Arutlus teemal kes või mis on süüdi vaesuses

[Spewmonkey]

Asi ei olegi niivõrd selles, mida õpetatakse, aga kuidas õpetatakse.

Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.

[Cremer]

Olen nõus mõõdukusega, aga täna kaldub see liialt ühte äärmusesse.

Teaduslikult on tõestatud, et me kõik sünnime geeniustena, st. avaldame geeniusele omaseid võimeid. Aga miskipärast mida aeg edasi, seda väiksemaks see geenius meis kahaneb - fakt, et keskkooli lõpuks on see meis juba täielikult kadunud.

Kas seda saab vaesusega otseselt seostada, ei tea - aga kipun arvama, et pigem jah, kui ei.

[muruntau]

Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.

Cremeri point ei olnud kriitikas, vaid selles kuidas seda tehakse. Mõtetu alandamine ja nüri käsutamine ei ole kaugeltki efektiivsed õpetamis/kasvatusmeetodid ega saa nendega ka ettevõtetes häid tulemusi, kui ülemus nii alluvatega käitub. Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada ja ega lapsevanemadki väga palju enamasti ürita enda lastest aru saada vaid pigem neid enda arusaamade järgi suunata. See aga ei tekita usaldust ja üksteisemõistmist vaid mõjub pigem vastupidiselt soovitule tihtipeale. See on päris suur teema tegelikult, ei viitsi praegu nii offtopicusse kalduda.

[pastilaa]

Re: Arutlus teemal kes või mis on süüdi vaesuses

Pakun variant A: "Ansip"

[Cremer]

Kriitika kasvatab iseloomu ja eneseteostusvajadust hilisemas elus. Kui ainult poputada ja hellitada, siis võib kasvada inimesest memmekas, kes ei saa samamoodi elus hakkama. Eks igalpool on mõõdukus oluline, aga inimesed, kes annavad kriitika peale alla, ei oleks kunagi vastupidise kohtlemisega rikkaks saanud. Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.

Üks kiire mõte veel. Eneseteostus vs enesetõestus

-Enamiku inimeste eneseteostus muutub varasest lapse-põlvest peale enesetõestuseks-

[Spewmonkey]

Cremeri point ei olnud kriitikas, vaid selles kuidas seda tehakse. Mõtetu alandamine ja nüri käsutamine ei ole kaugeltki efektiivsed õpetamis/kasvatusmeetodid ega saa nendega ka ettevõtetes häid tulemusi, kui ülemus nii alluvatega käitub. Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada ja ega lapsevanemadki väga palju enamasti ürita enda lastest aru saada vaid pigem neid enda arusaamade järgi suunata. See aga ei tekita usaldust ja üksteisemõistmist vaid mõjub pigem vastupidiselt soovitule tihtipeale. See on päris suur teema tegelikult, ei viitsi praegu nii offtopicusse kalduda.

Nojah, ma päris sellises pommiaugus pole õppinud, kus räigelt mõnitatakse ja alandatakse. Eeldasin, et mõõdukas peedistamine käib asja juurde. Aga las see olla, see pole päris vaesuse alus kogu maailmas. Üldse kandus siin kõik liigselt Eesti haridussüsteemi peale ära.

Üks kiire mõte veel. Eneseteostus vs enesetõestus

-Enamiku inimeste eneseteostus muutub varasest lapse-põlvest peale enesetõestuseks-

Ma alguses kirjutasin tõestus ja siis muutsin ära. Ma ei arva, et need nii erinevad oleks. Lõpptulemus on ikka see, et saad inimestele, kes sulle vaimselt liiga tegid öelda "söö sitta koletis, ma olen sust parem/edukam". Mida rohkem liiga tehti, seda suurem on see vajadus. Ja see on edasiviiv jõud. My 2 cents.

[kardaanirist]

Point on õige jah, et õpetajatele eriti ei õpetata kuidas õpetada

miks nii väidad? oled õpetajaks õppinud kunagi?

[Cremer]

Ma alguses kirjutasin tõestus ja siis muutsin ära. Ma ei arva, et need nii erinevad oleks. Lõpptulemus on ikka see, et saad inimestele, kes sulle vaimselt liiga tegid öelda "söö sitta koletis, ma olen sust parem/edukam". Mida rohkem liiga tehti, seda suurem on see vajadus. Ja see on edasiviiv jõud. My 2 cents.

ENESETÕESTUS ON ENNASTOHVERDAV KÄTTEMAKS, siis mida rohkem on inimene ennast ohverdanud, seda vähem teda on ja seda vähem ta loob. Inimene loob ju alati vaid endasarnast, oma mõttelaadile vastavat, endale vajalikku.

[Cremer]

Ehk siis kui palju on meil neid inimesi, kes tõesti midagi teiste jaoks loovad? Seda kaunist terminit nagu lisandväärtust. Mida kõik masueksperdid nüüd igal ettevõttel taga ajavad :)

Kumb loob rohkem, kas vaene või rikas?

[muruntau]

miks nii väidad? oled õpetajaks õppinud kunagi?

Ei ole, vbla tegin tõepoolest liiga õpetajatele. Minu koolis olid täiesti normaalsed õpetajad, aga cremeri näide klassi ees peedistamisest ei kuulu kindlasti heade õpetamismeetodite hulka. /offtopik

[Spewmonkey]

ENESETÕESTUS ON ENNASTOHVERDAV KÄTTEMAKS, siis mida rohkem on inimene ennast ohverdanud, seda vähem teda on ja seda vähem ta loob. Inimene loob ju alati vaid endasarnast, oma mõttelaadile vastavat, endale vajalikku.

Esiteks see ei ole selle jaoks õige teema. Teiseks ma ei hakka elu sees mingi parapsühholoogi teksti üle arutlema.

