majanduse offtopic

[viki]

Maal üldiselt toodetakse midagi,aga linnades on suurem osa töödest seotud vahendamisega.Kui aru saadaks,et see ei ole võitja kel surres kõige rohkem asju on,jääks enamus vahendajatest tööta.Aga niikaua,kui hüsteeriline tarbimine jätkub,on kõik vanaviisi.Edit:Kuna enda teenistus tuleb ka suuremas osas linnarahva käest ei ole mul iseenesest selle vastu midagi.

[muruntau]

Millised need linnas viljeletavad töökohad siis nii hullusti lisandväärtust loovad? Pangandussektor? Reklaamindus? Ajakirjandus? Meelelahutus? See, et mingi pintsaklipslane hommikust õhtuni kusagil kuubikus ekraani vahib, et tähenda veel, et ta hullult väärtust looks. Suured linnad saavad eksisteerida ainult sellel põhjusel, et leiti naftat, mille abil saab maalt toidu ja riide ja ehitusmaterjali odavamalt kätte. Selle arvelt mängivad kõik inimesed nii maalt kui linnast rahvusvahelist tarbimismängu. Kui 1 traktor teeb ära 500 inimese töö, siis need inimesed peaksid igasuguse loogika järgi oma eelneva elustandardi suutma säilitada ilma tööd tegemata. Aga kuna ühiskond arvab, et nad peavad siiski ülejäänud elu selle traktoriga raha pärast konkureerima, siis jah, maal seda teha ei saa, tuleks linna tulla, ja leida endale tõeline töö. Näiteks pokkerimängija.

Kuidagi raske on sellisele demagoogiale vastata. Kuna traktor on leiutatud, peaks nirvaana olema maa peale jõudnud ja linnainimesed maainimestele surmani tänulikud?

Edit: ja inimese produktiivsus ja väärtuste loomine on vägagi otseselt seotud tema sissetulekuga. Vaata ükskõik millist statistika andmebaasi, kõrgemalt tasustatud ametid asuvad linnades. Kuna inimesed on nõus nende teenuste eest rohkem maksma, siis nad loovadki inimestele rohkem väärtust. Enam pole keskaeg, et ainus väärtus on maavarad ja toit, mida luuakse maal.

[tolmuahv]

see mõttekäik ei ole eriti pädev. Võta riigieelarve struktuur ette ja vaata, millest selle tulud koosnevad.
Tulud ei koosne ainult palgatöötajate makstavatest maksudest.
Kas tahad öelda, et kõik isikud, kes maksavad aastas alla 200000 eek makse, ei panusta piisavalt ja on mingis mõttes ülalpeetavad?

Nagu mainisin samas lõigus, on tegu lihtsustatud lähenemisega. Sinna võib kirjutada veel 20 lk selgitusi ja erandeid juurde, aga mõte läheb kaotsi. Ma tahtsin selle numbriga näidata, kui palju on riigil kulutusi ühe elaniku või ühe töötava elaniku kohta. Enamik neist kuludest ei kao mitte kusagile (vaid suurenevad) kui inimene kolib maale ja lõpetab majanduslikus mõistes produktiivse töö. Seega, kes maale läinud on, ei saa korrektselt väita, et riik nende peale raha ei kuluta. Nad lihtsalt ei saa seda ise kätte.

[tolmuahv]

Maal üldiselt toodetakse midagi,aga linnades on suurem osa töödest seotud vahendamisega.Kui aru saadaks,et see ei ole võitja kel surres kõige rohkem asju on,jääks enamus vahendajatest tööta.Aga niikaua,kui hüsteeriline tarbimine jätkub,on kõik vanaviisi.

Arenenud riikides tegeleb põllumajandusega 2-3% inimestest. Sellest piisab, et oma rahvas ära toita ja jääb üle ekspordiks ka. Majanduse struktuur liigub muuseas selles suunas, et tootmise osakaal väheneb vääramatu järjekindlusega ja teenuste osakaal tõuseb. Arenenud riikides on teenuste osakaal ca. 80% majandusest. Sest tootmise reaalhind järjest langeb ja inimestel pole vaja rohkem asju tarbida. Siis tarbitakse teenuseid. See "põllumees põline rikas" lähenemine kipub veidi tõesti vanamoodne olevat.

