majanduse offtopic

[inward]

http://www.e24.ee/1172478/uusen-300-...tis-enam-olla/


ma lähen tilti selliste asjade peale. "magister", wtf???? Milles?

Codecci idee mulle meeldib.
Kui kaotada ära miinimum palk, mis siis saab?

Pensioni võiks ära kaotada, täiesti.

Ja see "magister" ilmselt soovib tulevastel valimistel osaleda? Lauslollus, TTÜ peaks ilmselt oma õppekava ja rektorid üle vaatama.

Lugege ikka originaalartiklit ka enne. Ta peaks olema TTÜ haldusjuhtimise magister.

Pealegi, imo ei ole põhjendatud ühe magistrikraadiga inimese sõnavõtu eest, kritiseerida tervet õppekava ja seal õpetavaid rektoreid. Mõnede välja toodud aspektidega pole päris nõus, aga üldiselt räägib ju õigetest asjadest.

[Codecci]

http://rb.ekspress.ee/webcache/turun...toimetulek.jpg

Vaata nüüd neid numbreid ja lisa juurde tööl käimisega lisanduvad kulud. Lisaks võid juurde mõelda ka seda, mida sellisest toidust ja selle kogustest arvata ning mis siis, kui mõnel "hullul" veel laps(ed) on. 1,5x tõstmine ei ole muidugi loogiline, kuid peale eelmise aasta naeruväärset 12€ tõusu oli nüüdne 30€ selline tubli areng. Umbes sellise sammuga peakski imo jätkama.

Vot sellised postitused ajavad tilti. Kui need sitad firmad kes ei suuda uut miinimumpalka €500 maksta ja peavad pillid kotti panema, siis saavad paljud min. palga inimesed ju €300 asemel €0 (või mingi väikse toetuse). Ega nulliga lihtsam seda 5-eurist rukkileiba osta pole.

Ja üldiselt ei koti, sest kõigil võimalused areneda pmst tänapäevases Eestis. Manhattanil ka üürid $3K+ kuus, inimesed seal peavad nõudma siis miinimumpalgaks $5K kuus, sest elamiskulud nii suured n shit?

[BuildUp]

Lugege ikka originaalartiklit ka enne. Ta peaks olema TTÜ haldusjuhtimise magister.

Pealegi, imo ei ole põhjendatud ühe magistrikraadiga inimese sõnavõtu eest, kritiseerida tervet õppekava ja seal õpetavaid rektoreid. Mõnede välja toodud aspektidega pole päris nõus, aga üldiselt räägib ju õigetest asjadest.

Lugesin selle originaalartikli läbi ja üldiselt midagi võrreldes e24 kokkuvõttega ei muutunud. Mitte ühtegi konkreetset nõuannet ju välja ei pakutud?! Terve jutt käis selle ümber, et täiesti lambist tuleks kõigi tavatöötajate palka tõsta, sest see oleks õiglane.

"Nõus, et ei saa kulutada rohkem, kui teenitakse, ega elada laenude (tuleviku) arvelt, nagu Kreeka või Itaalia on elanud, kuid sel juhul ei ole ka põhjendatud juhtide või mõnede ametite esindajate hiigelpalgad."

Ise hetkel ei viitsi kuskilt mingit datat otsima hakata, aga iseenesest oleks huvitav teada kui palju saaks näiteks Eesti Energias teiste töötajate palka tõsta kui vähendada Sandor Liive palka 50%.

Ma üldiselt olen mõelnud, et doktorantidel kaob see reaalsuse taju veidike ära, aga siinkohal on see juba magistris juhtunud.

