majanduse offtopic

[karupoeg]

kogu poleemika taandub siis tegelikult sellele, et kui meist eestlastest otseselt midagi euroopa majanduses ei sõltu, siis miks me peaksime need viimased orjad olema, kes "Käituvad majanduslikult õigesti".

Siinkohal Maxiga isegi nõus, et kui lähevad teised, läheb ka Eesti ning teistpidist väita oleks lollus.

Seega, tolmuahv, küsimus sulle.

Mis on Eesti väljavaated euroopa majanduse mõttes negatiivse stsenaariumi puhul (ehk nt siis juhul kui soome langeb juba sellisele tasemele nagu sa mainid)

Mis on Eesti väljavaated positiivse stsenaariumi puhul?

[tolmuahv]

Väga negatiivse stsenaariumi puhul on Eesti ilmselt valesti käitunud. Sest negatiivne stsenaarium on euro collapse, hüperinflatsioon või midagi kolmandat. Igatahes midagi sellist, kus kõik saadavad võlausaldajad nahhui. Selle realiseerumisel oleks olnud õige end ka enne lõhki laenata.

Base case, ehk keskmiselt halb stsenaarium on Eesti jaoks pigem positiivne: Teised riigid kulutavad aastas 5-6% SKP-st võla teenindamisele. Eesti võrreldav number on nullilähedane. Ehk kui muu majanduse areng on samaväärne, siis Eesti läheneb jõuliselt Euroopa keskmisele, sest ei maksa räigeid intresse. Sellevõrra on meil praegu majanduskasv aeglasem kui võiks. Aga see on siiski Euroopas kõige kiirem.

Positiivne stsenaarium tähendaks, et majandused hakkavad kiirelt kasvama, valitsused võivad defitsiiti vähendada ja võlalage kätte ei saada. Sel juhul jäävad ka intressid pigem madalaks ja midagi väga suurt ei muutu võrreldes tänasega. Lihtsalt majanduse arengut veab siis erasektor, mitte avalik sektor.

[erplander]

Kaart ELi riikide võlast ja veidi taustajuttu:
http://www.telegram.ee/nwo/ulmefilm-laheb-edasi

[mikk2468]

Kaart ELi riikide võlast ja veidi taustajuttu:
http://www.telegram.ee/nwo/ulmefilm-laheb-edasi

Lugesin läbi. Tänud väärt lingi eest!

( Click to show/hide )

Miks lavastati 9/11?

[erplander]

Welcome.
Liiga kompleksne teema, et seda siin lahkama hakata, aga sellele peakski saama vastuse, kui vaadata ära vähemalt esimesed 6-7 osa sellest 13-osalisest Ulmefilmist.

[rasmer]

Kaart ELi riikide võlast ja veidi taustajuttu:
http://www.telegram.ee/nwo/ulmefilm-laheb-edasi

See peab küll mingi tohutu level olema. Trollimise meisterklass.

[vennike]

Kui pastilaa midagi natuke kahtlast ajab, siis on 100% kindel, et level. Kui erplander vigast peksab siis ei saa päris täpselt aru, kas leveldab, niisamajonnib oma pimedast vihast muruntau ja kõigi teiste vastu kellel on paremad majandusalased teadmised või mõtlebki seda tõsiselt. Pigem viimane variant, aga kindel ei ole.

[Maxi]

Väga negatiivse stsenaariumi puhul on Eesti ilmselt valesti käitunud. Sest negatiivne stsenaarium on euro collapse, hüperinflatsioon või midagi kolmandat. Igatahes midagi sellist, kus kõik saadavad võlausaldajad nahhui. Selle realiseerumisel oleks olnud õige end ka enne lõhki laenata.

Base case, ehk keskmiselt halb stsenaarium on Eesti jaoks pigem positiivne: Teised riigid kulutavad aastas 5-6% SKP-st võla teenindamisele. Eesti võrreldav number on nullilähedane. Ehk kui muu majanduse areng on samaväärne, siis Eesti läheneb jõuliselt Euroopa keskmisele, sest ei maksa räigeid intresse. Sellevõrra on meil praegu majanduskasv aeglasem kui võiks. Aga see on siiski Euroopas kõige kiirem.

Positiivne stsenaarium tähendaks, et majandused hakkavad kiirelt kasvama, valitsused võivad defitsiiti vähendada ja võlalage kätte ei saada. Sel juhul jäävad ka intressid pigem madalaks ja midagi väga suurt ei muutu võrreldes tänasega. Lihtsalt majanduse arengut veab siis erasektor, mitte avalik sektor.

