majanduse offtopic

[karupoeg]

nõus, et risk/reward on tugevalt kaldu. ei üritanudki seda kahtluse alla seada. kuid ei saa kindlasti väita, et potensiaalne kasu pea olematu.

[tolmuahv]

Kuidas ta täpselt areneks? Milline osa sellest rahast jõuaks Eesti majandusse? Pigem võetakse Eestist hoiustajate raha (millele makstakse 2-3% intressi) ja laenatakse see välja Saksamaal või Hispaanias.

Ainus viis, kuidas sellest mingi osa Eesti majandusse jõuaks, oleks see, kui omanikud võtaks ühel hetkel dividende ja maksaks dividendidelt tulumaksu. Seda üldjoontes väga suurelt ei tehta, sest on maksuefektiivsemaid viise, kuidas ettevõttest raha välja võtta muude äride tarbeks. Lisaks võib rääkida veel mõnest töökohast, mis Eestisse luuakse lisaks, et seda Saksamaa ja jms äri hallata. Aga seda kõike on võrdlemisi vähe võrreldes kuludega, mis kaasneksid äri ebaõnnestumisega.

Edit: Juba eespool see ära öeldud, ignore.

[kallekusta]

Ja kahju/kasu vahekord ja ulatus on proptsioonis?

[karupoeg]

kallekusta - ei üritanudki väita, et on.

tolmuahv - sa ju vaatad praegu ühe ettevõtte mõjutust isoleerituna ümbritsevast keskkonnast. Loomulikult saad sa nii teha väga hästi kvantitatiivseid järeldusi, kuid see ei arvesta teisi muutujaid. Mina isiklikult arvan, et kui BIG lööks välisturul läbi, siis Eesti renomee saaks juba tohutu boosti, mis omakorda mõjutab väliskapitali investeeringuid eestisse jne.

edit: mitte, et BIG-l kui pangal oleks tohutu hea renomee, vaid seda, et tooks Eesti vähemalt mingis mõttes rohkem pildile.

[tolmuahv]

Karupoeg - Kui ükskõik milline Eesti ettevõte lööks välisturul läbi, oleks see igati positiivne nii riigi kuvandile kui ka mingil määral maksulaekumistele. Aga kui ebaõnnestumise korral ei maksa selle eest mitte ainult ettevõtja, vaid suures osas ka maksumaksja, siis see ei ole enam OK. Islandil oli 3 agressiivset panka, kes laienesid 5a jooksul ülikiirelt, said palju publicityt jne. Investeerimisringkondades peeti neid samas veits retardideks, sest nad maksid kõige eest rohkem kui keegi teine (neid ei huvitanud hind, nad kasutasid hoiustajate raha) ja ei teinud kunagi due diligence jms. Kui kogu asi crashas, siis kukkus Islandi kroon ca. 70%, riik on ülepea võlgades järgmised aastakümned, elatustase langes drastiliselt. Kõik selleks, et anda mõnele pankurile võimalus maailma vallutada maksumaksja garantiiga.

Island ei olnud sealjuures erand, Iirimaal oli suht sama case. Lätis päästeti Parexi pankrotis maksumaksja rahaga peamiselt kahtlast Vene raha, Leedus läks 15-20% kogu pangandusturust Snorase ja Ukioga kotti jne. Üldjuhul on kommertspanga pankroti korral kahju kannataja väga tihti just maksumaksja. Ja tihtipeale seetõttu, et pankroti toimumise hetkeks on asjad väga halvaks lastud ja riigi antud garantiid lähevad käiku. Sellepärast peab ka pangandust väga tugevalt reguleerima, järelvalvet teostama ja hoidma ära selle, et iga laenukontor võib endale pangalitsentsi ja riigigarantii saada.

[Maxi]

Tolmuahvil osaliselt õigus, aga kumb parem variant? Et seda sama asja ajaks eesti turul mõni välismaa ettevõte?

Sellist panganduse kokku kukkumist näiteks juhul kui Bigbank /LHV / Krediidipank või mõni muu väike tegija pankrotistuks. Eesti pangaturgu kontrollivad siiski Swed ja SEB

[tolmuahv]

Tolmuahvil osaliselt õigus, aga kumb parem variant? Et seda sama asja ajaks eesti turul mõni välismaa ettevõte?