[kallekusta]

Eesti viga ongi see, et kõik tahavad olla firma omanikud. Samamoodi soosib töötukassa töötuid asutama oma firma. See oma firma kultus on nagu mingi eldorado. Töötukassa ainult jätab selle asja juures rääkimata kui palju peab alustava firma omanik ka reaalselt tööd tegema. Eesti on täis mingeid one man band firmasid. Kus ehitaja on samaaegselt ka firma omanik ja selle asemel, et ehitada tegeleb hoopis sellega mida ta ei oska ega hakkagi oskama ehk firma juhtimisega. Eesti tavaline laks (nii enda kui ka tuttvate firmade käekäigu tõttu). Sa võid rabada ja teha endast kõik hästi, aga kuskilt mingi tellimuse või tööga lastakse sind ikka üle. Mis teha kui Eesti maksuamet soosib tankistidega firmasid. Tavaline laks ongi mingi Võsa Petsi saate teema, kus peatöövõtja laseb alltöövõtjad üle jne jne ja sealt hakkabki lumepall veerema. Olen isegi saatnud 2 rekka täit toodangut Soome, mille eest on siiani raha saamata ja ei hakkagi saama. Tekib küsimus, aga et ise oled loll et saatsid??? Aga mida ma siis tegema pidin kui enne seda oli 20 korda kaup ennem saadetud ja asjad korras. Lihtsalt Soome partner lasti omakorda kuskilt üle jne jne. Matka Madis tahtis ka teha taksoäri aga töötjatel on siiani palgad saamata.

Aga üks on kindel, et firmaomaniku mindset Eesti ärikliimas peab olema kõvasti parem kui pokkerimängijal. Ja kui sa firmaomanikuga ei suuda töölistele INIMVÄÄRSET palka maksta siis oleks mõtekas oma vorstiputka kinni panna ja ise tööle minna.

[ranka]

Praegu räägid sa eranditest. Vaata üldpilti.
Igaüks ei saa olla firmajuht samamoodi nagu kõik ei saa olla lihttöölised. Samas heaoluühiskonnas (vähemalt eesti sinna pürgib) peaks olema tagatud inimlik äraelamine iga valdkonna töötajatel. Mind ajab kõige rohkem tilti mõtlemine, et ah see tüüp on ju põhihariduse koristaja, las elab 3´kesi kuskil 20 m2 toas ja sööb eluaeg makarone.

Ja see, et töötab 24/7, aastas on üks puhkepäev, ning jõuab pere ja sõpradega koos olla ma ka miskipärast ei usu. Sellistel inimestel on reeglina väga raske normaalseid inimsuhteid hoida ja läbipõlemine on väga kiire tulema. Ma küll ei ole hiina ühiskonna ja inimestega kursis, aga eestis see oleks nii.

Kõik ei peagi saama firmajuhiks, aga on väga palju töökohti, kus sa võid olla lihttööline, aga teenida 2x rohkem, kui su kolleegid ja seda tänu oma suuremale produktiivsusele.

Ma olen tööturult väga võõrandunud nüüdseks ja ei ole asjadega kursis, aga olen teinud omajagu lihttöid oma piiratud tööstaaziga ning näinud väga suurt võrdlust: hea, keskmise ja halva töölise vahel. Esimesi on vähe, viimase otsa omasid rohkem ning see ei tule nende saamatusest vaid enda laiskusest/lollusest juua iga 5 minuti järel kohvi või teha järjekordne sigarett.

Viimane lõik on sul vale. See ei ole ainult tema, vaid kogu tööliskond. Kui ma ei eksi, siis isegi USAs töötab keskmine inimene rohkem, kui keskmine eestlane. Kogu elu keerlebki töö ja karjääri ümber. Meil aga palganumbri ümber ja võrreldakse end skandinaavlastega.

Paranda, kui ma eksin.

[karupoeg]

Lugege ikka originaalartiklit ka enne. Ta peaks olema TTÜ haldusjuhtimise magister.

Pealegi, imo ei ole põhjendatud ühe magistrikraadiga inimese sõnavõtu eest, kritiseerida tervet õppekava ja seal õpetavaid rektoreid. Mõnede välja toodud aspektidega pole päris nõus, aga üldiselt räägib ju õigetest asjadest.

originaalartikkel on täielik demagoogia.

"

...Kõrgepalgaliste puhul ei näe me tihti ka mingit vastutust (kasvõi Tero Taskila näide), pigem saab oma koosa kätte kõige madalamal pulgal töötaja, kes eksimuse puhul vallandatakse või sunnitakse lahkuma ning langeb seejärel täielikku vaesusse. Kõrgepalgaline läbikukkuja paneb tasku kõrge hüvitise ja lendab järgmisele õiele mett korjama...

