Microob Nozzu päevaraamat [NL10 FR]

[Nozzu]

Septembris siis sedapsi:



Arvestades, et ma päris kuu alguses mängima ei hakanud ning ka neli viimast päeva laudade taha ei saanud, võin volüümiga suht rahule jääda. Noh, selles mõttes, et see ei jäänud mu keskmisele volüümile alla.
Kuna esimese nädala mängisin NL2-te ja sedagi alguses ainult ühel laual, siis pole põhjust ka teenistuse üle eriti kurta.

Ehk siis kokkuvõtvalt: täitsin peamise eesmärgi - tõestada endale, et pole mängu unustanud. Roll on hetkel 245 eurtsi, ja kuna nagunii mängin ainult daalalaudades, siis peaks sellest piisama, et uuesti NL10-t proovida. Kui peaks tagasi 200 euro peale langema, kolin limiidis alla tagasi.

Mis isiklikku ellu puutub (noh, ma olen nagunii seda päevikut siin ju eraeluliste seikadega vürtsitanud) siis poiss on praegu juba üle kahe nädala olnud emaga Soomes. Näen last ülepäeviti skype vahendusel. Nii kümne minuti kaupa. Selle nädala lõpus tulevad nad tagasi ja jäävad kauemaks Pärnusse. Eks ma siis saan temaga jälle maurata. Pask olukord aga katsun selja sirgu ja pea püsti hoida.

[pikk28]

Gl mõlemal rindel!

[pastilaa]

Gl mõlemal rindel!

+1

[Nozzu]

Pokkeriga on veits pahasti. Mitte, et ei biidiks uuel levelil aga...hmm...eraelus olen uutel jahimaadel ja see jätab mängimiseks vähe aega. Ent küllap asjad paika loksuvad.

Aga vahepeal tegin siin tiiru Rootsi. Oli päris omapärane kogemus. Kirjutasin sellest ka lehte aga ei hakka kogu artiklit siia kleepima. Panen vaid isiklikuma osa:

Welcome to Sweden! ehk kuidas ma turvaohvitserile tagumikku näitasin

Laias laastus 59 aastat enne päeva, kui ma Rootsi piiritsoonis täies alastuses turvatöötajate ees seisin, sündis Stockholmis poisslaps, kellele pandi nimeks Toomas Hendrik. Järgnevas loos aga pole oluline poisi nimi ega fakt, et temast sai Eesti Vabariigi president, vaid asjaolu, et ta vanemad olid Rootsis varju leidnud pagulased.

/...../

Pilkude mäng

Seda kõike ma laevalt maha astudes ja piki piiritsooni läbivaid koridore Rootsi suundudes veel ei teadnud. Nagu sedagi, et naistega ei tasu silmsidet luua, kui pilku ei kannata.

Piisas sellest, et ma ühele piiritsoonis möödujaid takseerinud naistollitöötajale korraks otsa vaatasin ja siis pea kõrvale pöörasin, kui sain rohkem tähelepanu, kui arvata oskasin või lootnud oleks.

“Palun tulge minuga kaasa!” tõkestas turvaja, nimetagem teda Astridiks, resoluutselt mu tee. Olles küll mõnevõrra üllatunud, allusin vastu vaidlemata korraldusele ja järgnesin talle ruumi, millest suure osa võttis enda alla röntgeniaparaat, et pagas läbi valgustada. Kas oli aparaat katki või mingil muul põhjusel, aga igatahes eelistas kummikinnastatud Astrid mu koti omal käel läbi puistata. Samal ajal pidin mina taskute sisust lauale väljanäituse tegema.

Ausus ajab upakile

“Mis eesmärgil te Rootsi tulite?” küsis Astrid, põrnitsedes kotist välja tulnud rasket, laevalt kaasa haaratud liitrist õllekannu. Vastasin ausalt, et suundun väljasaadetavate laagrisse.

Mispeale Astrid kulme kergitas, mulle teraselt otsa vaatas ja päris, ega ma mingeid drooge ole tarbinud. “Te peate silmas illegaalseid drooge?” esitasin täpsustava küsimuse. “Jah,” vastas Astrid. “Nagu näiteks kanepit,” pakkus ta hea õnne peale.

“Olen,” ei näinud ma põhjust valetada. “Millal?” tuli järgmine küsimus. “Noh, umbes poolteist aastat tagasi,” vastasin ausalt. “Aga muid narkootikume, nagu heroiin, amfetamiin, kokaiin?” urgitses Astrid edasi. “Olen,” ei teinud ma sellestki saladust. “Mida siis?” järgnes loogiline küsimus. “Amfetamiini,” tunnistasin. “Umbes 15 aastat tagasi.”

Ei tea, kas Astrid mind uskuma jäi. Igatahes küsis ta, et kui mult nüüd uriiniproov võtta, kas sellest leiaks jälgi keelatud droogidest. Avaldasin arvamust, et see oleks naeruväärne ja ülereageerimine, kuna nimetatud droogid on kindlasti aastatega mu organismist kadunud. Või vähemalt pole neid seal enam sellises koguses, et neid uriinist leida võiks.