Ma arvan, et see oleks parem. Töökohad oleks Eestis (kui see on eraldi väärtus, et inimesed tegeleks rumalatele tarbijatele röövellike laenude andmisega ja hiljem kohtus nende menetlemisega). Samas kui midagi peeti läheks, siis välismaa panga filiaali korral ei puudutaks see kohalikku maksumaksjat.

Kõige parem oleks, kui seda asja tehtaks väljaspool pangandussüsteemi. S.t. pole vahet, kas kohalikud või välismaalased. Peaasi, et ise enda riske haldaksid ja feilamise korral teistele koormaks ei osutuks.

[Maxi]

Ehk siis mentaliteet, et las kõik teised teevad, peaasi et ise millegi eest vastutama ei peaks. Enamus arvestatavaid eesti ettevõtteid on maha müüdud või siis ongi turul ainult väljamaised tegijad. Fuck, isegi Kalev on norrakate oma. Sellise loogika järgi ongi riik juba välismaale ära jagatud ja kohalik inimene on ainult odav tööjõud (vt. skype). Ega see ilus äri ei ole, aga kui seda ei tee bigbank, siis teeks seda mõni teine kes lööks võlgnikel näpud veelgi rohkem sahtli vahele.
Pangalitsentsi kohapeal ma ei näe probleemi, kõik kriteeriumid on täidetud ja oma nišis ollakse ikkagi suht tegijad.

e: tegelt vahe pole, asi algas sellest pankrotiteemast ja see vist on ammendanud ennast. Minu jaoks ei saa lihtsalt näpuga näidata et nemad siin on head, aga vot need seal on halvad. Seda võin ma küll öelda, et järgneva 5 - 10 aasta jooksul bigbank pille kotti ei pane ja tolmuahvi raha tagatisfondis on kindlas kohas :P

[karupoeg]

meeldiv arutelu, tänud.

kas te arvate, et pikemas perspektiivis BIG jääbki oma päikeselaenude najale lootma või võtab ka suuna traditsioonilisema panganduse poole? Ehk siis kas euroopasse minnakse praegu seda "piiks-piiks" ideed teostama või kuidas?

[Maxi]

meeldiv arutelu, tänud.

kas te arvate, et pikemas perspektiivis BIG jääbki oma päikeselaenude najale lootma või võtab ka suuna traditsioonilisema panganduse poole? Ehk siis kas euroopasse minnakse praegu seda "piiks-piiks" ideed teostama või kuidas?

Traditsioonilise panganduse jaoks napib neil reeglina resursse et konkureerida rootsi pankadega. Tuleviku siht on pigem siiski tarbimislaenud ja liisingud. Kuna klientide maksmisharjumused on aastatega oluliselt paranenud ning kroonilistele võlgnikele raha ei laenata on võimalik intresse ka alandada ning pakkuda odavamaid laene.
Euroopasse minnakse peale lähtuvalt turust, näiteks eelmisel aastal veel oli saksamaa ja austria ühed olulisemad hoiustajad samas kui laenuportfelli kasvatati soomes/rootsis/hispaanias.

[Potsataja]

http://www.e24.ee/1118194/kohus-isla...vitist-maksma/

Islandi mainimine tõi mulle meelde selle, et imo ütlesid islandlased välishoiustajatele pm GTFO!

Tolmuahvi jutu põhjal olen ma aga asjast valesti aru saanud?

[Rage]

http://www.e24.ee/1118194/kohus-isla...vitist-maksma/

Islandi mainimine tõi mulle meelde selle, et imo ütlesid islandlased välishoiustajatele pm GTFO!

Tolmuahvi jutu põhjal olen ma aga asjast valesti aru saanud?

Ka sellel GTFO'l on oma hind... teatud tasemel saab seda hinda ka rahas mõõta, usaldusväärsuse langemine, investeeringute kärped ja kukkumised, võimalikud trahvid jne..

megatilti ajavad näiteks need inimesed kes räägivad muudkui ELi toetusfodnidest ja sissemaksetest stiilis kus tõmbavad võrdusmärke jms vahele, et palju sisse maksame ja kui palju välja võtame.. aga ELi kuulumisel on räigelt muid boonuseid + räigelt ka kokkuhoiu kohti mis on oluliselt suuremad kui miskised põllumajandus jms toetused...