Missugusel kujul üldse nähakse ette seda vastutust? Tundub, et inimeste jaoks oleks Tero puhul õige "vastutus" see, kui ta oleks oma vara maha müünud ning EA-le annetanud. Samal ajal tütre ja naise tasuta lennusaatjateks saatnud. Ning muuseas, TT soovis esialgset töötasu kujul "madalam palk + kõrged boonused" (juhul kui EA oleks suutnud kasumisse viia).
Teiseks mis puudutab "madalamal pulgal" töötajate juttu, siis samamoodi saab antud isik 50% oma eelneva perioodi põhipalgast töötukassast. Keegi ei keela ka uut töökohta otsida (mis on võrrandist sobivalt välja jäetud).

...Hiljuti Eestis käinud taanlane küsis siit mitmest firmast hinnapakkumist plakatite trükkimiseks. Lõpuks sai ta oma üllatuseks soodsa pakkumise hoopis Taanist, kus enamiku töötajate palk ületab 3000 eurot kuus...

hea allikas, millele oma arutelus tugineda. "sõbra sõber taanist hollyka ees rääkis"

...Selleks ei olegi vaja muud, kui võtta eeskujuks lääneriikide palgasuhted, sest need toimivad ja tagavad kõigi ühiskonnaliikmete heaolu...

"Lääneriikide palgasuhete toimivus" - kena üldistus küll. Lääneriikides on täpselt samamoodi erinevad klassid nagu Eestis ning palgavahed on suhteliselt (matemaatilises mõttes) sarnased Eestile. Kuna ühiskond on jõukam, siis madalapalgaline elab ära lihtsalt paremini. Aga siinkohal ei ole tegemist lääneriikide fikseeritud palgasuhetega vaid üldise majandusliku järjega.

...Isegi ilma uuringuteta julgeks pea anda, et kui korrastada palgasuhteid Eestile eeskujuks olevate riikide järgi, mis eelkõige tähendab madalamate palkade järeleaitamist või tõstmist tasemele, mis tagab inimestele euroopalikule ühiskonnale omase äraelamise taseme, toimuks Eesti ühiskonnas ahelreaktsioonina palju positiivseid muutusi....

Isik, kes paneb usaldusväärsuse kinnitamiseks enda nime ette "magister" ei tohiks sellisel tasemel oma juttu argumenteerida.

... Oluliselt kasvaks sisetarbimine, mis praegu on pea kõigi Eesti ettevõtete vaenlane ja hävitaja ning Eesti arengu vaenlane....

siinkohal võiks mõni tugevam majandusteoreetik kommenteerida. Nii palju kui minu loogika ütleb, siis suletud ringis raha ümberjagamine raha hulka ei tõsta. Seega kuigi ettevõtete jaoks on "sisetarbimise vähesus" vaenlane, siis palkade tõstmine ja raha ümber jagamine ei tekita kuidagi raha juurde ning end of the day ei jää palka tõstes ettevõtetele raha kuidagimoodi juurde (mida see autor aga üritab imo väita)

[karupoeg]

Kõik ei peagi saama firmajuhiks, aga on väga palju töökohti, kus sa võid olla lihttööline, aga teenida 2x rohkem, kui su kolleegid ja seda tänu oma suuremale produktiivsusele.

Ma olen tööturult väga võõrandunud nüüdseks ja ei ole asjadega kursis, aga olen teinud omajagu lihttöid oma piiratud tööstaaziga ning näinud väga suurt võrdlust: hea, keskmise ja halva töölise vahel. Esimesi on vähe, viimase otsa omasid rohkem ning see ei tule nende saamatusest vaid enda laiskusest/lollusest juua iga 5 minuti järel kohvi või teha järjekordne sigarett.

Viimane lõik on sul vale. See ei ole ainult tema, vaid kogu tööliskond. Kui ma ei eksi, siis isegi USAs töötab keskmine inimene rohkem, kui keskmine eestlane. Kogu elu keerlebki töö ja karjääri ümber. Meil aga palganumbri ümber ja võrreldakse end skandinaavlastega.