[Rage]

Millised need linnas viljeletavad töökohad siis nii hullusti lisandväärtust loovad? Pangandussektor? Reklaamindus? Ajakirjandus? Meelelahutus? See, et mingi pintsaklipslane hommikust õhtuni kusagil kuubikus ekraani vahib, et tähenda veel, et ta hullult väärtust looks.

IT neeger kes kontoris kuvarit vahib toob meile kõigile suurt väärtust näiteks.. Eestis kusjuures ongi selliseks asjad kujunendu, et põmst kõrgemad spetsid kuskil väljapool Tallinnat tööd ei leia ja normaalset palka ei saa.. Tartu on veel üks koht, aga ülejäänud linnadega pole midagi peale hakata..

Selle teenuste osakaalu suurenemise osas ma olen suht loll.. juba keskkooli ajal tekitas see minus hämmingut, ju see toimib teatud tasemeni, aga nii see ka ikka olla ei saa, et üks mees avab teisele uksi ja teine mees viksib ühe mehe kingi ja ongi kogu majanduses elu lill, sest mida suuem on teenuste osakaal, seda arenenum riik on..

[karupoeg]

rage,

Imo nagu tolmuahv ütles, et lihtsalt vähem ressurssi kulub tootmisele ja põllumajandusele. nüüd teeb traktor päevaga ära selle töö, mis enne 10 inimest nädalaga ning tulemus sama. need 10 inimest saavad aga omavahel "teenust pakkuda"

dno kas see mõte päris õige, aga lihtsustatult

[Rage]

jep nõus.. ja nüüd on sedasorti areng kolinud tehnoloogiasse ja IT'sse... lihtsamaid töökohti ja vahendajaid jääb ka vähemaks, sest IT ja tehnoloogia hoiab ka rämedalt aega ressurssi kokku..

[alaska]

Edit: ja inimese produktiivsus ja väärtuste loomine on vägagi otseselt seotud tema sissetulekuga. Vaata ükskõik millist statistika andmebaasi, kõrgemalt tasustatud ametid asuvad linnades. Kuna inimesed on nõus nende teenuste eest rohkem maksma, siis nad loovadki inimestele rohkem väärtust. Enam pole keskaeg, et ainus väärtus on maavarad ja toit, mida luuakse maal.

Tolmuahv, palun kirjuta, et sa nõustud sellega.

[muruntau]

Pean vist ise ka seda lõiku täpsustama. Viimati olid toit ja maavarad ainsad väärtused siiski kiviajal, keskajal oli ühiskond juba palju komplekssem.

Minu jaoks ei ole leivapäts suurem väärtus kui näiteks kooliharidus, 3% intressiga eluasemelaen (ilma panganduseta oleks see soliidselt üle 100% aastas ja tagatiseks ihuliikmed, nii et pangandus loob väärtust küll ), auto, meelelahutuslik pokkerimäng või haiglavõrgu olemasolu. Viimaste eest olen nõus ka palju rohkem maksma, kui leivapätsi eest, seega on need isegi suuremad väärtused minu jaoks.

[tolmuahv]

Tolmuahv, palun kirjuta, et sa nõustud sellega.

Sellega on raske mitte nõustuda.

Samas olen ma ka seisukohal, et alati on kohti, kus luuakse rohkem lisandväärtust, kui loojale makstakse. Tüüpiliselt on need töökohad, mis ei nõua spetsialiseerumist ja kus inimesi on kerge asendada. Teiselt poolt on ka töökohti, mis on väga hästi tasustatud, vahel ka kõrgemalt, kui nende loodav otsene lisandväärtus. Eelkõige seetõttu, et tegu on kitsa spetsiifikaga ja otsustajatel või turul pole pädevust ega ressurssi mõistmaks, mis on töö sisu või kuidas seda asendada. Siia alla võib minna näiteks mõni spetsiifilise seadme parandaja/taatleja, kes võib pisiasja eest võtta väga suurt tasu, sest keegi ei tea, mida ta tegi või ei teinud.

Sellised ülemakstud ja alamakstud elukutsed on alati olemas. Nende vastu on mõttetu sõdida või näpuga näidata. Ainus viis on kohalduda ja üritada ise toimetada sektoris, mis on pigem ülemakstud.