[muruntau]

Ehk siis kui palju on meil neid inimesi, kes tõesti midagi teiste jaoks loovad? Seda kaunist terminit nagu lisandväärtust. Mida kõik masueksperdid nüüd igal ettevõttel taga ajavad :)

Kumb loob rohkem, kas vaene või rikas?

Vaene loob by definition vähem, kui ta looks rohkem, ei oleks ta vaene.

[kardaanirist]

tänapäeval on väga paljud kunstnikud vaesed. samas loovad ju palju.

//materiaalselt vaesed st.

[Cremer]

keegi matemaatik ütles mulle kunagi, et oma run pokkeris even saada, peaksid sa 3 eluiga mängima :)

Ehk siis kui palju on näiteid nendest kunstnikest, kes oma lifetime olid broke, aga kelle töid pärast nende surma hiigelvaranduste eest müüdi - palju

[muruntau]

tänapäeval on väga paljud kunstnikud vaesed. samas loovad ju palju.

//materiaalselt vaesed st.

Kunstnikud on olnud läbi ajaloo vaesed ja küsimus on selles, kas nad ka majanuslikus mõttes midagi loovad. Majanduslikust vaatenurgast, kui nad enda "tooteid" maha müüa ei suuda, siis on nende puhul väärtuste loomine vähemalt mõneti küsitav. Majanduslikus mõttes loomine tähendab luua seda, mida teistel vaja on, mille eest nad on nõus maksma.

[taipupole]

Süüdi on kõik teised.

[Pahvak]

keegi matemaatik ütles mulle kunagi, et oma run pokkeris even saada, peaksid sa 3 eluiga mängima :)

Ehk siis kui palju on näiteid nendest kunstnikest, kes oma lifetime olid broke, aga kelle töid pärast nende surma hiigelvaranduste eest müüdi - palju

Ebakompetentne matemaatik, ma arvan. Võid oma demagoogiaga jätkata. :)

[kardaanirist]

Kunstnikud on olnud läbi ajaloo vaesed ja küsimus on selles, kas nad ka majanuslikus mõttes midagi loovad. Majanduslikust vaatenurgast, kui nad enda "tooteid" maha müüa ei suuda, siis on nende puhul väärtuste loomine vähemalt mõneti küsitav. Majanduslikus mõttes loomine tähendab luua seda, mida teistel vaja on, mille eest nad on nõus maksma.

siin räägime üksteisest natukene mööda. ei mõelnudki majanduslikus mõttes. :)

majanduslikus mõttes ei loo enamik tõesti midagi.

[lebovend]

inimene ise on ikka k6iges syydi, mitte mingid riigivarad v6i pahad poliitikud kuskil riigipukis. kui on inimesed, kes vaesest riigist, vaesest perest p2rit ja saavad rikkaks ja on inimesi, kes rikkast riigist, rikkast perest l6petavad nullseisus, siis sealt tulebki j2reldus - k6ik on inimese enda teha. loomulikult v2ike luck tuleb kasuks.
kui ma peaks kunagi kuskil statoili veeputkas sooja otsides v6sapetsile seletama, et kurat sain sita hariduse ja pere ei toetanud mind, siis palun tulge otsige yles mind ja laske maha.

Kõik, mis ei tapa, teeb tugevamaks.

oi ma ei salli seda ytlust. situn sulle n2kku ja saad tugevamaks? kordame tegevust? ja veel kord? ja veel...

[MM]

Teaduslikult on tõestatud, et me kõik sünnime geeniustena, st. avaldame geeniusele omaseid võimeid. Aga miskipärast mida aeg edasi, seda väiksemaks see geenius meis kahaneb - fakt, et keskkooli lõpuks on see meis juba täielikult kadunud.

wat? kõlab nagu mingi "indigolaste" teooria, kuidas tavakool muudab kõikvõimsatest lastest "hingedeta robotid".

Ükskõik mida sa siin silmas pidasid, ei sünni kaks inimest mitte kunagi maailma võrdsena. Alati on kellelgi eelis.
a) perekond - 15 esimest aastat sõltub väga suurelt neist - millised väärtused ja maailmapildi omandad
b) majanduslik olukord - hea perekond suudab ka viletsas majanduslikus olukorras lapse korralikult üles kasvatada
c) geneetika - ei, kõik ei sünni geeniustena - samas kui sünnid hea ajuga on imo põhimõtteliselt inimese jaoks tõesti kõik võimalik. vastupidi kui oled down, siis ei ole sul kuigi sõnaõigust oma saatuse üle.
d) riik, kuhu sünnid - njah põhja-koreas ei pruugi geeniuski kuhugile jõuda
jne jne

minu meelest on ilmselgelt väär võita, et vaesuses on süüdi inimese laiskus, lollus või mingi kolmas konkreetne põhjus - peaaegu alati on tegemist erinevate põhjuste kokkulangemisega.

näiteks sa oled alla keskmise andekas(geneetiliselt), vanemad ei tegelenud piisavalt ning ei õpetanud õigeid väärtusi. seetõttu ei pingutanud koolis piisavalt ja ei suutnud omandada haridust. kukud jooma ja gämblima:P

et nii ei läheks peaksid kõik tegema oma TÖÖD hästi ja efektiivselt!
Vanemad kasvatagu oma lapsi normaalselt, käskige õppida, õpetage mis see elu on.
Kooliõpetajad tehku oma tööd hästi! Minu kogemus on, et heade ja halbade õpetajate suhe on umbes 50:50(mitte ülikoolis).
Riik peaks toetama(rahastama) olulisi valdkondi nagu haridus, lastetoetused rohkem! Ei ole nõus, et haridussüsteem on põhimõtteliselt tuksis! Osad õpetajad võivad olla.