Mina saan sellest aru niimoodi, et Eesti ootab hetkel nagu viisakas pioneer, et teised riigid hakkaksid ka samamoodi "õigesti" käituma. Kui teised riigid samamoodi käituvad nagu praegu, siis peaks tulema kollaps kunagi igaljuhul, olenemata mida eestis tehakse või ei tehta. Ja kui tuleb siis kõige täiega, vaadates kasvõi Kreeka olukorda ja Kreeka iseenesest ei ole just eriline euroopa/euro tugitala olnud viimased 100 aastat. Kui mõni majanduslik gigant peaks perseli kukkuma, siis seda jama teised riigid kinni plekkida ei jaksa ning pannakse kinni see euroliidu nimeline baltijaama putka, vähemalt sellisel kujul nagu see praegu on. Sellega lüüakse kogu euroopa majandus segamini, ning kuna enamus suurfirmasid eestis on välismaise päritoluga, siis saame meie inertsist ikka korralikult kotid taha.
Läänemaailma sotsiaalselt kollapsit on kusjuures juba ennustatud viimased ca 100 aastat. Üle on elatud 2 suurt majanduskriisi ja rida väiksemaid. Pole ju nagu midagi senimaani juhtunud.
Loll eestlane ajab lihtsalt jälle oma jonni. Suured riigid patsutavad õlale ja kiidavad takka

[tolmuahv]

Maxi, mida sa väidad oma postituses? Et kollaps tuleb nagunii? Ja sama jutu teises pooles, et ega ikka ei tule? Mulle tundub, et kõikide su väidete ühine joon kipub olema mõte, et kõik mida EV valitsus teeb, on vale. See pole just eriti konstruktiivne.

[Maxi]

Ma vist ei väljendanud ennast väga täpselt. Kokkuvõtlikult minu point on selline.

Majanduslik/sotsiaalne kollaps tuleb kunagi niikuinii. Kas see juhtub 10, 100 või 500 aasta pärast, ei ole võimalik ennustada.
Eesti on nii väike kärbes, et isegi kui me kõik ametlikult õigesti teeme siis ei ole sellest mitte midagi kasu. Kui lähevad teised siis läheme ka meie. See kui Ansip räägib, et meil on kõige väiksem riigivõlg euroopas ei aita lihtinimest mitte kuidagi.

Oletame et tuleb kollaps ja kogu majandus kukub täielikult või suures osas kokku. Välja tulevad kiiremini sellest need riigid millel on parem infra, tugevamad spetsialistid, hea sisetoodang jne. Eestil ei ole hetkel mitte ühtegi neist, aga et seda luua oleks vaja rahasüsti mida saaks riigi poolt kunstlikult tekitada.

Võib-olla ma olen väga naiivne ja ei taju seda asja väga hästi.

[karupoeg]

ma arvan, et inimesel ei ole mõtet väga pingutada üldse, sest nagunii sureme.

[tolmuahv]

Riigipoolne rahasüst on meil olemas. Selleks on EL-i struktuurfondid. Eesti valitsussektori kulutustest moodustavad nad väga suure osa. Olgu selleks siis teedeprojektid, veemajandus, EASi toetused, jne. Kas tundub efektiivne ja mõistlik rahakasutus? Mulle ei tundu väga. Selle juures on traagiline veel, et Eestit peetakse kogu Euroopa parimaks struktuurfondide raha kasutajaks (s.t. kujutlege, mis veel mujal toimub). Paraku selline ongi avaliku sektori opereerimise efektiivus. Kui nüüd sedasorti kulusid kõvasti suurendada, siis ma pole kindel, et sel väga suur efekt on Eesti konkurentsivõimele. Eriti kui tulemuseks on võlakoormuse kasv ja riigieelarvest üha suurema osa moodustaksid intressimaksed (ja nende samade projektide hoolduskulud).

[Maxi]

Jaa, aga mõned postid tagasi tõin ma ka välja reformide vajalikkuse. See kuidas tegelikult projektirahadega ümber käiakse on hirmus. PRIA ja EAS´i rahasi pannakse tuimalt tasku ja tegelik riigipoolne kontroll on puudulik. Väga suures osas luuakse projektirahadega mingeid surnult sündinud ideesid kuskil kapa-kohilas mis mingit lisaväärtust ei anna. Millega need ametnikud tegelevad? Erasektoris lastakse sita töö tegijad lahti, avalikus sektoris aga ikka mingi stagneerunud loogika, et mõisa köis las lohiseb. Suures osas on struktuurid ´92 aasta tasemel ja vajaksid korrigeerimist.

Valk ei ole küll mingi majandusteadlane, aga kindlasti eesti vaimse eliidi osa ja üldjuhul ajab õiget asja, see et ta vahepeal keskerakonnas ja enne seda vist mõõdukates oli, ei oma tähtsust.
http://uudised.err.ee/index.php?06276081

[tolmuahv]

Hakkab vaikselt kooruma. Teisisõnu ütleda sa, et avalik sektor ei saa oma ülesannetega hakkama ja on ebaefektiivne. Ma olen täiesti nõus. Sellepärast ma olengi vastu sellele, et sinna veel rohkem raha ja ressursse anda, ükskõik kas need laenatakse kokku, korjatakse maksudena rikastelt või vaestelt või müüakse riigivara.