[turusolkija]

Lisaväärtuse loomise valem on üsna lihtne ning üksikisiku tööpanusele tihti mittetaandatav. Sisuliselt on ühe sektori/ettevõtte loodud revenue jagatud töötajate arv. Ja nii tekibki, et väga tööjõumahukad, kuid madala marginaaliga bisnesid on madala tootlikusega (ketramine, walmarti riiulite täitmine jms). Üksikisikule ei saa otseselt taandada kuna tööpanus ei ole väärtusahelas täpselt attributable ning inimene ise hindab seda tavaliselt valesti.

Teine teema on see netomaksumaksja/netomaksusaaja.Esiteks on see lihtsalt demagoogiline ning viitab, et avalik sektor on parasiitlus, kes ainult kulutab ja väärtust ei loo. Teiseks on Eestis tõenäoliselt vaid mõnituhat töövõtjastalla 35 aastast isikut, kes on bilansimõttes netomaksumaksjad.

[tolmuahv]

Turusolkija, kui see demagoogia on, siis kust ikkagi raha tuleb?

Ma olen väga suures osas nõus ettevõtja Jaak Niguliga, kes on sama teema kohta artikli avaldanud: http://arvamus.postimees.ee/779978/j...raha-ei-jatku/

[alaska]

Pean vist ise ka seda lõiku täpsustama. Viimati olid toit ja maavarad ainsad väärtused siiski kiviajal, keskajal oli ühiskond juba palju komplekssem.

Minu jaoks ei ole leivapäts suurem väärtus kui näiteks kooliharidus, 3% intressiga eluasemelaen (ilma panganduseta oleks see soliidselt üle 100% aastas ja tagatiseks ihuliikmed, nii et pangandus loob väärtust küll ), auto, meelelahutuslik pokkerimäng või haiglavõrgu olemasolu. Viimaste eest olen nõus ka palju rohkem maksma, kui leivapätsi eest, seega on need isegi suuremad väärtused minu jaoks.

Koolihariduse kohapealt olen nõus, tegelikult lähengi praegu kooli õpetajatega vestlema, kuna laps ei julge enam tunnis küsida kui aru ei saa, kuna saab mõnitada ja sõimata ja õpetaja arvab, et poolele klassile kahtede ladumine on hull motivaator, mitte tema enda saamatuse väljendus.

[turusolkija]

Demagoogia on see selle pärast, et siis ei läheks ka Merko arvesse, kui riigihankeid läbi viib, samuti pensionifondid, kes iga aasta 2% riigi-eelarvest makstava 4% kasseerivad jnejnejne. Demagoogia on see selle pärast, et "raha tulemise" ahelas kasutatakse väga palju avalikke teenuseid jne. 100% nõus, et avaliku teenuse standard peab olema konkurentsivõimeline ka erasektoriga, aga taoline kirvekäsitlus ei aita sisuliselt millelegi kaasa. V.a. klassivihale.

[Pelaja]

Olen siin vaidlust maakohtade doteerimise kohta kõrvalt jälginud ning minu arust on ära unustatud mõningad olulised aspektid, miks seda tehakse ning miks ei saa rahastamisotsuseid teha puhtalt majandusliku efektiivsuse printsiipe järgides.

Eks laiemalt vaadates ongi maakohtade doteerimine minu arvates pigem seotud põllumajanduse elavdamisega ja säilitamisega. Selleks, et oleks maakohtades tööjõudu, peaks ka seal inimesi elama. Kui tingimused kehvad, siis kõik lähevadki linna ära. Lisaks põllumajandusele tegeletakse maakohtades ka muu tootmisega, mida erinevatel põhjustel ei saa linnaääres teha.

Majandust Tartu Ülikoolis õppides rääkis õppejõud (kahjuks ei mäleta täpselt kes), et Riikidel on strateegiliselt oluline säilitada enda riigi põllumajandus ja toiduainetööstust. Tähtis on just kasutada kohalikku toorainet, et vähendada sõltuvust teistest riikidest. See on oluline just konfliktide ja sõjaolukorras. Seega selle saavutamiseks tuleb ka ohverdadaefektiivsus, mida ei saa alati taga ajada. Alati ei saa „investeerida“ sinna, kus luuakse suuremat lisandväärtust.

