majanduse offtopic

[Pythagoras]

et isegi haritud inimene valib järgmistel valimistel SDE.

Pole ise kunagi SDE-d valinud ja ilmselt ei vali ka, kuid tahad öelda, et SDE-d peaks normaalses situatsioonis (no bubble) valima vaid keskmisest madalama haridustasemega inimesed?

[karupoeg]

Pole ise kunagi SDE-d valinud ja ilmselt ei vali ka, kuid tahad öelda, et SDE-d peaks normaalses situatsioonis (no bubble) valima vaid keskmisest madalama haridustasemega inimesed?

keskmisest madalama majandusalase teadmisega ilusamalt öeldes.

[Pythagoras]

keskmisest madalama majandusalase teadmisega ilusamalt öeldes.

oma kogemuste näitel, (majandus)õppejõud kes on keskerakondliku vaatega, ma ei julge küll väita, et majanduslikult madalamad teadmised neil minust, olgugi, et mina valin parempoolseid, nemad mitte

[tolmuahv]

oma kogemuste näitel, (majandus)õppejõud kes on keskerakondliku vaatega, ma ei julge küll väita, et majanduslikult madalamad teadmised neil minust, olgugi, et mina valin parempoolseid, nemad mitte

Väga mitmed Eestis majandust õpetavad professorid on allpool igasugust arvestust, nii faktiliste teadmiste kui seoste loogiliste loomise mõttes. Nad on omal ajal õppinud poliitökonoomikat ja hiljem lihtsalt sujuvalt natuke juttu muutnud, kui olud nõudsid. Minu isiklik kogemus oli, et TÜ majandusprofessor ei saanud aru käibemaksu olemusest ja selgitas 180-pealisele auditooriumile, et kui KM tõsta 2% võrra, siis hinnad tegelikult tõusevad 20%. Õppejõud pole Eestis paraku eriti hea benchmark.

[muruntau]

Kindlasti ka keskmisest kõrgema, nö hobiharidusega inimesed, kes on õppinud õppimise pärast püüdmata õpingute ja reaalsuse vahel seoseid luua.

[pastilaa]

keskmisest madalama majandusalase teadmisega ilusamalt öeldes.

jah, seda küll

Kindlasti ka keskmisest kõrgema, nö hobiharidusega inimesed, kes on õppinud õppimise pärast püüdmata õpingute ja reaalsuse vahel seoseid luua.

vaidlen vastu veidi. ei ole "hobiharidusega" siin päris nõus. enamik kultuuri-ja vaimueliidist on maailmavaatelt sotsid. pehmed väärtused lihtsalt on elus olulisemad ja ideaalis rohkem väärt, kui majanduslikud. lihtsalt riik peab olema piisavalt rikas, et seda lubada. eesti kahjuks veel ei ole seda mu meelest - seetõttu ei ole ka enamasti sotse valinud. nüüd alliku fopaa veel otsa jms jamad ja ka neid suht raske valida. ei sümpatiseeri hetkel ükski erakond - kõigil viimase paari aastaga sellised skandaalid, et andke abi. saab väga raske olema valimistel - RE ei luba süda siiski kunagi valida vist.

[muruntau]

vaidlen vastu veidi. ei ole "hobiharidusega" siin päris nõus. enamik kultuuri-ja vaimueliidist on maailmavaatelt sotsid. pehmed väärtused lihtsalt on elus olulisemad ja ideaalis rohkem väärt, kui majanduslikud. lihtsalt riik peab olema piisavalt rikas, et seda lubada. eesti kahjuks veel ei ole seda mu meelest - seetõttu ei ole ka enamasti sotse valinud. nüüd alliku fopaa veel otsa jms jamad ja ka neid suht raske valida. ei sümpatiseeri hetkel ükski erakond - kõigil viimase paari aastaga sellised skandaalid, et andke abi. saab väga raske olema valimistel - RE ei luba süda siiski kunagi valida vist.

