majanduse offtopic

[mikk2468]

Miks lol kohustatud? Töölepinguseaduse (§19 p.5 ja §92 l.1 p.6) järgi peatub tööleping selleks ajaks. Kooliga akadeemline.

[kallekusta]

Võiks olla variant mingi hea papi eest välja osta, a'la 10K€. Saavad karjäärivennad nihverdamata ka ära.

Mingis postis lisasin Sveitsi sõjaväe lingi. Seal täpselt nii ongi, et saab ka raha eest ennast vabaks osta. Kõigile kasulikum. Ei ole mõtet sundida meest, kes ei taha ja sõjaolukorras ka nagunii proovib sellest kõrvale hiilida. Pigem kulutada tema makstud raha nende koolitamiseks, kes seda tahavad.

Samas vaadates seda ajateenistuses olevat logelemist saaks õppe ka ära teha 3 kuuga ja intensiivsel õppel ka 2 kuuga. Pigem peaks panustama rohkem reservi õppele ja kvalifikatsiooni hoidmisele. Eesti mehed, kes käisid 15 aastat tagasi kaitseväes ei ole praegusel ajal enam ammu tasemel oma teadmistes ega ka oskustes. Loogiline oleks mingi variant, et ca 3 kuud ajateenistust ja iga 3 aasta tagant nädalane täiendkoolitus ja põhitõdede kordamine, seda nii teoorias ja praktikas. Uueneb ka Eesti vanaraud kaitseväes (vaikselt aga ikkagi). See sõjatarkus ja tehnika, mida õpiti 15 aastat tagasi ei pea enam hetkel paika.

[nikitheone]

Miks lol kohustatud? Töölepinguseaduse (§19 p.5 ja §92 l.1 p.6) järgi peatub tööleping selleks ajaks. Kooliga akadeemline.

reaalsuses on asjad teisiti. seoses uue töölepinguseadusega võib ta sind vallandata natukene enne seda ja sul pole mingeid õigusi. ma sain ka koolist akadeemilise, aga kuna mu instituudis ei loeta kõiki ained iga aasta, siis vb selle pärast ei saa see aasta lõpetada, kuna üks aine jäi vahele. on palju asju, mis paberil/seaduses on korrektne, aga päriselus nii pole. üks aasta puudumine töölt/koolist on tänapäeval ikka päris suur kaotus

[mikk2468]

reaalsuses on asjad teisiti. seoses uue töölepinguseadusega võib ta sind vallandata natukene enne seda ja sul pole mingeid õigusi. ma sain ka koolist akadeemilise, aga kuna mu instituudis ei loeta kõiki ained iga aasta, siis vb selle pärast ei saa see aasta lõpetada, kuna üks aine jäi vahele. on palju asju, mis paberil/seaduses on korrektne, aga päriselus nii pole. üks aasta puudumine töölt/koolist on tänapäeval ikka päris suur kaotus

ty selgituse eest. Bolditud osaga ma ei nõustuks, liiga individuaalne.

[nikitheone]

seda küll, et inviduaalne, sellega nõus.

[vsiu100]

IMO.jpg

IMO.

[muruntau]

IMO.jpg

IMO.

Tööpuudus tõuseks sel juhul vist 60-70% ligi?

Samas võiks miinimumpalk tõusta küll, esialgu jääks küll töökohti vähemaks, aga siis oleks ka töötajatel motti veidi produktiivsemaid alasid valida ja tööandjatel enda töökorraldust efektiivistada. Min palga tõstmine 400-500 kanti võiks vabalt reaalne olla, paar aastat oleks valus osadel, aga pikas perspektiivis tõenäoliselt kasulikum. Kodumaistele ettevõtjatele peaks see ka selles mõttes +EV olema, et €500'se palgaga väga palju just välismaist stuffi niikuinii ei osta, raha jääks suuremas jaos Eestisse enivei.

[tolmuahv]

See on probleemiks eelkõige kõige vaesemates piirkondades, a la Valgamaa, Ida-Virumaa jne. Seal on paljude töökohtade lisandväärtus lihtsalt selline, et ei kannata maksta. Need kaoksid siis ära. Samas ei kaoks ära igasuguste valdade ametkonnad jms kaader, kelle palk tõuseks tunduvalt, nende olematu töökoormus ei muutuks. Eestis on piisvalt valdasid, kus vallavalitusus on suurim tööandja.

