majanduse offtopic

[Jäämees]

Ei no obv astmeline tulumaks = riik kannab lisatulud kehvikutest persevestide pangakontole ja teeb sellest määratud makse.

Infrastruktuuri või haridusse investeerimine oleks absoluutselt välistatud

[tolmuahv]

Siin oli mõni aeg tagasi jutuks, et kui kallis on maaelu toetamine ja kõikide külakoolide, kultuurimajade, vallavalitsuste jms ülalpidamine. Tänases ÄP-s on artikkel, kus on toodud välja, et Tallinna SKP elaniku kohta on juba Soome keskmisega võrdsel tasemel ja üle EL-i keskmise.

Riikide elatustasemete keskmiste mitmekordne vahe ongi see hind, mida me maaelu eest de facto maksame. Maale "riigi" kohale viimine on väga kallis, aga maal pakutavate tööde lisandväärtus on väga madal. Obv on kusagil piir ees, aga ühiskonnas võiks palju tõsisem arutelu olla selle üle, kui palju me ikkagi oleme nõus maksma selle eest, et Maali saaks vallavalitsuses jala käia ja ühe küla mõlemad lapsed saaksid kohalikus algkoolis õppida.

[peete82]

ja mida peaks tavaline Tallinnas elav jeekim selle teadmisega peale hakkama, et Tallinna SKP jne? Nõudma Soome keskmist palka?

[vsiu100]

ja mida peaks tavaline Tallinnas elav jeekim selle teadmisega peale hakkama, et Tallinna SKP jne? Nõudma Soome keskmist palka?

Äkki aru saama, miks terve riigi oma ei ole sellel tasemel?

[Potsataja]

Samas artilis oli välja toodud ka see, et 2010. aastal oli Euroopa rikkaim piirkond Londoni, mille SKP ulatus elaniku kohta koguni 328% Euroopa Liidu keskmist. Üleriiklik oli neil 2011. aastal 108%, seega 328/108 vs. 110/67 annab Tallinnale suht hädise tulemuse. Tegelikult oleks võinud artikli pealkirjaks panna ka "Tallinlane on rikkam, kui keskmine inglane", või siis hoopis "Tallinlane on kolm korda vaesem kui keskmine londonlane". Helsingi, Stockholmi, Riia, Vilniuse samadest näitajatest pole artiklis paraku sõnagi juttu, ehk ei oleks nende mainimine ära "tasunud".

[kallekusta]

Et siis peaks Eestist tegema 2 linnriiki (Tallinn ja võibolla ka Tartu). Nagu Monaco, Vatikan, Singapur. Ülejäänud maa loovutada vabatahtlikult Venemaale ja kui Läti huvi tunneb siis midagi ka neile, saavad ka endale lõpuks mõne saare. Siis on Eestis valitsev kapitalist ka lõpuks rahul. Ja refi ja irl homodele tuletaks ka meelde, et Tallinas on viimased pool "sajandit" olnud võimul Keskerakond ja juba oleme vähemalt Tallinnas Soomega samal tasemel..

Aga üldiselt riik teebki hetkel kõik, et maaelu välja suretada ja selle ülevalpidamine riigile veel kulukamaks teha.

[donkament]

no more please

[alaska]

Kui Pekingis elaks, siis kutsuks kah kõiki linna või?

( Click to show/hide )

Mul on igatahes veits teistsugune arvamus oma pere elukvaliteedi tõstmisest.

[peete82]

tahan öelda, et ega tänu kõrgemale skp-le keskmine tallinlane tingimata rikas ei ole. Suurem lisaväärtus, mis siin luuakse, ei kohusta tööandjaid normaalseid palku maksma.
Kasumid viialse riigist välja. Iga vähegi hakkajam sell skeemitab nii kuis jõuab, et vähem makse ja palka maksta.

[muruntau]

tahan öelda, et ega tänu kõrgemale skp-le keskmine tallinlane tingimata rikas ei ole. Suurem lisaväärtus, mis siin luuakse, ei kohusta tööandjaid normaalseid palku maksma.
Kasumid viialse riigist välja. Iga vähegi hakkajam sell skeemitab nii kuis jõuab, et vähem makse ja palka maksta.