Oletasin, et sellega olen konksu otsast pääsenud. Aga ei! Järgmiseks ootas mind kõrvalukse ees vastuvõtule Astridi kolleeg, ligi kahemeetrine kiilakas ja sokuhabemega koljat. Assistendina kõrval lühemat ja ümaramat kasvu tegelane. Sisenesin nende vahel kollaseks võõbatud tellisseintega ja eredalt valgustatud kambrisse, mille ainus mööbliese oli madal seina külge kinnitatud puupink.

Koljat selgitas, et nad küll ei puuduta mind, aga tahavad mu rõivad läbi katsuda, sest mõnikord peidetakse narkootikume just neisse.

“Võtke dressipluus seljast!” asus Rootsi vägilane lahtiriietumist dikteerima. Tegin, nagu kästud. Järgmiseks pidin ulatama härrastele oma T-särgi. See oli mulle, häbelikule mehele, pehmelt öeldes ebamugav. Ent sellega asi ei piirdunud, viikingitest turvaeksperdid tahtsid mu püksidki enda valdusesse saada. Seal ma siis seisin nende ees aluspükste väel, segaduses ja õnnetu.

“Ja nüüd, palun, tõmmake püksid põlvedeni alla!” sain korralduse. “Kuidas palun?” ei tahtnud ma kuuldut uskuda.

“Tõmmake püksid alla!” kordas turvamees, imiteerides enda peal aluspükste mahatõmbamise liigutust. Näha oli, et tal on see liigutus korralikult käe sisse harjutatud.

Kuhu mul enam taganeda oli, tegin, nagu öeldud. “Ja nüüd tõstke käed üles ja keerake selg!” tuli järgmine korraldus. “Nüüd see siis juhtub,” mõtlesin ümber oma telje keerates hirmunult, kujutades ette, kuidas kohe sisenevad minusse kummikindais käed. Sulgesin vastikusest silmad ja tardusin nagu küülik mao ees.

“Korras, võite riidesse panna,” ei läinudki aga protseduur minu kergenduseks anaalseks.

100 000 tagumikku

Mõistagi, vabandust mu käest ei palutud. Sellega oleksid tollitöötajad, kes selgitasid, et nad teevad ainult oma tööd, tunnistanud, et tegid midagi valesti.

Külm kalapilk silmis, laksas mu sellesse jamasse sikutanud naisturvatöötaja mu ette lauale voldiku “Why You? (“Miks sina?”, A. P.), millest selgus, et mul oli au olla üks 100 000 inimesest, keda Rootsi toll narkootikumide leidmiseks aastas kinni peab. Ja et loodetavasti mõistan ma, et minuga toimetatud protseduurid on väga oluline osa võitlusest narkootikumidega.

Nüüd ma peaaegu tundsin end läbi otsinud meestele nende ameti tõttu kaasa. Kui meeldiv saab see ikka olla, kui sulle aastas keskeltläbi 100 000 ehk päevas 300 korda tagumikku näidatakse?

Aga narkootikumide vastase sõja eesliinil võitlev vägilane ise tundus omade ja kuningriigile antud panusega rahul olevat.

Rõõmsa muhelusega, kuid minu meelest siiski veidi vabandavalt ütles ta mulle: “Welcome to Sweden!”

“Lycka till!” (“Palju õnne!”, A. P) talle ja kõigile tema kaasmaalastele minu pooltki.

[N1x0n]

Täitsa nuts värk sul koguaeg käimas ikka :D

WP

[marcoloco]

no offence, aga kui niiviisi targutama hakata piiril, siis sa sisuliselt ise kysid omale probleeme. Neid ei huvita mis druge sai tehtud 15 aasta eest, ilmselgelt oli m6eldud viimase paari p2eva jooksul ja sinu vastus tundub natuke ylbena.

aga muidu l6bus artikkel ja hea lugemine.

[Gang Starr]

ilmselgelt oli m6eldud viimase paari p2eva jooksul

Everything is obvious if you know the answer.
Respect Nossule!

[Gang Starr]

sup?

[TrvP]

Kaarte ka viimasel ajal mänginud?

[Maxi]

Rahvas nõuab updeiti !!!!1
Või aeti Nozzu lõpuks vardasse?

( Click to show/hide )

[Nozzu]

Andke andeks, mul endal kah juba tõsised süümekad päeviku mittetäitmise pärast. Olen mitu päeva mõelnud, et vot, no nüüd kirjutan aga...nojah.

Ent, erinevalt oktoobrist, mil tõesti sai kirja ainult mõned mängupäevad, olen novembris pea igapäevaselt mänginud. Mu uus...khmm...naine suhtub kah õnneks pokkerisse mõistvalt. Või noh, sai talle kohe alguses selgeks tehtud, et mina pean pokkerit mängida saama :) Ja saan kah. Pokkerit mängida. Muud kah :)

Anyway, tundub, et on õnnestunud NL10-s kanda kinnitada. Graafik liigub kenasti ülespoole ja FullTiltist saadud rahad kindlustavad samuti positsiooni. BR on mingi 350 eurtsi, sõiks olla ka suurem aga olin eelmine nädal sunnitud väikse väljakande tegema.

