majanduse offtopic

[Potsataja]

http://www.e24.ee/1118194/kohus-isla...vitist-maksma/

Islandi mainimine tõi mulle meelde selle, et imo ütlesid islandlased välishoiustajatele pm GTFO!

Tolmuahvi jutu põhjal olen ma aga asjast valesti aru saanud?

[Maxi]

meeldiv arutelu, tänud.

kas te arvate, et pikemas perspektiivis BIG jääbki oma päikeselaenude najale lootma või võtab ka suuna traditsioonilisema panganduse poole? Ehk siis kas euroopasse minnakse praegu seda "piiks-piiks" ideed teostama või kuidas?

Traditsioonilise panganduse jaoks napib neil reeglina resursse et konkureerida rootsi pankadega. Tuleviku siht on pigem siiski tarbimislaenud ja liisingud. Kuna klientide maksmisharjumused on aastatega oluliselt paranenud ning kroonilistele võlgnikele raha ei laenata on võimalik intresse ka alandada ning pakkuda odavamaid laene.
Euroopasse minnakse peale lähtuvalt turust, näiteks eelmisel aastal veel oli saksamaa ja austria ühed olulisemad hoiustajad samas kui laenuportfelli kasvatati soomes/rootsis/hispaanias.

[tolmuahv]

Potsataja: See on endiselt "in the works". Põhimõtteliselt on olukord nii, et maksma peaks, aga nad pole seni maksnud. Valitsus ei saa ametlikult ütelda, et ei maksa. Selleks pandi tanki president, kes kuulutas rahvahääletuse. Rahvas keeldus obv. Nüüd saab valitsus ütelda Euroopas, et neil pole mandaati. Lõplikku lahendit pole. Aga Holland on ütelnud, et nad panevad Islandi EL-i liitumisele veto, kui asi nii jääb.

Kokkuvõttes polegi vahet, kas päeva lõpuks laseb Islandi riik veel omakorda antud garantiid üle või mitte. Eks nad teevad, mis odavam tuleb. Aga juba täna on selge, et nad ei oleks pidanud seda garantiid mingil juhul andma. Seda enam üllatab, et sellistest jamadest pole mitte midagi õpitud.

[Rage]

http://www.e24.ee/1118194/kohus-isla...vitist-maksma/

Islandi mainimine tõi mulle meelde selle, et imo ütlesid islandlased välishoiustajatele pm GTFO!

Tolmuahvi jutu põhjal olen ma aga asjast valesti aru saanud?

Ka sellel GTFO'l on oma hind... teatud tasemel saab seda hinda ka rahas mõõta, usaldusväärsuse langemine, investeeringute kärped ja kukkumised, võimalikud trahvid jne..

megatilti ajavad näiteks need inimesed kes räägivad muudkui ELi toetusfodnidest ja sissemaksetest stiilis kus tõmbavad võrdusmärke jms vahele, et palju sisse maksame ja kui palju välja võtame.. aga ELi kuulumisel on räigelt muid boonuseid + räigelt ka kokkuhoiu kohti mis on oluliselt suuremad kui miskised põllumajandus jms toetused...

[karupoeg]

end of the day mind ajab tilti ühiskond ja meedia, kes konkreetselt valetavad näkku ning õhutavad vaenu meie, 800 000 eestlase vahel.

sotsid-keskerakond: "2013 lõppevad struktuurfondid ära, siis oleme broke. But we have an idea - valige meid, me võtame laenu ja oleme mäel"

meedia headline aasta aega järjest: "kreekale 2 Miljardit RAHVA RAHA, kas sellist EL me tahtsimegi??"

jne.

Ma lihtsalt inimesena ei biidi sellist käitumist. Nii ebavajalik ja ebainimlik. kurvaks teeb see ebaadekvaatne ratsionaliseerimata möla, mis meie leheruumi ja mõttemaailma täidab. SIuke tunne, et leheneegrid ja poliitikud müüks oma ema ka litsiks, et reitinguid parandada ning poogiks sinna külge mingi ülla, rahvusliku idee, mis reaalsus on driven võimuahnusest.

aga see OT

[kallekusta]

Aga on siin midagi väga valesti öeldud????