Paranda, kui ma eksin.

USA-s nt on puhkus 10 päeva aastas (lisandub 8 national holidayd).

[Potsataja]

Vot sellised postitused ajavad tilti. Kui need sitad firmad kes ei suuda uut miinimumpalka €500 maksta ja peavad pillid kotti panema, siis saavad paljud min. palga inimesed ju €300 asemel €0 (või mingi väikse toetuse). Ega nulliga lihtsam seda 5-eurist rukkileiba osta pole.

Ja üldiselt ei koti, sest kõigil võimalused areneda pmst tänapäevases Eestis. Manhattanil ka üürid $3K+ kuus, inimesed seal peavad nõudma siis miinimumpalgaks $5K kuus, sest elamiskulud nii suured n shit?

Kui sa nüüd natuke rohkem püüaksid teiste mõttest aru saada, siis ehk oleks tilti minekut vähem.

Kõigepealt tõin ma välja nö, sundkulutuste tabeli, millest vähemaga on päris raske toime tulla. Tööl käies lisanduvad paratamatult suuremad transpordikulud (va. Tallinn) ja kulutused riietele ning jalanõudele. Seejärel lisasin, et 1,5x tõstmine ei ole muidugi loogiline, kuid peale eelmise aasta naeruväärset 12€ tõusu oli nüüdne 30€ selline tubli areng. 500 €-ni jõudmiseks läheks 10% kaupa tõstmise korral aega viis aastat ja selle aja peale on keskmine palk loodetavasti 1200€+. Tegelikult oleks täiesti elementaarne, et miinimumpalk on 40%+ keskmisest palgast, kuid meil jääb see protsent hetkel väiksemaks.


Muide, riik ei kehtesta meil mingit miinimumpalka, riik lihtsalt kinnitab. Seda teevad tööandjad kokkuleppel töötajate vähemust esindava EAK-iga. Kusjuures ega EAK-i eriti ei huvita see teema, nende liikmete palk on reeglina kõrgem. Seega nad nagu rohkem moepärast nõuavad ja tööandjad kas nõustuvad või mitte. Ma ei ole siiamaani täpselt aru saanud, miks peale 11.2012 konkreetset EI-d tuli puhtalt tööandjate endapoolsel algatusel 12.2012 JAH miinimumpalga tõstmisele. Järsku mehed mõtlesid, et kuradima leedukatel me küll ei lase oma miinimumpalgaga meist mööda minna?

[ranka]

Kui sa nüüd natuke rohkem püüaksid teiste mõttest aru saada, siis ehk oleks tilti minekut vähem.

Kõigepealt tõin ma välja nö, sundkulutuste tabeli, millest vähemaga on päris raske toime tulla. Tööl käies lisanduvad paratamatult suuremad transpordikulud (va. Tallinn) ja kulutused riietele ning jalanõudele. Seejärel lisasin, et 1,5x tõstmine ei ole muidugi loogiline, kuid peale eelmise aasta naeruväärset 12€ tõusu oli nüüdne 30€ selline tubli areng. 500 €-ni jõudmiseks läheks 10% kaupa tõstmise korral aega viis aastat ja selle aja peale on keskmine palk loodetavasti 1200€+. Tegelikult oleks täiesti elementaarne, et miinimumpalk on 40%+ keskmisest palgast, kuid meil jääb see protsent hetkel väiksemaks.


Muide, riik ei kehtesta meil mingit miinimumpalka, riik lihtsalt kinnitab. Seda teevad tööandjad kokkuleppel töötajate vähemust esindava EAK-iga. Kusjuures ega EAK-i eriti ei huvita see teema, nende liikmete palk on reeglina kõrgem. Seega nad nagu rohkem moepärast nõuavad ja tööandjad kas nõustuvad või mitte. Ma ei ole siiamaani täpselt aru saanud, miks peale 11.2012 konkreetset EI-d tuli puhtalt tööandjate endapoolsel algatusel 12.2012 JAH miinimumpalga tõstmisele. Järsku mehed mõtlesid, et kuradima leedukatel me küll ei lase oma miinimumpalgaga meist mööda minna?

