas vormiliselt on selge, et käib import. Üks normaalne kohtuasi ja see kogutud 20keuri makstakse hüvitisteks ja peale ka pärast järgmisi keisse.

edit: murunatu õppimise propageerimise otsa ka, et taoline personal touch oleks ilgelt vajalik. Ise mäletan ainult üht külalist kogu kooli aja peale. Toomas Alatalu soovitas kõigil mingi plaan välja mõelda väheamlt 2018 aastaks, sest siis lihtsam pildis olla EU-s.
Iseasi, palju sellest kasu on.
Aga mingi reality slpa on the face mentrolus gümnaasiumis oleks ilgelt hea plaan, aga raske teostada, sest keegi epaks reaalselt tööd tegema, et inimesed, kes on suht busy, kooli pulti saada.

[tolmuahv]

Keegi siin targematest inimestest libori skandaalist jagab midagi? Tundub, et Eesti meedia sellist asja üldse ei kajasta tõsiselt.

Mida sa selle kohta täpsemalt teada tahad?

[tolmuahv]

http://www.maaleht.ee/news/uudised/e....d?id=64692866

Keegi viitsib, siis võiks arutada selle pensionisüsteemi üle.

Imo on see koefitsiendiga süsteem suhteliselt sama asi, mis oleks jõukamate nussimine astmelise tulumaksuga, ainult selle vahega, et tagurpidi vaeste nussimine ning rikka elukvaliteet astmelise lükke tagajärjel oluiliselt ei muutuks; küll aga nussitakse vaeseid sellega korralikult. Pension on niigi olematu.

Kui sama süsteemi edasi jooksutada, siis peaks 20a pärast sotsmaks olema praeguse 33% asemel nt. ca 60%. Kas inimesed oleks nõus seda maksma? Või näiteks tõstaks tulumaksu 21% pealt 51% peale, et "inimväärset pensioni" maksta. Või tõstaks mingit muud maksu. Kusagilt peab see raha tulema ja päeva lõpuks tuleb see inimeste endi taskust. Poliitikud jagavad vaid raha ümber, nad ei tekita seda juurde.

Kogu pensionite kontseptsioon sellisena on üsna uus asi ühiskonnas. Algselt oli see mõeldud neile harvadele juhtudele, kes elasid üle oodatava eluea. Aga kui eluiga (ja elatustase peale II MS) pidevalt kiirelt tõusis, siis pensioniiga ei tõstetud. Täna saavad pensioni inimesed, kes suudaksid vabalt tööl käia. Miks nad peaksid olema ülalpeetavad? Sest kunagi keegi teine oli? Kui täna on arenenud Lääneriikides keskmine oodatav eluiga üle 80a, siis täna sündiv inimene elab tõenäoliselt 90-100 aastaseks kuivõrd meditsiin jms on jätkuvalt kiirelt arenevad. Kui inimene läheb 20-aastasena tööle ja 60-aastasena pensionile, siis tuleb iga töötatud aasta kohta üks aasta pensioni. Ja see on igal inimesel keskmiselt nii, mitte erandjuht. On selge, et mingi riigi poolt garanteeritud "väärikas pension" läheb ajaloo prügikasti enne kui meie seda nautida saame. Sel lihtsalt ei ole arenevas ühiskonnas kohta.

[jrgn hell]

Kui sama süsteemi edasi jooksutada, siis peaks 20a pärast sotsmaks olema praeguse 33% asemel nt. ca 60%. Kas inimesed oleks nõus seda maksma? Või näiteks tõstaks tulumaksu 21% pealt 51% peale, et "inimväärset pensioni" maksta. Või tõstaks mingit muud maksu. Kusagilt peab see raha tulema ja päeva lõpuks tuleb see inimeste endi taskust. Poliitikud jagavad vaid raha ümber, nad ei tekita seda juurde.

Kogu pensionite kontseptsioon sellisena on üsna uus asi ühiskonnas. Algselt oli see mõeldud neile harvadele juhtudele, kes elasid üle oodatava eluea. Aga kui eluiga (ja elatustase peale II MS) pidevalt kiirelt tõusis, siis pensioniiga ei tõstetud. Täna saavad pensioni inimesed, kes suudaksid vabalt tööl käia. Miks nad peaksid olema ülalpeetavad? Sest kunagi keegi teine oli? Kui täna on arenenud Lääneriikides keskmine oodatav eluiga üle 80a, siis täna sündiv inimene elab tõenäoliselt 90-100 aastaseks kuivõrd meditsiin jms on jätkuvalt kiirelt arenevad. Kui inimene läheb 20-aastasena tööle ja 60-aastasena pensionile, siis tuleb iga töötatud aasta kohta üks aasta pensioni. Ja see on igal inimesel keskmiselt nii, mitte erandjuht. On selge, et mingi riigi poolt garanteeritud "väärikas pension" läheb ajaloo prügikasti enne kui meie seda nautida saame. Sel lihtsalt ei ole arenevas ühiskonnas kohta.

Tänud. Väga hästi seletatud.

Iseasi, kes taolise poliitilise enesetapu teeb. Pigem venitatakse süsteemi, kuni kannatab + samas raisatakse avalikus sektoris mõnuga edasi.

[Potsataja]

Kusjuures pensionisüsteem on juba hetkel miinuses. 2012 planeeritud sotsiaalmaksu laekumine 1 923 903 442€, sealt pensioni osa 1 166 000 920€ ning planeeritud riikliku pensionikindlustuse väljamaksed 1 337 276 722€.