[Potsataja]

http://www.epl.ee/news/eesti/taismah....d?id=65911592

Täna lugesin seda artiklit, aga mitte see ei ole põhiline.


http://www.tallinn.ee/est/Pohja-Tall...ekande-osakond

Kas keegi kujutab ette erasektoris sellise idiootsuse võimalikust? Pea hakkab ringi käima kõigist neist juhtiv-, pea- ja vanemspetsialistidest ja selline on olukord peaaegu igas riigi ja KOV allasutuses.

Tõesti raha ja resursside juurde andmisel ei ole mingit mõtet seni, kuni enamus rahas kaob nkn kuhugi "musta auku".

[muruntau]

http://meemsy.com/v/8140

Kas argumentide puudumisel enda seisukoha tõestamist selgelt vananenud naljadega õpetati nende paarikümne AP jooksul või on see komme jäänud külge delfi kommentaariumites hängides?

[tolmuahv]

Vägev värk jah. Ühe linna ühe linnaosa ühes sotsiaalhoolekandeosakonnas töötab...30 inimest. Selle eest eeldaks, et antud valdkonnas on kõik ülimalt põhjalikult korraldatud ja peensusteni korras. Aga tegelikkuses on asjad veidi teisiti. Raha abivajajate jaoks pole, sest lõviosa kulub ametnike ja ametiruumide pidamiseks.

Ehe näide, miks avalikule sektorile tuleb võimalikult vähe ülesandeid ja ressursse anda. Aga selle peale ütles sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev: "Majandus kasvab vaid siis, kui panustatakse inimestesse - selleks on aga vaja makse tõsta".

[Jäämees]

Nii erasektoris kui avalikus sektoris töötavad inimesed. Viimases on lihtsalt kergem pumba juurde saada ja jääda.

Tegelt on minu arust probleem ka selles, et kuigi on inimesi kes juhivad kohati tähelepanu, et mingi valdkond on ebaeffektiivselt korraldatud, siis A) Keskmine inimene ei kuule sellest B) Teda ei huvita see C) Valijat ei huvita? Valitsust ka ei huvita ja igivana D) Ringkaitse, kõik on vanad sõbrad.

Mis kuradi riigiamet see oli, mis kunagi sündis kokkuliitmise teel loosungite all, et see vähendab tööjõukulusid, ebavajalikud töökohad kaovad jne. Lõpp tulemus oli, et keegi ei saanud kinga lihtsalt mõned koondati ja võeti uuesti tööle ja vist ikka üüriti rämeda pappi eest uus äripind ka.

[karupoeg]

Vägev värk jah. Ühe linna ühe linnaosa ühes sotsiaalhoolekandeosakonnas töötab...30 inimest. Selle eest eeldaks, et antud valdkonnas on kõik ülimalt põhjalikult korraldatud ja peensusteni korras. Aga tegelikkuses on asjad veidi teisiti. Raha abivajajate jaoks pole, sest lõviosa kulub ametnike ja ametiruumide pidamiseks.

Ehe näide, miks avalikule sektorile tuleb võimalikult vähe ülesandeid ja ressursse anda. Aga selle peale ütles sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev: "Majandus kasvab vaid siis, kui panustatakse inimestesse - selleks on aga vaja makse tõsta".

no Põhja-Tallinnas elab mingi 50k inimest ning seal ju teie põhilised pommiaugud nagu kopli jne. Reaalsuses on vaja "natukene" tööd ka seal ikka teha. Ma ei ütle, et see 30 on õige inimeste arv ning eks sealt tuleks õhku välja lasta, aga su jutust jääb mulje nagu saadaks kõik tuleks laiali saata ning 3st inimesest piisaks

[tolmuahv]

Põhja-Tallinna kohta: 50,000 inimest. Kui paljud neist on probleemsed, kellega on vaja sotsiaaltöötajatel tegeleda? 5% on ilmselt ülehinnatud number, aga võtame selle. Siis oleks probleemseid inimesi ca. 2500 kokku. Probleemseid peresid vast 1000-1500 tk. Kui need nüüd 30 inimese vahel jagada, siis jääb inimese kohta 50 peret.

Kui tihti ollakse probleemsete inimestega kontaktis? Kord kvartalis? Kord kuus? Esimesel juhul tähendaks see 4 "kliendikontakti" nädalas, teisel juhul 12 kontakti nädalas.

Lihtsalt paralleeliks: Fianntssektoris "klienditeenindaja", kes peab ise nii kliendid otsima, nende probleemi tuvastama kui nendega pidevalt näost-näkku kohtuma (ja kohtumiseks valmistuma), loob ca. 60-70 kontakti nädalas ja teeb keskmiselt 12 kohtumist. Kogu administreerimine sinna juurde. Nende progressi jälgitakse regulaarselt ja nad peavad veenvalt selgitama kui eesmärki ei täida. Ma väga kahtlen, kas avalikus sektoris keegi midagi samamoodi mõõdab, jälgib või selgitusi nõuab.