Hey Dude!

Mitte halva pärast, aga millal sa ise viimati tööl käisid ja palka said? Kui kaua aega tagasi, siis milleks üleüldse miinimumpalga pärast nuriseda - see sind ei puuduta, mind ka mitte.

[EestiAA]

USA-s nt on puhkus 10 päeva aastas (lisandub 8 national holidayd).

USA-s muutub väga palju osariigist osariiki.
Texas vs California vahel käib suht suur rebimine kus on California on oma osariigi räigelt üle reguleerind.

[karupoeg]

USA-s muutub väga palju osariigist osariiki.
Texas vs California vahel käib suht suur rebimine kus on California on oma osariigi räigelt üle reguleerind.

jup. oleks pidanud mainima, et üldistusena.

http://edition.cnn.com/2012/11/15/tr...rivation-study siin samal teemal

[Potsataja]

Hey Dude!

Mitte halva pärast, aga millal sa ise viimati tööl käisid ja palka said? Kui kaua aega tagasi, siis milleks üleüldse miinimumpalga pärast nuriseda - see sind ei puuduta, mind ka mitte.

Nii aasta tagasi oli üks 1,5 kuud kestnud miinimumpalgaline töö. Muidu minevikus olnud 10+ aastase töökogemuse puhul sain alati vähemalt keskmist palka. Samas leian, et miinimumpalga teema puudutab mingi nurga alt meid kõiki, sealhulgas ka tööturule üldse mitte jõudnuid ning sealt pikalt eemal viibinuid.

[ranka]

Nii aasta tagasi oli üks 1,5 kuud kestnud miinimumpalgaline töö. Muidu minevikus olnud 10+ aastase töökogemuse puhul sain alati vähemalt keskmist palka. Samas leian, et miinimumpalga teema puudutab mingi nurga alt meid kõiki, sealhulgas ka tööturule üldse mitte jõudnuid ning sealt pikalt eemal viibinuid.

Hmmm. Ma arvan, et patoloogilisele töötule on parem, kui miinimumpalka üleüldse ei ole, kui miinimumpalga suurendamine? Iga sundpalga tõstmine tähendab kulusid ettevõttele, mis taandatakse hindade tõusuga, või jälle eksin ?

Seega järeldan, et miinimumpalga tõstmine hõlmab endas eelkõige miinimumpalga saajate ja muude madalapalgaliste tööliste huve?

[karupoeg]

Hmmm. Ma arvan, et patoloogilisele töötule on parem, kui miinimumpalka üleüldse ei ole, kui miinimumpalga suurendamine? Iga sundpalga tõstmine tähendab kulusid ettevõttele, mis taandatakse hindade tõusuga, või jälle eksin ?

Seega järeldan, et miinimumpalga tõstmine hõlmab endas eelkõige miinimumpalga saajate ja muude madalapalgaliste tööliste huve?

imo nii lihtne see ei ole. Hindade tõus on siiski vastavuses nõudluse ja tarbijate taluvuspiiriga. Kulude tõusuga saab küll hinnatõusu põhjendada väga hästi, kuid reaalsuses tõstetakse hindasid siiski nii, et jätkuks ka tarbijaid. A la statoil kordab oma mantrat, et "sisseostu hind on tõusnud ning sellest tulenevalt tõuseb ka toote/teenuse hind". Lollikindel vahend, kuid jätkusuutlik kuniks tarbijate taluvuspiir ei ole saavutatud (ju siis bensiinihindades ei ole lagi veel käes).

Oletame nüüd, et olukorras, kus hinnatõusuks väga ruumi ei ole, kuid tööjõukulud kasvavad on üheks lahenduseks tööjõukulude optimeerimine. Ehk siis saadetakse üks viiest töötajast pakkima ning jaotatakse töökoormus nelja allesjäänu vahel. Kõigil töökoormus tõuseb ning on ruumi ka palka tõsta.

[ussdoktor]

Lugege ikka originaalartiklit ka enne. Ta peaks olema TTÜ haldusjuhtimise magister.