Võiks juba üle saada sellest jurast, et kõik rikkad skeemitavad ja ületavad vaestel nahka üle kõrvade tõmmata. Seda ei juhtu siin sugugi rohkem kui muudes riikides ja selle määr ei ole ka kaugeltki nii kõrge, kui kadedad inimesed arvata tahavad. Tallinnas on Euroopast madalamad palgad just seetõttu, et siin loodav kõrgem lisandväärtus hajub riigi peale ära, kuna Tallinna maksurahast hoitakse ülejäänud madalat lisandväärtust loovat maapiirkonda ülal.

[tolmuahv]

Päris hirmus jah - Mingid vanad tahavad oma teenitud rahaga enda äranägemise järgi toimetada. See on küll ennekuulmatu lugu, vaja oleks karmi sotsiaaldemokraadi kätt.

Üldiselt "iga vähegi hakkajam sell skeemitab" statement on bs. Eestis makstakse makse päris hästi ja ausalt. See paraneb iga aastaga veelgi. Muidugi kui sotsialistid oma plaanid teoks teevad, siis võib see trend kiirelt pöörduda. Olles kursis kuidas valdav osa Skandi rikkaid oma makse planeerivad, siis Eesti enamik jõukaid inimesi on ikka suisa lihtsameelsed.

[ranka]

Kui Pekingis elaks, siis kutsuks kah kõiki linna või?

( Click to show/hide )

Mul on igatahes veits teistsugune arvamus oma pere elukvaliteedi tõstmisest.

Panen ka siia Pripjati/Chernobyli lähedal asuvate külade pildid ja siis küsin: Kui seal elaks, siis kutsuks ka inimesi maale? Postitad ekstreemsusi.

[peete82]

Noh, üldiselt endal on plaan oü teha ja tööandja juures hakata käsunduslepinguga edasi töötama. Tean selliseid tegelasi mitmeid. Kui nüüd järgi mõelda, mis makse peab maksma, et näiteks endal autot pidada, see on päris karm. Sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, aktsiis, kindlustused, töötuskindlustusmaks jne.
Igaüks teab, et korralikku palka ei maksa iseendale keegi. Raha võetakse dividendidena.
Mis sa tolmuahv tahad öelda, et asi pole nii? Loomulikult makstakse Eestis makse hästi - dividendidelt...
"Sõbrad" sotsid näeksid hea meelega, et ka divikatelt makstaks sotsiaalmaksu.

[kallekusta]

peete82

Väikefirmad ( a la mingi 5 töötajat ) nende puhul kasutab omanik enamasti ikka teisi vahendeid kui dividendid, et firmast raha kätte saada. Kasvõi eraisiku käest auto, tehnika, seadmed jne ostmine sularahas ja selle hinna kallimana näitamine. See muidugi ei ole alati nii aga lihtsalt üks võimalus paljudest. Ostad kasvõi 500 euro eest treipingi, aga paberites näitad ostu hinnaks 5000 . Vaevalt , et maksuameti tädi oskab midagi arvata treipingi väärtusest ja keegi ei saa ka keelata osta head pinki 5000 euri eest.

[tolmuahv]

Noh, üldiselt endal on plaan oü teha ja tööandja juures hakata käsunduslepinguga edasi töötama. Tean selliseid tegelasi mitmeid. Kui nüüd järgi mõelda, mis makse peab maksma, et näiteks endal autot pidada, see on päris karm. Sotsiaalmaks, tulumaks, käibemaks, aktsiis, kindlustused, töötuskindlustusmaks jne.
Igaüks teab, et korralikku palka ei maksa iseendale keegi. Raha võetakse dividendidena.
Mis sa tolmuahv tahad öelda, et asi pole nii? Loomulikult makstakse Eestis makse hästi - dividendidelt...
"Sõbrad" sotsid näeksid hea meelega, et ka divikatelt makstaks sotsiaalmaksu.