Nii,et pokkeriga sujub kõik kenasti. Volüüm on muidugi naeruväärne, mingi 300-400 kätt päevas.

Et ma aga nüüd järgmise kahe nädala jooksul pean elukohta vahetama ja seoses sellega leidma aega mõningateks remonttöödeks nii kohas kust kolin kui kohas kuhu kolin, siis...siis võib mõningaid tõrkeid mängus ette tulla aga...aga kaardimängu ma ei jäta ja katsun edaspidi ka päevikule taas rohkem rõhku panna.

Edu teilegi laudades.

[ropka11]

Nozzu selle mõtte vist oled maha matnud, et kunagi pokeriga raha teenida.Mängid edasi niisama hobikorras ja väike õlleraha teenida.
Vahepeal võtsid küll asja väga tõsiselt

[Nozzu]

Noh, ma ei tea :) Omaette eesmärk see jah ei ole ning ülearu stressama sellepärast ei hakka.
Samas, ma ei välistaks ka võimalust hakata põhikohaga mängijaks, jäädes samal ajal vabakutseliseks kirjutajaks. Reisijutte oleks ju tore treida, endale samal ajal pokkeriga burksi, tubaka ja kohviraha grindides.
Kui üheltmaalt kujuneb nii, et pokkeriga teenib rohkem kui palgatööga, siis miks mitte. Praegugi on mu tunniteenistus pokkeris sel kuul umbes sama suur kui see mida tööandja mulle maksab :). Ja-jah, ma tean, sämpel on väike.

[Nozzu]

No ei lähe hästi. Selles mõttes, et ei saa volüümi üles. Muu elu trügib kuidagi intensiivselt peale ja ei jäta mängimiseks eriti aega. Näiteks kolimine oma korterist vanaema majja (mistõttu olin novembri viimase nädala ilma netita). Kolimine tegelikult +EV liigutus vist kuna üüri maksma ei pea. Jalus kah üksteisel ei ole kuna tema elab teisel, mina esimesel korrusel.
Samas kaasnevad korterist majja kolimisega sellised vahvad rõõmud nagu ahju kütmine, lume rookimine jne. Ausalt öelda mul pole täpsemat aimu mida see "jne" endas sisaldab. Aga eks paistab.

Praeguseks olen end enam-vähem sisse seadnud. Külmkapp on nurgas, madrats maas ja arvuti laual. Rohkem pole nagu eriti vajagi - selline mõnus grind-house.

Novembrikuu graafik muidu selline:



Detsembris katsun olla parem :)


P.S

Siin paar posti tagasi fantaseerisin teemal kunagi elukutseliseks pokkerimängijaks hakata. Või noh, ma vähemalt ei välistanud seda kui teoreetilist võimalust. Noh, nüüd mu "uus naine" igatahes välistas selle. Ütles, et niikaua kui see on su hobi - mängi. Aga kui elukutseliseks hakkad, siis lähevad meie teed lahku.

Tal pidi paar tuttavat täiskohaga mängijat olema. Tüüpidel pidi olema luksuslik elamine, uhke auto maja ees ja...ja see olevatki põhimõtteliselt kõik mis neil olevat - ülejäänud aja ja ruumi täitvat nende jaoks pokker.

Nojah...mul ilmselt polegi seda ohtu, et ma sinnamaani jõuaks, kus ma peaks selle valiku tegema.

P.P.S Lähen nüüd lund lükkama.

[q_q]

Noh, nüüd mu "uus naine" igatahes välistas selle. Ütles, et niikaua kui see on su hobi - mängi. Aga kui elukutseliseks hakkad, siis lähevad meie teed lahku.

omfg nozzu

[Konso]

Sul hea, kui kunagi peaksid tahtma naisest lahti saada, siis tead, mida tegema pead.

[ristijeesus]

Tundub tore naine olevat. Ilma irooniata.

[Nozzu]

Tundub tore naine olevat. Ilma irooniata.

Mulle meeldib samuti:). Ja tark on ta kah. Teeb teadust (või noh, pürgib sinnapoole). Kohati pean ta juttu googeldama, et täpselt aru saada mida ta räägib :).

[privador]

Tal pidi paar tuttavat täiskohaga mängijat olema. Tüüpidel pidi olema luksuslik elamine, uhke auto maja ees ja...ja see olevatki põhimõtteliselt kõik mis neil olevat - ülejäänud aja ja ruumi täitvat nende jaoks pokker.

hmmz..palju neid eestis pokkerimängijaid on kellel on "luksuslik maja jne"-Eesti suht väike ju
Pigem ehk aeti segi inimestega, kes mängivad aktiivselt pokkerit, aga kel on 5+äri, mis toob korraliku rahavoogu

Aga naisel on jalad vähemalt maas, ega hõlju pilvedes

[qbj0hn]

Saadaks perse siukse naise.
Epic ultimaatum.