Pealegi, imo ei ole põhjendatud ühe magistrikraadiga inimese sõnavõtu eest, kritiseerida tervet õppekava ja seal õpetavaid rektoreid. Mõnede välja toodud aspektidega pole päris nõus, aga üldiselt räägib ju õigetest asjadest.

http://majandus.delfi.ee/news/uudise....d?id=65154812

Läheb teemasse küll. See magistrant oleks Arraku loengus välja naerdud ja kraad oleks saamata jäänud. Õppekava juttu ei tasu väga tõsiselt ka nüüd võtta, aga tõsiselt on üllatav, et sellist jura võid reklaamida kuna oled magister. Minu arust oli selle naise tekst ikka täiesti naeruväärne.

[ranka]

imo nii lihtne see ei ole. Hindade tõus on siiski vastavuses nõudluse ja tarbijate taluvuspiiriga. Kulude tõusuga saab küll hinnatõusu põhjendada väga hästi, kuid reaalsuses tõstetakse hindasid siiski nii, et jätkuks ka tarbijaid. A la statoil kordab oma mantrat, et "sisseostu hind on tõusnud ning sellest tulenevalt tõuseb ka toote/teenuse hind". Lollikindel vahend, kuid jätkusuutlik kuniks tarbijate taluvuspiir ei ole saavutatud (ju siis bensiinihindades ei ole lagi veel käes).

Oletame nüüd, et olukorras, kus hinnatõusuks väga ruumi ei ole, kuid tööjõukulud kasvavad on üheks lahenduseks tööjõukulude optimeerimine. Ehk siis saadetakse üks viiest töötajast pakkima ning jaotatakse töökoormus nelja allesjäänu vahel. Kõigil töökoormus tõuseb ning on ruumi ka palka tõsta.

OBV ma ei mõelnud seda nii 1:1. Aga kui tänasel päeval olev miinimumpalk kahekordistakse homme või veel ekstreemsem - neljakordistatakse ning ütleme, et kõik töölised jäävad alles, siis peavad hinnad tõusma. Reaalsuses seda ei juhtu, sest mistahes makse/minpalke ei tõsteta nii suurelt vaid tehakse sujuvalt.

[Potsataja]

Hmmm. Ma arvan, et patoloogilisele töötule on parem, kui miinimumpalka üleüldse ei ole, kui miinimumpalga suurendamine? Iga sundpalga tõstmine tähendab kulusid ettevõttele, mis taandatakse hindade tõusuga, või jälle eksin ?

Seega järeldan, et miinimumpalga tõstmine hõlmab endas eelkõige miinimumpalga saajate ja muude madalapalgaliste tööliste huve?

Miinimumpalga saajate palgafond moodustab 2012. aasta ettevõtlussektori kogukasumist (mitte kuludest!) 2,4%, Seega miinimumpalga 10-20% tõusu mõju hindadele oleks kaduvväike. Huvitav ongi see, et kui miinimumpalga osakaal kuludest on tegelikult nii väike, siis miks selle tõusu vastu nii innukalt sõdida? 2012. aastal "lihtsalt ei saanud" rohkem tõsta kui 5%, kuigi 10% oleks mõjutanud ettevõtete kogukasumit 0,12% asemel hoopis 0,24% võrra.

Samas tööjõukulud tervikuna tõusid 11 protsenti ehk ümmarguselt 560 miljoni euro võrra, mis moodustab ettevõtlussektori kogukasumist 19,35%.

[karupoeg]

Miinimumpalga saajate palgafond moodustab 2012. aasta ettevõtlussektori kogukasumist (mitte kuludest!) 2,4%, Seega miinimumpalga 10-20% tõusu mõju hindadele oleks kaduvväike. Huvitav ongi see, et kui miinimumpalga osakaal kuludest on tegelikult nii väike, siis miks selle tõusu vastu nii innukalt sõdida? 2012. aastal "lihtsalt ei saanud" rohkem tõsta kui 5%, kuigi 10% oleks mõjutanud ettevõtete kogukasumit 0,12% asemel hoopis 0,24% võrra.