Sedasorti OÜ-de läbi teenuse osutamise likvideerimisega maksuamet tegeleb üsna aktiivselt. Samas tuleneb see otseselt meie maksusüsteemi eripärast, kus tööjõumaksud on liiga kõrged (mitte liiga madalad). Sotsiaaldemokraadid tahaks selle lahendada nii, et tõstaks tööjõumakse veel. Et äkki aitab. Pigem ei aita. See soodustab veelgi enam nimetatud süsteemi juurdumist.

Töötan finantssektoris, ei ole kunagi ühtegi inimest sellise skeemiga tööle võtnud, nii enda kui alluvate maksud on alati kõik piinliku täpsusega tasutud. Vaatamata väga mitmekordse keskmise maksukoorma kandmisele ei tarbi ma paljusid sellega seotud teenuseid: sotsiaalabi ei küsi, tasuta arstiabi ei saa, ühistransporti ei kasuta, jne. Kui nüüd keegi ütleb, et munitsipaalmeedia, 230+ vallamaja ja kurat teab mitme 10 õpilasega külakooli ülal pidamiseks peaks mult rohkem raha ära võtma, siis on mul sellega probleem. Võib-olla peaksin vabandama, et pole piisavalt solidaarne.

[turusolkija]

Natuke on muidugi kahju, et mõned üsna kasulikud meetmed on Eestis kaapertatud klassiviha ning sildistamise poolt. TM miinimumi tõstmine, tervemõistuslik astmeline tulumaks, toidu- ja esmatarbekaupade madalam käibemaks, miks mitte dividendide ilma sotsmaksuta väljavõtmise cappimine jms on makromajanduslikult täiesti objektiivsed ja kasulikud meetmed.

Majandusele on hea, kui madalamate detsiilide ostuvõime on suurem ning stabiilsem. Nende netosäästmine on madal ja kogu raha voolab SKP-sse niikuinii kohe tagasi. Läbi selle väheneb ka majadustsüklite amplituud. Bottom-line võiks riiklikult joosta ainult sealt, et benefitid saavad osaks töötavatele inimestele. Mitte universaalselt kõigile, nagu sotsid seda näevad.

Astmeline tulumaks meil defacto täna kehtibki. Ühe keskmise perekonna (2 keskmist palka teenivat vanemat, kolm last, eluasemelaen+väike kolmas sammas) effective tax-rate on kõvasti madalam kui keskmist palka teeniva vabaabielus ühe lapsega perekonna oma. Kui astmelisus jääb mõistlikuse piiridesse (max 30%) ja peamine vahe tekiks läbi kõrgema TM miinimumi, siis tundub see pigem kasulik. Eesmärk ei ole "rikastelt ära võtta", nagu Prantsusmaal, vaid tõsta alumist otsa. Alumise otsa tõstmisel on ka hariduslik, sotsiaalmajanduslik jms mõju.

[turusolkija]

Vaatamata väga mitmekordse keskmise maksukoorma kandmisele ei tarbi ma paljusid sellega seotud teenuseid: sotsiaalabi ei küsi, tasuta arstiabi ei saa, ühistransporti ei kasuta, jne. Kui nüüd keegi ütleb, et munitsipaalmeedia, 230+ vallamaja ja kurat teab mitme 10 õpilasega külakooli ülal pidamiseks peaks mult rohkem raha ära võtma, siis on mul sellega probleem. Võib-olla peaksin vabandama, et pole piisavalt solidaarne.

Mõtlesin tegelt selle peale natuke aega tagasi, et kuidas mõõta ühiskondlike teenuste tarbimist individuaaltasemel. Üldjoontes olen nõus, et inimese käitumine võiks olla incentivized ehk võiks olla motivatsioon areneda. Samas näiteks arstiabi on väga püsikulude poole kaldu ja reaalselt tähendabki arstiabi kättesaadavus seda, et see infra on kogu aeg olemas ja kättesaadav, mitte seda kes ja kui palju seda kasutab. Vastasel juhul sureksid Eesti suguses riigis inimesed haigustesse nagu kärpsed ja isegi väga mitmekordse maksukoormaga inimesed ei suudaks oma arstiabi eest kulupõiselt tasuda.