Ma pigem üritaks madalamapalgaliste maksukoormust vähendada kui nende brutopalka üles suruda. Tulumaksuvaba miinimum, tasuta koolitoit vaestele, riigi finantseeritud huviringid lastele, abi koolitarvete ostmisel jne. Ehk siis otseselt vaestele suunatud meetmed, mis samas ei kaota töökohti.

[lont]

Muidu point õige jah, aga ega kodumaine ettevõtja äri ei tee missiooni tundest riigi ja üshiskonna vastu...

Ehk suurem tehas paljude miinimumi saavate töötajatega, suvalise näitena Elcoteq. Kui neil on ca 1000 töötajat, kes saavad miinimumi, kui nüüd miinimumi tõsta 100 EURi võrra tähendab see tehasele pea 2mil euri lisakulu aastas...paari aastat ei elaks küll üle. Tehas pannakse kinni ja 1000 inimest tööta. Et kõik on suhteline.

[tolmuahv]

Soomes läksidki Elcoteqi tehased nii kinni. Eestist oleks ka neid töökohti suht kerge viia Valgevenesse või Ukrainasse kui kulude erinevus väga suureks läheks. Üldiselt, Elcoteq läkski pankrotti seetõttu, et Soomes oli tööjõukulu liiga kõrge, tehaseid ei saanud õigel ajal sulgeda ja ametiühingud kottisid.

Tööturg võiks olla paindlik, mitte reeglitega infleeritud. Seda on korduvalt proovitud, majandusarengus pole võimalik ühtegi etappi vahele jätta paraku. Riik peaks omalt poolt tegema kõik, et saada siis kõrge lisandväärtusega eksportivaid töökohti (IT, finants) ja samal ajal ise võimalikult vähe raha ja inimressurssi raiskama. Täna ei saa riigi panusega olla rahul kummaski arvestuses minu arust.

Vaesuse likvideerimisel ma alustaks 100-150 valla kaotamisega liitmise teel, umbes samapaljude koolide sulgemise ja immigratsioonipoliitika kaasajastamisega. Kõik on sellised asjad, mis ajavad isegi pool siinset foorumirahvast kettasse, seega võib vaid kujutleda, mis juhtuks koalitsiooni populaarsusega, kui seda tegema hakataks. Aga sellele vaatamata tuleks seda teha.

[lont]

+1

Lisaks tuleks oluliselt tõsta erinevaid tarbimismakse, mis tegelikult tähendabki seda et nö edukamad maksavad oluliselt rohkem, aga kisama pistaks ikka Kadri Simsoni eestvedamisel pool Delfit ja lasnamäe "tasuta" ühistranspordi fännid.

Kuniks ühiskonnast enam kui 50% aga oskab lugeda ainult seda palju Ansip ja Parts nendel kulusid tõstavad ei juhtu ka ühiskonna arenguga midagi. Aga nagu ennem öeldud, väga aeglane ja vaevarikas protsess ja need kes seda veavad saavad ikka ette ja taha valimatult sõimata...

[Maxi]

Vallakoolide kaotamisega tekiks olukord kus oleks vaja oluliselt täiustada ühistranspordi liiklust. Koolibussid jne.

[tolmuahv]

Külapoodide kadumise ja kaubanduskeskuste tekkimisega tekkis olukord, kus oli vaja rohkem autoliiklust, rohkem isiklikke sõidukeid jms. Saadi hakkama, sealjuures vabatahtlikult. Inimesed oma teadlikke valikuid teevad pidevalt selles suunas, et teenused koonduvad keskustesse. Nii on mugavam ja odavam. Riik ei tee seda, sest otseselt keegi ei tunne, et tema raha seal vallamajas iga päev mõttetult põleb.

Tõenäoliselt jääks koolireformi järgselt ka iga kooli teeninduspiirkond selliseks, et kellelgi ei tule palju üle paarikümne km kooli reisida. Autoga on see vahemaa 15 minutit, koolibussi ring võiks võtta tund-poolteist. Kui selle eest saaks ühe kooli kinni panna, siis jääks miljoneid eurosid säästu, et seda bussi ülal pidada. Tõenäoliselt on Eestis mitmeid koole, kus odavam oleks osta igale lapsevanemale auto kui mingit kooli kusagil võpsikus lahti hoida.

Külakoolide lahti hoidmise kaudne kulu on suurem, aga raskesti mõõdetav. Sealne tase on tihtipeale selline, et laps on juba kooli mines pretty much doomed to be a loser. Tase on lihtsalt nii nõrk, et hiljem ei ole võimalik järgi aidata. Minul näiteks oli 500-600 õpilasega "maakoolis" (Tartumaal) 9. klassis inglise keele hinne 5. Kui linna keskkooli kooli läksin, siis esimene veerand oli inglise keel 2.