Samas tööjõukulud tervikuna tõusid 11 protsenti ehk ümmarguselt 560 miljoni euro võrra, mis moodustab ettevõtlussektori kogukasumist 19,35%.

sest miinimumpalga tõus tekitab ahelefekti ning mõjutab ka teisi palgaastmeid. Või tõstame min. palgaga koristajate miinimumtasu 400 brut € peale ning jätame nt avaliku teenistuse madalama taseme spetsialistide palgad ka sinna vahemikku?

[raidov]

Lugesin selle originaalartikli läbi ja üldiselt midagi võrreldes e24 kokkuvõttega ei muutunud. Mitte ühtegi konkreetset nõuannet ju välja ei pakutud?! Terve jutt käis selle ümber, et täiesti lambist tuleks kõigi tavatöötajate palka tõsta, sest see oleks õiglane.

"Nõus, et ei saa kulutada rohkem, kui teenitakse, ega elada laenude (tuleviku) arvelt, nagu Kreeka või Itaalia on elanud, kuid sel juhul ei ole ka põhjendatud juhtide või mõnede ametite esindajate hiigelpalgad."

Ise hetkel ei viitsi kuskilt mingit datat otsima hakata, aga iseenesest oleks huvitav teada kui palju saaks näiteks Eesti Energias teiste töötajate palka tõsta kui vähendada Sandor Liive palka 50%.

Ma üldiselt olen mõelnud, et doktorantidel kaob see reaalsuse taju veidike ära, aga siinkohal on see juba magistris juhtunud.

ÜLI TILTI AJAB, et Sandor Liive alati kõigile ette jääb :S Mis krdi näide see oli, tema palk on 10800€ EE on 6780 töötajat, 0.7€ saaks iga vend juurde!

Aga 6780 töötajaga ettevõtte juhi kohta on see 10800€ minu arvates ikka suhteliselt VÄIKE palk! Saage üks kord aru, et suurettevõtte juht PEABKI palju palka saama, sest see on ju ilmselge, et 3000€ kuus ja 10000€ kuus töötajal on vahe. Ja EE on ju väga hästi toimiv ettevõte, ei ole ju talle peale palga numbri ja elektrihinna midagi ette heita, sama moodi, meil on elektri hind kõrge, aga EE teenib sitaks kasumit, kas nad peaksid siis meie elektrile välisprojektide arvelt peale maksma? Eratarbijate elektri müük oli eelmine aasta KAHJUMIS. Sama teema on töötajate palgaga, tõmbame EE Eesti osa sitaks kahjumisse ja tõstame töötajate palkasid?

Täpselt sama on minu arust ministrite palgaga. Peaministri palk on 4k€ teistel 3.7k€ Mis on küll mitu keskmist, aga selle raha eest ei saagi saada kõige helgemaid päid, sest miks krdi pärast nad peaksid tahtma kogu seda jama, kui palga lagi on 4k€ ja erasektoris võid tunduvalt rohkem teenida ja enda pere paremini ära kindlustada.. Need inimesed peaks tulema 1% hulgast, aga 4k€ palk paraku ei ole ilmselt piisav lagi mille poole püüelda... ja siis peamegi leppima nendega kes on nõus. Ei saa ju võrrelda ministreid ja Sandor Liivet keskmist palka teenivate inimestega, sama moodi ei saa võrrelda Vandalari ( no offence) Anduga. Suhteliselt igal hetkel on raha mida teenida sitaks, aga ilmselge on see, et kõige lihtsam on keskmist palka teenides õhtul teleka ees pilkut libistades kurta rasket elu, paraku aga nii asjad paremaks ei lähe. 99% Inimesi on lihtsalt ise saamatud, et midagi paremaks muuta, kindlasti on 1% inimesi kes ei saa ja nendest on tõesti kahju, aga selle 1% hulgast kindlasti enamus ei ole need kes kurdavad ja vinguvad

Mõelge kasvõi seda, palju meil on siin inimesi, kes teenivad keskmiselt rohkem kui ministrid :)

[Maxi]

Mõelge kasvõi seda, palju meil on siin inimesi, kes teenivad keskmiselt rohkem kui ministrid :)

Paraku omas valdkonnas ollakse pädevamad ka :)