[tolmuahv]

Mõtlesin tegelt selle peale natuke aega tagasi, et kuidas mõõta ühiskondlike teenuste tarbimist individuaaltasemel. Üldjoontes olen nõus, et inimese käitumine võiks olla incentivized ehk võiks olla motivatsioon areneda. Samas näiteks arstiabi on väga püsikulude poole kaldu ja reaalselt tähendabki arstiabi kättesaadavus seda, et see infra on kogu aeg olemas ja kättesaadav, mitte seda kes ja kui palju seda kasutab. Vastasel juhul sureksid Eesti suguses riigis inimesed haigustesse nagu kärpsed ja isegi väga mitmekordse maksukoormaga inimesed ei suudaks oma arstiabi eest kulupõiselt tasuda.

Ma pidasin pigem seda silmas, et täna on väga palju teenuseid, mille eest ühed inimesed maksavad ja teised tarbivad. Arstiabi ei saa jõukamad inimesed seetõttu tasuta tarbida, et neil pole võimalik kuude kaupa haiguslehel oma järjekorda oodata.

Üldiselt võiks olla ühiskonna mõistliku toimimise eelduseks, et võimalikult vähe tegeldakse ümber jagamise ja võimalikult palju vaesemate inimeste paremale elujärjele aitamisega. Tänane poliitiline agenda on pigem, et jooksvaid kulusid ei vähenda ja uute sotsiaalmeetmete finantseerimiseks tõstame maksukoormust. See on ühtaegu nii ebaõiglane kui ka riigi arengu seisukohalt lühinägelik ja kahjulik.

Samasse ooperisse lähevad need külakoolid, vallavalitsused, väikesed haiglad. Selle asemel, et inimene saata kusagile keskusesse kvaliteetset teenust tarbima, üritatakse iga hinnaga talle ebakvaliteetset teenust maale kohale viia. See pole ei tarbija ega pakkuja jaoks mõistlik ja juurutab õpitud abitust ja tekitab suhteliselt kahtlase väärtusega maaelu: Inimesed, kelle positsioon on täisealiseks saades tööjõuturul nii ebavõrdne, et nad ei saagi enam heale töökohale kandideerida ega ühiskonda läbi kõrgemate tasutavate maksude panustada.

[alaska]