[tolmuahv]

Potsataja: See on endiselt "in the works". Põhimõtteliselt on olukord nii, et maksma peaks, aga nad pole seni maksnud. Valitsus ei saa ametlikult ütelda, et ei maksa. Selleks pandi tanki president, kes kuulutas rahvahääletuse. Rahvas keeldus obv. Nüüd saab valitsus ütelda Euroopas, et neil pole mandaati. Lõplikku lahendit pole. Aga Holland on ütelnud, et nad panevad Islandi EL-i liitumisele veto, kui asi nii jääb.

Kokkuvõttes polegi vahet, kas päeva lõpuks laseb Islandi riik veel omakorda antud garantiid üle või mitte. Eks nad teevad, mis odavam tuleb. Aga juba täna on selge, et nad ei oleks pidanud seda garantiid mingil juhul andma. Seda enam üllatab, et sellistest jamadest pole mitte midagi õpitud.

[karupoeg]

end of the day mind ajab tilti ühiskond ja meedia, kes konkreetselt valetavad näkku ning õhutavad vaenu meie, 800 000 eestlase vahel.

sotsid-keskerakond: "2013 lõppevad struktuurfondid ära, siis oleme broke. But we have an idea - valige meid, me võtame laenu ja oleme mäel"

meedia headline aasta aega järjest: "kreekale 2 Miljardit RAHVA RAHA, kas sellist EL me tahtsimegi??"

jne.

Ma lihtsalt inimesena ei biidi sellist käitumist. Nii ebavajalik ja ebainimlik. kurvaks teeb see ebaadekvaatne ratsionaliseerimata möla, mis meie leheruumi ja mõttemaailma täidab. SIuke tunne, et leheneegrid ja poliitikud müüks oma ema ka litsiks, et reitinguid parandada ning poogiks sinna külge mingi ülla, rahvusliku idee, mis reaalsus on driven võimuahnusest.

aga see OT

[kallekusta]

Aga on siin midagi väga valesti öeldud????

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

[Codecci]

Aga on siin midagi väga valesti öeldud????

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

Maxi, mis tööd BIG-is teed btw? Klienditeenindaja?

[eddi]

Kurat... Iga kord, kui ma mõned Hesburgerist mööda kõnnin, näen küll suurelt silti, et burger otsib müüjat. Tööd ju küllaga. Muidugi ju obv, et kui sa ikka midagi ei oska, siis su jaoks muidugi tööd vähem.

[Maxi]

Maxi, mis tööd BIG-is teed btw? Klienditeenindaja?

See video ka mulle mõeldud? :D

ei ole KT, vene keel ei ole nii hästi suus selle jaoks. backoffices olen

E: visuaalne välimus ka vist ei sobiks, müüksin vist suht kehvasti :D

[Vandalar]

No IMO on Ansip juba ise piisavalt ütelnud ja ei saa aru, mis kuradi ime läbi see vend seal veel vegeteerib ja leiutab. Samas, kui teisest küljest vaadata, siis tegijal juhtub?

[tolmuahv]

Mind huvitaks, kust te alternatiivselt raha korjaks? Mida maksustaks? Võite astmelise tulumaksu välja jätta arutelust, sest rikkad ei maksaks eriti rohkem, nad koliks oma asjad minema ja laekumine väheneks. Aga kust siis riik peaks maksutulu saama?

Teine variant oleks kulusid vähendada. Mida täpselt vähendada? Pensione? Õpetajate palku? Haigekassa rahastamist? Sel peaks reaalne mõju olema, s.t. pole mõtet pakkuda "jätame Toompea lossi uue mööbli ostmata".

Riigiettevõtete palkade osas pole ka palju teha. See on turutase. Eestis on tuhandeid inimesi, kes teenivad presidendist rohkem. See põhineb nende panusel ettevõttele, mitte nende positsioonil. Isegi siin foorumis on inimesi, kes teenivad pokkeriga kordades rohkem kui president. See ei ole vale ja seda ei saa keelata.

Edit: Minu arust on riigis väga palju kohti, kust säästa ja praegune struktuur on suht hull raiskamine. Aga ma tahaks teiste arvamust teada konkreetsete ettepanekute näol.