Väga negatiivse stsenaariumi puhul on Eesti ilmselt valesti käitunud. Sest negatiivne stsenaarium on euro collapse, hüperinflatsioon või midagi kolmandat. Igatahes midagi sellist, kus kõik saadavad võlausaldajad nahhui. Selle realiseerumisel oleks olnud õige end ka enne lõhki laenata.

Base case, ehk keskmiselt halb stsenaarium on Eesti jaoks pigem positiivne: Teised riigid kulutavad aastas 5-6% SKP-st võla teenindamisele. Eesti võrreldav number on nullilähedane. Ehk kui muu majanduse areng on samaväärne, siis Eesti läheneb jõuliselt Euroopa keskmisele, sest ei maksa räigeid intresse. Sellevõrra on meil praegu majanduskasv aeglasem kui võiks. Aga see on siiski Euroopas kõige kiirem.

Positiivne stsenaarium tähendaks, et majandused hakkavad kiirelt kasvama, valitsused võivad defitsiiti vähendada ja võlalage kätte ei saada. Sel juhul jäävad ka intressid pigem madalaks ja midagi väga suurt ei muutu võrreldes tänasega. Lihtsalt majanduse arengut veab siis erasektor, mitte avalik sektor.