[q_q]

Sealne tase on tihtipeale selline, et laps on juba kooli mines pretty much doomed to be a loser. Tase on lihtsalt nii nõrk, et hiljem ei ole võimalik järgi aidata. Minul näiteks oli 500-600 õpilasega "maakoolis" (Tartumaal) 9. klassis inglise keele hinne 5. Kui linna keskkooli kooli läksin, siis esimene veerand oli inglise keel 2.

päris loll jutt

[Konso]

Miks loll jutt? Minu arvates suht mõistlik, tase kõigub koolide lõikes päris palju. Ps, Getteri tel nr huvitab? :D

[Potsataja]

Vaesuse likvideerimisel ma alustaks 100-150 valla kaotamisega liitmise teel, umbes samapaljude koolide sulgemise ja immigratsioonipoliitika kaasajastamisega. Kõik on sellised asjad, mis ajavad isegi pool siinset foorumirahvast kettasse, seega võib vaid kujutleda, mis juhtuks koalitsiooni populaarsusega, kui seda tegema hakataks. Aga sellele vaatamata tuleks seda teha.

Tegelikult ei ole tegu asjadega, mis ajaks pool (foorumi)rahvast kettase, vaid tegu on pigem asjadega, mis ajavad poliitikud kettasse. Valdade puhul on tegu siiski sõna otseses mõttes tuhandete rohkem või vähem poliitiliste ametikohtade kaotamisega ja see on "big no-no".

http://g4.nh.ee/images/pix/file64030...taja-kohta.jpg

Ühiskonna arengut silmas pidades peaks see number pigem tõusma ja vähenemine peaks välistatud olema. Maakoolides on õpilaste arv vähenenud sageli 2+ korda ja seda isegi olukorras, kus paljud väiksemad koolid on juba kinni pandud. Ühe või ka mitme vallabussi lisamine õpilasliinidele on samas siiski tühine kulu kooli ülalpidamiskulude kõrval.

Samas olen endiselt seda meelt, et vähemalt algkoolid peaks olema võimalikult kodulähedased, kuid seda siiski ainult juhul, kui keskmine klassikomplekt jääb 10 kanti.

[vsiu100]

päris loll jutt

võtab riigieksamite edetabeli ette ja 3 tooni madalamaks.

[tolmuahv]

http://www.ekspress.ee/news/paevauud....d?id=64886072

Esimene maakool 30. kohal. Kõrgkooli riigieelarvelisele kohale pääseb ülemine ots. Kõrghariduse olemasolust sõltub otseselt inimese sissetulek, heaolu, eluiga jms edasises elus. Need viimased on kõik statistiliselt mõõdetavad.

[Codecci]

Vaatasin 2010. aasta tabelit, mingid tuntud Tallinna koolid jah crushivad ees, aga peale nende ei ütleks, et nii väga asukoha järgi käib...

#24 - Rapla Ühisgümnaasium - 71
#42 - Rocca al Mare Kool - 68
#51 - Tallinna 32. Keskkool - 67
#65 - Türi Gümnaasium - 66
#109 - Tallinna Kristiine Gümnaasium - 62

Või mõtlete tõsiseid maakoole? Türi ja Rapla peaksid tolmuahvi 500-600 õpilase alla kvalifitseeruma küll, endale need päris maakoolidena ei tundu tho.

[tolmuahv]

Eestis on kokku ca. 230 gümnaasiumi. Loomulikult on nende hulgas ka selliseid maakoole, kes jõuavad esimese kolmandiku hulka. Aga arvestades, et nn. heal tasemel linnakoole on max 50-60, siis eeldaks statistiline jaotus, et top20-s on võrdse taseme juures 15 maakooli ja 5 linnakooli. Aga reaalsuses on 20-0 see vahekord.

Süsteemis loeb just mitte see, et suudetakse bottom 10% vältida, vaid see, et jõuda top 10% hulka. Sest reaalselt on just top 10% ühiskonnast see, kes otsustab arengusuuna, kel on kõrgem elustandard ja sissetulek. Minu arust ei saa kuidagi väita, et maakoolide õpilastel on siin võrdsed võimalused. Kui võimalused ei ole võrdsed, siis toimubki sisult nähtus, mida mõni volinik nimetaks geograafiliseks diskrimineerimiseks.

Kui süsteem on kukukas, ebaefektiivne ja maksab peale selle eest, et tekitada ebavõrdseid võimalusi, siis on mul leida raske argumente, miks seda muutma ei peaks.