Küsiks vastu, kas kultuuri- ja vaimueliit on maailmavaatelt vasakpoolsed enamasti seetõttu, et peavad hoolivust, võrdsust ja muid selliseid väärtuseid tähtsateks või seetõttu, et neist enamus ei suudaks turutingimustes enamusele enda tegevustest sellist rahastust taha saada, mis neile ligikaudu keskmise elamise tagaks? Teiste raha eest on lihtne hoolida (hoolimist nõuda), enda teenitud raha eest on veidi teine värk. Majandusseadused, kapitalism, kuidas iganes seda nimetada on siiski funktsioon inimkäitumisest, ka kultuuriinimeste omast ja need kehtivad umbes sama vankumatult kui gravitatsioon. Kui neid hakata riiklikul tasemel olulisel määral painutama, siis ajaloos on selle tulemuseks olnud suuremat sorti feilamine.

Maxi, see jutt on ju tore ja nunnu, aga kust see raha tulema peaks "õiglasteks" palkadeks?

[pastilaa]

Küsiks vastu, kas kultuuri- ja vaimueliit on maailmavaatelt vasakpoolsed enamasti seetõttu, et peavad hoolivust, võrdsust ja muid selliseid väärtuseid tähtsateks või seetõttu, et neist enamus ei suudaks turutingimustes enamusele enda tegevustest sellist rahastust taha saada, mis neile ligikaudu keskmise elamise tagaks? Teiste raha eest on lihtne hoolida (hoolimist nõuda), enda teenitud raha eest on veidi teine värk. Majandusseadused, kapitalism, kuidas iganes seda nimetada on siiski funktsioon inimkäitumisest, ka kultuuriinimeste omast ja need kehtivad umbes sama vankumatult kui gravitatsioon. Kui neid hakata riiklikul tasemel olulisel määral painutama, siis ajaloos on selle tulemuseks olnud suuremat sorti feilamine.

Eesti Vabariik on majanduslikus mõttes väga ebaratsionaalne institutsioon. Samuti üldse väikse rahvusriigi ülalpidamine. Kultuuri-ja vaimueliit ei peagi/ saagi turul võidelda - sellist turgu polegi! Paned ERSO võistlema Smilersiga vabaturul? Kirjanikeliit laiali saata ja Barbara Cartlandi rohkem tõlkida, sest müüb 1000x rohkem siin raamatuid?

Ei saa sedasi kõike rahas mõõta lihtsalt - ma väidan ikka, et ideaalis on pehmed väärtused elus palju olulisemad. Loll ja jõukas ärimees on väga ohtlik nähtus, kui neid liiga palju on. Seda võis buumi ajal näha. Oluline on siin tasakaalu leidmine. Loomulikult tundub napakas kelle tahes avaldus - "tahan palka juurde", aga prioriteedid on liiga kaldu küll praegu.

[tolmuahv]

Eesti Vabariik on majanduslikus mõttes väga ebaratsionaalne institutsioon. Samuti üldse väikse rahvusriigi ülalpidamine. Kultuuri-ja vaimueliit ei peagi/ saagi turul võidelda - sellist turgu polegi! Paned ERSO võistlema Smilersiga vabaturul? Kirjanikeliit laiali saata ja Barbara Cartlandi rohkem tõlkida, sest müüb 1000x rohkem siin raamatuid?

Ei saa sedasi kõike rahas mõõta lihtsalt - ma väidan ikka, et ideaalis on pehmed väärtused elus palju olulisemad. Loll ja jõukas ärimees on väga ohtlik nähtus, kui neid liiga palju on. Seda võis buumi ajal näha. Oluline on siin tasakaalu leidmine. Loomulikult tundub napakas kelle tahes avaldus - "tahan palka juurde", aga prioriteedid on liiga kaldu küll praegu.