Selge on see, et hetkel tõesti toit ei oma kooliharidusest suuremat väärtust ja loodame et tulevikus ei peaks me Eestis toidupärast muretsema.

Ise olen pigem parempoolsete vaadetega inimene ja nõustun, et avalik sektor on ressurside paigutamisel suhteliselt ebaefektiivne, kuid ma pole kahjuks nii tark, et oskaks paremat süsteemi välja pakkuda.

[turusolkija]

Majandust Tartu Ülikoolis õppides rääkis õppejõud (kahjuks ei mäleta täpselt kes), et Riikidel on strateegiliselt oluline säilitada enda riigi põllumajandus ja toiduainetööstust. Tähtis on just kasutada kohalikku toorainet, et vähendada sõltuvust teistest riikidest. See on oluline just konfliktide ja sõjaolukorras. Seega selle saavutamiseks tuleb ka ohverdadaefektiivsus, mida ei saa alati taga ajada. Alati ei saa „investeerida“ sinna, kus luuakse suuremat lisandväärtust.

Wow, ma siiralt loodan, et käisid Tartu ülikoolis enne 1990 aastat ja tänapäeval keskendutakse ikka suhtelise eelise jms teooriatele.

[tolmuahv]

Ma arvan, et kogu selle jutu võib kokku võtta minu jaoks selliselt: Kui erasektoris paisab mõni lahendus ilmselge, majanduslikult põhjendatud ja teostatav, siis tehakse see ära. Kui sama asi juhtub avalikus sektoris, siis poliitilistel põhjustel tihtipeale ei tehta ära ka ilmselgeid asju. Lisaks sellele ei otsita avalikus sektoris erinevalt erasektorist pidevalt efektiivsuse saavutamise kohti, sest "müük on garanteeritud", s.t. tulupoole pärast ei pea muretsema, maksudena saab selle alati kätte. Riigid, kus avalik sektor mõtleb sarnasemalt erasektorile, on selgelt edukamad olnud maailmas.

[tolmuahv]

Wow, ma siiralt loodan, et käisid Tartu ülikoolis enne 1990 aastat ja tänapäeval keskendutakse ikka suhtelise eelise jms teooriatele.

Enda toidu ise kasvatamine olulises ulatuses on tõsiasi täna kõikide seda suutvate suurriikide agendas. Kogu Euroopa Liidu põllumajandustoetuste süsteem on sisult EL-i food security issue, mitte palju muud. Tinglikult võib osa sellest kirjutada kaitse-eelarvesse. Aga kummalisel kombel saavutatakse maailmas riiklik iseseisvus toidu tootmisel mitte maainimeste maal hoidmisega, vaid vastupidiselt - nende linna suunamisega.

[turusolkija]

Ma arvan, et kogu selle jutu võib kokku võtta minu jaoks selliselt: Kui erasektoris paisab mõni lahendus ilmselge, majanduslikult põhjendatud ja teostatav, siis tehakse see ära. Kui sama asi juhtub avalikus sektoris, siis poliitilistel põhjustel tihtipeale ei tehta ära ka ilmselgeid asju. Lisaks sellele ei otsita avalikus sektoris erinevalt erasektorist pidevalt efektiivsuse saavutamise kohti, sest "müük on garanteeritud", s.t. tulupoole pärast ei pea muretsema, maksudena saab selle alati kätte. Riigid, kus avalik sektor mõtleb sarnasemalt erasektorile, on selgelt edukamad olnud maailmas.

Veelgi rohkem tegelt, avalik sektor on dis-incentivized majanduslikult kasulike otsuste tegemiseks, sest selle tulemusena võetakse järgmine aasta raha vähemaks või mõni otsustaja paneb efektiivsema lahendusega kahtluse alla enda funktsiooni. Ses suhtes peaks kõik mitte-strateegilised teenused out-sourcima, isegi kui lahendus on natuke kallim.

[tolmuahv]

Veelgi rohkem tegelt, avalik sektor on dis-incentivized majanduslikult kasulike otsuste tegemiseks, sest selle tulemusena võetakse järgmine aasta raha vähemaks või mõni otsustaja paneb efektiivsema lahendusega kahtluse alla enda funktsiooni. Ses suhtes peaks kõik mitte-strateegilised teenused out-sourcima, isegi kui lahendus on natuke kallim.

Sellega olen 100% nõus.