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

[Vandalar]

No IMO on Ansip juba ise piisavalt ütelnud ja ei saa aru, mis kuradi ime läbi see vend seal veel vegeteerib ja leiutab. Samas, kui teisest küljest vaadata, siis tegijal juhtub?

[tolmuahv]

Mind huvitaks, kust te alternatiivselt raha korjaks? Mida maksustaks? Võite astmelise tulumaksu välja jätta arutelust, sest rikkad ei maksaks eriti rohkem, nad koliks oma asjad minema ja laekumine väheneks. Aga kust siis riik peaks maksutulu saama?

Teine variant oleks kulusid vähendada. Mida täpselt vähendada? Pensione? Õpetajate palku? Haigekassa rahastamist? Sel peaks reaalne mõju olema, s.t. pole mõtet pakkuda "jätame Toompea lossi uue mööbli ostmata".

Riigiettevõtete palkade osas pole ka palju teha. See on turutase. Eestis on tuhandeid inimesi, kes teenivad presidendist rohkem. See põhineb nende panusel ettevõttele, mitte nende positsioonil. Isegi siin foorumis on inimesi, kes teenivad pokkeriga kordades rohkem kui president. See ei ole vale ja seda ei saa keelata.

Edit: Minu arust on riigis väga palju kohti, kust säästa ja praegune struktuur on suht hull raiskamine. Aga ma tahaks teiste arvamust teada konkreetsete ettepanekute näol.

[karupoeg]

kallekusta, ma ei hakka sulle inetult ütlema, kuid ma arvan, et sa tead, kuidas sellisesse demagoogiasse suhtutakse.

meie poliitilised vaated tunduvad minevat erinevates suundades ning arvestades su (pigem) ründavat vastust, suretaks ma selle arutelu siin eos, sest head nahka sellest ei tule.

Küll aga tahan ma öelda, et minu point ei olnud see. Minu juhtisin tähelepanu üleüldisele negatiivsele foonile ja mentaliteedile, mis päevast päeva küpsetab ajusid (vähemalt minu). Väikse ühiskonna probleem on see, et kõik toimub tegelikult sinu lähedal ning päevast päeva mingit hülgesitta lugeda hakkab lõpuks ajudele. Kasvõi see "Ansip, Ansip, Ansip". võimulolijaga ei olda reaalsuses kunagi rahul. v.a. siis kui see annab neile hüvesid. Paraku kõik ei saa olla saajate hulgas

Kasvõi pealkirjade ülesehitused, kõlad, suunitlused, vaenuõhutused. Mul oleks häbi enda nimi sellistele asjadele alla panna, aga leidub selliseid, kellel ei ole.
Ning see teeb kurvaks.

edit: samuti inimesed, kes ainult kiruks ja kiruks ja kiruks. Kõik on halb, tahaks paremat. Ainult "Andke-Andke-Andke", arusaamata, et lõpuks on see kellegi teise arvelt.

[Supsti]

Hea on lugeda tarkade inimeste juttu, nõustun Tolmuahvi seisukohtadega.

[vsiu100]

Tule taevas appi!!!!!
Sellist jama on raske kommenteerida.
Ansip kiusab ja teeb kõike enda isiklikest huvidest lähtuvalt või lihtsalt katsetab riigi juhtimist.
Jah, ta ei ole viimasel ajal just kõige osavam suhtleja aga need laused on LOL.

tolmuahv võttis viisakalt asja kokku, seega taltsutan end ja lõpetan.

[leits]

see on nii naljakas kui midagi tahetakse "tõestada" otsitakse ainult mingi negatiivse maiguga kraam välja ... see kraam on mingi facebuuki "likemis" kraam ja selleks ta ka imo jääb ..