Prioriteedid on tõesti kaldu. Praktiliselt kõik tahavad midagi saada, aga peaaegu keegi ei taha midagi anda. Isegi kunstiinimesed, meie eliit ning riigi ja rahva tegelik vara, kel on tegelikult tuba soe ja vorst leival, pole rahul. Tahavad näiteks reisida, ilusaid riideid või muid materiaalseid väärtusi. Kuigi nende kunstiline pool väidab, et see on kõik väheoluline. Eesti vaimueliit ei pea millekski fakti, nende tänane elatustase on kirjeldamatult parem kui näiteks Juhan Liivil. Selle asemel, et olla üle ühepäevaliblikatest ja vaadata asju sajandite perspektiivis, kiputakse enda elujärge ikka võrdlema hoopis oma harimatute kaasaegsetega. Ja siis mahitatakse valitsejaid, et peaks mõnelt hilpharakalt ja vaimsete väärtusteta ärimehelt aga järgmise naha koorima ja neile andma. Kuni sinnani, kui ka meie vaimueliit ei erine enam millegi poolest tühistest kopikakummardajatest ärikatest ja riik läheb vältimatult allakäiguspiraali mööda vaikse vulinaga potist alla :)

Muuhulgas, ma arvan, et "andjad" annavad täna üsna piisavalt ja "saajad" ei oska lihtsalt seda raha mõistlikult kasutada. Selle lahenduseks ei ole "andjatelt" rohkem nõuda.

[Cash87]

Mingi liikumine Tolmuahvi ettepanekute suunas on hakanud toimuma ju. Järjest rohkem räägitakse valdade ühendamisest ja enamus ka õnnestuvad? Et ikkagist on ka avalikus sektoris tegude inimesi?

[peete82]

Võtta võrdluse aluseks kriisieelsed (= buumiaegsed) kasumid on veidi jabur.
Trend on selline, et palgad pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, hinnad seevastu küll.
See tähendab elatustaseme langust.

[peete82]

Võtta võrdluse aluseks kriisieelsed (= buumiaegsed) kasumid on veidi jabur.
Trend on selline, et palgad pole viimase viie aasta jooksul märkimisväärselt tõusnud, hinnad seevastu küll.
See tähendab elatustaseme langust.

Kasumid JA PALGAD oleks tõesti õige kirjutada.

[tolmuahv]

Kui buumiaegsed kasumid pole võrdluseks sobivad, siis miks palgad peaks olema? Võrdleme siis palka ka 2004-2005 aasta tasemega?

Ja ilmselt on see suur üllatus, aga Statistikaamet jälgib ka reaalpalga liikumist, mida kohaldatakse THI-ga. Kriisi ajal oli see 10 kvartalit järjest languses, nüüd on 7 kvartalit järjest tõusnud.

Ma tahaks pigem küsida, et miks peaks palgad lihttöölisel üldse ilmtingimata tõusma? Kui tööline saeb täna sama palju palke laudadeks kui 2006. a. ja Lääne-Euroopa klient ettevõttele selle toodangu eest rohkem ei maksa kui varem, siis miks peaks saemehe palk tõusma? Sest hinnad tõusevad?

Üldiselt on tööturg täpselt samasugune turg nagu iga teine ja ettevõtted on seal lihtsalt ostupoolel, üritades saada võimalikult hea hinnaga endale sobiva kvaliteediga kaupa. Ma kahtlen, kas mõni wannabe-sotsialist on protestinud, et miks flat-screen TV-de hind ei tõuse, kuigi muud hinnad kõik tõusevad. Aga majanduses mõttes on see täpselt samasugune toode/teenus, millel on turuhind.

[Vandalar]

flat-screen TV on pigem luksuskaup, kui tarbekaup ja sellepärast IMO sinu võrdlus läheb natuke mööda.

[tolmuahv]

flat-screen TV on pigem luksuskaup, kui tarbekaup ja sellepärast IMO sinu võrdlus läheb natuke mööda.

flat-screen TV on laiatarbekaup, mitte luksuskaup. Või täna keskklass ostab kineskoobiga telereid? Ja üldiselt kehtib sama argument ka luksuskauba puhul. Kaupa saab müüa selle hinnaga, millega teda ostetakse, mitte selle hinnaga, mida müüja saada sooviks. Tööjõu, leivapätsi, Rolls Royce või flat-screen TV puhul kehtib see täpselt samamoodi.

[kallekusta]

flat-screen TV on laiatarbekaup, mitte luksuskaup. Või täna keskklass ostab kineskoobiga telereid? Ja üldiselt kehtib sama argument ka luksuskauba puhul. Kaupa saab müüa selle hinnaga, millega teda ostetakse, mitte selle hinnaga, mida müüja saada sooviks. Tööjõu, leivapätsi, Rolls Royce või flat-screen TV puhul kehtib see täpselt samamoodi.