100 aastat tagasi õpiti nafta inimese kasuks tööle panema ja tänu sellele hakkas majandus tohutu kiirusega arenema ja rahvaarv suurenema (teate, et 1barrel naftat st 120l võrdub keskmiselt 4 aasta ühe inimese tööjõuga, kui ta töötab 40h nädalas). Kiiresti arenevas majanduses on tõesti kõigil väga head võimalused edukaks saada, tekkisid terminid, nagu "american dream" ja "ajalehepoisist miljonäriks", vanemad hakkasid oma lapsi selliste lugudega motiveerima. Nüüd on "Peak oil" paljude arvates juba käes-möödas, majandus jaheneb, raha liigub vähest lisandväärtus tootvates sektorites, aga inertsist pannakse samade teooriate järgi edasi. Ka täna räägitakse samasuguseid õpetusi, ka siin foorumis valitseb tugevalt samasugune liberaalne maailmavaade.
Kahjuks on ajad muutunud, tipus on liiga kitsaks läinud ja konkurents on väga ebavõrdne. Kõik ei mahu enam marjamaale. Ameerikas on 40% rikkusest kogunenud 1% inimeste kätte ja nad teevad kõik, et see 40% läheneks sajale, mitte nullile. Enam pole mingisugust võrdselt alustamise võimalust, kellel on raha, sellel on suur headstart. Lastel on väga ebavõrdsed stardipositsioonid, ülikoolist tullakse kas tohutute võlgadega ja CV näpus või siis makstud õppemaksu ja eesootava sooja töökohaga. Vahest tekivad mõned lühiajalised võimalused pirukast osa saada (sõda, dotcom, pokkeriboom, Hiina), aga üldiselt on turg jagatud. Siin on üks huvitav dilemma, küsiks Tolmuahvi käest. Kui sa alati mainid seda "oma teenitud raha", mis sa arvaksid pärandimaksude tõstmisest 100% ni? Et teenidki oma raha, sured ära ja raha riigile?
Muidugi jäävad alati näited, kes nullist on ennast absoluutsesse tippu rabelenud, aga ülejäänud 98% jaoks on see sama tõenäoline nagu lotovõit. See reaalsus jõuab inimestele järjest rohkem teadvusesse ja positiivse tulevikuvisiooni kadumise valguses tekivad ka olevikus probleemid. Sellest ka pidev rahulolematus ja vingumine kehtiva korra suhtes. Kõik teavad, et IT-s on palju raha hetkel võimalik teha, aga kui ma vaatan ekoolist lapse matemaatika kontrolltöö tulemusi protsendiarvutuste peale ja seal on klassis 15 kahte 20-st, siis võib ju korrutada neid mantraid edasi, aga neid tegijaid ei tule lihtsalt kusagilt.
Nüüd mu lemmikteema juurde "õnn ei peitu rahas":-). Uuringud näitavad, et oma eluga on rohkem rahul nende riikide elanikud, kus rikaste ja vaeste vahel on väiksem vahe. Kõik on nõus kannatama raskeid aegu ühiselt, aga keegi pole seda nõus tegema, kui mingi osa nende jaoks näiliselt niisama raha saab. Inimesed tuleb kuidagi võrdsemaks saada, me oleme palju ajaloost õppinud ja võiks ju lõpuks neid vigu vältima hakata. Kui kunagi oli elu suht raske sellel, kellele ei meeldinud põllutöö vaid matemaatika, siis me ei peaks nüüd 100 aastat hiljem samal tasemel olema ja loodusest huvitujat elueest linna suunama ja IT-d pähe tampima.
Võiks arvata, et suur majanduskasv-boom tähendab rohkem vaba aega, vähem stressi ja tervislikumaid eluviise, kvaliteetset puhkust, rohkem aega perekonnale. Mina mäletan buumiajast rohkem tööd, rohkem prügi, rohkem alkoholi, rohkem bensiini, ebakvaliteetset tööd ja läbimõtlemata investeeringuid.

[karupoeg]

