Ma tunnen muret ka selliste arvamuste levimise pärast.

Mart Niineste, EPL muusikatoimetaja
"Kuidagi väga ebaviisakalt mõjub saates „Su nägu kõlab tuttavalt” nahavärvi kasutamine kostüümi osana ajal, kui koolikiusamise tasemel rassism on ühiskonda möllama pääsenud.Teist värvi inimeste parodeerimine võimendab rassistlikke stereotüüpe ja muud ei midagi. Sellise järeletegemise kohta öeldakse blackface ja selle traditsioonid ulatuvad tagasi 19. sajandi USA-sse, kus inimeseks peeti ainult valgeid.
Eranditult valge näitleja tehtuna karikeeris blackface mustanahaliste eri stereotüüpe tollastel palagani- ja vodevillilavadel. Kaks levinuimat klišeed olid „õnnelik ori istanduses” ja „valus moemees”, aga mitte ainult.Blackface polnud ainuke rassistlik paroodianumber, oma osa said ka indiaanlased, latiinod, hiinlased-jaapanlased, juudid. Traditsioon hääbus tasapisi millalgi 20. sajandi keskel, kui ühiskond kasvas koolikiusamise tasemest tasapidi välja.
Rassismi definitsioon on muide väga lihtne: kellegi vaenamine vähima grupikuuluvust näitava ühisnimetaja põhjal. Selleks ei pea olema nahavärv. Näiteks Kambodžas vihkas ja hävitas Pol Poth süstemaatiliselt prillikandjaid kui intelligentide klassi.
Soovin meie paroodiameistritele rohkem sotsiaalset närvi ja väärikust."


Ja siis sai vastukaja ja pani sellise jätkukirja lisaks, millest ma ka kolmanda lugemisega mitte midagi aru ei saanud.
"
Rassisti Paradoks"
Halvustav paroodia kui koolikiusamine.
Teadsin väga hästi, et kirjutades teletabeli tipus trooniva näosaate kohta repliigi („Nahavärv pole kostüüm” 13.10), mis käsitleb paroodianumbritblackface tema ajaloolises kontekstis ja meie ühiskonnas pead tõstnud rassismi valguses, provotseerin ma paljusid, küsimärgistades nende arusaamu sündsuse, lubatu ja keelatu piiridest meelelahutuses ja elus üldse. Seega on Jan Uuspõllu avalik väljaastumine tänases Postimehes sellele liimile ainult töövõit („Saagem padadeks, kuid jäägem kateldeks”, PM 20.10).
Ühtlasi näitab ta kätte ühe laiema probleemi tuuma, võimetuse näha inimeseks olemise tasandil seoseid ja tajuda asjade põhimõttelist sarnasust. Mina nimetan seda rassisti paradoksiks.

Kellegi vähima ühisnimetaja alusel põlualuseks tegemine on tüüpiline koolikiusamine.
On justkui igati normaalne ahistada teistsuguseid ühiskonnaliikmeid vaimselt või suisa füüsiliselt mõne vähima ühisnimetaja alusel – olgu see nahavärv või seksuaalne orientatsioon, kui tuua näiteks kaks viimast vaenukampaaniat meie oma ühiskonnast. Ent kui ahistajaid ise mõne vähima ühisnimetaja, näiteks vaenavate hoiakute alusel ühiskonnast negatiivse näitena esile tuua, ei jõua ebaõigluse üle hädaldamist ära kuulata.
Kellegi vähima ühisnimetaja alusel põlualuseks või naljanumbriks tegemine on tüüpiline klassikalise koolikiusamise tase.
Täiskasvanutena mõistame ilmselt selle hukka ja oleme nördinudki, kui meie oma võsukesed kollektiivi hammasrataste vahele jäävad. Kuid seda, et tegeleme omal tasandil põhimõtteliselt sellesamaga, ei taha me pahatihti sugugi märgata – rääkimata tõe tunnistamisest."



Kuradi inernetis sündinud vennad, kuskil oli hea artikkel selliste maailmavaate kohta, kahjuks ei leia. Iga jõhkra reziimi puhul teevad põhikahju just sellised kodanikud, kes mingi leviva idee puhul vindi julmalt üle keeravad. Oleks selline tont kuskil hoova juures, meil oleks juba mingi näidispoomine käimas, mitte ei "häbenetaks olla eestlane". pidevalt.