Ole normaalne, kui leivapäts maksaks poes 2 euri asemel 3 euri, elekter oleks kaks korda kallim, kütus maksaks 2 euri liiter, toasoe paneelmajades 2 korda kallim või telefoni kõneminut 5 korda kallim, et siis NEID ei tarbitaks ? Samasse kategooriasse võiks lisada ka riigilõivud, et kui juhilubade tegemise riigilõiv oleks 2 korda kallim, et siis autokooli läheks kaks korda vähem õpilasi?

[lont]

Ole normaalne, kui leivapäts maksaks poes 2 euri asemel 3 euri, elekter oleks kaks korda kallim, kütus maksaks 2 euri liiter, toasoe paneelmajades 2 korda kallim või telefoni kõneminut 5 korda kallim, et siis NEID ei tarbitaks ? Samasse kategooriasse võiks lisada ka riigilõivud, et kui juhilubade tegemise riigilõiv oleks 2 korda kallim, et siis autokooli läheks kaks korda vähem õpilasi?

Ma ei saanud sellest lõigust aru.
Tolmuahv selgelt kirjutab, et kaupa saab müüa selle hinnaga millega teda ostetakse nii on iga toote puhul.
Kust sa võtad siin näite, et kui toote hind poole kallimaks teha, siis teda kohe poole vähem ostetakse?

Monopoolselt riigi poolt kontrollitavad hinnad nagu riigilõiv ei sobi pealegi kuidagi vaba turumajandusega riigi hinnapoliitika näiteks. Samas kui kütus või kõnehind oluliselt kallineks hakkaksid tõesti paljud inimesed alternatiive kasutama, see ongi see, et hind läheb sealt maalt millega teda ostetakse.

[kallekusta]

Sellel flat-screen telekal pole vaja maksta makse ja samamoodi ei küsi ta ka süüa.

Lihtsalt 300 eurise kuupalgaga ei ole lihtsalt võimalik Eestis ära elada nii, et sa ei varasta või ei jää võlgu. Ja nüüd muidugi tulevad näited a la minu onu ja ema elavad ja ei suregi nälga ega käi vargil. Aafrikas ka tullakse 10 dollariga kuus toime. Loogiline, et kui tõusevad hinnad siis peavad ka tõusma palgad. Ja see flat-screen ei ole eluks vajalik asi nagu ka traksidega dildo.

http://www.ohtuleht.ee/517373

[Codecci]

Sellel flat-screen telekal pole vaja maksta makse ja samamoodi ei küsi ta ka süüa.

Lihtsalt 300 eurise kuupalgaga ei ole lihtsalt võimalik Eestis ära elada nii, et sa ei varasta või ei jää võlgu. Ja nüüd muidugi tulevad näited a la minu onu ja ema elavad ja ei suregi nälga ega käi vargil. Aafrikas ka tullakse 10 dollariga kuus toime. Loogiline, et kui tõusevad hinnad siis peavad ka tõusma palgad. Ja see flat-screen ei ole eluks vajalik asi nagu ka traksidega dildo.

http://www.ohtuleht.ee/517373

Keda kotib, et ei ela ära miinimumpalgast? Kuskil põhiseaduses kirjas, et kõik peavad saama mugavalt ära elada miinimumpalgaga?

Tais elavad 10-kesi ühetoalistes korterites paljud, soojast veest võib unistada, hea kui üldse vesi ja elekter olemas on. 50% tütardest saavad l*tsid, et ära elatud saaks. Ja siis Myanmarist käivad vennad nagu Eestist Soome käiakse head raha teenimas, saavad €0.50 tunnis ja see nende jaoks nagu eestlastele Soome palgad; ei taha teada, mis seal koha peal toimub.

Maailma mastaabis elavad eestlased SITAKS hästi. Huvitav kas soomlased ka vinguvad, et t*ra, Luksemburgis saavad vandid sama töö eest palju rohkem palka?

Kui ei ole rahul korja taarat, käi peale tööd Statoilis kerjamas, otsi vanarauda, korja metsast seeni, mida iganes. Keegi ei võlgne sulle seda, et sa saaksid hästi ära elada, Eesti ei ole kommunistlik riik.