100 aastat tagasi õpiti nafta inimese kasuks tööle panema ja tänu sellele hakkas majandus tohutu kiirusega arenema ja rahvaarv suurenema (teate, et 1barrel naftat st 120l võrdub keskmiselt 4 aasta ühe inimese tööjõuga, kui ta töötab 40h nädalas). Kiiresti arenevas majanduses on tõesti kõigil väga head võimalused edukaks saada, tekkisid terminid, nagu "american dream" ja "ajalehepoisist miljonäriks", vanemad hakkasid oma lapsi selliste lugudega motiveerima. Nüüd on "Peak oil" paljude arvates juba käes-möödas, majandus jaheneb, raha liigub vähest lisandväärtus tootvates sektorites, aga inertsist pannakse samade teooriate järgi edasi. Ka täna räägitakse samasuguseid õpetusi, ka siin foorumis valitseb tugevalt samasugune liberaalne maailmavaade.
Kahjuks on ajad muutunud, tipus on liiga kitsaks läinud ja konkurents on väga ebavõrdne. Kõik ei mahu enam marjamaale. Ameerikas on 40% rikkusest kogunenud 1% inimeste kätte ja nad teevad kõik, et see 40% läheneks sajale, mitte nullile. Enam pole mingisugust võrdselt alustamise võimalust, kellel on raha, sellel on suur headstart. Lastel on väga ebavõrdsed stardipositsioonid, ülikoolist tullakse kas tohutute võlgadega ja CV näpus või siis makstud õppemaksu ja eesootava sooja töökohaga. Vahest tekivad mõned lühiajalised võimalused pirukast osa saada (sõda, dotcom, pokkeriboom, Hiina), aga üldiselt on turg jagatud. Siin on üks huvitav dilemma, küsiks Tolmuahvi käest. Kui sa alati mainid seda "oma teenitud raha", mis sa arvaksid pärandimaksude tõstmisest 100% ni? Et teenidki oma raha, sured ära ja raha riigile?
Muidugi jäävad alati näited, kes nullist on ennast absoluutsesse tippu rabelenud, aga ülejäänud 98% jaoks on see sama tõenäoline nagu lotovõit. See reaalsus jõuab inimestele järjest rohkem teadvusesse ja positiivse tulevikuvisiooni kadumise valguses tekivad ka olevikus probleemid. Sellest ka pidev rahulolematus ja vingumine kehtiva korra suhtes. Kõik teavad, et IT-s on palju raha hetkel võimalik teha, aga kui ma vaatan ekoolist lapse matemaatika kontrolltöö tulemusi protsendiarvutuste peale ja seal on klassis 15 kahte 20-st, siis võib ju korrutada neid mantraid edasi, aga neid tegijaid ei tule lihtsalt kusagilt.
Nüüd mu lemmikteema juurde "õnn ei peitu rahas":-). Uuringud näitavad, et oma eluga on rohkem rahul nende riikide elanikud, kus rikaste ja vaeste vahel on väiksem vahe. Kõik on nõus kannatama raskeid aegu ühiselt, aga keegi pole seda nõus tegema, kui mingi osa nende jaoks näiliselt niisama raha saab. Inimesed tuleb kuidagi võrdsemaks saada, me oleme palju ajaloost õppinud ja võiks ju lõpuks neid vigu vältima hakata. Kui kunagi oli elu suht raske sellel, kellele ei meeldinud põllutöö vaid matemaatika, siis me ei peaks nüüd 100 aastat hiljem samal tasemel olema ja loodusest huvitujat elueest linna suunama ja IT-d pähe tampima.
Võiks arvata, et suur majanduskasv-boom tähendab rohkem vaba aega, vähem stressi ja tervislikumaid eluviise, kvaliteetset puhkust, rohkem aega perekonnale. Mina mäletan buumiajast rohkem tööd, rohkem prügi, rohkem alkoholi, rohkem bensiini, ebakvaliteetset tööd ja läbimõtlemata investeeringuid.

vaata see ei ole küll imo põhjuslik järeldus. kui sa oskad mingi uurimuse välja tuua, kus abstractis on kirjas sellised laused,siis oleksin tänulik.

see, et väiksema taseme vahega riikides on inimesed õnnelikumad, ei pea (arvatavsati ei oleg) põhjustatud sellest, et materiaalsete võimaluste vahe on väiksem, vaid sellest, et :

a) inimesed on keskmiselt jõukamad kui võrdlusgrupi riikides.

b) territoriaalsed erinevused

c) kultuurilised erinevused

teadusliku mõtte alus on see, et sa testid hüpoteesi. kõik muu on bläma. Ja tulemus näitabki, et hüpoteesi tingimustes peab asi paika. Kui nüüd alaska või keegi teine tuleb ja hakkab muid konstrukte sisse tooma, mis ei ole omavahel põhjuslikes seoses, siis see ei päde. Ja seda põhjuslikku seost sa pead eelnevalt testima.

Inimene ei pea rääkima ja elama teaduslikust meetodist lähtuvalt. Kuid kui ta toob teaduslikust meetodist lähtuvalt tulnud seisukohad sisse, siis ei ole korrektne teha enam järeldust, mis ei baseeru samale tingimusele.

e: see ei tähenda, et su hinnang on vale. võib ka olla tõsi, kuid lihtsalt juhin tähelepanu, et sageli omistatakse valesid põhjuslikke seoseid tuginedes teaduslikule viitele, mille järeldus teaduslikus mõttes on teistsugune. See ei tähenda, et hinnang võib olla vale :)