[karupoeg]

Tule taevas appi!!!!!
Sellist jama on raske kommenteerida.
Ansip kiusab ja teeb kõike enda isiklikest huvidest lähtuvalt või lihtsalt katsetab riigi juhtimist.
Jah, ta ei ole viimasel ajal just kõige osavam suhtleja aga need laused on LOL.

tolmuahv võttis viisakalt asja kokku, seega taltsutan end ja lõpetan.

ma isegi vahel mõelnud, et kui kerge võib olla elada sellise inimesena, kes suudab siiralt pookida probleemid ühe inimese külge ning kes näeb selle isiku vahetumises ainuõiget pääseteed. kõik loogilised süllogismid elus on stiilis: "ansip on halb" ja "elu on halb" = "ansip on süüdi et elu on halb"

[Codecci]

Aga on siin midagi väga valesti öeldud????

Aktsiisi tõsteti jaanuaris 2008, juulis 2009 ja jaanuaris 2010.
Aktsiis ja käibemaks moodustavad kütusehinnast kokku üle 52%.
Ansip tõstis kütuseaktsiisi 17,7% kõrgemaks kui nõuab Euroopa Liit.
Ansip nõuab Eesti põllumeestelt 5,2 korda kõrgemat kütuseaktsiisi kui nõuab Euroopa Liit.
Elektrienergia aktsiisi alammäär on Euroopa Liidus 1 euro. Ansip küsib igalt Eesti elanikult 4,47 eurot.
Ansip peatas 1. juunist 2009 riigipoolsed maksed II pensionisambasse.
Inimestel ei ole enam võimalik üheski riigipoolses lubaduses kindel olla. Ansip annab, Ansip võtab.
Majanduskriisi ajal olid pensioniosakute hinnad madalad, 2012. aastal on nad oluliselt kõrgemad ning sama raha eest saab vähem osakuid, ning seega pensionipõlves vähem pensioni.
Ansip võttis II pensionisambaga liitujatelt laenu, kuid kuhu jääb intress?
Võid kindel olla, et Ansipil on hea Eestis elada, sest tema kodulaen on makstud.
Ansip ei soovi kehtestada riigiettevõtete juhtidele palga ülempiiri, milleks võiks olla Eesti Vabariigi presidendi ametipalk.
Tänu Ansipile teenivad riigiettevõtete juhid ühes kuus rohkem kui miinimumpalgaga töötaja 3-4 aasta jooksul.
Ühegi riigiettevõtte juhi tööülesanded ja vastutus ei ole suuremad kui Vabariigi Presidendil. Ometigi palganumber on suurem.
Ansip lõpetas 2009. aasta lisaeelarvega õppelaenu kustutamise noortel emadel ja riigiteenustajatel.
Ansip võttis ära maksusoodustuse õppelaenu intressidelt.
Ansipi valitsemise ajal on vähenenud tasuta õppekohtade arv ja kõrghariduse üldine rahastamine, mistõttu ülikoolid on sunnitud õppemakse tõstma.
Ansipi otsuste tõttu on üliõpilaste põhitoetus vähenenud 1000 kroonilt 875-le ning täiendav õppetoetus 500 kroonilt 440 kroonile.
Ansip tõstis 2010. aastal rahva tervist arvestamata pensioniea 65. eluaastale.
Ansip otsustas 2009. aasta alguses kaotada pensionide ja toetuste tasuta kojukande.
Ansip vähendas pensionide ostuvõimet, kuna on tõstnud erinevaid makse.
Ansipi valitsemisajal on riigi erakorraline pensionireserv tühjaks tehtud.
Ansip lubas tööandjal lõpetada töölepingu kasvõi e-maili või SMS-i teel.
Ansip otsustas oluliselt lühendada töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegu.
Varem oli tööandjal kohustus maksta koondamishüvitiseks sõltuvalt staažist kuni 4 kuu palk, aga Ansipi arvates piisab ühe kuu palgast küll ja veel.
Ansip muutis uue töölepinguseadusega töötaja kaitsetuks.
Maagaasi aktsiisi tõus 127% (157 kroonilt 357 kroonini) 1000 m3 kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 11% (5620 kroonilt 6228 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Diislikütuse aktsiisi tõus 12% (5165 kroonilt 5787 kroonini) 1000 l kohta 1. juulist 2009.
Bensiini aktsiisi tõus 6% (6228 kroonilt 6615 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Diislikütuse aktsiisi tõus 6% (5787 kroonilt 6148 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Erimärgistatud kütuste aktsiisi tõus 64% (1056 kroonilt 1736 kroonini) 1000 l kohta 1. jaanuarist 2010.
Elektriaktsiisi tõus 40% (50 kroonilt 70 kroonile) 1 MWh kohta 1. märtsist 2010.
Käibemaksu tõus 18 protsendilt 20 protsendile 1. juulist 2009.