[Maxi]

Kohalikel oleks Tallinna elanikel küll pigem ju mõistlik sotse valida, kasvõi seepärast, et keskerakonna poliitilist monopoli kõigutada.

Aga see Rage poolt postitatud link ei näita selles mõttes midagi, et võrdleb ainult palkade muutumist ajas ja põhjendab et palku ei saa tõsta. Selge see, aga hea näitena saab tuua korterite üüri.
Mul mõned internetituttavad ida-blokis, bratislava "mustamäe" kahetoaline eurokas 65 m2 läheb kuskil 230-270. Seal reeglina enamus mööbel ka sees. Zagrebis kuskil 30-40€ by default kallim. Kommunaalid ca 100-150€ (elekter, vesi, prügi, internet jne.)
Tallinnas päris mustakal algavad sellised korterid kuskil 300€ pealt, muidugi võib jopata ja 250€ ka saada, aga üldiselt mitte.
Seega suht samad hinnad, minu väikese sample pealt ütleks et seal paarkümmend euri odavam aga jämedalt sama.
Slovakis ja Horvaatias on keskmine palk 100€ kõrgem, maksusüsteem on oluliselt arenenum, seal on see luksusasjade tulumaks, enamus toiduaineid ja esmaabi (ka. hambaravi) 0% VAT´iga. Lisaks veel suur osa asju mis on 10% VAT´iga.
Kui arvestada seda mis seisus horvaadid olid ´95 peale jugode kodusõda, siis eesti stardiplatvorm ´91 aastal oli ikka megahea.

Hea on võrrelda endiste liiduvabariikidega, kus siiamaani tegelikult venemeelne võim on ja inimeste üldine mentaliteet by default madal on ja siis kiidelda kui hästi meil läheb. Samamoodi saaks öelda, et meil oli liiduajal ülihea elu võrreldes ukrainlaste, tadšikkide ja kellega iganes, ometi sellega ju ei kiidelda.

Eestlaste põhiprobleem minu silmis on väga nõrk sotsiaalse kindlustatuse tase. Inimesed ei suuda piisavalt säästa, et panna kõrvale pensioni jaoks või siis näiteks tekitada rahabuffrit mis töö kaotuse korral lubaks rahulikult uut tööd otsida. Elatakse palgapäevast palgapäevani ja kui peaks tekkima mingi rahaline auk mitteplaneeritud väljamineku näol, siis on terve leibkond kohe laksust pikali löödud, variandid on kas lõpetada tarbimine või võtta kiirlaenu et ajutiselt auke lappida. Hiljem löövad juba laenumaksed omakorda üle pea kokku ja ongi perses. See süvendab igasugu alkoholiprobleeme ja muid hädasid.
Kui mina näiteks peaks homsest töövõimetuks muutuma mingil põhjusel (ptüi, ptüi, ptüi), siis oleks leibkond kohe perses. Mingi 3 kuu pärast tekiksid raskused üürimaksetega ma usun ja aasta pärast oleks ka tekitatud buffer ostetud asjade näol otsas. Invaliidistumisel on pere nimel parim asi nöör kaela panna, kuna teine pool niikuinii ei suudaks näiteks laste kõrval invaliidi üleval pidada.
Täna sattusin lõuna ajal lugema seda arvamuslugu: http://www.epl.ee/news/arvamus/hendr....d?id=65970960
Mind hämmastas see, et direktor peab 1400 eurose netopalga kõrvalt veel erasektoris äri tegema et välja tulla. Mehel siis naine ja 4 last. Naine arvatavasti laste kõrvalt tööl ei käi ja seega lisaraha ei teeni, lasterahad on praktiliselt olematud. MIllest me üldse räägime, kui koolijuht ei suuda oma palgaga peret üleval pidada.

Seda jama, et pinguta rohkem ja siis elad paremini pole mõtet rohkem ajada. Loogiline et raske tööga jõuab kaugele, aga 95% inimesi ei jõua ja ei saagi jõuda. Haritud inimesed võiks seda mõista, miks see nii on.

e: mega wall of text tuli lol, no hate eks :)