Maxi, mis tööd BIG-is teed btw? Klienditeenindaja?

[Vandalar]

Mulle näiteks Ansip väga halva mulje jätnud ja ei ole mingit põhjuks, miks ma peaksin seda mitte välja ütlema. Kui mees ütleb teatud asju välja ja see tema suhtumine, mida ta näidanud on... Võibolla ta ongi mingi majandusedu jünger ja Eesti majanduse päästja, kuid IMO võib seda keegi teine ja viisakam inimene ka teha.

[karupoeg]

kes? ja miks?

[eddi]

Kurat... Iga kord, kui ma mõned Hesburgerist mööda kõnnin, näen küll suurelt silti, et burger otsib müüjat. Tööd ju küllaga. Muidugi ju obv, et kui sa ikka midagi ei oska, siis su jaoks muidugi tööd vähem.

[alaska]

Riik saab teha seadusi ja nende täitmist kontrollida. Väärtusi loovad inimesed, kes teevad tööd ja loovad uusi tehnoloogiaid. Nende loodud väärtuste tõttu saavad osad inimesed tegeleda erinevate hobidega (sportlased, poliitikud, pankurid:-)). Riik võiks jälgida, et need kaks oleksid enamvähem võrdsed. ( Edit: mitte arvuliselt muidugi)

Riik peaks kulusid kokku tõmbama ametnike näol. Mul on riigiametnikena töötavad sõbrad, kes mängivad iga päev 4h malet arvutis. Kui küsida, palju päris tööd tuleb nädalas, siis pakutakse, et paar tundi.
Hea ettevõtluskliima tekitamine ei pea tähendama, et tehase töötajad saavad sente ja omanike kasum laristatakse kusagil soojal maal maha kuldesse kantava koolitusena või luksautosse investeerides.
Koolides peaks väljuma noored, kelle kõrgharidus suudaks ka mingit väärtust luua, peale kusagil riigiametis tooli nühkimise.
Riik peaks kaotama igasugused egokulud. Nagu oss võtab SMS laenu ja ostab endale bemmi ja lapsele 1K€ maksva lapsevankri, siis riik ehitab muuseume, mälestusmärke ja päästab "rahvuslikke" lennu ja rongifirmasid.
Poliitikud võiks aru saada, et nad on täpselt sama lollid, kui rahvas. Kui rahvas tahab järgnevate põlvede arvelt elada, lubab poliitik laenu võtta, kui rahvas peab narkareid väärtusetuks rämpsuks, võtab pollitik narkoennetuse raha ära. Asjad hakkavad muutuma siis, kui inimesed endale selgeks teevad, mida nad elult tahavad ja millist riiki.

[eddi]

Selles osas on sul ka õigus, et iga panga võib bank runi korral kotti lasta.

Olen ma õigesti aru saanud, et näiteks Eesti Maapangaga just nii juhtuski? Jutud liikusid, et pank on "hapu", inimesed läksid kõik raha välja võtma ja oligi kööga. Kuigi, kui bank runi poleks olnud, poleks pangaga suure tõenäosusega midagi juhtunud.

[Codecci]

Olen ma õigesti aru saanud, et näiteks Eesti Maapangaga just nii juhtuski? Jutud liikusid, et pank on "hapu", inimesed läksid kõik raha välja võtma ja oligi kööga. Kuigi, kui bank runi poleks olnud, poleks pangaga suure tõenäosusega midagi juhtunud.

Kas tol ajal ka kõigi inimeste rahad garanteeris tagatisfond? Ma mäletan, et paar inimest olid küll suht tilted, kel rahad kinni jäid... Või olid sellepärast ehk, et rahade kättesaamiseks läheb ikka üsna kaua aega?